
Mina võtan mütsi noorte emade ees maha
Kuidas teiega lood on?
Mida mõtlete, kui näete noort 16-17 aastast neiukest lapsevankrit lükamas?
Mina olen ise noor 17 aastane ema ja no loomulikult võiks mul palju paremini minna
Aga pisike silmarõõm on ikka päikesepaiste küll hallis argipäevas 
Ma mötlen et kas ta lykkab hoiulast, öde/venda ja köige viimasena oma last. Aga jah, kes on synnitand alaealisena, siis ei oska ma muud teha kui mytsi
peast maha kiskuda, mis mul muud yle jääb
ise ma nii vapper pole nii pea vist!
kui näen neid siis meenub enda elulõik, kui ise saanud kolme nädala eest 18 sain ise emaks.....mõtlen,kas neil kool pooleli ei jää ja kas neid
toetatakse pere(ema ja isa)poolt.
Kõik need tunded tulevad meelde.
Aga kas sul Kati käi midagi pooleli?
Mina pole veel alla oma õpingutes andnud, rühin edasi ikka 
Ma tihti mõtlen, et rumalad vanemad ja õnnelikud lapsed...
Omast käest, tean kui sheff on, kui sul on siganoored vanemad
Kuid lastevanemate koha pealt mõtlen, et oli seda siis vaja? Et kas nagu 16 või 17
aastane on valmis last kasvatama?? Ta ise ju veel paras laps...
Sellepärast öeldaksegi, et laps sai lapse
Aga kui hakkama saab siis on ju lihtsalt ilus vaadata 
kaks päkapikku jalutavad mööda teed...
Mõtlen, et tark tüdruk, ei teinud aborti!!!!!!!
Mina isiklikult olen jubedalt abortide vastane 
Põhimõtteliselt mina ka, aga kui seda kuskil kuulutan, siis tehakse ruttu mulle "selgeks", et mida mina ka mehena nendest asjadest tean!
Peace
Püüdke ikka ilma. 
noored emad, mis arvan
arvan et natuke liiga vara
aa samas, eesti iivet vaja tõsta, ja kui mõni tahab noorelt sünnitada, palun väga
ja kiitus neile kes ikka on tublid ja hakkajad, ja hoolitsevad enda ja lapse eest jne
Paraku need naised kipuvad sellised õelad olema jah
Vabandan, kui praegu naissugu sellega solavasin aga ma olen ka ikkagi ju naine 
Tsitaat:
Algne postitaja: Lokelan
Aga kas sul Kati käi midagi pooleli?
Mina pole veel alla oma õpingutes andnud, rühin edasi ikka![]()
Uskuge nyyd, et ma tean millest räägin, seega omadele kogemustele tuginedes ma ytlen, et ausalt nii 18 ja allapoole vanuses ei synni ykski laps
puhtast planeeritud otsusest. Yldjuhul on tegemist ups, juhtus. Ups, kavatsesin, ups...!
Ei halvusta loomulikult kedagi, seda enam ei möista tublisid noori emasid hukka! Jaksu!
meryli, selles sa eksid. Minul oli PUHTALT PLANEERITUD laps
Leppisime kokku...et nüüd teeme ja tegimegi
Ei kahetse kah mitte. Pole kunagi kahetsenud
Minul ta just planeeritud polnud aga ega ma endale pähe istuda kellelgi lase kah. Selline ma juba kord olen. Jaksu mul veel jätkub, et rabada mitme
asja vahet!
Loodan, et oma kooliga saan kah ikka lähema kahe aasta jooksul hakkama. 
Ei võta mütsi maha, kaasa ka ei tunne, igaühe omaasi...
Lapsesaamine on täiesti enda otsustada - ei mõista kedagi hukka, kuna ta noorelt emaks sai - on endalgi palju selliseid sõpru/tuttavaid... Põhiline on
see, et lapsest hoolitakse!
Ja kes üldse ütleb, et õige aeg last saada peab olema kuskil 27-aastaselt :p Kui on selline tunne ja sisemine vajadus ning võimalused, siis minuarust
on noored emad täiesti vahvad 
Nagu merily'gi ei usu ka mina alaealisena saadud laste planeeritusse. Ja kui ongi olnud otsus, siis pole see mitte niiväga soov last saada
kui saada seeläbi ise justkui suuremaks, täiskasvanumaks. Täiskasvanute diktaadist vabanemaks. Lapsest saab justkui vahend.
Aga noh, otsused on igal oma teha. Mütsi ma maha ei võta, ei mõista hukka ega kiida heaks. Heakskiit tähendaks justkui alaealiste lastevanemate
takkakiitmist, mis ei tohiks ka eesmärk omaette olla. Kuigi jah, aborti ma nagunii ei poolda.
Aga hiljem kurtmine, mis kõik elus tegemata on jäänud ... Siin jäävad mu kõrvad reeglina kurdiks. Kahjuks tuleb sedagi ette. Ka kui kõik ei taha ja ei
julge tunnistada.
Kui alaealine emme teab sõna "vastutus" tähendust ja suudab sellele vastavalt käituda, lisaks annab endale aru, mida tähendab lapse saamine
nii noorelt (st suudab ette kujutada, et lapse üleskasvatamine kestab paar aastakümmet), siis lasku käia. See on nende elu.
Huvitaval kombel küll jääb pisipõnn üsna sageli vanavanemate hooleks - ise tahaks ju pidutseda ja maailma näha ja seda-teist-kolmandat teha.
Niisiis ühinen eelkõnelejatega - hukka ei mõista, kuid müts (kapuuts
) jääb siiski pähe 
Mul on neist kahju, noortest emadest siis, sest nagu juba ka madu mainis, jääb neil sageli oma lapsukeste jaoks liiga vähe aega ja need
pisipõnnid peavad kasvama vanaema/isa hoole all... paraku
Minu meelest vanemana suudad sa väärtustada seda aega enam - vaatan seda endagi
pealt...kuigi vahe kahe lapse vahel vaid 3,5 aastat. Aga tublid on, kes suudavad lapsed ise üles kasvatada ja tublid on need, kes suudavad ka lapse
isaga kokku jääda 
Eks need noored jah ise tea, mida teevad..millal siis enne vaneamaid on kuulatud ..
Aga neist pole kahju, kuivõrd lastest, kes tihtipeale ripakile jäävad, kuna vanemad veel noored ja tahavad pidu panna, elu ka veel nägemata - on ju
ka selliseid....
emana, kellel teismeline kodus, ma küll ei tahaks, et mu tütrel nii noorelt laps oleks
ei ole ka hukkamõistja
nii, et see probleem selline kakspidine
elud erinevad, alati pole raseduse katkestamine parim lahendus
kuigi arvan, et enne koolid, siis lapsed
pole ka õige, et vanaemad lapsi siis hoiavad, kui ise kooli jätkad
muidugi õppida pole kunagi hilja, seega igal asjal omad plussid ja miinused
Muidugi pole see õige, et vanaemas/isad lapsi akkavad hoidma. Minu omad igatahes on nii "pahad" et ei hoia 
Kuigi mai teagi, kas see on halb või hea
Lapse kasvamise suhtes ikka hea
aga minu enda õpingute poolest natuke paha
Kuigi tegelt mulle on alati meeldinud iseseisvalt õppida ja õpetajad on suht vastutulekud (aitäh neile) ja saavad aru, minu olukorrast 
mul siinkandis tohutu beebibuum lahti läinud...1 14-aastane titega varsti...yks 17-aastane ja ka 18-aastane...kõik kooliõpilased...
ise suhtun neutraalselt...
Ise leian ,et aega on veel selle kiire asjaga!
..hmm..noortel emadel on tavaliselt parem tervis, parem kohanemisvõime ..kuid samas on elukogemusi vähem, vastupidavus on ka tavaliselt väiksem..
Ja last kasvatada ÜKSI on raske ka väga kogenud inimesel. Väga noored emad reeglina on last saanud ootamatult. Ja väga paljud neist on üksikemad..
Kuni veel koolis käiakse, õpetajad võivad küll suhtuda mõistlikult..aga edasi?? Tööandjad on üsna halastamatud..
