Board logo

See paljuräägitud KOOL ...
Lola69 - 13.09.2004 kell 16:30

"Tava"- või "eliit"kool?
Koolist räägitakse viimasel ajal palju. Oli ka nii augustikuises "Pere ja Kodu" numbris nii poolt kui vastuargumente, on ka septembrikuises koolist juttu selle ja teise nurga alt. Milline on lapsevanemana Sinu valik? Kas elus edaspidi edasijõudmiseks on ainus võimalus alustada nö "eliit"koolist? Või alustuseks tavalisest, eks aeg aruta võimeid ja soove ja võimalusi ...

Kas hetkeseis koolimaastikul soodustab juba ette noorte kihistumist? Sinu arvamus.


viidik - 13.09.2004 kell 16:53

Mina arrvan, et jah, soodustab. Aga ikkagi panime lapse tavalisse kooli. Sellesse, kus naisega isegi käisime.

Ja üleüldse ei taha ma, et minu lapsest saaks mingi eliitkooli kasvandik, kes teistest elus üle sõidab. Punkt.


Arwen - 13.09.2004 kell 17:02

ega olulist vahet pole ja eliitkooli kasvandikuna võin ise öelda et ei sõida ntx teistest inimestest üle. ülesõitjaid tuleb ka tavakoolidest.
aga viidik kui sa ei taha et sinu lapsest tuleks ülesõitja siis ega sa ometi taha et temast ülesõidetav tuleks?


mirelles - 13.09.2004 kell 17:15

Lapsevanemana võin ma paljugi tahta, aga ma pean ka lapse soovidega arvestama.
Selge see, et tugevam kool annab lapsele edaspidi rohkem valikuvõimalusi, aga ega tavakoolgi paha pole. Kui laps ikka ise õppida tahab, pole suurt vahet, käib ta siis eliit-, või tavakoolis.
Viidik, vaidlen sulle vastu, eliitkooli lõpetanud on tavaliselt enamus samasugused noored kui teisedki, seda ka hiljem, ei sõida nad ühti teistest üle. See vast oleneb rohkem inimese iseloomust.


sirli - 13.09.2004 kell 17:21

Mul küll lapsi veel ei ole, aga ma arvan, et üldiselt, õppida saab igas koolis. Samas õpimotivatsioon tuleneb suuresti klassist ja õpetajate suhtumisest, seetõttu senikaua, kuni mu laps veel väike on, üritan ma ta panna siiski eliitkooli, kus on sellised õpetajad, kellel on huvi seda õpimotivatsiooni arendada ja selline õpikeskkond, mis seda arendab.Hiljem teeb ta loomulikult ise oma valikud.


li-li - 13.09.2004 kell 17:37

mina neist eliitkoolidest ikka väga kaugel ja poiss ka juba nii suur,et asi üsna mööda meist läinud.
Samas arvan,et vanemad tahavad ju alati lastele parimat ja kui leitaxe, et eliitkool pakub enamat ja rahakott ka nagu võimaldab, siis mix ka mitte


muhhin - 13.09.2004 kell 18:13

Kahtlen, et õppemaks mõnest koolist või selle kasvandikust eliidi teeb. Raha eest mõistust ei osta


salliise - 24.09.2004 kell 14:58

Ennekõike korras närvikava. Õppida jõuab inimene oma elus nii ehk teisiti. Kodu lähedale kooli paneme. Palju sõpru ees, väike kool, väike klass.
Olen seda nö eliidi elu tundnud omas koolis. Ela pidevas väljalangemise või rongist mahajäämise hirmus. Prrr lastele ei taha. Kui ise piisavalt suured, küll siis lähevad mõnda suurde ja uhkesse, kui mõistust on.


pisimimm - 24.09.2004 kell 15:41

ei pea oluliseks eliitkooli panemist , nagu juba ka muhhin ütles, haritust osta ei saa.... Kui tal tekivad mingid eri huvid, annab ju kõike soodustada, võimaldada (mõistlikkuse piires), kuid algul paneme küll poisi tavakooli, kuigi ei saa salata, et jälgin siiski ta kooli taset


kontorihiir - 24.09.2004 kell 20:15

muidugi soodustab kihistumist...kel raha ja võimalusi rohkem valib ikka lapsele kooli vastavalt omastaatusele....enamasti...no pealinnas küll ma arvan...
aga seda ma küll ei arva, et head haridust ei saa tavakoolis omadada...ses osas muhhiniga küll ühel meelel...kui lapsel ikka pea ei võta, ei aita siin eliitkool ega midagi...


