Board logo

Kehaline kasvatus koolis
Lii001 - 08.02.2005 kell 17:40

Enamikes koolides hinnatakse kehalist kasvatust normide järgi. Kas see on teie meelest õige.

Mul on nimelt tuttav, kes õpib viitele, kui kehaline on alati kolme nelja vahel ja ta põeb tõsiselt selle pärast.

Minu meelest see õige pole. Tahaks kuulda teiste arvamust


Lola69 - 08.02.2005 kell 18:10

Jäigalt ainult normidest lähtumist ma õigeks ei pea. Inimesed on erinevad na nii ka nende füüsilised võimed. Kehaline kasvatus on aine, mille puhul on vaja läheneda igaühele individuaalselt kohe päris kindlasti. Sellisel viisil võetakse lõpeks mõnelt igasugune aktiivse liigutamise soov ära, sest "ah, ma nagunii ei saa/ei oska, mis ma üldse pingutan".


reheline - 08.02.2005 kell 18:13

Ka mina seda õigeks ei pea. Niisamuti on laulmise hindamisega.


missdarkness - 08.02.2005 kell 18:28

meil hinnataksegi kehalist kasvatust individuaalselt...kes vähegi pingutab ja näeb enda tasemel vaeva, see saab ikka "5"


Lii001 - 10.02.2005 kell 09:08

Tsitaat:
Algne postitaja: reheline
Ka mina seda õigeks ei pea. Niisamuti on laulmise hindamisega.


Muusikaõpetuses ja laulmises ei ole tähele pannud, et kellelgi probleeme oleks. Jo vist on muusikaõpetajad aru saanud, et kõik ei saa olla hõbekõred ja nii mõnelegi on karu kõrva peale astunud.


norija - 10.02.2005 kell 10:04

Viis võiks siiski olla põhiliselt ja enamasti "absoluutskaala" hinne. Kaks, kolm ja neli sellised subjektiivsemad.

Midagi ei ole teha, ka hea õpilane peab õppima selgeks selle, et kõiges ei saa parim olla. Kaks kehalises kasvatuses, laulmises või joonistamises on tõesti liig, kui vähegi proovitakse, aga kolme saamisega peab noor inimene suutma leppida.


madu - 10.02.2005 kell 13:24

Muusika, kunstiõpetus ja kehaline kasvatus on minu meelest ained, mis on äärmiselt subjektiivsed. Matemaatikas õpid valemid kasvõi pähe, kui muidu pihta ei saa, sama nt grammatikareeglite puhul. Kui aga häält/muusikalist kuulmist/värvitaju/kiireid jalgu antud pole, ei saa ka neid normide järgi hinnata. Nagu kunsti- ja muusikaõpetuses peaks olema peamine nende valdkondade vastu huvi äratamine ja tunde tekitamine, et sa suudad luua ja teiste poolt loodust aru saada, samuti peaks/võiks ka kehaline kasvatus just suunata inimest erinevate liikumisharjumuste tekkimise poole.


Dinxu - 10.02.2005 kell 17:51

Täna just oli mul kehaline kasvatus. Mängisime korvpalli(seda on ka võimalik hinnata). Mina seda lihtsalt ei oska ja siis veel läksin natuke rivist välja ka kuna hakkasin liiga palju mõtlema. Päeva lõpetuseks kukkusin nii õnnetult , et nüüd põlv lõhki ja puusakont valus(ma isegi ei tea kuidas ma selle peale oskasin kukkuda). Ma tõesti üritasin ja ei saanud... ja kui nüüd õpetaja seda tundi hindas siis üle 3e ma ei saa. Lõpetage ära see hindamine