Isegi kui vanavanemad lapsi ei aita hoida, on nende MORAALNE toetus väga oluline..
hmm..ja ise liiga vara vanaemaks küll ei tahaks saada
Kui peaks siiski nii juhtuma, eks ma kohanen sellega
noored emad ei oska arvestada sellega, et lapsesaamisele järneb väga pikk seotus, millest päriselt vabaks ei saa KUNAGI.. ja kestab palju kauem kui
nende eelnev elu..
mina tean kah üht paarikest, kes mõlemad praegu 19a ja neil on 2-aastane tütar ja nemad planeerisid oma lapse - mõlemad tahtsid last saada ja tegid
asja ära...
mina aga otsustsasin, et enne 18a saamist ma last ei saa - suures osas sellepärast, et polnud õiget partnerit minu jaoks ja ka sellepärast, et ei
oleks mingit taolist tänitamist, et laps saab lapse - kuigi ka nüüd kui 19aastaselt sünnitasin oli haiglas suhtumine nagu ma mingi saamatu laps olen,
kes oma ups-last sünnitama tulen...
kui noor ema oma lapsega hästi hakkama saab siis on ju tõesti tore vaadata ja väärivad kiitust kuigi kui 13-aastane lapse saab siis on natuke kurb
küll - ise mõtlen, et siis pole nagu erilist lapsepõlve ollagi ju - jääb vahele see maailma avastamise periood - järsku saab sinust emme, kes peab
alati arvestama ühe pisikese tegelasega.
Beebipuumast rääkides sain ma kaks kuud peale oma sünnitust parajad sokid
Kolm vana klassiõde sünnitasid kah kuni aasta lõpuni edukalt 
Eks ta raske ole aga samas selleks ajaks kui koolid läbi ja raha hakkab juba tekkima, on lapsed suured ja enam ei pea karjääri katkemise hirmus laste
saamist edasi lükkama. Usun, et hakkama saab alati ja laste ennetamiseks ikka tabletid ja kummid, mitte abort.
Õde mul 14 ja teda vaadates ei kujutaks kyll ette, et ta võiks ema olla. Ta ei suuda mu õepojaga ka hakkama saada.
Kunagi arvasin, et hiljemalt 18 olen juba ema, et lapsel hea, kui noor ema on. Nyyd aga juba 22 ja lapsi ei kuskil, kuid eks ole aega ka veel ju 
Eino... Ise kyll lapsi ei taha veel(koolid vaja enne lõpetada). Aga sõbranna on 15- 6ndat kuud rase ja yliõnnelik. mina näiteks vastu ei peaks...
Tahan oodata vähemal 22-e eluaastani...siis vaatab . 

ei.. noo.. tore oleks.. endal kui su ema on noor ja sa ise ka pea täiskasvanud..
kuid.. ma ei poolda seda väga.. kui sa oled ju 17 siis.. sul ju terve elu elamata.. ja silmad alles elu ees kinni... ma ei poolda seda.
minu meeles on nad väga tublid ja tõesti olen rõõmus et nad aborti ei teinud sest ise olen abordi vastane kui saad hakkama saad ka vastutada.aga kui
endal teismeline kodus ja ta selline suht pubekas veel siis tekiks küll kahtlus aga kui on iseseisev ja hakkaja siis usun et minu toetusega ja abiga
saaks hakkama küll.noored vanemad on kõige lahedam asi üldse oled nendega nagu pooleni ühest põlvkonnas
nu ilus on küll jah vaadata. eriti on tore kui laps on juba natuke vanem, siis ema ja laps käivad koos poodides ja vahetavad riideid jne
aga siiski noorelt on ju raske hakkama saada lapsega
kool jne...
no kui laps tuleb, siis las tuleb.... peaasi, et on kodu, kus lapsel kasvada ja 2 vanemat, kelle hoole all kasvada...
aborti ei poolda
Tsitaat:
Algne postitaja: Lokelan
Mina võtan mütsi noorte emade ees maha![]()
Kuidas teiega lood on?
Mida mõtlete, kui näete noort 16-17 aastast neiukest lapsevankrit lükamas?![]()
Kõrvalt vaatajana no mis sa kostad.Kiljuma ei võita aga üks küssa tekis küll.24h. jooksul olla õpilane käia tööl (endal ja lapsel vaja hing sees
hoida) ja olla veel lapsele ema.Minu mõistes jääb midagi kannatama.Aga kui inimene ei mõtle siis palun õigustusi lolluste tegemiseks pole vaja
otsida.
Kuid võibolla on tõesti tänapäeval see õige samm.Mine ja võta kinni.
MINA KÄSI EI PLAKSUTA JA MÜTSI EI KANNA.JÄÄB ÄRA KA SELLE ÄRA VÕTMINE.
mõelga minust mida soovite.
Mütsi maha küll ei võta.
Kui aga neiu tegeleb ISE oma lapsega, mitte ei sokuta vanavanemate/vms kaela ning suudab ka enda haridusteed jätkata, siis minu lugupidamine.
Kahjuks enda tutvusringkonnas mitmeid tüdrukuid, kes käivad edasi läbudel jms - sellised asjad ei kuulu noore ema elu juurde minu arvates. Otse
loomulikult pole seltskonnaelu keelatud, kuid kusagilt netist viinapudelitega pilte vaadates on halb tunne küll. Isegi kui nad on muidu nn head
emmed...
No kui näen verinoort ema lapsevankrit liigutamas tuleb tahes tahtmata mõte, et kas isa ka lapse kasvatamises osaleb või on jalga laknud?
Parem olla noor lapsevanem kui üldse mitte olla.
Mul oli just vana ema ja hullult kadedaks tegid noored emad-isad.
Emal oli päris mitu sõbrannet kes kunagi aborti teinud ja hiljem ei osanud enam midagi teha ega kuskile arsti juurde ka minna, et lapsi saada. Mida
enam ei tule seda ei tule ja selle teadmisega, et kunagi oli võimalusi on väga raske hakkama saada.
Mul on üks pea 50-seks saav tuttav, kes käib veel oma vanaema sünnipäeval ja on ise vanaema. Tehke järgi kui suudate...
Mind ajab päris pahuraks mõte, et minu lastel pole ühtegi vanaisa, kuigi ise pole veel 30-gi täis. Mõlemal nii mul kui mehel on vanad emad, pea
40-selt sünnitanud.
Ütlen ausalt palju parem on kui ema peetakse õeks, mitte vanaemaks.
austan neid ja pea väga lugu, et neil on olnud julgust seda teha.....vahel on endalgi tunne et tahaks titat
Ise olin 19 aastaselt rase, laps nüüdseks ligi 4 aastane. Pole kordagi kahetsenud, kogu selle aja kasvatanud teda üksikemana.
Noorena ongi minu arvates hea, ei pea ma siis keskealisena hakkama mingi puberteetiku tujudega mässama kui endalgi keskea kriisiga tegeleda vaja
Ja
energiat on mul nii et vähe pole. Kuigi 14 aastane ema on natuke vara minu arvates. Aga eks seegi sõltub igast üksikisikust eraldi.
Praegu on see ikka väga levinud asi. Linnas liikudes näen pidevalt nii verinoori emasid kui ka rasedaid "plikasid". Iseenesest on muidugi tore, et meie noorsugu vähemalt hoolitseb iibe tõusu eest, võibolla peaks kõik natuke agaramad selles vallas olema, et me päris välja ei sureks!!!
Mina ka siis noor ema.Esimese lapse sain 18 aastaselt.Praegu olen 24 ja uue aasta kevadeks meie peres 5 last!
Tsitaat:
Algne postitaja: Annike6
Mina ka siis noor ema.Esimese lapse sain 18 aastaselt.Praegu olen 24 ja uue aasta kevadeks meie peres 5 last!
Annike6 on teismeline, kel pole midagi targemat teha, kui omale elu välja mõelda.
Minagi 17 ja emme. Olin just 17 saanud, kui tibi sündis.
Mis ma ütlen? Ma õpin. Ma kasvatan oma last. Ja ma ei kujutaks oma elu teisiti ette. Olen ülimalt rahul.