Hilikas - 25.09.2004 kell 00:21

mul mitu last ja nad käinud-käivad tavakoolis, õpetajad samad kuid suhtumine erinev ja tulemusedki erinevad, nii et kõik oleneb ikkagi lapsest endast mitte koolist, kus ta õpib


susanna - 25.09.2004 kell 08:47

kihistumine hakkab juba sünnihetkest
kuid laps, kes õppida tahab, teeb seda ka tavakoolis
samas peab see tavakool olema siis piisavalt tugev ka selles mõttes, et mujale õppima minnes oleks ta ka arvestatav teiste silmis
ja kooli kõrvalt saab laps leida alati seda, mis teda arendaks
selleks ei pea eliidis käima, et haridust saada
kurb, kuid raha ei pane lapsi õppima, lihtsalt nimi on neil lastel tagalaks ja avab uksi mujale
need on erandid, kes ei mõtle tulevikule


sinisilm - 25.09.2004 kell 13:13

Oi jah...kui minu oma alustas siis neid eliite polnudki. Vahepeal ponnistas kusagile minna aga ei õnnestunud.Ma arvan,et kuskile sundida ei saa ja pole mõtet viimast välja pingutada.Rikub juba alguses lapse ja tekitab alaväärsuskomplekse ja mida veel.Aga kahju,et tugevaid õpetajaid vähe ning kõigele lisaks jätab kodune kasvatus kah soovida ja mõni rikub klassi atmosfääri ikka täiega ära. Aga eks see ole alati nii olnud.Eliidikatest olen kuulnud,et rahakotiga rikutud lapsukesed on taseme mõnel pool alla viinud-nii et polegi nagu kasu.Ikka ise pead huvituma ja tahtma.


missdarkness - 26.09.2004 kell 09:47

ise käin tavalises koolis ja vägagi rahul...saan seal hea hariduse ning laps võib ju ise otsustada, kuhu tahab edasi minna õppima.... kuigi ehk eliitkoolis on paremad võimalused teistsuguste teadmiste saamiseks..
kuigi ise olen rahul tavakooliga, siis oma lapse paneks eliitkooli


Hera - 26.09.2004 kell 10:23

Eliitkoolide kohta sõna eriti võtta ei oska, kuigi olen seda meelt, et sellistes koolides võivad õppida ka taolised lapsed, kes seal oma kõva pea või suure laiskuse tõttu õppima ei peaks. Vanemad tambivad raha välja ning laps siis olesklebki selle suure summa eest eliidis. Erilist tulemust selliste suhtes nende tarkusele ei näe.
Tavakoolid on aga kahjuks väga erineva tasemega. Maakoolidest ma paljudest isegi ei räägiks - nende tase on kohati ikka 0,00. Olen ise õppinud kokku kolmes koolis, kaks neist olid maakoolid. Olin neis praktiliselt puhas viieline. Kui siis kolisime suuremasse alevisse ning hakkasin õppima sealses kohalikus keskkoolis, oli päris tegu, et mingitki normaalset taset esialgu kätte saada. Pidin ikka hirmsal kombel tuupima ning vaeva nägema, et headel hinnetel ka vastavad teadmised taga oleksid.
Töötasin vahepeal koolis ning tean, millistel alustel gümnaasiumi õpilasi vastu võeti. Viimaseks keskmiseks hindeks, millega sellesse kooli veel sisse sai, oli 2,9. No mis taset selliselt koolilt siis üldse loota ongi. Lugesin ühe klassi lõpukirjandite mustandeid ning olin ¹okeeritud. Selgus, et pool klassi oli sõna otseses mõttes düsgraafid. Kui ikka lõpukirjandis ainuüksi komavigu üle saja on, siis on midagi ikka päris viltu küll selle õpetamisega. Matemaatika õppimise asemel räägiti tunnis anekdoote ning eksamiülesanded lahendas õpetaja õpilastele tahvli peale ära, sest muidu oleks vist terve klass eksami kahe peale teinud. Nii et koole on igasuguseid.


anne51 - 16.03.2007 kell 12:38

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
"Tava"- või "eliit"kool?
Kas hetkeseis koolimaastikul soodustab juba ette noorte kihistumist?

