Board logo

Kasvatamine???
Canyncton - 16.10.2005 kell 17:28

Laste kasvatamine on kindlasti raske ettevõtmine ja vahest ei lähe kõik hästi.
Kas teie ( kellel lapsed on) olete enda arvates oam lapse kasvatamisega hästi hakkama saanud. Või kasvab võsukesest ära hellitatud puberteet.
Enda sõbranna laps peksab miksriga vastu külmkappi ja saab alati kõik,mida tarvis. Leian,et seal on tegemist hellitamisega - tutistamine ja vits on sellele lapsele võõrad sõnad.

Kuidas on lood teiega?


Lola69 - 16.10.2005 kell 17:35

Tahaks loota, et töö on tulemuslik. Aga noh, eks kõik ei paista veel välja. Lapsed veel väikesed.

Enne kui esimest last sünnitama läksin, siis üks tuntud naistearst sõnas, et "90% on lapsele sündides kaasa antud, 10% on vanemate mänguruum", ehk siis kasvatus. Ja ma usun teda. Kuigi see 90% ei avaldu sugugi iga kord ja alati, siin on vanemail suunamise võimalus.

Aga mikseriga vastu külmkappi?? Hmm, nii radikaalseid meetodeid lapsed meil ei kasuta. Ju siis ikka kasvatatud


Canyncton - 16.10.2005 kell 17:50

Siis on sul järelikult kõik korras(pean silmas miksrit)

Sellepärast,et tõesti jäi mul suu lahti. Ja ema vaatas pealt ja midagi ei teinud. Ma veel küsisin,et nii lasedki teha, vastas,et peaasi,et ei jonni,las teeb,mis tahab.


paha paha


Vanapaks - 16.10.2005 kell 17:53

Mikser ja külmik on seni terved aga selle arstitädi arvamisega olen üldjoontes nõus... Aga muidu....tean inimest, kes kapriiside mitterahuldamise korral uuris vanematelt, kas need pole ammu "lendavaid taldrikuid" näinud või....


oOnetiOo - 16.10.2005 kell 17:54

Ma loodan oma lapse hästi üles kasvatada aga praegu selle ennustamiseks veel liiga vara, kuigi ega ma pole hellitanud ka


Canyncton - 16.10.2005 kell 18:42

Mingi usk on selline,kus ei tohi last sülle võtta ega kussutada,kui ta nutab või on haiget saanud, kuidas sellesse suhtute?

Vat see on küll jube


aive - 17.10.2005 kell 06:42

See, et see lapsevanem oli lapse suhtes kõikelubav see sai mul selgeks, aga minu küsimus on, et kas ta on ka armastav lapsevanem või ongi tema suhtumine lapsesse vaenulik.
Kui lapsevanem on armastav ja kõikelubav oma lapse suhtes, siis ilmnevad lapsel tõenäoliselt järgmised isiksuse omadused:juhivõimed, ekstravertsus, algatusvõimelisus, usaldatavus, loomingulisus, sõltumatus..
Vaenuliku ja kõikelubava lapsevanema puhul võivad ta võsukesel avalduda, aga hoopis järgnevad isiksuseomadused: sõnakuulmatus, õigusrikkumisele kalduv käitumine;vaenulikkus teiste vastu;üldine agressiivsus ja kalduvus prühhopaatilisusele.
See miksriga vasta külmikut tagumine vihjab millele....


Vanapaks - 17.10.2005 kell 07:01

Aga kui sa, aive, vaatad nüüd kaine pilgu ja lahtise meelega oma kahte isiksuseomaduste loendit.... Mina ei näe seal erilist vastuolu. Kõik sõltub vaatenurgast ja eelhäälestusest.