Teisi noori vaatangi selle pilguga, et kas ta on ka selle lapse ema; nii armas ja tahaks tutvuda.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lokelan
Mina võtan mütsi noorte emade ees maha![]()
Kuidas teiega lood on?
Mida mõtlete, kui näete noort 16-17 aastast neiukest lapsevankrit lükamas?![]()
Mõtlen seda,et jälle üks rikutud elu mingi joobar on taha vändand ja p....e saatnud!Nagu tavaliselt! Mõne teenivad isegi niimoodi raha, üks titt ühe kutiga teine teisega jne, see on teie arust normaalne.Noored naised mõelge ennem kui keppi tegema hakkate.
Minu sugulane saab kohe-kohe nooreks emaks.Ta siis 18 ja saab lapse varsti kätte!
Tsitaat:
Algne postitaja: Epukas
Tsitaat:
Algne postitaja: Annike6
Mina ka siis noor ema.Esimese lapse sain 18 aastaselt.Praegu olen 24 ja uue aasta kevadeks meie peres 5 last!
juba 5? oot, sul pidi olema tüdruk ja poiss ja pidid ootama kaksikuid.. või sain ma valesti aru?
Tsitaat:
Algne postitaja: Adaro
[/.../ Huvitav, kui raske on trepist üles saada?
annike, kullake, Sa oled ammu paljastatud.
Ja PS, töötud ei saa lapsendada.
Ma vihkan seda, et kõik alati mõistavad hukka. Et kõik arvavad, nagu elu oleks siis läbi.
Inimesed, kes te ise olete emad, te peaksite teadma, et emadus on maailma suurim rõõm.
Ükskõik kui imelik ka ei tunduks see teismeline suure kõhuga, sellest hetkest, kui tema kätele pannakse see väikene ime, ta muutub. Valdava osaga see
on nii.
See inimene muutub, temast saab ema. Peod kaotavad tähenduse. Elu on siis korda läinud, kui see väike ime Sulle naeratab, elu on alles siis päris.
See on reaalsus.
Ah, kurat, mul pole selle jaoks sõnu. Eriti mitte kell 3 öösel.
Ärge tundke kaasa. Olge koos meiega õnnelikud. Nähke meie õnne. Emadus ei sõltu vanusest. Nii mõndedki 30-aastased on palju lapsemad ja ebakogenenumad
kui 15-aastased. Kõik siin elus on sõltuv.
Olen küll põhimõtteliselt teismelisena sünnitamise vastu, aga veel rohkem olen näiteks abordi vastu. Niiet, tublid on need, kes sünnitavad, olgu nad siis pealegi nii noored.
Tsitaat:Ma ei mõista hukka, aga valdaval osal varakult emaks saanutel tekib varem või hiljem see tunne, et "mul pole omal elu olnudki". Siis jääb kaks võimalust: kas kuulavad ümbritsevad pidevat hala teemal "oma elu puudumine" või siis jätkub trall ja vanavanematest saavad lapse"vanemad" või leitakse mõni muu lahendus. See ei ole ainult teismeliste emadega nii. Ju on igal naisel oma aeg, mil ta on valmis saama emaks. Paraku lapsed alati ei küsi tulekuks luba. Tegelikult küll vist sedapidi, et inimesed ei mõtle enne lapsele tulekuvõimaluste tekitamist, et kas nad on selleks valmis.
Algne postitaja: Mormelar
/.../Ma vihkan seda, et kõik alati mõistavad hukka. Et kõik arvavad, nagu elu oleks siis läbi.
Inimesed, kes te ise olete emad, te peaksite teadma, et emadus on maailma suurim rõõm.
Ükskõik kui imelik ka ei tunduks see teismeline suure kõhuga, sellest hetkest, kui tema kätele pannakse see väikene ime, ta muutub. Valdava osaga see on nii.
See inimene muutub, temast saab ema. Peod kaotavad tähenduse. Elu on siis korda läinud, kui see väike ime Sulle naeratab, elu on alles siis päris.
See on reaalsus.
/.../
Need noored emad kes suudavad lapsi kasvatada, sealt kõrvalt veel tööl ja ka veel näiteks koolis käia, respect.
Offtopicuna:
Ise ei taha sellise asja peale nagu laps mõeldagi, tundub liiga suur vastutus minu jaoks. Võibolla olen harjunud vallalise eluga ja millegi püsiva
kohustusega sidumine ei tuleks vist kõne allagi. Ennem ikka kindel majanduslik põhi alla, sissetulek piisavaks ja siis alles uue ilmakodaniku
muretsemise peale mõelda.
16-17 pole veel midagi täna nägin sõbranna endist klassiõde kes on 15 ja laps oli poole aastane ja austalt öeldes tuli pisar silmi.teades et tal pole
kodugi
Mina mõtlen - loodetavasti on neil lastel ka vastutustundlikud isad!
Õige point. Jube palju sõltub isast.
Ega minagi saaks kooli lõpetada ja isegi väitlemas edasi käia, kui meil poleks seda tublit issit, kes enda õppimise kõrvalt väga heal tööl käiks ja
samas ka perega oleks.
Nii kurb kui see ka pole, mees muudab paljut.
Mida ma ikka näen lolli ja noort inimest,miks sünnitada enda kui lapse kõrvale veel üht last.
Ise ei tea veel maailma asjadest tuhkagi ja vaja vankrit lükata. Kurb,aga tõsi. 
Kummalisel kombel jätavad sellised "titemammad" mind ükskõikseks. Nähes sellist 16-17 aastast titekäru lükkamas, on mul küll sügavalt
ükskõik, kas seal kärus on ta õde/vend sugulane või ta enda titt.
Kahtlen, kas mul üldse mingit mõtet pähe tuleb, kuna "kärutajatest" libiseb mu pilk lihtsalt üle. Ükskõik kas see "kärutaja" on
16, 26 või lausa 60.
Ma mõtlen tihti, et loodetavasti on need verinoored mammad ka kohusetundlikud ja ei jäta oma last ripakile nagu väga palju on juhtunud. Ma sain oma
esimese lapse olles 21 ja järgi mõelda, on seegi vanus pisut liiga noor lapse saamiseks. Laps pole mänguasi ja peale lapse sündi pole elu enam endine.
Aga lapse seisukohalt on muidugi hea, kui on noored vanemad
Mina olen 18 ja mul on hetkel siis 9 päevane tütar.
noored emad on tublid kui suudavad hakkama saada aga kas kõik saavad!
plen näinud selliseid noori emasid kes lihtsalt jubebad selles mõttes et ei hooli oma lapsest üldse. neil on suva!!!
Tsitaat:
Algne postitaja: Canyncton
Mida ma ikka näen lolli ja noort inimest,miks sünnitada enda kui lapse kõrvale veel üht last.
Ise ei tea veel maailma asjadest tuhkagi ja vaja vankrit lükata. Kurb,aga tõsi.![]()
Nähes neid noori-noori emasid, vaatan kui nääpsukesed nad tihti on.
Oma lapsi manitsen mitte ruttama selle asjaga - vähemalt mitte enne kui ülikooliuksed sulguma hakkavad.
Samas... kui isadele mõtlesn... minu laste isa oli 49 kui meie esimene tütar sündis ja ma ei ole näinud vasakule-paremale vaadates ühtki isa, kes sama
pehmuse ja tähelepanuga väikelastesse oleks suhtunud nagu tema. Tema eelmistest abieludest (nooremas eas) sündinud lapsed polnud saanud pooltki
sellest tähelepanust, mida said meie tütred.
Ehk ongi hea case - vana mehe koduhoidlikkus, elutarkus, rahumeelsus, kogemused... vastukaaluks noor veri ja tingimusteta armastus :-)
positiivselt suhtun.
kui mina oma lapsega esimest korda arstile läxin, siis arstitädi ytles: nii sellest ma saan aru et see on lapse isa aga kes teie sellele lapsele
olete... õde?
tegelt ma arvan, et mingil määral on õnnelikumad lapsed kelle vanemad on nooremad.. nad mõistavad lapsi paremini (oma noorus ja lapsepõlv pole veel unustatud)
mul on ükskõik, kui noorelt keegi lapse sai. kui keegi soovib last, siis palun.
ma tunnen ka noori emasi ja nad on väga õnnelikud, õpivad, lapse isa ja vanavanemad aitavad alati. neil on isegi plaanid tehtud, millisesse ringi laps
pannakse ja kus nad reisima hakkavad.