salliise - 11.02.2005 kell 17:59

Hinnata võib aga sel juhul tuleks hinnata individuaalnormide järgi. Et eelmine aasta jooksid nii kiiresti, sel aastal oled suts parem, korralikult kohal käinud, järelikult tubli.
Ise ei mäleta midagi halba ses tunnis aga selline rüblikumat sorti pigem olin ja normid vaeva ei valmistanud.
Seda mäletan, et normi järgi pidid kõik mingi kindla kõrgusega kitsest üle hüppama ja mina polnud mitu aastat hüpanud ja mäletasin, et tuli kiiresti joosta ja kõigest jõust hüpata. Kõik oli kena kuni hüppelaualt lendu tõusmiseni, kitseni käed enam ei ulatanud ja matist lendasin üle ja maandusin kõhuli saali põrandale, käed ette sirutatud. Alumised ribid ja puusakondid valutasid mitu aega. Seda stiilinäidet soovitati edaspidi mitte korrata.
Korvpalli mängisime pinginaabriga paaris. Mina olin väike ja väle, tema pikk, mina krabasin vahelt palle ja tema seisis korvi all ja tõstis sisse.


Phantom - 11.02.2005 kell 21:06

Tsitaat:
Algne postitaja: Lii001
Tsitaat:
Algne postitaja: reheline
Ka mina seda õigeks ei pea. Niisamuti on laulmise hindamisega.


Muusikaõpetuses ja laulmises ei ole tähele pannud, et kellelgi probleeme oleks. Jo vist on muusikaõpetajad aru saanud, et kõik ei saa olla hõbekõred ja nii mõnelegi on karu kõrva peale astunud.

Meil oli nii, et kes kooli kooris ei laulnud, see muusikaajaloos üle kolme ei saanud. Ja kes kooris laulis, see muusikaajalos alla 5 ei saanud. Minul stabiilselt 3 oli...

Kehalisega oli nii, et see mul ka stabiilselt patuga pooleks 3 oli... midagi paremat ei andnud välja, aga samas kuna ma püüdsin siis päris 2 ka ei pandud....


kurat - 11.02.2005 kell 23:31

Kui ta põeb kehalise hinde pärast, hakaku trenni tegema. Nädalas kaks päeva mingit aktiivset tegevust garanteerib selle, et kahe aasta pärast on tal _kõik_ viied ja lisaks võib ta uhke olla oma füüsilise vormi üle.

Ebameeldivast olukorrast vabanemiseks tuleb astuda samme. Hindamissüsteemi üle nurisemine tema enesetunnet ega sprotlikke võimeid paremaks ei tee.


cetlyn666 - 11.02.2005 kell 23:55

Ma arvan,et tuleks hinnata selle järgi kuidas õpilane püüab ja tahab.Seega tuleb hinnata teda tema võimetele,mitte mingite normide järgi


Lii001 - 05.03.2005 kell 13:55

Tsitaat:
Algne postitaja: norija
Viis võiks siiski olla põhiliselt ja enamasti "absoluutskaala" hinne. Kaks, kolm ja neli sellised subjektiivsemad.

Midagi ei ole teha, ka hea õpilane peab õppima selgeks selle, et kõiges ei saa parim olla. Kaks kehalises kasvatuses, laulmises või joonistamises on tõesti liig, kui vähegi proovitakse, aga kolme saamisega peab noor inimene suutma leppida.


Aga kui tuleb loobuda selle pärast kiituskirjast???


Lii001 - 05.03.2005 kell 13:57

Tsitaat:
Algne postitaja: kurat
Kui ta põeb kehalise hinde pärast, hakaku trenni tegema. Nädalas kaks päeva mingit aktiivset tegevust garanteerib selle, et kahe aasta pärast on tal _kõik_ viied ja lisaks võib ta uhke olla oma füüsilise vormi üle.



edagi on proovitud. Käis pool aastat trennis. Siis tuli tulema ja teatas, et tal on paremat teha...


vanadill - 05.03.2005 kell 14:14

Ma mäletan , et meil oli ka klassis paar tydrukut kes viilisid kehalisest igal võimalusel ja olid pärast hädas et kehalises ei pandagi viit. Mina paneks julmalt puuduliku-kui ikka terve tydruk peol lööb tantsu nigu midagist aga tunnis joosta ei jõua.
Umbes nagu praegu, et tantsutrennis käiakse iga päev aga kehalisest on vabastus.Suhtumise pärast paneks kahe!