Jah, see meie liberalism, mille põhiidee on koolide vaba valik, on paraku muutunud koolide vabaduseks valida endale õpilasi. See on tee kihistumisele. Liberaalide aluspõhimõte on ju võistlus. Sotsid räägivad võimaluste võrdsusest ja nii väikse rahva puhul nagu eestlased, on nende suhtumine ainuõige.
Võistlus ei kao tegelikult niikuinii, sest inimene on edev ja tahab teistele oma paremust tõestada - tore on! -, aga meie väikese rahva hulgas ei tohiks soodustada kastisüsteemi tekkimist.


sales - 20.06.2007 kell 00:04

Tegelikult paneb elu meid kõiki kastidesse, tahame me seda või ei...hea, kui meie võimete järgi, kuid kuidas vältida, et vanema positsioon ja rahakott mõne tuhajuhani teed ei sillutaks...
Ehk on üheks selliseks vahendiks gümnaasiumidesse sisseastumiseksamite kohustuslik kehtestamine...
Elitaarsus sünnitab elitaarsust...
Sellised mõtted poja 9.kl. lõpuaktuse järel Reaalkoolis...


jenni - 20.06.2007 kell 08:16

Põhimõtteliselt ongi ju eliitkoolidesse/gümnaasiumitesse sisseastumiseksamid või katsed.
Ma ei saa aru, mida sales taga ajasid oma postitusega


jll - 20.06.2007 kell 08:41

Kui laps on andekas suudab ta õppida Ükskõik millises koolis. Eliitkool ei ole mingi näitaja. Pigem on see mitteandekatele lastele (neile kes on läbinud turbokursused eliitkooli sissesaamiseks) toredaks ajupesuks, mis võib anda tagasilöögi kunagi. Õpetajate motivaatorina eliitkool muidugi toimib ja see ongi ilmselt eliitkooli ainuke mõte. Kuid lapse võimekus ikkagi määratakse ühes soojas ja niiskes kohas. Eliitkool ei tee lollpeast geeniust, samuti ei riku Eesti kool ära andekat last kui lapse vanemad just ei ole idioodid (andekas laps suudab ise mõelda). Vanemate dementsus andeka lapse korral on ilmselt mingi looduse vingerpuss, mida tuleb ka ette.


jenni - 20.06.2007 kell 08:50

Muidugi kannatab õppida igas koolis, aga...
tihtipeale on eliitkoolidesse "meelitatud" võimekamaid pedagooge ja õhkkond õppimiseks on soodsam - pole pidureid, kes oma mõttetu mölaga segavad tundi ning kui terve klass haarab uut ainet lennult, pole vaja aega viita kellegi järeleaitamiseks, samal ajal peaksid ülejäänud niisama aega viitma.
Muidugi saan ma aru, et sellist ideaalset olukorda ei esine isegi kõigis eliitkoolides.


pointer - 20.06.2007 kell 09:10

misasi on eliitkool?
Ma arvasin siiani, et koolid kust saab hea hariduse ja see avaldub ka õnnestunult kõrgkooli sisseastujate suures protsendis. Pole kuulnud, et Härma või Treffner oleks tasuliseks tehtud. Küll on aga mõistetamatu mu jaoks 1. klassi sisseastumis"eksamil" tehtav inglise keele test


anne51 - 20.06.2007 kell 10:03

Tsitaat:
Algne postitaja: susanna
kihistumine hakkab juba sünnihetkest
Jah, lapse elu on enam-vähem määratud sellega, millisesse perekonda ta sünnib. Lapsel võivad olla ajud, aga kui tema arengu eest ei hoolitseta, siis pole suurepärasest potensiaalist abi. Vaeste perede lastel on raske ringist välja murda. Paljud teevad seda siiski.
Riik ei tohiks võimendada ebavõrdsust. Kõik koolid peaksid olema Eesti riigi koolid ja võrdse tähelepanu all. Koolide olukord ei tohiks sõltuda valla majanduslikest võimalustest.
Minul on kahju väikeste maakoolide kadumisest. Küll kunagi taibatakse, milline viga tehti.
Eliitkoolid võiksid olla väga andekatele lastele, kes tavakoolis igavlevad ja kelle areng seetõttu võib pidurduda. Palju niisuguseid on?
Kooli tase - kahju küll - sõltub suuresti direktorist. Õpetajate valimine, nende töötingimused, üldine tööõhkkond koolis jne. sõltub juhist. Neid peaks väga hoolikalt valima. Kust? Kelle hulgast?
Haridussüsteemis on niiiiiiiiiiiiiiiiiii palju probleeme, aga minu arvates peaks haridussüsteem olema meie riigi prioriteet.


jll - 20.06.2007 kell 13:01

Tsitaat:
Algne postitaja: jenni
Muidugi kannatab õppida igas koolis, aga...
tihtipeale on eliitkoolidesse "meelitatud" võimekamaid pedagooge ja õhkkond õppimiseks on soodsam - pole pidureid, kes oma mõttetu mölaga segavad tundi ning kui terve klass haarab uut ainet lennult,