Iga inimene tehku täpselt nagu tahab ja millal tahab ,peaasi et normaalse ilmakodaniku suudab kasvatada. Mina pole siiani suutnud endas niipalju kogemusi ja tarkusi leida,mida tulevastele põlvkondadele jagada.
ma kah noor ema. päris plaanitud laps polnud kuid sünnitamine tundus õigem kui abort. Saan poisiga hästi hakkama, sügisel ta lasteaeda ja ise siis kooli ja poole kohaga tööle. Kui vanemad ja lapse isa ei toetaks siis oleks küll tiba pahasti vist... kuid nemad seda rõõmuga teevad.
Teema mille kohta võib tuua näiteid seinast seina.
On neid kes tulevad toime ja oskavad elada, samas on ka täiesit saamatuid ja kui talle vel laps sündis siis oli terve suguvõsa ahelatesse pandud ja
tööse tõmmatud.
Kui inimene on kooli lõpetanud ja on tööl ja suudab ennast ise ära toita siis sünnitagu palju soovib.
Kui aga laps tuuakse vanematele n.n. rõõmuks siis on asi ilmselt vilda.
Kellele ta siis sünnitas endale või vanematele.
Nomaeitea, vaadates oma koolikaaslasi, kes varakult lapse said- nad kõik jäänud kolkasse kinni, muud võimalust ei ole, kui olla kuskil müüja, nillida
võimalusi, et ehk saax kuskil midagi õppida, sageli valivad sellex mingi mõttetuse, enamus kasvatab üxi või siis vähemalt mitte lapse isaga.. missest,
et lapsest võib palju rõõmu olla ja suhted kindlasti lapse ja vanema vahel vanuse tõttu ehk mõistvamad jne. Minu jaox mõru mekk sellel asjal ja never
ei tahax endale sellist elu..
sry, aga mul neist küll kahju..
Tsitaat:
Algne postitaja: Lokelan
Mina võtan mütsi noorte emade ees maha![]()
Kuidas teiega lood on?
Mida mõtlete, kui näete noort 16-17 aastast neiukest lapsevankrit lükamas?![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Mõtlen, et tark tüdruk, ei teinud aborti!!!!!!!
üx eelis on sellel kindlasti
noorelt emax saades võid ka noorelt vanaemax saada
mütsi maha ei võta, minu meelest lihtsalt mõtlematud ilgikud on nad.... ja teadagi, mis nende lastest saab, kui nad isegi pea lapsed, siin kohal ei pea paika ameeriklaste kasvatushüüd: kui armastad teda, on kõik korras. mõttetu kirjutatakse kahe t-ga.
Vägagi kahe otsaga asi, sest lõpptulemus on sageli ettearvamatu ja väga individuaalne. Mütsi jätaksin niikauaks pähe kui laps korralikult üles kasvatatud.
Tsitaat:
Algne postitaja: janetska
Mina olen 18 ja mul on hetkel siis 9 päevane tütar.
Väga noortest emadest on mul lihtsalt kahju.
Kahju on ka sündivast lapsest, isegi kui noor ema on tubli. Vanemate abita ei tule nad niikuinii
toime.
Muidugi kasvatatakse lapsed üles ja enamasti läheb kõik hästi, aga ...
müts maha jah ! ja päris tõsiselt kohe... ainult et neil võiks ikka natuke paremini minna siin eestis
Mina pean end suht nooreks emaks, sünnitasin, kui olin 19. Ei tunne, et midagi oleks valesti. Piiga on terve ja tubli marakratt, ise küll koolis veel aga aega jääb tema jaoks piisavalt. Ma ei leia, et ta oleks liiga vara tulnud. Planeerimata küll aga oodatud vaatamata sellele.
Meil kunagi koolis said viimasel kursusel /17 umbes ) käima peale nii pooled tüdrukutest. Peale seda toimus nn. lapsepeetus- hiljem polnud varasünnitajatest suurt enam midagi kuulda. Ja kust neid isasid hangiti, seda teadsid ainult nemad.
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
meryli, selles sa eksid. Minul oli PUHTALT PLANEERITUD laps![]()
Leppisime kokku...et nüüd teeme ja tegimegi![]()
Ei kahetse kah mitte. Pole kunagi kahetsenud![]()
Mina sünnitasin 18 aastaselt. Laps ei tulnud ÜLLATUSENA, oli täitsa planeeritud ja oodatud. Nüüd tahaks nii väga teist last aga ei taha ta tulla
millegipärast
Aga oleneb täitsa naisest ma arvan. Mõni oskab noorena hakkama saada, teine mitte.
Tsitaat:
Algne postitaja: Mara
mul siinkandis tohutu beebibuum lahti läinud...1 14-aastane titega varsti...yks 17-aastane ja ka 18-aastane...kõik kooliõpilased...
ise suhtun neutraalselt...
Ise leian ,et aega on veel selle kiire asjaga!
Nojah, emale uus laps kasvatada...
Endal sul 8. klass pooleli? Teha julgesid, oleks pidanud kohe emale rääkima. Jõudu!
ütleme et a`la 14-15 on siiski noor.Mul kodukandis sünnitas üks neiukene 15 a ja kui tita kätte sai, ja temaga ringi kärutas, tundus et ta mängib
kodu.kärus nuku ja tema rallitab.Siiski natsa hiljem võiks.
Aga samas töötan organisatsioonis, mis tegeleb noorte emadega ja ütleme et tõesti müts maha nende ees.On suutelised ka oma haridusteed jätkama,kui
utsitada ning kõik on ok.Ainult et see "lapsepõlv"jääb väga lühikeseks.
Mu täditütar sünnitas 18a vanuselt.
Oli veel keskkool lõpetamata.
Tulevane väimees võttis pudeli viina ja läks täditütre isa juurde, et nüüd on sjad NII.
Nüüdseks pea 10a abielus, 2 last, perefirma.
Mees aslustas firmat üksi, ehitas ka maja üles selle kürvalt. 2 toredat last.
Vast üks tore erand teiste 17-18a vanuste sünnitajate hulka, keda ma näinud olen.
Veetsid nad enne oma õhtuid baarides, veedavad siiani...tiba mõistetamatu minu meelest.
p2ike, mis sa arvad, kuidas su elu kujuneb või mis juhtuma hakkab? Mis sinu poiss arvab? Võiks ju arvata, et sinu ema arvamus on teada, aga ... mine tea...
Ei ole kahju. Miks? Seal ei ole midagi haletsusväärset lihtsalt. Kahju on hoopis nendest inimestest, kes tänaval noorele emale järele vaatavad ja
haledalt ohkavad. Neist kah, kes kurjalt näpuga vibutavad. No mida kuradit sa tuled mul nina ees vehkima ja elu õpetama!?
Elu ei käi kindlat rada pidi, et nii nüüd oled 22, nüüd pead lapse saama, sest ülikool on lõpetatud jne.
Kuigi natuke kummaline on see, et enam see varajane emadus ei ole juhus, paljud planeerivadki last enne 20 eluaastat. Huvitab, millest selline
varajane titeisu?
Lani, miks sul neist järele vaatajatest ja haledalt ohkajatest kahju on?
Järelevaatajatest ja ohkajatest on tõesti kahju.
Piiratud maailmavaatega inimesed.
Kõik peaks olema just NII, nagu nemad seda õigeks peavad.
Kes ei vasta nende normidele, nendele ohatakse järgi või peetakse "imelikuks".
Need inimesed võiks oma elu elada, mitte teiste järgi vaadata.
