Board logo

Õppida lapsevanemaks
Lola69 - 11.01.2005 kell 15:18

Lapsed käivad koolis, õpivad. Täiskasvanu omandab ameti, õpib.
Täiskasvanu saab lapsevanemaks. Aga ka heaks ja lapsesõbralikuks lapsevanemaks olemist on võimalik õppida. Siinkohal on märksõnaks Th. Gordon, tema raamatud ja koolitused viimaste teemadel.

Oled sellest midagi kuulnud? Kas oled ka ise mõelnud, et võib-olla tuleks ka lapsevanemaks olemist veidi õppida-õpetada? Et kõik ei pruugi omaenese tarkusest selge olla ja kõige paremini õnnestuda? Oled lugenud Thomas Gordoni nüüdseks ka eesti keeles ilmunud raamatuid "Millist last tahate teie?" ja "Tark lapsevanem"?


susanna - 11.01.2005 kell 21:15

lapsevanemaks olemist õpin vist kogu elu
pole ühtegi sarnast last, pole sarnaseid päevi
lugenud neid teoseid pole, aga uurinud iseseisvalt igasugu artikleid
ja vahel on tunne, et ei saagi lastest üldse aru, nemad minust
niisiis mõtled asjad rahulikult läbi ja hakkad aga analüüsima, et kuidas ja miks


li-li - 11.01.2005 kell 21:50

njaah....elukoolis 6pib ka seda ala ei k2inud ma emadekoolis ega hypperaktiivsete laste yhenduses, kuid lapsed kasvavad nagu k6ik need sajandid spets kirjandust pole ma otsind aga kui ikka n2ppu on j22nud, siis olen ikka sirvind ja ex m6nigi loetu on k6rvatahagi pandud n. kasutustki leidnud


Aike - 25.01.2005 kell 20:16

Oma moodi kergendus on lugeda et,mõtisklus mis enesl pääs on mõlkunud on jõudnud suuremale kaja pinnale.
Kust õpida n.n. heaks lapsevanemaks.Ja kas ogi seda võimalik ültse teha on ju iga laps täiuslik orignaal.Nii halvas kui heas mõttes.
Päris tihti on eneselgi pea pulki täis.Kuidas teha selgeks asju mis on lapsele vastu meelne.Lausud lihtsalt nii on õige ja nii on.
Milline on healapsevanem.????


Lola69 - 25.01.2005 kell 23:58

Kas just heaks lapsevanemaks õppida, aga mõne sammu sinnapoole saab teha küll. Meil pakkus lasteaed ühe loengu/arutelu just Gordoni ja tema õpetuse baasil.
Huvitav oli. Ma olen ise neid raamatuid kah nüüdseks juba omajagu lugenud ja püüdnud suhtlemist veidi teisiti suunata. Saab asja küll kui tahta.

Me eeldame, et lasteaiaõpetajad, õpetajad ja teised meie lastega tegelevad isikud end pidevalt täiendavad ja õpivad. Miks ei võiks meie lapsevanematena kah veidi end harida. Lapsevanemaks ei sünnita. Selleks kasvatakse arvan mina.


RealBitch - 26.01.2005 kell 08:48

Kuna mul ei ole lapsi, siis ei saa praktikast rääkida, aga kuna oma lapsepõlv veel selgesti meeles, siis mäletan yhteist läbi lapse pilgu.
Niipalju tean aga küll, et teiste käitumist oma lastega on kerge kritiseerida ja öelda, mis oleks õigem kui oma lastega "hästi" hakkama saada.
Ja kes oskabki öelda, kuidas on õige. Mõni poeb oma lapse jaoks kasvõi nahast välja ja lapsed lähevad ikak hukka, samas mõni ei tee lapsest väljagi ja temast tuleb tubli ja tark inimene.
Mis puutub nendesse kursustesse, siis võib juhtuda, et lapsevanem jääb liiga raamatutarkustesse kinni ja nii lõpuks ei saa ikkagi lapsega hakkama.
Niipalju kui on lapsi, on ka erinevaid viise nendele lähenemiseks ja ma kardan et kursustest v'ib kyll kasu olla, ent lapsekasvatus pole siiski matemaatika, kus 1 ja 1 on 2.