TJ


Pipilota - 06.03.2005 kell 02:33

sellised ained nagu keh. kasv., laulmine ja tooopetus peaksid olema hinnatud vaid arvestatult, mitte mingis skaalas. nende ainete "edukus" tanase eesti koolisysteemis pohineb siiski ande olemasolul (tooop. on vajalik kaeline osavus, mida paljudel ei ole). mingite normide taitmise taganoudmine naitab pedagoogide kompetentsuse puudumist!
keh. kasvatuse naitel voib oelda, et ei ole voimalik, et yks laps on puruandekas nii korvpallis, kaugushyppes kui ka voimlemises, tavaliselt on siiski yks voi teine.
enda kehalise hinded olid veerandite kaupa siis vastavalt kas "3"-d voi "5"-d soltuvalt, kas talvel tegime voimlemist (milles olin edukas) voi ajasime palli taga (mida sydamest vihkasin). No aga mida see naitab siis? Kehalise kasvatuse eesmark peaks olema lastele natukegi fyysilise koormuse pakkumine, aga antud vormis on see sageli vihkamise opetus.
pealegi, kes tahaks teismelistest ennast keset koolipaeva higiseks ajada, kui riiete vahetamiseks on 15 minutit ja sooja vett ei tule....? kallid haridustegelased, tehke midagi selle koha pealt ka...!!!!


sirli - 06.03.2005 kell 10:04

Nõus Pipilotaga, minu meelest võiks haridussüsteem olla selline, et kehalist kasvatust, laulmist ja kunsti/käsitööd ei hinnataks tavaskaalal, vaid lihtsalt arvestatud/arvestamata, mitte nii, et kui näiteks hüppad vat nii palju kaugust, siis saad selle hinde, keskkoolis oli meil selline kehalise õpetaja, kes hindas inimesi vastavalt sellele, kui palju see inimene püüdis, mina, kes ma oma pisikese kasvu kohta ei jaksanud nii kaugele hüpata, kui mõni pikem inimene, siis ma vähemalt pingutasin ja seda hinnati, lisaks andis ta endast palju, et selgitada seda, kui tähtis on füüsiline aktiivsus, samas põhikoolis oli mul mingi aeg selline õpetaja, kes ei vaevunud nende õpilaste küsimustele, kes ei olnud tema meelest mingid erilised sportlased, küsimustele vastama ega ka nendega suhtlema.


sinisilm - 06.03.2005 kell 10:21

Võib-olla ei peaks siis hoopis mitte igasuguste keskmiste ja medalite arvestuses neid aineid arvesse võtma? Üldiselt mulle need tunnid meeldisid.Oli ka mõni ala , mis ei istunud. Igasugu visked ja tõuked ja korvpall, mida ma ei osanud, kuna tulin koolist, kus seda ei mängitud. Niiet boikoteerisin kui pallimänguks läks ja ausalt öeldes ei pahandanud õpetaja millegipärast. Miskit trotsi ei tekkinud. No kui ma ikka ei saa ja välja ei tule, pole miskit teha.


li-li - 06.03.2005 kell 11:48

kehalisest tulevad mul meelde mingid jubedad topispallid, mis olid jube rasked, kuna ma oli klassis pea kõige nirgim aga ega siis sellega ju ei arvestanud......
igasugune krdi. näputöö on mulle siiani vastukarva TERE KOOL


Lumeleopard - 07.03.2005 kell 11:33

Kehaline peaks olema vabatahtlik...tahad joosta-jookse, ei taha - ära jookse...
Sundida lapsi mingi ühise kriteeriumi alla on nõme.
Mõni on tugevam , mõni on kehaliselt nirum...ega see lapse süü pole.

Ega täiskasvanud ka trennis ei käi iga päev või käsu korras. Selleks on vaja huvi ...