Vahtigu oma elule järgi ja ohkigu nii et süda paha 
Mis titeisu saab 14-aastasel olla? Lihtsalt huvi tegeleda täiskasvanute asjadega, tahtmine olla suur, laps on seal tagajärjeks, mitte oodatud perelisa
Lapsi võiks ikka teha vähemalt täisikka jõudes, st 18-aastasena, haridus nüüd küll kellestki automaatselt paremat ema ei tee, aga lapsearu ei oska ka
kontraseptiive kasutada.
Alaealine ema on halb tõesti.
Laps saab lapse ...
See ei ole kellegi titeisu. Titeisust selle sõna otseses tähenduses saab rääkida ikkagi siis, kui need noored mammad oma laste kasvatamisega ka ise
tegeldud saavad, mitte et lapsed vanavanemaile ja oma elu läheb edasi sama lapselikult. Ainult et otsuseid ja neid, mis langetama jäetakse, saab alati
õigustada sellega, et ma olen ju nö "lapsega kodune".
Kui ka tegu ei ole pelgalt "täiskasvanuelu soovi tagajärjega", siis sageli just selle lapsepõlve pikendamisega. Lapsega kodusolek annab
teatud ajalise puhvri, ei pea kooli ja tööle jooksma kui ei taha. Küll keegi ikka ülal peab. Sest vanemad tahavad ju oma lastele parimat. Ka
lastelastele.
Kui kaks täisealist noort inimest saavad ühel nõul lapse ja ka ISE tema kasvatamisega tegelevad, siis on teine asi. Päris alati see aga nii ei ole ...
Imre ütles selle ära, miks mul kahju on.
Aga titeisu kohta niipalju, et tõepoolest on nö alaealised triibupüüdjad täiesti olemas, kes poisiga last planeerivad. Ja on head emad kah!!
Ega noorus ei välista hea ema olemist.
Samuti leidub ka nö normaalses vanuses rongaemasid.
See ei tähenda, et ma õudsalt nüüd pooldaks seda alaealiselt emaks saamist. Lihtsalt mõtlen, et kunagi varem oli see pigem selline häbiasi, kui
üksikema ja titt kah noorena, nüüd vaadatakse seda teistmoodi....uhkusega.
Muidugi ei välista noorus hea ema olemast, aga kui pole põhiharidustki, sissetulekust rääkimata, siis kes ainult armastuse jõul last kasvatab?!
Kui nüüd vanaema peab ka lapselast ülal pidama hakkama, miks temalt ei küsitud, kas ta ka tahab sellist koormat kanda? Ta isegi ei tea veel, et laps
on 4-ndat kuud lapseootel!!
Rongaemad on hoopis teine teema, üks ei välista teist.
Mingil määral võib tulevast vanaema ka vastutavaks pidada, et ta ei osanud oma laps-emale elu õpetada, et sellised asjad on parem hiljemaks jätta nagu emaks saamine ja kui juhtubki, siis räägime sellest koos ja vaatame ning mõtleme koos, mida edasi teha.
kui on ikka tegemist väga lapseohtu lastega kes saavad lapse, siis on kahju...eriti siis kui isa kes asja võrsuma pani jalga on lasknud.
karta on et sellised "paarikesed" üldjuhul igavesti kokku ei jää...seega üks hetk on laps isatu. kurb
Ise piisvaalt vana juba et võiks tglt lapse saada, kuid ei julge, pole kindel ei endas ega partneris...ja tahaks veel elada ja reisida jne. Küll jõuab
veel.
Noor ema ja beebi, miks mitte, kui on vastutus ja kohusetunne olemas
Ise vaatan küll kadedusega neid
ma olin 18 kui esimest korda rasedaks jäin,ei julgenud poisiga ema jutulegi minna.kirjutasin kirja ja andsin kätte,ise seisin kõrval silmad maas.hirm
oli suur,arsti jutt "aborditegu nii riskantne et hiljem võibolla ei saagi"tekitas paanikat(hormoonid ka veel takkapihta).muidugi teadsin
seda ennegi kuid vahetuna arsti suust kõlas see veelgi hirmuäratavana.tookord siiski suutsin endas arusaamisele jõuda et vara veel..(või oli see ema
kaine mõistus..ei teagi)
arvan et enamustel noortel emakssaajatel on algul palju nõuandjaid ja keelitajaid nii ühele kui teisele otsusele.vahel tekib küsimus kas lapseohtu
tüdruk ise oma peaga suudabki otsust vastu võtta ja oma tahtmises selgusele jõuda.et on see üldse tema sisemine otsus,või on lihtsalt kellegi oskuslik
jutt teda julgustanud sünnitama.kindlasti on iseseisvaid ja mõistlikke paare ka väga noorte seas,siiski on reeglina noortel alaealistel teised huvid
kui perekonna loomine.
hukka kedagi ei mõista,igaühel oma elu.kahju ainult et liiga palju riskitakse mõttega "küll hakkama saab,peab ju saama"...
ma olin 16 kui lapse sain. ja nüüd läheb ta juba kooli.lasteaias ütles kasvataja et pole nii tragi last ammu näinud!
Ma mõtlen siis, et nende emad on kasvatustöö naiseliku poole pealt tegemata jätnud. Ärge seda karuteenet, naised, oma tütardele tehke. Tulemuseks on sageli see, et laps saab lapse.
Noor ema on ilus vaadata, kuid ses mõttes, kardan, et kohati on mehed nii vastikud, et mingi aeg seda imiku kisa kuulnuna ja kannatanuna lasevad jalga
ja tulemuseks on järjekordne üksikema... Kuigi olen ise mees, ei ole ma veel kellelegi last teinud, samas ei saa ka sellistest aru, kes nii käituvad,
nagu ennist kirjeldasin. Ses mõttes võtan noorte emade ees tõesti mütsi maha, et mõnes mõttes teevad nad ju lausa kangelasteo, kui nad ikka lapse
kasvatamisega hästi hakkama saavad, samas jääb nende noorusaja möllamistega nii nagu jääb...
Huh, vabandan, mulle kohe meeldib kirjutada 
eks neid ole ilus vaadata küll kuid vahel kah natuke kahju neist, et elu veel ees.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lokelan
Mina võtan mütsi noorte emade ees maha![]()
Kuidas teiega lood on?
Mida mõtlete, kui näete noort 16-17 aastast neiukest lapsevankrit lükamas?![]()
ta eitea mis on rasestumisvastased vahendid...
See on ju tore ,et loodus on andnud võimaluse emaks saada(ka enda tarkusest ,laps sünnitada)Paljud lapsi ei saagi,kuigi tahaksid.
Iseasi ,kas nii noorelt.Elu tahab elamist ja lapse(laste), pärast jäävad paljud asjad teostamata.
Hea ,kui on sellel emal noored vanemad...
Mida arvata p2ike-sest
On alles 14 ja juba neljas kuu.
Et, kiidame takka?? No vabandage väga!!!!!!!
Lapsel laps.
Muideks kui jälgida tema vasak poolset akent siis selgub et viimati külastas ta seda lehte aastal 1970 huvitav kui vana ta laps praegu on??
müts maha ,et otsustas uue maailmakodaniku ilmale tuua...noor küll aga tubli siiski.
Njah, miks teha oma elu raskeks ja teha lapsi kui ise alles laps??? Mingit mütsi ma maha ei võtaks.
Need kes a`la 15 aastaselt sünnitavad on omadega sassis. Mul selliseid tuttavaid juba mitmeid, ütleks et aru pole peas.
Minu küsimus oleks sellistele, kas lapsemõistus ei võta, et kaitsevahendeid ei oska kasutada?
noorus ongi õige aeg emaks saada aga lapsepõlv pole küll selleks loodud, siis tuleb ema sõna kuulata
Valkrus, alati ei aita kahjuks rasestumisvastased vahendid ka.
Mina olen 16 ja kujutaks oma elu emana ette küll juba...Olen lastega palju tegelenud. Üle 3 aasta lapsehoidja olnud. Ja mees on kindel kellele saaks
loota. Aga kõige raskem oleks ikkagi kooli lõpetamine selle kõrvalt.
Kes seda suudab siis TÕESTI müts maha!