Siin kohal tahaks natuke vaielda 99% õpilastest näeb kodus üliränka vaeva, et omandada ainet mahus mida nende ilus ja hea õpetaja eliitkoolis pähe üritab toppida.
1% kes on tõesti andekad haaravad aineid lennult. Kuid selleks ei ole vaja tekitada hiigelklasse üle 30 õpilasega mida tänapäeva nn. eliidid teevad pearaha saamise eesmärgil. Tuletaks veel meelde et ei ole olemas matemaatika geeniust kes suudaks sama hästi vallata keeli jne. Valdav enamus nendesse konkursiga koolidesse siirdujad on täiesti tavalised lapsed. Kelle vanemad on natuke hullunud. Kuid kelle omad ei oleks? Kelle vanemad ei põeks alaväärsuskomplekse oma laste peal välja? Kes julgeb näpuga näidata?


Rashnu - 26.07.2007 kell 23:08

Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
"Tava"- või "eliit"kool?
Kas hetkeseis koolimaastikul soodustab juba ette noorte kihistumist?

Jah, see meie liberalism, mille põhiidee on koolide vaba valik, on paraku muutunud koolide vabaduseks valida endale õpilasi. See on tee kihistumisele. Liberaalide aluspõhimõte on ju võistlus. Sotsid räägivad võimaluste võrdsusest ja nii väikse rahva puhul nagu eestlased, on nende suhtumine ainuõige.
Võistlus ei kao tegelikult niikuinii, sest inimene on edev ja tahab teistele oma paremust tõestada - tore on! -, aga meie väikese rahva hulgas ei tohiks soodustada kastisüsteemi tekkimist.


Eestlane on tore olla, aga maailmas hakkama saamiseks jääb sellest väheseks. Vastupidavus olelusvõitluses on see, mis aitab edu saavutada, mitte üksteisel käest kinni hoides leelotamine.


anne51 - 27.07.2007 kell 09:42

Noh, olelusvõitluses on eestlane siiamaani hästi hakkama saanud ja arvan, et leelotamine on sellele tublisti kaasa aidanud. Arvan, et tuleb edasi leelotada, siis ehk peame vastu veelgi.


Uss - 27.07.2007 kell 09:59

Tsitaat:
Algne postitaja: Rashnu
Vastupidavus olelusvõitluses on see, mis aitab edu saavutada, mitte üksteisel käest kinni hoides leelotamine.


Olelusvõitluses tuleb aeg-ajalt ka käest kinni hoides leelotada- see on ka omaette oskus. Kaua sa üksi ikka leelotad ja ega seda üksi leelotajat alati kuulata kah ei viitsita.


Siki - 27.07.2007 kell 10:00

Kindlasti soodustab kihistumist.
Alles oli uudistes, et Tartu eliitkooli lapsed kinkisid õpetajale lõpetamise puhul bensiini ja tikud.
Minule illustreerib selline käitumine küll vaid fakti, et eliitkooli lapsed peavad ennast nii tähtsaks, et neile on kõik lubatud. Nemad seisavad oma arust isegi õpetajatest kõrgemal.
Nii madal käitumine neile nüüd au küll ei too.


Rashnu - 27.07.2007 kell 16:45

Vaidlen vastu. Olles ise eliitkooli lõpetanud, võin julgelt väita, et põrsas käitub põrsa kombel ka siis, kui ta kuldehetega üle külvata. See käib nende bensiinikanistriga tobude kohta.

Eliitkool ei muuda kedagi kõrgiks, küll aga võib laiendada silmaringi ja aidata haritud inimeseks, sest seal valitseb heas mõttes elitaarne ja kultuurne õhkkond. Ma ei väida vastupidist kõikide tavakoolide kohta, aga sealne kontingent on üldjuhul palju kirjum ja seega rikutum. Mul on isiklikud kokkupuuted nii tavakooli lõpetanutega kui sealsete tuttavate pedagoogidega, kelle suust kuuleb nii mõndagi huvitavat.

Õppida saab andekas laps loomulikult igal pool, kuid eliitkoolis on üldine õhkkond motiveeritud edule ja õpilasel on seetõttu vähem segavaid faktoreid, mis takistavad hariduse omandamist, sest loodrid lendavad kiiresti välja. Eliitkoolideks ei pea mina mitte ühtegi erakooli, kus õppimise eest maksma pean.