Lola69 - 17.10.2005 kell 08:51

Tsitaat:
Algne postitaja: Canyncton
Mingi usk on selline,kus ei tohi last sülle võtta ega kussutada,kui ta nutab või on haiget saanud, kuidas sellesse suhtute?
Väga negatiivselt suhtun. Alla aastase lapse puhul peaks nutule reageerima pea kohe. Nii saab laps kätte selle turvalise tunde, et ema/isa on tema jaoks olemas. Ja sealt edasi ka. Kui hiljem hakkab tunduma, et laps püüab nii tähelepanu, siis tuleks lapse nö hellitamise hirmus lähedusest ilmajätmise asemel hoopis analüüsida, miks laps tähelepanu vajab.

Mis kõikelubavusse puutub, siis kas armastusega või vaenulikkusega, see ei anna iseenesest kaasa neid aive loetletud "häid" omadusi. Pigem teevad seda konkreetsed ja põhjendatud piirid. Sest ka ühiselu ei ole kõikelubav. Tahad sa seda või mitte.

Laps vajab piire, aga need peavad olema põhjendatud ja mõistlikud.


Epukas - 17.10.2005 kell 09:12

Mina ei tea, mis minu lapsest saab, kuid hellust ma talle ei keela, kuid vägivallatsema ei taha hakata (tutistamine ja laksu andmine on mõttetu ja tarbetu minu meelest).
see, et laps niimoodi külmikut peksis, on minu meelest lapse tähelepanu püüdmise vahend.


sinisilm - 17.10.2005 kell 10:28

Hellust keelata ei tohi aga ülenunnutada ka samuti mitte. Keelud peavad olema, sest kõike ikka ka ei saa lasta teha. Muidugi on eelpoolnimetatud keelamise põhjendamine lausa kohustuslik. Aga seda lapsed tavaliselt ka ju küsivad ise..miks ma ei tohi?!
Mida ja millises koguses su laps kõike vajab pead sa ise selgeks saama. Kõik nad ju erinevad!!!
Ja kui tihti püütakse kasvatamist, õpetamist koolide ja lasteaedade kukile ajada, siis ma arvan, et eelkõige on ta minu laps ja mina olen huvitatud, et ta elus hakkama saab.
Huvitav, kui vana on vastu külmikut peksev tegelane???


aive - 17.10.2005 kell 18:05

Tsitaat:
Algne postitaja: Epukas
Mina ei tea, mis minu lapsest saab, kuid hellust ma talle ei keela, kuid vägivallatsema ei taha hakata (tutistamine ja laksu andmine on mõttetu ja tarbetu minu meelest).
see, et laps niimoodi külmikut peksis, on minu meelest lapse tähelepanu püüdmise vahend.

kusjuures ongi tähelepanu püüdmise vahend...võibolla armastusest vajaka


aive - 17.10.2005 kell 18:06

Tsitaat:
Algne postitaja: Vanapaks
Aga kui sa, aive, vaatad nüüd kaine pilgu ja lahtise meelega oma kahte isiksuseomaduste loendit.... Mina ei näe seal erilist vastuolu. Kõik sõltub vaatenurgast ja eelhäälestusest.

see loetelu ei ole päris minu vaimuüllitis, vaid väljavõte ühest targast raamatust


Vanapaks - 17.10.2005 kell 18:40

No mis teha? Tänapäeval on ka igasugustel lubatud raamatuid kirjutada.... Paber kannatab kõike...


Canyncton - 17.10.2005 kell 21:53

See laps saab armastust küll ja küll.

Kui ma praegu peaksin last kasvatama,siis oma nooruse juures,vat ei oskaks kohe miskit teha. Praegu vaatan,et 15 ja 17 aastased lükkavad kärusid. Uhuuu.. ühesküljest au neile,teises küljest kahju.