berta - 26.01.2005 kell 09:08

Olen küll kursis Th. Gordoni metoodikaga. Olen samuti mõtelnud, et nagu muidki asju, tuleks ka lapsevanemaks olemist õppida. Eriti siis, kui vanem on väga noor ja laps "raskevõitu". Ma ise paraku küll seda ametit väga tõsiselt õppinud ei ole, kõik on toimunud katse-eksituse meetodil. Ja kui olla tähelepanelik ja tundlik ema, märgates oma lapse vajadusi, siis on laps ise parim õpetaja. Ma arvan nii.


madu - 26.01.2005 kell 09:40

Kusagilt on meelde jäänud mõttetera, et koolis õpetatakse igasuguseid toredaid aineid nagu näiteks geograafia, võõrkeeled, füüsika..., aga keegi ei õpeta seda, kuidas elada, st saada võimalikult kenasti hakkama teiste inimestega, kuidas teise inimesega koos elada, kuidas lapsi kasvatada (st neist aru saada) jms.
Mina küll tunnen tohutut puudust eelmainitud õpetuse järele, sest kardetavasti mul nii head intuitsiooni küll pole, et suudaksin kõikides olukordades ainult "tervele mõistusele" toetudes hakkama saada...


innocent - 26.01.2005 kell 13:04

Selleks et õppida elamist on elukool mis teatavasti kestab nii pikalt kui kellelegi on aega antud. Ja isegi kui selline elamise õpetus oleks koolis olemas, huvitav mis hindeid need vaesed õpilased siis saaksid, vigadest ju õpitakse, nii et enne peaks kõvasti vigu tegema ja alles siis saad ehk esimese "5" . Vahest oleks küll hea kui keegi ütleks mida teha või kuidas otsustada, kui saaks kuskilt õpikust vaadata kuidas on õige, aga paraku... ei ole sellist õpikut. Noored inimesed võiksid muidugi ka pisut rohkem küsida nõu oma vanematelt, just teismelised, selles eas on need valed valikud eriti kerged tulema. No tuli nüüd selline moraalijutlus...


freelancer - 26.01.2005 kell 14:09

Lapsevanemaks saamisel on ka kaks aspekti.Üks on see kui sa oled sunnitud hakkama tegelema asjadega mille sunnib teatud olukorral peale elu ise.Teine on see kui oled moraalselt selleks ka teatud mõttes valmis.Üks kohustab sind kohanema ümbritseva keskkonnaga ja sa kas tahad või mitte sa pead seda tegema et pakkuda uuele maailmakodanikule seda mida koduks nimetame.Teise variandi puhul on muidugi asi teatud mõttes kergem ja oodatum-sa oled teadvustanud oma olukodra hinnanud oma võimalusi ja ootad juba selle ilmakodaniku siiatulekut.Mõlemil juhul põrkud juba esimesel kohtamisel teadmisega-Küll ma olen ikka loll ja omamata mingit konkreetset ettekujutust oma järgnevast ülesandest hakkad seda õppima.Kõigepealt peab sinuni jõudma see teadmine ,et oled hakkama saanud millegi äärmiselt originaalse ja mõistmatuga.Tavaliselt on ka kohe kohal targad õpetajad kes sind momentselt üle puistavad igasuguste soovituste ja tarkade nõuannetega nagu oleks kõik lapsed kloonid.Nagu eespool mainitud inimesed on märkinud on kõik lapsed tohutult erinevad ja nendele headeks lapsevanemateks saamine eeldab iga indiviidile erinevat läghenemist.Omal olid küll lapsed nii erinevad ja erinevate vajadustega,et esimese lapsega omandatud kogemustest peale tagumiku pesemise polnud midagi teha.Muuseas märkasin kõige agaramad õpetajad olid inimesed ,kes polnud kunagi lapsi omanud ja kippusid oma lollide kõiketeadvate ideedega lagedale tulema.Sama puudutas ka minu ja mu nooriku vanemaid kes teadsid alati asjadest rohkem kui meie.Ärge unustage et lastega suheldes on nende lapselapsed neile mängukannid ja hellitusobjektid kellest õhtul vabanetakse.Ja proovige neile seda öelda-solvuvad.Teile on see aga reaalsus mis kestab seni kuni nad iseseisvaks muutuvad ja kodust iseseisvasse ellu lähevad.Lapsed on investeering ja luksusese.Ja mure nende pärast lõppeb siis kui ükskord silmad kinni panete ja siitilmast lahkute.Mida suuremad nad on seda suuremad ka nõudmised ja kulutused.