Käsitöö tundi vihkasin ka mina.
Jube kiirelt pidi midagi õmblema või kuduma...
Ja heegelnõela hoidsin ma ka valesti käes, nagu kudumisvarrast...ja mind püüti ümber *koolitada*...
õudus!


susanna - 07.03.2005 kell 17:15

ta on vajalik, aga mäletan, et ise ma seal tunnis olla ei tahtnud, sest hindeid pandi normide täitmise alusel ja kui ma köiest ikka üles ei saanud, siis kahed aina lendasid
praegu nii hull see koolides ei ole, vähemalt endal lapsed ei nurise, no õpetaja pidi vahel röökima, aga kahtesi nad selles tunnis ei saa
eks palju oleneb ka õpetajast ka, kuis ta suudab lasteni jõuda oma nõudmistega


Lola69 - 07.03.2005 kell 23:02

Vabatahtlik kehaline kasvatud ei ole küll õigustatud. Eriti selle valguses, et aina enam lapsi istub tubastes tingimustes päevad maha.
Nagu ka mitte käsitöö, laulmine jne. Käelist osavust on võimalik harjutada/õppida. Kuid see peaks toimuma veidi teisiti, ent ikkagi hinnatavana. Minu arust. Ega kunstkudujat jah igaühest ei ole ega tule. Aga mingid põhioskused annab kätte ikka. Hindamine annab mingigi stiimuli pingutada kes vähegi tahab.

Õpetajalt ei peaks aga olema palju nõuda, kui ta arvestab ka konkreetse õpilase omadusi-oskusi ja nende arengut.

See pole küll teemasse, aga meil tegi omal ajal füüsikaõpetaja tüdrukutele pisut hinnaalandust, et egas tüdrukud peagi kõike peensusteni teadma. Hea on kui lokikeerajast midagi jagavad Arvestas meite "füüsikalisi" võimeid


Pipilota - 08.03.2005 kell 04:50

olen Lolaga nous, et kehaline kasvatus peaks mingis vormis koolis olemas olema, aga miks mitte naiteks teatud trennide alusel - kes tahab, hyppab kitse, kes tahab, mangib pallidega ja kes tahab, teeb aeroobikat. ja trennis kaimine on kohustuslikuks tehtud. sel puhul saaks igayks ise endale valida enam-vahem selle, mis talle meeldib ja nii on toenaosus, et laps saab mingitki fyysilist koormust, olemas.
aga muidugi eks jaaks selline asi jallegi tagurlike haridustegelaste ja/voi raha taha...


norija - 08.03.2005 kell 09:14

Tsitaat:
Algne postitaja: Lii001
Aga kui tuleb loobuda selle pärast kiituskirjast???


Ja mis siis sellest?


viidik - 08.03.2005 kell 09:34

Kuna mina olin pikk ja peenike nagu kartuliidu ja sellest tulenevalt ka viletsa koordinatsiooniga, mulle kehalise tunnid kohe üldse ei meeldinud. Algklassides viilisin neist kõvasti.
Vist aga olid meil arusaajad õpetajad, sest veerandihindeks pole kahte saanud ja kui õieti mäletan, siis ka kolmesid eriti mitte...


Hera - 09.03.2005 kell 01:16

Olin koolis üsna sportlik, kuid kehalise tunde vihkasin kogu südamest. Minu ajal olid VTK normid ning kui neid ära ei täitnud, siis head hinnet ka ei saanud. Paraku on nii, et inimene pole võrdselt kõikidel aladel tugev. Mõnda normi sai nii püütud täita, et vere maitse suus. Mul ei olnud lootust õppimise eest medalit saada, kuid väga heade hinnete kõrvale ei soovinud seda ühte viletsat kohe mitte. Ja siis pingutasingi nii, et hing paelaga kaelas. Pealegi oli meie õpetaja paras loom, kes ise ei viitsinud lillegi liigutada - oli ennast paksuks õginud ning ju siis keret vaevaline piinata oli. Meilt aga nõudis kohe lausa õelalt ja vihaga. Sellised ei tohiks üldse koolis õpetada.
Minu meelest on kooli kehalise tunnid mõttetud asjad. Suure karja erinevate füüsiliste võimetega inimlaste hulgas pole võimalik kuldset keskteed leida. Pealegi puuduvad väga paljudes koolides elementaarsedki hügieenivõimalused. Kui oled ennast tunnis higiseks ajanud, siis haisedki terve ülejäänud koolipäeva higi järele või üritad ennast jääkülma veega veidigi harida. Talvisel ajal oli meil koolis palju haigeid, sest ka koolimaja enda sisetemperatuur ei kannatanud mitte mingisugust kriitikat. Lisame sinna juurde veel jäise veega "karastamise" ning pole vajagi enam spetsiaalseid gripiviirusi ootama jääda. Leian, et ka kehalise tunde peaks andma mõistusega ja palju paindlikumalt kui seda siiani tehtud on.


