
Nuuh, ma kain ise koolis. . . ja vahest mones ''igavamas'' tunnis jatkub aega motlemiseks ja jooksis pahe selline asi, et suuremas
osas meie edasine elu oleneb sellest, mida opetajad meile raagivad, meie kaitume nii, nagu nemad ytlevad, meie raagime nii, nagu nemad ytlevad jne
jne
... Voiks lausa oelda, et opetaja on lapse teine vanem
... Ja selline tootlemine kaib koguaeg... massiliselt toodeldakse meid valja ja peale
kooli lahme edasi tood tegema, et anda oma osa inimkonna olemas olule. Ja peaks ytlema, et koolis pigistatakse meist koik valja, mis valja pigistada
annab
... niiet loppude lopuks oleme sellised hamburgerid valmis et jube
vot
Kahtlemata on koolil isiksuse kujunemisel väga oluline roll. Koolis laps ju kõige vastuvõtlikumas eas. ja päris tugevalt mõjuvad ka klassikaaslased. Ehk on õpetaja ja klassikaaslaste mõju nii umbes pooleks.
kool mõjutab tõesti inimese kujunemist väga tugevalt. Aga nõustun selles suhtes Phantomiga, et lisaks õpetajatele, on klassikaaslastel ka meile väga suur mõju, võibolla isegi suurem, kui õpetajatel, väärtushinnangud kujunevad ju ikkagi tihti vastavalt ümbrusele.
Eks ta mõjub jah. Aga õpetajalt ootaks tegelikult tasakaalustavat rolli. Mul näiteks selline juhtum meenub, kus mul kambakesi käsi väänati. õpetaja astus klassi ja ütles, et "Väänake juba rutem ära, tahaks tunniga pihta hakata". Mõne aja pärast saadigi väänamisega ühele poole....
ehh, selline asi on küll väga ebapedagoogiline, selliseid õpetajaid ei tohiks koolis töötada, kes niisama silma kinni pigistavad ja ainult tunniandmisest hoolivad, õpetaja peab ikkagi teadvustama enesele seda, et lisaks sellele, et ta peab hästi oma ainet tundma ja seda edasi andma, on tal ka kasvataja roll ning tihti õpitakse ka käitumist ja suhtumist temalt. Ja sellist olukorda, nagu sinul tekkis, sellist ei tohiks koolis üldse olla
esiteks - ainus kasvataja koolis on kokatädi. inimene KASVAB pikkusesse ja paksusesse.
teiseks - õpilase suurim eeskuju on tema enda(ga sarnane) klassi- või vanusekaaslane. õpetaja on selles eeskujude edetabelis heal juhul 10.-20. koha
piirimail.
kolmandaks - kordades rohkem vorbib meist hamburgereid meedia, mis loob ja kehtestab käitumise, elulaadi, suhtumise jms stereotüüpe.
neljandaks - ma ei saa üldse aru, miks see kool hambusse jäi? kas siis kodus, kooliteel või kus iganes saavad noored vähem mõjutusi? sealhulgas nö
negatiivseid. olen ise õpetaja ja näen iga päev, kuidas õpilased kodu ja tänava - mõnes mõttes terve ühiskonna - endaga kooli kaasa toovad. pahatihti
just halvema osa sellest.
viiendaks - õpetaja ametit ei saa õppida. minu eelkäija oli kahekordse kõrgharidusega daam. aga lapsed kutsusid teda koolivägivallaks. minu käsi ei
küüni seda kirja panema, kuidas ja mis sõnadega ta õpilasi sõimas!! tulemuseks oli see, et õpilased n...isid teda näkku, kuidas vaid oskasid ja
eelneva aasta õppematerjalist olid nende teadmised seetõttu nullilähedased. aga nagu on halbu õpetajaid, on ka halbu kiruge, poliitikuid, bussijuhte,
emasid ja isasid. see on paratamatu. tavaliselt on aeg see, mis terad sõkaldest eraldab.
... no see õpetaja kellest jutt käib, töötab siiani ühes eliitkoolis 
Tegelikult algab kõik ikkagi kodust. Kui lapsevanemad on eelmise põlvkonna inimrobotid, ega nad ei oska siis ka oma last mõjude eest kaitsta ja nii need inimrobotid sünnivadki.
Mingil määral kindlasti mõjutab kool - õpetajad ja kaasõpilased jne- lapse arengut.
Kuid samas ei ole see ikkagi midagi määravat, sest mõjutajaid on nii palju, et koolist, kui mingist tehasest, kus kõik väljuvad sarnastena ning ühe
mõtlemisega, ei saa küll juttu olla.
Minul on küll nii, et kõikidest klassikaaslastest on arenenud täiesti erinevad inimesed....