madu - 26.01.2005 kell 15:28

Natuke veel elukoolist. Loomulikult annab ühtpidi kõike läbi isiklike kogemuste õppimisele taandada, teistpidi ei pea ju need õppetunnid nii valusad olema, kui eelnevalt on mingisugunegi aimdus teistest inimestest, tavapärastest käitumismallidest, enamasti kehtivatest/toimivatest reeglitest jms.

Võtame näiteks koerad. Mõtlevad olendid, kes nagu väikelapsedki lähtuvad eelkõige karja juhi (lapsevanema) emotsioonidest, kehakeelest jms ning kellega täisväärtuslikult kooseksisteerimiseks ja kelle mõistmiseks kindlasti mingil määral piisab eelnevatest kogemustest. Olen lisaks praegusele penile 4 koera kutsikast üles kasvatanud, kuid isiklikult sain eelnevatest kogemustest hoolimata koertekoolis käimisest tohutult palju uusi teadmisi just selle kohta, kuidas ennast arusaadavaks teha ja kuidas valida soovitud tulemuseni viiv käitumismall. OK, eelnev näide võib tunduda paljudele ebasobiv ("appikene, võrdleb mingit suvalist krantsi inimlapsega" ), aga isiklikult leian, et kasvatuspõhimõtted on samad.

Tahtsin aga jõuda selleni, et vähemalt mina küll tunnen, et ainult eelnevatest kogemustest jääb väheks - teooria aitab mõnikord jõuda tunduvalt lihtsamalt soovitud tulemuseni või siis aitab näha olukorda hoopis sellise nurga alt, mille peale pole varem tulnudki.


anne51 - 07.09.2006 kell 10:12

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Muuseas märkasin kõige agaramad õpetajad olid inimesed ,kes polnud kunagi lapsi omanud ja kippusid oma lollide kõiketeadvate ideedega lagedale tulema.Sama puudutas ka minu ja mu nooriku vanemaid kes teadsid alati asjadest rohkem kui meie.Ärge unustage et lastega suheldes on nende lapselapsed neile mängukannid ja hellitusobjektid kellest õhtul vabanetakse.Ja proovige neile seda öelda-solvuvad.

Mina usun, et on inimesi, kes on andekad pedagoogikas nagu paljud on andekad matemaatikas või käsitöös või muudel aladel. On üksikuks jäänud inimesi, kes on head pedagoogid vaatamata sellele, et neil pole lapsi.
Vanavanemad sageli hellitavad liigselt lapselapsi, aga on väga palju neid, kes võtavad vaevaks tegeleda lapse arenguküsimustega. Mina olen see viimane. Õpetan, mida tean ja kasvatan nagu oskan ka lapselapsi ja minu lapsed on mulle tänulikud selle eest. Kindlasti pole ma mingi erand.
Gordoni raamatuid ma lugenud pole, aga arvan, et nende läbilugemine tuleks suureks kasuks ja ehk ka abiks. Peakski seda tegema, sest minulgi on käinud kasvatamine katse-eksituse-meetodil ja ma olen teinud suuri vigasid.


2mustikas - 07.09.2006 kell 11:46

Siin saan siis tänada oma kadund ema , kes oskas mind vabalt kasvatada ja rääkida .