Mamba - 09.03.2005 kell 19:37

Ainult rõvedad mälestused nendest tundidest, huh....aja mingi karjaga palli taga, vaheta riideid miinus kümne kraadise pakase käes sest riietusruumi küte ei tööta, ei mingeid pesemisvõimalusi, täiesti kohutav, selle pärast olid need korrad kui tundi sattusin väga harvad, käisin paar korda veerandi jooksul tunnis.


Chili - 09.12.2005 kell 16:10

Kehalist kasvatust ei tohiks üldse hinnata, see peaks olema "arvestatud" või "mittearvestatud" , sest kehalise mõte pole selles, et teha õpilastest sportlased (selleks on erinevad trennid), vaid õpilaste vormishoidmiseks ja erinevate trennivõimaluste tutvustamiseks. Õpilane peaks saama valida erinevate spordialade vahel, mida ta rohkem harjutada tahab. Minu koolis oli kehaline kasvatus täielik piinamine, kui normi ära ei teinud, siis plaksti 2, pingutamist ei vaadanud keegi Ning seal polnud ühtegi paksu või lodevat tüdrukut, kõik polnud lihtsalt piisavalt kiired või painduvad.


delilah - 09.12.2005 kell 16:48

Sellised ained nagu kehaline kasvatus ja laulmine ei tohiks üldse hindelised olla.


Sybill - 25.12.2005 kell 14:34

Minu poja kehalise kasvatuse õpetaja hindamissüsteem mulle meeldib. Tal on poiste varasemad tulemused kenasti kirjas ja kui poiss hüppab kaugemale, kõrgemale, jookseb kiiremini, surub rinnalt rohkem jne. kui varasemal aastal, saab ta viie, kui aga vähem, siis kolme.


Godfather - 25.12.2005 kell 15:59

Põhikooli kehalise tunde eriti ei mäleta aga midagi hullu küll ei olnud. Gümnaasiumis pidime norme täitma aga need olid üpris madalad, hätta küll keegi nendega ei jäänud ning õpetaja oli väga mõistlik, kui rööbaspuudel oma harjutusi ära teha ei suutnud teha siis pigistati lihtsalt silm kinni, igas tunnis tegeleti vähemalt pool ajast sportmängudega vastavalt klassi soovile, kolm aastat sai saalihokit mängitud.

Normidele tuleks läheneda individuaalselt, rangelt pole mõttet näpuga rida ajada, ega kõigi füüsiline vorm pole ühesugune, peaasi et kohal käiks ja kaasa teeks.


Oleskleja - 26.12.2005 kell 00:13

See, kui õpetaja omi komplekse õpilaste peal välja elab ja sellest tulenevalt mitte väga "sportlikud" lapsed kehvi hindeid saavad, on küll jama. Aga enamaltjaolt saavad siiski kehvi hindeid kehalises need, kes ennast teistest kõrgemale seavad ja need, kes tõesti hädavaresed on. Viimastele on se pisike pingutus elus toimetulekuks vägagi vajalik.


lati - 26.12.2005 kell 09:13

kui inimene viitsib vaid laua taga istuda ja joostes omaenese jalaotsa koperdab, siis ta ei saagi ju kehalises head hinnet saada. hindamine on ju vajalik su taseme näitamiseks. kas mõni terve inimene pole võimeline jooksma ja hüppama? see vaid laiskus, mis seda teha ei lase.


väikehapukurk - 26.12.2005 kell 14:21

Minu arvates ei tohiks üldse hindeid jagada. Kõik inimesed on erinevad ja mõistavad asju teisiti. Aga nojah, seda vist ei juhtu eluilmaski. Arvatakse ju, et hinded turgutavad sind parematele otsingutele. Või midagi sellist. Nojah...