Ülenunnutamine on tõsti õudseim asi.
Kunagi seisin bussipeatuses, minuga ühes ja samas rajoonis elavad ema ja poeg. Sõid krõpsu enne bussile minekut. Laps tahtis juua ja karjus,et kui emme kohe ei lähe,saab peksa. Oi oi.. siis ronis puu otsa ja tegi veel sada nippi. Siis ma küll enam ei suutnud ja ütlesin,et kasvatamatutest poistes häid poisse on raske saada. Ja vaatasin poisile teistkorda otsa ja ütlesin,et su käitumine on väljakannatamatu,oled avalikus kohas. Ema vaatas ka kilavate silmadega "minu laps peab saama" (huvitav,miks ta siis poodi ei jooksnud.. vb oli bussini vähe aega)

Lugesin eespool olevaid kommentaare ja usun,et TEIE saate oma lastekasvatamisega väga hästi hakkama






Canyncton - 17.10.2005 kell 21:54

Tsitaat:
Algne postitaja: Epukas
Mina ei tea, mis minu lapsest saab, kuid hellust ma talle ei keela, kuid vägivallatsema ei taha hakata (tutistamine ja laksu andmine on mõttetu ja tarbetu minu meelest).
see, et laps niimoodi külmikut peksis, on minu meelest lapse tähelepanu püüdmise vahend.


Laksu andmine on vahest ka vajalik,mulle küll oli


aive - 18.10.2005 kell 06:12

Tsitaat:
Algne postitaja: Vanapaks
No mis teha? Tänapäeval on ka igasugustel lubatud raamatuid kirjutada.... Paber kannatab kõike...
hm ütleme nii, et mitte päris tänapäeval ja mitte igasugused vaid idealiseeritud kujul ja teadlane...


Hera - 18.10.2005 kell 10:39

Antud juhtumi puhul on tegu juba krooniliseks muutunud ülekasvatamatusega. Lapsel on lastud teha, mis aga laps tahtnud on ning kõige elementaarsemadki piirid on täiesti ilmselt paigast ära, ehk täpsemalt olematud. Olgu see laps nii väike ja nunnu kui tahes, aga sigatsemine pole ka temale siiski lubatud. Eks vanemad pea nüüd lihtsalt oma töö puudujääke välja kannatama ja ennustan, et tulevikus läheb see olukord veelgi hullemaks. Laps kasvab, soovid kasvavad, kapriisid suurenevad ja oskused asju külmkapist või ka mõnest juba palju olulisema tähtsusega riistapuust välja peksta samuti suurenevad.


kontorihiir - 18.10.2005 kell 10:49

Tsitaat:
Algne postitaja: Vanapaks
No mis teha? Tänapäeval on ka igasugustel lubatud raamatuid kirjutada.... Paber kannatab kõike...


raamat raamatuks...kas keegi on raamatu järgi lapsi kasvatanud? võtnud näiteks Benjamin Spocki ette ja hakand aga kasvatama?....
laps vajab kõike, nii hirmu kui armu, piirid on vajalikud nagu Lola ütles...aga kas me oskame seda ka õigesti doseerida?
ülaltoodud näites oli tegu tõepoolest kas ülehellitamisega või on lapsel tõesti totaalne tähelepanupuudus vanemate poolt....iga laps väljendab end antud juhul omal viisil....


susanna - 19.09.2007 kell 18:46

Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
..kas keegi on raamatu järgi lapsi kasvatanud? võtnud näiteks Benjamin Spocki ette ja hakand aga kasvatama?....


esimest last kasvatasin
ajasin aga järge ja kellajaliselt sai söödetud ja joodetud
siis pani lapseke söögiajad ise paika vastavalt näljale
teised said kasvatatud sisetundega

aga nn. selle kasvatamisega saan endale tunnistada küll, et kusagil olen rängalt mööda pannud
pidin liiga pehmeke olema, et annan liigselt järele
muidu tublid lapsed, aga räägi, mis sa räägid, siis mõni jutt jookseb pigem mööda külgi alla, kui sinna pähe jõuab
hinge teeb kohe haigeks
öeldakse, et ära muretse,vigadest õpitakse
aga kui ei muretseks, kas hiljem ei süüdista ennast veel rohkem, et näe, oleksin saanud ära hoida, aga loobusin


epp - 07.01.2012 kell 04:58

Hellik.. Aga Heatahtlikult.


lati - 07.01.2012 kell 09:02

See oleks nagu naiste teema, peaaegu ainult naised vastavad.
Siiski arvan ma praegu, et olen senini suhteliselt hästi hakkama saanud. Nojah, oleks ju võinud paremini, aga ka hullemini ju.