Sybill - 07.09.2006 kell 13:12

Mul oli klassiõde, kes polnud teab kui intelligentne, kuid lasteaiakasvatajana oli ta suisa ületamatu, kusjuures tal endal tol ajal lapsi polnud.
Mõned inimesed leiavad lastega kergelt kontakti ja oskavad nendega suhelda. Teised, käigu nad gordoni perekoolis või tudeeringu näit. arengupsühholoogiat, jällegi ei saa lastega hakkama.
Pigem pean seda kaasasündinud oskuseks aga kõiksugu andeid on võimalik arendada, seega ei jookse gordoni perekoolis käimine või tema raamatute lugemine mööda külge maha ilmselt kellelgi.


kiusupunn - 02.07.2007 kell 09:31

laste kasvatamine on minu arust kõige raskem amet.


skingirl - 02.07.2007 kell 09:57

huvitav aga miks seda ametit ei võeta täie tõsidusega, miks arvatkse ,et lapsed kasvavad ise


tiivitaavi - 02.07.2007 kell 23:08

Lapsi kasvatatakse isikliku eeskujuga.


Rashnu - 27.07.2007 kell 02:04

Vaevalt Gordoni raamatu(te) lugemine kedagi rumalamaks teeb. Seda kindlasti mitte. Samas tundub raamatu järgi laste kasvatamine tõeliselt totter. Kujutan juba sellist noort ema esimest last kasvatamas stiilis "Vaata, kullake, hr Gordon väidab...", "Kas sa tead, et hr Gordon leiab...", "Palun, vaatame nüüd lk 56 ja uurime, mida hr Gordonil selle kohta öelda on..." jne. Võib-olla liialdan pisut, aga siiski...

Sellistest raamatutest võib noppida välja päris häid pärleid, samas usun, et iga keskmine analüüsivõimega lapsevanem teab neid loomulikust intelligentsist. Ei saa loota igasugustest koolitustest ja raamatutest juhiseid, sest mitte keegi ei tunne last tema vanematest paremini. Iga põngerjas on erinev indiviid ja nõuab seetõttu diferentseeritud lähenemist. Ühele aitab heast sõnast, teisele mitte, üks kuuletub esimese korraga, teisele pead mitu korda seletama ja ehk karistamagi.


anne51 - 27.07.2007 kell 09:59

Loomulikust intelligentsist? Ja kui seda pole?
Ma ei usu, et õppimine iial kahjuks võiks tulla ja õpetamist vajab inimene, kes sinu toodud näites last raamatuga ahistab.
Ma ei jõua ära imestada telesaadet superlapsehoidjast. Kus on nonde vanemate loomulik intelligents ja vaist?! Just vaist. Aga õpetamine ilmselt aitab neid.


Rashnu - 27.07.2007 kell 10:51

Sellised inimesed ei tohikski lapsi saada. Minu kommentaari mõte on see, et hr Gordon ei tunne kõiki lapsi ega saa seeläbi anda täpseid juhiseid igaks elujuhtumiks.
Superlapsehoidjas näidatakse lapsi, kelle vanemad nendega ei suhtle, ei räägi elulistel teemadel, ei võta midagi koos ette, ei distsiplineeri ega õpeta. Mis see on? Osalt teadmatus, paljuski mugavus ja kartus.


Pipilota - 27.07.2007 kell 13:13

Tsitaat:
Algne postitaja: skingirl
huvitav aga miks seda ametit ei võeta täie tõsidusega, miks arvatkse ,et lapsed kasvavad ise


lapsed kasvavadki ise, aga iseasi on, kuhu suunas nad kasvavad ja kuhu suunasm meie tahame, et nad kasvaksid.


Rashnu - 27.07.2007 kell 16:37

Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Loomulikust intelligentsist? Ja kui seda pole?
Ma ei usu, et õppimine iial kahjuks võiks tulla ja õpetamist vajab inimene, kes sinu toodud näites last raamatuga ahistab.
Ma ei jõua ära imestada telesaadet superlapsehoidjast. Kus on nonde vanemate loomulik intelligents ja vaist?! Just vaist. Aga õpetamine ilmselt aitab neid.