Tascan - 27.12.2005 kell 00:08

Mina olen ikka alati näinud et õpetajad hindavad mitte lapse oskust, vaid tahtmist nii kehalises, laulmises kui ka joonistamises. Kui laps ikka kõigest väest pingutab, siis talle ikka ei panda halba hinnet.
Kui laps saab kolme või kahe kehalises, siis saab süüdistada ikka põhiliselt iseeennast. Kas ei viitsinud või ei tahtnud piisavalt. Õpetajad ei soovi kurja ja näevad ikka õpilase pingutusi. Koolis antaksegi hindeid mitte ainult teadmiste ja oskuste, vaid ka üritamise eest.
Endal pole kunagi kehalises probleeme olnud. Ikka puha viied. Joonistamine oli samuti aga muusika oli raskem. Esimene õpetaja oli meil selline tõhk et tema tunnis kohe ei viitsinud käia. Aga pidi. Siis kui uus õpetaja tuli, läksid hinded ka paremaks. Teda huvitas rohkem õpilase enda panus sellesse ainesse, kui kas ta laulab diid ja jood ikka õieti.


Demeter - 06.02.2006 kell 19:41

arvan samamoodi, kui paljud teised siin - keh. kasv, laulmine ja kunstiõpetus peaksid olema arvestatavad ained, mitte hinnatavad. tööõpetus siiski mitte, see on õpitav. st heegeldamisvõtteid annab õppida, kui sulle ette näidatakse, aga kui ikka joonistada ei oska, siis pole teha midagi.


Vanapaks - 06.02.2006 kell 20:30

Joonistamine kui selline on küll puhtalt käsitöö ja täiesti õpitav.


Andrew - 06.02.2006 kell 21:06

Kas siis peavad kòik viied olema, kuigi kehalises üle kolme ei saa? Teine teeb sporti, kuid matemaatika normide järgi saab koolis kahe. Keegi ei hakka tema jaoks norme langetama.
Tal tuleb kehalises järeleaitamise tunnid vòtta?
Hinded väljendavad ikka inimese vòimeid.


eliises - 06.02.2006 kell 22:03

pole ka minu arvates õige, ise olen just sama tüüpi inimene, et, mulle meeldib sportida, aga ma ei saa midagi teha, kui ma ei hüppa kaugust 4,50; ei viska palli 60m ja ei uju 100m minutiga, vms.
ja ma pingutan! ma saan aru, okei, käsitöös ma ei viitsi isegi enam mitte pingutada, sest ma vihkan käsitööd ja seal, las ta paneb siis mulle selle 3. aga kehalises kasvatuses, kus ma tõesti pingutan.. on just selline õpetaja, et ta ei saa absoluutselt aru! ja selle pärast on mul ka nii, et ülejäänud ained on enamasti viied, üks-kaks nelja ka + siis käsitöö 4 ja kehalises 4, kui mitte 3.


etc - 06.02.2006 kell 22:50

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Jäigalt ainult normidest lähtumist ma õigeks ei pea. Inimesed on erinevad na nii ka nende füüsilised võimed. Kehaline kasvatus on aine, mille puhul on vaja läheneda igaühele individuaalselt kohe päris kindlasti. Sellisel viisil võetakse lõpeks mõnelt igasugune aktiivse liigutamise soov ära, sest "ah, ma nagunii ei saa/ei oska, mis ma üldse pingutan".

Seda võib ju absoluutselt iga aine kohta öelda. Igaühele pole antud joonistamisannet, lauluhäält, kuulmist, keelteoskust või matemaatilist taipu. Siis peaks igat õpilast igas aines individuaalselt hindama. Miks kehaline kasvatus teistest ainetest vähem olulisem on? Mina arvan, et see on üks olulisim, sest kui ikka ennast ei liiguta ja tervist pole, siis ei saa ka muid asju õppida. Tuleb lihtsalt õpetajale näidata, et pingutatakse hoolega. Samas, on ka tõelisi kivisüdameid ja normijüngreid olemas...


Andrew - 06.02.2006 kell 23:24

Minult vòeti koolis, vist seitsmendas klassis, igaveseks matemaatika huvi ära. Pedagoog lähenes lastele individuaalselt juustest sikutamise kaudu. Oli ikka vastik mutt küll. Gestaapo ja NKVD üheskoos.


