
Kas 1.klassi laps peaks septembri alguses iseseisvalt kooli ja koju sõitma?
Enamik esimest korda kooli minejaid teeb seda vähemalt alguses koos vanemaga või muu saatjaga. Üldjuhul tullakse 1. klassi lapsele ka kooli vastu.
Täna nägin bussipeatuses esimese klassi poissi, istumas tossud käes ja ootamas bussi. Poiss oli kuidagi üliaktiivne ja segase jutuga. Pidevalt jooksis
sõiduteele, et näha kas buss tuleb. Ema olevat väiksema vennaga kodus, seepärast ei saa temaga kooli tulla. Küsisin kui väike siis vend on (vanust
mõtlesin), poiss näitas kätega umbes meetri laiuselt. Vend olevat 11 kuune.
Kõik vigasest perest lapsed, keda mina näinud olen on tänaval ja võõrastega ülikontaksed olnud. Võib ju olla, et polnudki midagi valesti ja mulle
ainult tundus.
eks see sõltu lapse iseseisvusest/küpsusest ja liikluskasvatusest aga, kui mina oleksin lapsevanem siis ma küll I klassi õpilast, vähemalt mitte
alguses, üksipäini kooli ei saadaks, eriti, kui teekond pikem ja tuleb kasutada ühistransporti. I klassis käisin ise kooli ja tagasi aga siis asus
koolimaja kodust 200 meetri kaugusel
Eks see oleneb ikka lapsest. Mina saatsin oma last paar nädalat 500 meetri kaugusel oleva kooli ukseni. (No peaaegu ukseni)
Eks see oleneb lapsest ja kus kaugel ta käib koolis (oma kodukohast) ja...
[Muide, kui ma õigesti mäletan, siis mind saatsid vanemad Mustamäelt, kus ma elasin, Õismäe kooli mingi aasta otsa küll...kui mitte kauem...Ja vist
tulid vastu kah...]
Aga...eks see ole minu arvates õige küll, et kui laps elab koolist kaugel ja peab sinna mingi bussi või trolliga sõitma, siis oleks hea, kui mingi kuu
aega küll saadaks teda kas ema või isa...
No mina olen küll seda meelt, et esimeses klassis võiks vähemalt alguses ikka lapsega kooliteed koos käia. On ta kuitahes tubli ja tragi, uus olukord
see temalegi.
Kooliga seotud uued muljed võivad ka kõikse parema liiklemisharjumuse hajutada. Vähemalt esialgu.
Meil siin,kus kool on paarisaja meetri kaugusel,ei tulnud nagu teisel koolipäeval see enam jutukski.Esimesel sai see tee läbi käidud nagunii.Olulisem
oli et koolimajas asjad üles leiaks ja õige klassi jne.
Linnas aga ma ei kujuta ettegi et ma saadan väikese lapse üksi trammide ja trollidega liiklema.Loomulikult saadaks seni kuni endale tuleb kindlus,et
laps tõesti selle tee selgeks on saanud.
Paraku polnud meie lapse koolitee mitte paarsada meetrit vaid ikka kümmekond kilti. Eks ikka esimestel päevadel sai käidud saatmas ja vastas. Edspidi tuli tal omapäi hakkama saada. Õnneks oli bussiliiklus koolist koduni.
no eks see olene ikka jah lapsest.Algul paar päeva peaks kyll ikka jah ise saatma last kooli ja ära tooma, aga kui tee selge ja laps ise ka korralik siis saab ise hakkama kyll koolis käimisega.Tuleb ilusti lihtsalt õpetada ja käskima ettevaatlik olla.
Meie põnn pole ilmselt siiani valmis ise kooli minema, kuna tal on emme (aegajalt ka issi - st. olemas on see kogu aja, aga kooliviija olen põhiliselt
mina), kes teda autoga treppi transab. Kui vähegi saaks, läheks ka vastu, kuigi tean, et ta saab ideaalselt hakkama, lihtsalt, ta on ju niiiiiiii
väike oma suure seljakoti jaoks
Oma paar kuud käis mul ema tal koolis vastas, algul päris kooli juures, siis poolel teel, kuna 1 suur ristmik on
ületada... Seda kardan siiani, kuigi tean, et üksi liigeldes on poja ülimalt ettevaatlik
Samas olen näinud, kuivõrd kinnisilmi lapsed üle teede
lähevad, masendav lausa...ja kui siis mõni auto ei saa pidama, ongi katastroof...
Kapsaussile lisatud: Sa võid käskida lapse kuitahes ettevaatlik olla, lugeda iga päev sõnu peale, tuletada meelde, kuid sa ei tea iial, mis
lapse peas hetkeks toimuda võib kui ta ntx näeb bussi tulemas, mille peale ta peab jõudma ja ta jookseb, unustades absoluutselt kõik su
õpetussõnad...