Noored emmed on 'kiftid' 
Tsitaat:
Algne postitaja: föönix80
ma olin 18 kui esimest korda rasedaks jäin,ei julgenud poisiga ema jutulegi minna.kirjutasin kirja ja andsin kätte,ise seisin kõrval silmad maas.hirm oli suur,arsti jutt "aborditegu nii riskantne et hiljem võibolla ei saagi"tekitas paanikat
Tsitaat:
Algne postitaja: KrisssMina olen 16 ja kujutaks oma elu emana ette küll juba...
Tsitaat:Kindel mees, selles vanuses? Ärge ajage naerma...
Algne postitaja: Krisss
/.../ Ja mees on kindel kellele saaks loota./.../
pisimimm... Sa isegi ei tea kui vana mu mees on, niiet naera siis kui tahad. -enivei, 19on.
Ja ma ei mõtlegi ju, et oooo-tahaks ka nüüd endale titte!! Aga kui juhtub "shit happens" mis siis teha? Ja kui tõesti on sul võimalusi
lapsele pakkuda jne siis milleks kohe abort...tuleb mõelda ka teisi lahendusi! Nii arvan mina.
Nojah. Ma veel ei hõiskaks, et see nolk juba mees on. Kuigi võimalus on, aga ...
Ikkagi. 16 kujutab tõepoolest paljugi ette. Ja shit hapens kui sel juhtuda lasta. Siin ei saa küll öelda, et eks igaüks ise tea. Ikkagi lapseohtu
veel.
Igalühel oma arvamus ja maailmavaade.
Kas on olemas üldse mingit foorumit mis oleks mõeldud just noortele emadele?
Ma olen tähele pannud et siin neid eriti pole kahjuks, kuigi tahaks just rääkida ja kuulda siis kui 's*tasti' või kui ära
'rikkuda' siis üks laps elu saab.
Sest tegelikult ei riku laps kunagi su elu ära. Minu õde kes on praegu 28 aastane ja 2e lapse ema (11 ja 5). Tema jäi 16'lt rasedaks ja sünnitas
17. Tal on ilus kodu ja õnnelikus abielus. Kool sai lõpetatud ja rahalisi raskusi pole. 
Ajendatud eelnenud postist:
Tähelepanek- kas see "laps saab lapse" või vähemalt "noorelt emaks" sündroom ei tundu teile olevat nö perekonna "viga".
Mulle nagu natuke tundub
Üldse mitte sitalt mõelduna mõte kusjuures 
Tsitaat:Krisss, isegi kui su mees oleks 29, oleks ma nõus oma mütsi ära sööma sinu väite (sul on kindel mees) tõeseks osutumise korral... Sa ei tea veel kahjuks/õnneks isegi, mida sa elult tahad, seega usun, et suudad neid mehi vahetada, ära katsetada mitmeid, enne kui selle KINDLA leiad, kellega koos siis lõpuks oleks õige ka järeltulev põlv valmis meisterdada
Algne postitaja: Krisss
pisimimm... Sa isegi ei tea kui vana mu mees on, niiet naera siis kui tahad. -enivei, 19on.
/.../
Ja seda ei räägi ma mitte paha pärast või soovist sind/teid solvata
Lapsehoidja ollakse teatud osa päevast, aga ema peab olema 24/7.
Ise eelistaksin endale küpseid vanemaid, kindla elukoha ja sissetulekuga (need ka sain).
Tobe on nii noorelt olla mõtteviisiga: kui juhtub, siis juhtub...
Okei, tõsiselt, igalühel oma arvamus..mai vaidle selle koha pealt enam
Tsitaat:Võib-olla tõesti.
Algne postitaja: Maiu
Ajendatud eelnenud postist:
Tähelepanek- kas see "laps saab lapse" või vähemalt "noorelt emaks" sündroom ei tundu teile olevat nö perekonna "viga". Mulle nagu natuke tundub![]()
Üldse mitte sitalt mõelduna mõte kusjuures![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: Krisss
Igalühel oma arvamus ja maailmavaade.
Kas on olemas üldse mingit foorumit mis oleks mõeldud just noortele emadele?
Ma olen tähele pannud et siin neid eriti pole kahjuks, kuigi tahaks just rääkida ja kuulda siis kui 's*tasti' või kui ära 'rikkuda' siis üks laps elu saab.
Sest tegelikult ei riku laps kunagi su elu ära. Minu õde kes on praegu 28 aastane ja 2e lapse ema (11 ja 5). Tema jäi 16'lt rasedaks ja sünnitas 17. Tal on ilus kodu ja õnnelikus abielus. Kool sai lõpetatud ja rahalisi raskusi pole.![]()
kas ma olen öelnud et ma olen lapseootel? 
igatahest oled peast soe ja aru ei saa millal taha väänatakse.
Krisss, kas sa oled 16, ja saad lapse??
Kas sul oma eluga midagi muud teha pole? Kas sa ei taha reisida, elada vabalt nö ainult endale ja muretult, käia väljas jne?
Sul ei ole siis ju veel keskkooli haridustki. Koolis käid siis kui laps sündind on? Miks teha endale ja lapsele elu raskeks. Soovitan, mõtle tõsiselt
nüüd selle üle. Ega sa steriilseks ei jää, et pead rutuga lpse saama. Või jääd, on mingid kahtlased plaanid??? Mina ütlen küll, et ära oli loll
Inimesed, lugege postitusi! Krisss kirjutab ju et ei ole rase, kuigi kindel mees (tema arust) on olemas... Jätke vaeseke rahule 
ma lugesin, aga peast on ta ikkagi soe, 16 aastaselt olla kindel kindlas mehes olla, dziisus, ma palvetan ta noore hinge eest
Kui ei ole siis Good for her

appiii....ma EI ole rase.
Ja kindlas mehes mõtlesin seda et ta ei kaoks kuhugi ära kui laps sünniks...et toetaks võinii..aga mitte et ma olen kindel et meie eluksajaks kokku
jääme.
See kui ma ei ole abordi pooldaja ei tähenda et ma ise last tahan :O
ära kisa siin midagi appi, kui sellise teemaga lagedale tulid siis kannata ära, rasedaks võid jääda kaa või aidsi kui ettevaatlik ei ole, kuna mehed on kõik ilged litsid.
skingirl päris teravmeelne oled
no kui sa raha ja autode peal ainult väljas oled siis oled sina esimene kes aidsi saab..
peale materiaalsete huvide peaks ikka pidagi muud ka olema suhtes!
iq popkorn!
noored emad ja lapsemad pole üks ja see sama mõiste, alla 18 a.-stele emadele tuleks vast teema teha
Tsitaat:
Algne postitaja: Krisss
no kui sa raha ja autode peal ainult väljas oled siis oled sina esimene kes aidsi saab..![]()
peale materiaalsete huvide peaks ikka pidagi muud ka olema suhtes!
iq popkorn!
Oi kuiarmas, et te siin niimoodi üksteist sarjate
Minu arvamus noortest emadest?.....Defineerige kõigepealt noor ema!
Ja eri vanuses naised-tütarlapsed on erinevate võimetega, huvidega...........ei saa ühe lauaga kõiki lüüa siin..........mõni saab hakkama mõni
mitte...........
kahju on sellest, et mõned noored (a´la 14 a või selle ümber) vorbivad lapsi teha ja siis jooksevad kliiniku vahet, et aborti teha, aga need, kes
lapsele korraliku kasvatuse ja hariduse annaksid, need lapsi ei saa 
Tsitaat:
Algne postitaja: Krisss
Mina olen 16 ja kujutaks oma elu emana ette küll juba...Olen lastega palju tegelenud. Üle 3 aasta lapsehoidja olnud. Ja mees on kindel kellele saaks loota. Aga kõige raskem oleks ikkagi kooli lõpetamine selle kõrvalt.
Kes seda suudab siis TÕESTI müts maha!
me ei sarja me räägime tõde mida keegi ei taha kuulata.
Ennem kui tittiesid hakkate vorpima, vaadake kas sellel majal on ikka vundament all ja kas ise ollakse arengult nii väärt, et edasi sigida, praegusel
ajal muretsetkse lapsi nagu lemmikloomi, oi kui nummid.