Demeter - 06.02.2006 kell 23:38

etc - aga sul on täiesti õigus! tegelikult peakski iga last individuaalselt hindama. õpetaja ju tunneb last, ta teab, milleks see võimeline on ja kus on tema piir. stampide järgi - mõni püüab-püüab, aga üle 3 ei saa, kuigi teeb kõvasti tööd, teisele tuleb kõik kergelt kätte, ta ei pea eriti pigutamagi, kõik on küll viied, aga tegelikult on ta palju rohkemaks võimeline. ma ei ütle, et peaks laste võimete piiri maksimumini viima, neist viimase välja imema, kaugel sellest. õpetajad võiksid lihtsalt hinnata lapsi oma äranägemise järgi. kui näeb, et pingutab, siis nats motivatsiooni ja 3 asemel nt 4, põhimõttel, et SELLE lapse ja tema võimete kohta oli see töö väga hästi tehtud), kes aga krooniline viieline, neid ei tohiks liiga iseenesestmõistetavalt võtta, vaid juhtida tähelepanu, et näe, sa tegid küll hästi, aga ma TEAN, et sa oled võimeline rohkemaks, miks sa nt sellele ja tollele tähelepanu ei pööranud jne. anda väikesi lisatöid, nimetagem neid "preemiateks" või kuidasiganes.


anne51 - 07.02.2006 kell 09:46

Kui kiituskiri kehalise pärast tulemata jääb, on kahju küll. Mis siis teha? Kui teha mööndus temale kui eriti andetule kehalises, siis on platsis kõik andetud matemaatikas ja keeltes jne.
Üha uutele ja uutele mööndustele minnakse niikuinii. Tänane uudis on, et kutsekoolides ei hakata hindama keemiat, matemaatikat, et vältida laste koolist väljalangemist. Minu arvates on see kohutav.
Individuaalne lähenemine õpilastele on tore asi ja eks õpetajad püüavad ka, aga kui klassis on üle 30 õpilase, siis ... Lisaks programm, mis tuleb läbi võtta kas nui neljaks.


dillinger - 07.02.2006 kell 11:24

No ma ei tea meie klass komplekteeriti kunagi 4 klassis nagu spordiklass ja kehaline kasvatus oli ikka nagu au sees.Arvestades seda kui lodevad ja paksud tänapäeva noored on, ei tohiks kehalist kasvatust kindlasti mitte ära kaotada ja hindama peaks siis vastavalt mingitele normidele ka.Kui keegi ei saa tervislikel põhjustel tõesti sportida siis olgu ta vabastatud.Aga kui noor spordi vajadusest aru ei saa on ta ikka loll.

TJ


Sybill - 07.02.2006 kell 11:33

Kehaliselt andekas (vbl vaimsetelt võimetelt mitte nii tubli) laps tahab ju ka mingis aines hiilata ja olla teistest parem. No ja mis õigusega temalt siis see võimalus röövida ja muuta kehaline kasvatus hinde-ja normivabaks aineks?

btw. viie saamiseks kehalises ei pea just eriti kõva tegija olema.

Lisatud: vaevalt, et mõni tegelikult sportlik inimene kehalist kasvatust mõttetuks peab.


earthland - 08.02.2006 kell 18:07

pole õige, ei ole õige.
kõik on ju füüsilises tugevuses erinevad. peaks hindama seda, kui palju keegi pingutab. mõni tugev paneb pooltest tundidest poppi ja ei pinguta ju üldse... mõni teine pingutab ehk väga palju ja ei ole lihtsalt nii tugev, saab nelja või isegi kolme... aga kunas teab...


mompsik - 08.02.2006 kell 20:42

hinnata tuleks võimetekohaselt


Sybill - 08.02.2006 kell 22:15

Tsitaat:
Algne postitaja: earthland
Kõik on ju füüsilises tugevuses erinevad. quote]

Ma kaldun arvama, et vaimsetelt võimetelt on inimesed oluliselt erinevamad. Hinnatagu siis ka matemaatikat, keemiat jne. vastavalt võimetele.