Qqpai - 07.01.2012 kell 15:44

vigu ei tee ainult teoreetikud

esimesed kaks võsu kasvasid üles kroonu korra järgi. isa ütles, siis seda pidi tegema, ilma selgituste või vaieteta noor ja loll..
järgmised kaks on protsessis alles. seekord on kasvatus ilmselgelt naasukese teha rohkem, kuna tema on kodus ja mina tööl põhiliselt. ihuliselt on karistada ka saanud, 2-3 korda vist selle 12 aasta jooksul. enamus asju ei ole käsukorras vaid üle selgituste ja veenmiste (ikke ei usu veel selle 100% õigsusse), aga eks me näe, mis sealt tuleb.

ise arvan, et laps on kuni mingi ajani nagu karjaloom (lihtsalt võrdlus, et ei peaks pikalt selgitama), test käib võimu, lubatu ja lubamatu peale kogu aeg. ja kõike nõutavat ei peaks põhjendama, miks. mõnda asja lihtsalt peab, sest Simon says..

mida see protsess lõppeks siis andma peaks minu arvates?
- südamlikust määral, et teda ära ei kasutataks
- tarkust ja ratsionaalsust ise hakkama saada määral, et tast ei saaks külm ja kalkuleeriv mölakas
- tolerantsust aksepteerida erinevat määral, et ei oleks agressiivne, kuid et ise ei kalduks mõtlematult äärmustesse
- teadmise, et oled erandlik ja tähtis, aga alati millegi sinust suurema väike osa

vot siis, et nii

Kle Lati, su nimi tuleb Tootsilt, eks? kui ta seal sahvris riiulile ronis


sales - 08.01.2012 kell 18:17

Sellest hetkest peale, mu meelest, kui vanemad hakkavad tõsimeeli lapsi kasvatama võib öelda, et vaesed lapsed ja vaesed vanemad

Parim kasvatusviis on muistsest spartast pärit, et isa poegade ja ema tütarde ees elab ja lapsed elavad nende järgi... käsk ja keeld eeldavad jälgimist ja täitmise kontrolli, aga eeskuju - ainult jäljendamist.
Olen piisavalt näinud kontrollist hullunud vanemaid ja sandistunud lapsi
Tahaks karjuda... appi, agas nad ju ei kuule...
Kõige sitem kasvatuse variant on muidugi liberaalne minnalaskmine - vanemad teevad oma tilu-lilu ja lapsed, mis pähe tuleb, või teistelt nähtud...
Igast teisest "Ta ei tea, mis tähendab ei tohi!" stiilis kasdvanud lapsest saab kriminaal või äpu - 50/50...


anne51 - 09.01.2012 kell 10:38

Tsitaat:
Algne postitaja: Qqpaikasvatus ilmselgelt naasukese teha rohkem, kuna tema on kodus ja mina tööl põhiliselt. ihuliselt on karistada ka saanud, 2-3 korda vist selle 12 aasta jooksul. enamus asju ei ole käsukorras vaid üle selgituste ja veenmiste (ikke ei usu veel selle 100% õigsusse), aga eks me näe, mis sealt tuleb.

ise arvan, et laps on kuni mingi ajani nagu karjaloom (lihtsalt võrdlus, et ei peaks pikalt selgitama), test käib võimu, lubatu ja lubamatu peale kogu aeg. ja kõike nõutavat ei peaks põhjendama, miks. mõnda asja lihtsalt peab, sest Simon says
Arvad sa tõesti, et see, kui sina oled tööl ja koju saabudes näitad võimu, ei "kasvata"? Arvan, et su suhtumine, et kuna naine on kodus, siis tema "kasvatab", on vale. Mida iganes sa teed või tegemata jätad, see "kasvatab".
Olen nõus salesega. Ei ole vaja kasvatada, vaid lihtsalt koos lastega elada. Jah, mõnda asja lihtsalt peab tegema, aga seda on vaja lapsele selgitada. Minu arvates on vale lapsele öelda: sa teed seda sellepärast, et mina käsin.


tiivitaavi - 09.01.2012 kell 11:05

Jätke lapsed rahule.