Aga mis edasi saab, kas see laps ikka tahab siin maailmas elada, teie ei tea, mina külle ei ole õnnelik, et ma siin pasa sees olen aga ennast tappa ma
ei tohi kuna seadus keelab seda!
Kõik 16-aastased suudavad seda ETTE KUJUTADA. Vähemalt need, kel on olnud normaalne kodu ja võimalus mängida kodu nukkudega. Vanemad õed ja vennad on
ikka noorematega tegelenud ja osatakse toita, kasida ja isegi ohtu märgata. Seetõttu on 13-16-aastased täiesti arvestatavad lapsehoidjad ja neid
kasutataksegi JÄRELVALVAJATENA.
Kas iga 16-aastane on võimeline VASTUTAMA, selles ma kahtlen. Võib-olla sina oled. Võib-olla tuleksid toime korraga nii töö, kooli kui koduga. Enamik
alaealisi ei tule toime ja saavad abi vanematelt. Kui on hooliv pere.
Nõustun siinkirjutanud täisealistega.
16-aastane võib olla füüsiliselt valmis, kuid kindlasti pole ta sotsiaalselt ja vaimselt küps lapsevanemaks hakkama. Kuna ühiskonna poolt on nii
noorte emade suhtes kerge etteheitev/moraliseeriv surve, siis loomulikult püüavad nad kasvõi nui neljaks tõestada ja põhjendada, mille poolest nad
oleksid/on suurepärased lapsevanemad. On ju 16 veel õitsev "võitlen-kõigi-piirangute-ja-lollide-vanainimeste-jutu-vastu" -vanus.
Mõistetav.
Iseasi, mida nad sellest sisimas arvavad.
Tsitaat:
Algne postitaja: skingirl
me ei sarja me räägime tõde mida keegi ei taha kuulata.
Ennem kui tittiesid hakkate vorpima, vaadake kas sellel majal on ikka vundament all ja kas ise ollakse arengult nii väärt, et edasi sigida, praegusel ajal muretsetkse lapsi nagu lemmikloomi, oi kui nummid.
Hästi suhtun. Aga ise 18-aastaselt laps saada... sel ajal alles õppisin.
Ma tunnen neile kaasa. Laps seab ju teatavad piirid vanematele. Noor inimene tahab aga "Elada"- õppida, pidutseda jne- lapse olemasolu ei võimalda enam nii vabalt tegutseda. Ka majanduslikult ei pruugi see kasulik olla. Ühesõnaga on noored vanemad ennast varakult sidunud täiskasvanute maailmaga ning tublisti lühendanud oma "vaba" noorukiiga.
Minus tekitavad noored emad kahjutunnet.
Noor olemise põhimõte on ju siiski elu nautimine. Sa saad elada vabalt, reisida, pidutseda, noh-aegajalt ka õppida. Põhimõtteliselt teha mida soovid.
Aga kui laps saadakse 15-18 aastaselt, mis ongi just see aeg elust, kus elu natuida täiega, siis võib ju öelda et noorust pole. Selleks ajaks kui laps
on juba suurem ja noorele emale/isale natuke vabadust antakse, on nad ju juba vanemad (üle 25)ning endised sõbrad kes noorusest rõõmu tundsid sellel
ajal kui teised lastega kodus olid, enam nendega vaevalt mööda ilma ringi käia soovivad. Selajal mõtlevad teised nüüd pereelu loomisele.
Enne peaks siiski enda elu natukene aega ise elama, ja siis mõtlema uue elu loomisele.
Pole noortel emadel häda midagi... ja pealegi, kui kauaks nad ikka nooreks jäävad. Paari viie aasta pärast juba norm vanus ju. Ei usu mina, et noorte emade lapsed mingil moel lollemad või midagi taolist oleks kui teistel. Ja pigem olgu ema liiga noor kui liiga vana :S
Ükski äärmus pole hea. Ja liiga noor ema a la 15-16 aastat ...
No on ikka liiga vara küll.
Mina noorte emade ees ei kumarda ega mütsi maha võta. Ise on omale jama kaela tõmmanud, ja kuigi see toob kaasa ka kindlasti rõõmsaid hetki, on ka
raskeid aegu kindlasti rohkem sest 15-17 aastane tütarlaps ei ole kindlapeale 100% ennast tundma õppinud (ma ei väida, et sellest vanemad oleks
aga...) ja muidu on ka need "proovimisaastad" veel ees.
Minul on 3 endist klassikaaslast kellest üks sai tite 15 aastaselt, kaks muud 17 aastaselt. Peale põhikooli neil muud koolitust ei ole, ja elavad
mingis tillukeses külakeses...Niimoodi jääb silmaring ju väga väikseks.
Aga eks inimesed ole ju erinevad, ega kõik ei vajagi paremat koolitust ja silmaringi suurendamist. Kolm titte, mees ja väike kodu kõlbavad küll. Mina
ise aga otsin elule muud sisaldust.
Aga ma ikkagi ei saanud vastust. Ma sain 28.-selt emaks. Kas ma olen vana ema?
sa oled väga vana , 13 oleks pidand olema
bioloogiliselt pidi parim esmase sünnituse iga olema 17-18, kuid vaimselt vist enamasti alla 25 ei mängi välja.
samas mõni noor ema on ema missugune, teine ei kõlba selleks iial.
mütsi kellgi ees maha ei võta, tegelikult ei kannagi teda.
Tsitaat:Mina kardan just seda, et liiga noor ema rikub lapse elu ära.
Algne postitaja: Krisss
tahaks just rääkida ja kuulda siis kui 's*tasti' või kui ära 'rikkuda' siis üks laps elu saab.
Sest tegelikult ei riku laps kunagi su elu ära
Ma võtan üldse emade ees mütsi maha. Eriti nende ees, kellel on 3 ja rohkem lapsi.
Olen siin juba lausunud et, ei poolda aga nüüd kus endal tutav kannab ja vanust vaid 16 ja on näha mis tulevik toob siis keelaksin seadusega ära
alaealiste rasestumise.
Lihtsalt kahju alates emast endast ja lõpetades lapsega.
Praegu on jah hirmus uhke aga kui küsisin kust rahad tulema hakkavad et last kasvatada oli vastus et, küll tutavad ja vanemad aitavad.
Kurat kellele sa selle lapse sünnitad? Endale või teistele??
Kah ema mul!!!!!!!!!!!!!!!
Tsitaat:
Algne postitaja: Andrew
Ma võtan üldse emade ees mütsi maha. Eriti nende ees, kellel on 3 ja rohkem lapsi.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lokelan
Mina võtan mütsi noorte emade ees maha![]()
Kuidas teiega lood on?
Mida mõtlete, kui näete noort 16-17 aastast neiukest lapsevankrit lükamas?![]()
Viltu vaatan. 16-17-aastasel puudub korralik haridus, sissetulek, eluase, sageli ka püsiv kaaslane, väljakujunenud maailmavaade ja väärtushinnangud -
kuidas saab selline inimene kasvatada last?
Leidub muidugi erandeid, kuid valimisiseselt on nende arv pea olematu.
Jajah, vaevalt keegi 15-aastaselt planeeris seda, harilikult oli ups..ja valmis
Mõnikord ka kõrvuni armumine ja probleem on ka see et poisselukaid ei kasvata meil keegi, need on noorest peast suures enamuses nagu sead kartulas,
paneks tõmbaks möllaks jne. Vastutustunnet pole raasugi. Ainult kus saaks tüdrukuid ära rääkida.
bellatrix, toppimiseks peab ka auk olema. Kihelev nimelt. Ei ole need noored tüdrukud nii süütukesed midagi, keegi neile vägisi sisse ei karga.
Kui ennevanasti olid poisid aktiivsem pool, siis nüüd tänaval liikudes jääb tavaliselt mu vaatevälja pilt, kus u 15-aastane poiss seisab, käed taskus,
samavanad või aasta võrra nooremad tüdrukud nühivad end ennastsalgavalt poisi vastu. Kaubanduskeskustes olen olnud tunnistajaks lause säärasele
intsidendile, mida võiks pidada eelmänguks - ei usu, et üks tütarlaps poisi peal pingil lamades oma keelega talt kurgust kalaokast eemaldama hakkaks.