sauza - 09.02.2006 kell 15:03

Kehaline kasvatus, tööõpetus ja laulmine, kui füüsiliselt ja vaimselt traumeerivad õppeained, tuleks tänapäeva noortele üldse ära keelata!!!
Selle asemel rohkem arvutit, keeli ja majandust...


anne51 - 09.02.2006 kell 15:11

sauza, sa tahad ju maailma halliks muuta! Rohkem värve! Rohkem erinevusi! Koolis, püüdes teha kõike hästi, saab teada, milles ollakse tugev ja mis meeldib.


sauza - 09.02.2006 kell 15:18

anne51, mu postitustes on irooniat samapalju kui tõde!!


anne51 - 18.03.2006 kell 10:56

Vähe sellest, et lapsevanemad on üsna üksmeelsed, et nende võsukesi ei tohi pingutama panna, on ka õpetajaid, kes vaeva näha ei viitsi.
Kolmas veerand on ju suusaveerand. Paar nädalat käis pojapoeg suusatamas, siis tuli teade, et tunnid toimuvad sees. Enamikul polevat suuski. Korraks küll mõtlesin, et koolil olid ju ka mingid varud, aga siis unustasin selle teema. Ilus talv kestis ja mulle tundus väga-väga kahetsusväärsena, et seda ei kasutata talispordi tegemiseks. Hakkasin asja uurima ja selgus, et tegu on väha mugava õpetajaga, kes andis järele õpilaste survele, et nemad ei taha suusatada. Võtsin ühendust klassijuhatajaga. Kehaliseõps oli ehmunud ja kukkus ennast õigustama. Ütlesin, et oleks tulnud vanemaid teavitada laste vastuhakust. Suusatunnid hakkasid toimuma, aga veerand oli peaaegu läbi.
Mina arvan, et kehaline on väga tähtis õppeaine, eriti tänapäeval, mil lapsed istuvad rämstoitu süües arvutite taga. Vanemaid ei huvita. Vastupidi - tore, et ei pea mässama suusavarustuse ja -riietusega.


jenni - 18.03.2006 kell 11:13

Õnneks pole maailm nii must-valge, tean kooli, kus nõuti(!) suuski miinimum 2x2 kehalise tundi, muidu saanuks hinde "kaks"... Eks tuligi siis varustuse eest 2500.- välja käia ja suusatama minna, kusjuures suusatamine on popp ja käiakse nädalavahedelgi suuskamas


anne51 - 18.03.2006 kell 11:29

No-jah, ma loodangi, et see pole igal pool nii nagu meil. See oleks katastroof..


OnlyMe - 29.04.2006 kell 08:56

Pooltest kehalise tundidest lahkun pisarais ültsegi .


dillinger - 29.04.2006 kell 09:15

Lisaks kehalisele viilid sa ilmselt ka emakeeletundidest Üldsegi! Kui veel foorumist ka viiliksid siis oleks mu austus sinu vastu üüratu....!
Tegija tibi oled!


TJ


VadeMecum - 29.04.2006 kell 18:02

minu meelest kehaline kasvatus, käsitöö ja muusika on just need ained mida ei tohiks hinnata. (ma mõtlen just 5 palli süsteemis)
..Nende tundide vajalikuses ma üldse ei kahtle..eriti oluline on kehaline kasvatus.


lenxu - 29.04.2006 kell 18:05

peaks küll hindama...ainult et õpilase arengut, mitte mingite normide järgi tehtut


belleza - 30.04.2006 kell 10:44

njaa. minul on koolis ka normide järgi kõik. ja ikka paha vaadata küll, kui mõni klassikaaslane kõigest hingest üritab..aga üle kolme matriklisse ikka ei tule..kuigi plussiks on meil see, et kui igast tunnis kohal oled käinud saab poole palli võrra kõrgema hinde ( kummalisel kombel tihti rohkemgi). Aga eks see oleneb koolist ka

Minu arvates võiks pigem aktiivsust ja kohalkäimist hinnata( arvestatud/mittearvestatud), kõigil pole looduse poolt antud võrdselt. Neil inimestel on tihti niigi põdemist, seepärast milleks veel neid alandada?!