Ärge unustage,et lapsed,
kokkuleppel(mille Te unustanud olete)Teiega,
valisid Teid ja tulid Teid õpetama.
Mingi hea põhjus pidi olema,et üldse siia planeedile sündida.


lati - 09.01.2012 kell 11:55

Ehh, Tiivitaavi, hea põhjus oli vaid see, et vanemad tegid din-din.


tiivitaavi - 09.01.2012 kell 12:14

Ei usu,Lati,
aga lohutav oli lugeda.


ohakas - 09.01.2012 kell 13:45

igasugune üleorganiseerimine tuleb kahjuks, mulle tundub, et ka laste kasvatamise puhul kehtib see
kui nüüd raskustest rääkida siis kõige raskem periood on pubekate kasvatamine
nad pole ju liha ega kala, aga kui kasvavad siis saavad neist ikka inimesed. mul ühest on saanud, teine on kohe saamas


sissy84 - 09.01.2012 kell 14:28

Ma usun,et omad piirid ja reeglid peavad olema, kuna see annab lastele turvatunde ja info kuidas peres süsteemid toimivad.
Mulle meeldib mu sõbra vanaema ütlus:" lapsi tuleb kasvatada kavalusega, mitte piitsa ega präänikuga."
Samuti ei meeldi mulle see kui lihtsalt keelatakse last või öeldakse,sest emme ütleb nii... igat keeldu peaks põhjendama. Vanemad unustavad,et ühekordne, kahekordne ega kolmekordne mingi asja õpetamine jooksebki mööda külgi maha. Nii nagu meie unustame igapäevase tegevuse käigus paljut unustavad ka lapsed. Tavapäraseid asju peabki pidevalt korrutama ja aastast aastasse kui vaja. Ei maksa vihastuda, lapsed küll talletavad hästi informatsiooni aga ikka osad asjad kaovad meelest.
Kõige rohkem on kahju täiskasvanutest kes eeldavad,et laps peaks midagi teadma, kuidas ta teab kui veel kogemusi pole?! Ja sikutamise ning sakutamise või rihmani ei vii muu asi kui,et lapsevanema kannatlikkus sai otsa. Minagi ei ole kannatlik aga enne lapsele haiget tegemist vigastaksin ma pigem ennast, nt. rusikaga mööda lauda löömisega. Pigem tuleb aeg maha võtta ja püüda heaga leida uus lahendus. Vägivald pole lahendus karistamise näol.

Jah lapsed tahavad tähelepanu aga see ei tähenda kohe armastuse puudujääki. See on see,et nad unustavad,et vanematel on ka omad asjad ajada ning vahel soov nt. puhata. Siis võikski lapsele öelda,et palun mine joonista hetkel on emmel oma mäng. Tuleb õpetada,et teised inimesed ei ole tema päralt ja ka neil on omad tegemised ja soovid

Nüüd keegi ütleb,et mida ma ka tean,et mul aastane laps ja olen liialt noor. Ma tean seda mida ma nägin ja kogesin kui mind kasvatati. Poleks olnud piiranguid oleksin viimane pätt olnud, poleks keelatud ringi aelemist ja hängimist oleksin vast 15 aastaselt käru lükanud jne...jne... Eks need puudujäägid ehk tühikud mis minu lapsepõlves täitmata jäid saan ma nüüd tasa teha.
Tulemustest saan rääkida 17 aasta pärast.

Mina pole ka alla aastase lapse puhul jooksnud esimese nutu peale. Nimelt ma ei edasta sõnumit, et iga piiksu peale võtab emme sülle või on olemas. Hädakisa ja paanilisenutu osas olen aga sekundi pealt teises toas. Endaga manipuleerida aga ma ei lase.