Ühe endise klassiõe käest, kes töötab pedagoogina, kuulsin aga, kuidas tema olevat näinud 2. klassi tüdrukut keset suurte silmadega poistekarja
seismas, ise samal ajal teinud liigutusi, mis omased professionaalsele stripparile ja küsinud kelmikalt, kes tahab talle taha panna.
noored emad 18-23 on armsad ja võimekad oma lapsi kasvatama aga lapsemad 14-18 aastased on ise ise veel lapsed, nende lapsi tuleb tahes-tahtmata nende
vanematel kasvatada, parem kui nad tegeleks veel oma lapsepõlve probleemidega ega trügiks vägisi täiskasvanute maailma, mis pole mitte
mängumaailm
Olen ise 18 a emaks saanud.Nüüd poiss juba 4 a.Ütleksin nii ,et emad peavadki olema tublid oled sa noor vöi vanem.Ise teed valiku.Ise vastutad.Oleneb
ikka palju ka sellest kuhu sa noorelt oma järglase sünnitad.On ka selliseid emmesid kes lapsi vanavanematele loobivad ja ise ringi tömbavad ja on
teine pool selliseid kes "Uusi issisid "endale otsivad, et kergem oleks.Mul muide 2 söpsi sellised ise veel nii uhked ka(ma pole kade)
Oleksin ka vöinud enda lapsele uue issi leida millegi pärast rasedana oli mul austajaid meeltult.Minu mõistus aga ütles..sa oled kaotanud oma
lapseisa (surnud) sa pead eluga ilma tema toeta edasi minema .Sa pead olema nr 1 lapsele .Ema,isa kui ka söbra eest.Mul ei tuld kordagi pähe ,et kui
ma leiaksin uue mehe...Kui aus olla ei pannud ma peale lapse midagi siin ilmas tähele..köik oli tühine peale tema.Peod kus ma pole iial käinud jäid
käimata.Ei huvita ega lähe ka.Nüüd leidsin küll kallima aga hetkel pole ta mu lapse elus rolli mänginud (pole ka näinud) kuigi teab ta
olemasolust.Liiga lühike suhe.
Ma elan tööl 4 a. juba .Leidsin 100% töötades aega oma lapsele kui ta sündis ja leian ka praegu kuigi töötan 6 korda nädalas ja 2 päeva nädalas istun
koolipingis.Minu ees ei ole keegi mütsi maha vötnud.Aga tead, ma olen enda üle uhke .Sest ma ei lootnud muule kui vaid iseendale.Selliseid on ja nende
ees ma võtan mütsi maha kes on vallasemad ja kes 2 s kohas rügades oma lapsi kasvatavad.NB!ärge arvake ,et pean halvaks et uue mehe leitakse ja ma ka
ei pea pahaks kui keegi möni kord pisikese körvalt tantsu löömas käib..noored ikkagi ..Aga mind ärritavad mu 2 "parimat söbrannat "Esimene
küsis mu klassi kohta ta ise juba 12 das(pole tööd iial teinud otsis kiresmas korras mehe kes sponsoreerib ) ta ütles mull eile irvitades et oi sa
alles 10 klassis mina juba 12das!ja teine söps kes väitis mulle jutu käigus ,et no vaata mina olen oma lapsele ju 24 h ema vörreldes sinuga.Tule
taevas Appi...kui ma jäin leseks siis polnud mul ju valikut .Tuli teha valik kas haridus ja laps vöi töö ja laps.Enyway mõistke mind hukka aga ma usun
,et tegin parima valiku mul on 4 a.tööstaazi ja nüüd kavatsen ka kooli köige körvalt löpetada.
Mina sedamoodi ei jõuaks. Mina soovin et töö oleks samaaegselt eneseteostus ja töö kõrvalt peab jääma aega ka enese ja muu maailma jaoks. Seega lapsed on minu jaoks praegu üsna out teema.
Tsitaat:
Algne postitaja: Uss
Aga ma ikkagi ei saanud vastust. Ma sain 28.-selt emaks. Kas ma olen vana ema?![]()
Ussikene! Ei sa pole vana emaks saamiseks ega lapse kasvatamiseks: peale 35 aastat ütleksin, et parim aeg on möödas aga miks mitte ka siis; minu ema
oli 41 kui mina sündisin ja temagi nägi oma lapselapse keskkooli õpiaastaid
No ma saan ise ka nii aru. Minu kommentaar oli pigem iroonia pealkirja suhtes. Pigem võiks see siis olla "Teismelised emad" või no kui ikka on vaja kasutada sõna noor, siis kasvõi "Verinoored emad".
Ütleksi nende kohta: emad, kellel veel puberteet pole veel möödunud: laps-emad.
tean ise selliseid emasid, ise mõtlen et miks küll üks neiu oma elu nii ära rikub, kas ta siis ei taha üldse elada? aga jah eks see ole iga neiu enda
otsus miks ja millal see aeg temakese jaoks tuleb...
vahest on selline haletsusmoment, aga küll see ka aidates mööda läheb 
Olen ise 17 aasta lõpus saan 18. Täna tegin testi ja oli positiivne. Nüüd ei oska enam midagi peale hakata.Rasedus tuli vägagi üllatusena, kuna kasutasin pille.
siis pead midagi kiiresti ette võtma,et ei saaks nooreks emaks, igatahes on noorus kõige ilusam aeg, lapsi jõuab ka vanaduses teha neid võib ka
abopteerida
Tsitaat:
Algne postitaja: Amino
Olen ise 17 aasta lõpus saan 18. Täna tegin testi ja oli positiivne. Nüüd ei oska enam midagi peale hakata.Rasedus tuli vägagi üllatusena, kuna kasutasin pille.
jah ega lapsed uksele ei koputa ennem kui nad tulevad.Kui tuleb siis tuleb
olen ise ka suhteliselt noor emme 20 a ja poeg on 1,8 vana.
Aga juba sügisest tööle ja kooli .Kui tahta siis saab ikka väga hästi hakkama,isegi selle sita raha eest millega toetatakse emmesid.
Sita raha eest?
Kas laps on tehtud omale rõõmuks või toetajatele?
Nojah, selline suhtumine jätab ütlejast ikka väga lapsiku mulje.
Lapsed tuleks muretseda siis, kui suudad noid ise toita ja katta ja toetusele lootmine ei ole peamine elamise viis.
Elu peab olema ja lapsi peab tulema, aga eks noortel emadel raskeks lähe küll. Müts maha muud midagi.
Ei tee teist nägugi. Oma asi, millal lapse saad. Peaasi, et arvad, et saad hakkama.
Ja seda ka, et ise olen täheldanud, et lapse saamine nooremana on olnud...omajagu kasvatav kogemus. Õpid arvestama ka teistega. Valima.
Kindlasti on raskem, sest see on vanus, mil elu peaks nagu kiirelt edasi liikuma - karjäär, haridus vms. aga samas...eks see sõltu ka inimesest
endast, kas ta suudab sellega hakkama saada või mitte.
et laps kasvatab last on tõepoolest kavatav kogemus, edu kõigile lastele lapsepõlvest loobumisel!
Irw...kui oleks valida olnud, siis oleksin valinud muidugi teistsuguse tee. Just sel põhjusel, et raske on ja ebastabiilne elu ei ole lapsele endale
hea kasvamisel. Ok, tegelikult pole nagu päris 17 ka, aga mõned aastad vahet vast veel paigutavad sarnasesse olukorda
Samas ma ei tõtta kohe kõiki noori emasid hukka mõistma lihtsalt põhjusel, et laps kasvatab last, sest juhtub, et lapsed ei küsi, kas nad võivad tulla
või mitte. Juhtub.
Igasugustele 17-aastastele soovitaks ikkagi nii kaua asja nautida, kui võimalik, aga kui ta juba olemas on, siis pole ka mõtet iriseda.
Ja muidugi. Mõne lapsepõlv kestab veel kolmekümnendal eluaastal ka, seega inimesed ei ole ühe vitsaga löödud.