
Pereelust räägitakse palju. Lastega seoses. Meil.
Aga kuidas näeb see välja mujal?
http://woman.delfi.ee/perekond/perekond/article.php?id=6449628
Kas on ikka nii, et seal kus meid ei ole, on alati rohi rohelisem ja taevas sinisem
Või on kõik meie endi teha. Ka rahulolu. Sest asjadel on omadus omada tähendust kontekstis.
jo nad seal hollandis, pead-persed kooselades loodavad nii oma ruumikitsikusest võitu saada ja arvavad,et neil on maxumaxjaid piisavalt
Leid moluraamatust;
N Liidus anti 60-ndatel välja koduse majapidamise kohta õpetuslik raamat. Rõhuasetused raamatu autori poolt. Katkend sellest raamatust:
Soovitused naistele: "...te peate meeles pidama, et mehe töölt saabumise ajaks tuleb ette valmistuda iga päev. Valmistage ette lapsed, peske nad
puhtaks, kammige ja riietage nad puhastesse, pidulikesse rõivastesse. Lapsed peavad rivistuma ja tervitama isa, kui ta siseneb uksest. Selleks puhuks
pange ise ette puhas põll ja üritage (!!!) ennast kaunistada - näiteks siduge juustesse pael. Mehega vestlusse ärge laskuge, teadke, et ta on väga
väsinud ja et tal on vaja minna tööle teie nimel - vaikides söötke ta kõht täis ja alles siis, kui ta on lehe läbi lugenud, võite proovida temaga
rääkida."
Samas raamatus on ka soovitused meestele.
"Peale suguakti oma naisega te peate tal lubama minna vannituppa, kuid järgi minna ei ole vaja. Laske tal olla omaette. Võibolla ta tahab
nutta."
Raamatu pealkirja pole antud, ei teagi, kas see on päriselt ka nii raamatust tsiteeritud.
Nii armas
Raamatu autor oli ilmselt naine, ning eks ta nuttis vast ka, kuna mees suvatses atra sättida korra kvartalis---tal oli ju kiire ka:
viisaastak kolme aastaga v mis need loosungid tollal olidki..... 
Origiaal oli isegi armsam
Domovodstvo, 1960 g.
http://www.babyblog.ru/community/post/domovodstvo/712647