Täpsustan oma eelnevat kommentaari. Leidub teatud tüüpi inimesi, kes üritavad oma elu lugematute eneseabiraamatute varal korrastada. Ka mina olen neid lugenud ja võin vanduda, et võin samasuguse valmis kirjutada. Vähegi elukogenum ja analüüsiv inimene suudab seda. Samas turgu neil on, paljud vajavad kirjasõna juba tuntud tõdede kinnitamiseks. Kahjuks ületatakse sageli normaalsuse piir. Laste kasvatamine kuulub riskirühma. On olemas universaalsed tõed, mida peaks teadma iga lapsevanemaks saav indiviid, samas ei saa pakkuda sääraseid lahendusi, mis sobiksid ühtemoodi absoluutselt kõikidele lastele. Milline meetod ühele või teisele jõngermannile sobib, saab öelda ainult lapsevanem, kuna tema teab (või vähemalt peaks) oma järglase käitumismustrit ja iseloomu. Väga hapra psüühikaga tagasihoidliku last karmilt noomides, rääkimata füüsilisest karistusest, ehmatab teise päris ära, samas mõnele kangekaelsemale ja riskialtimale tegelasele ei aita pea silitamine mitte üks teps. Nüüd siis minu arvates universaalsed reeglid, mida peaks teadma iga lapsevanem ja mille järgides kasvab tõenäoliselt viisakas ja kraps ühiskonnaliige:



  1. anna oma lapsele mõista, et hoolid temast
  2. kiida teda piisavalt tihti, aga mitte üleliia
  3. ära semutse, laps vajab vanemat, mitte sõpra
  4. reageeri pahandustele koheselt
  5. ära karda teda karistada eksimuste eest
  6. ära tagane oma lubadustest
  7. õpeta talle head käitumist
  8. anna talle mõista, et sinu käes on kontroll
  9. taga talle turvaline kasvukeskkond


kaitsevaim - 28.07.2007 kell 15:24

Tuleks kah see Gordon läbi lugeda, sest ma tunnistan ausalt, et ei ole hea lapsevanem, kes tahaks lapsega aega veeta ja temaga tegeleda. Palun aidake, sest ma vihkan ennast sellisena tegelikult. Eelmise postituse nõuanded on kõik õiged, aga sundida ennast on raske. Viimati eksisin just selle viimase punkti vastu


Rashnu - 28.07.2007 kell 22:54

Kahtlen, kas Gordon sulle tahtejõulisust oskab õpetada. Ennast tuleb, hambad ristis, kätte võtta.


Pebbles - 28.07.2007 kell 23:45

Kahtlen, et lapsevanemaks õpitakse ja et seda kunagi õppida saab, kõik tuleb oma kasvatusest ja "kogemustest" ja sisetundest, see mis õige on...


Rashnu - 28.07.2007 kell 23:55

Hea lapsevanema eeldus on haritus ja oskus näha maailma.


Hermel - 14.02.2013 kell 08:01

Ma ei ole neid raamatuid lugenud, ja oma laps on suureks inimeseks kasvatatud iseenese tarkusest aga oleks endalgi vahel olnud abi vaja küll.
Täna, nähes ja kuuldes, kuidas paljud vanemad oma lastega suhtlevad ja käituvad, arvan, et koolitused lapsevanematele on suisa hädavajalikud, aga iseküsimus on see, kuidas neid vanemaid sinna koolitusele saada.
Mõnda hüsteerias ja karjuvat lapsevanemat on lausa vastik vaadata ja kuulata.


mmunk - 14.02.2013 kell 13:37

Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Lapsi kasvatatakse isikliku eeskujuga.


nõus! kui sellele veel lisada huvi tekitamise ja lastega tegelemiseks aja võtmise oskus, siis ülejäänu läheb nagu lust ja lillepidu.

mmunk,
kahe inglilapse isa