
Mis te arvate, kas tänapäeval koduperenaise roll on veel au sees, või üritab enamus naisi karjääri teha? Minumeelest on koduperenaised jube armsad
naised, see annab neile juurde naiselikkuse. Muidugi ei välista ma, et naine tööl käiks, aga ma usun, et naisele võiks olla tähtsam kodu kui
karjääritegemine. See arvamus muidugi puhtisiklik.
Eks muidugi ka inimtüüpe ole erinevaid, kes armastab kodus toimetada, kes üritab olla 'keegi'. Naised, millist rolli teie eelistate ning kuidas teie
mees sellesse suhtub. Mehed, kuidas teie suhtute karjäärilepühendunud naistesse?
/me om täiesti koduperenaine
Ja seda just mehe pealekäimisel. Nu ja ega ma ise kah kippund kodust laste juurest ära.
Kuigi see koduperenaise roll on tänapäeval ikkagi veel suhteliselt out asi... nu mind see eip häiri, mulle on siiski mu laste heaolu tähtsam. Kui ma
nad juba siia ilma sünnitasin, siis oleks nagu vaja ka nende heaolu eest hoolitseda.
Ning kui hästi otsida... siis tallinnas om võimalik ka kodust tööd leida (jah väljapool tallinna kahjuks veel raskem see).
Ja meeski harjund juba sellega, et soe söök alati olemas ja keegi teda kodus vastu võtmas 
Hmm, ei ole ma ei liha ega kala.
Päris koduperenaine olen olnud/olen lapsega kodus olles. Muidu ikka veidi töine ka. Kuigi kostüümistatud karjäärinaist ei saa minust küll iialgi. Kodu
sobib mulle ikka enam.
Samas ... Seda 5 ülikooliaastat ka nagu maha visata ei tahaks, nii ma üritan ühendada koduse olemise ja töö. Seega töine koduperenaine.
Mees eelistab igatahes veidi tööd tegevat kodust kaasat. Siis naisel ka tegevust.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Siis naisel ka tegevust.
Tegevust ... Mul teeb hulka teinepool ka kodus ää. Olgugi et on töine. Ja minu lisatöö on ka mitte oma taskuraha vaid, pigem ikka osa ühisest katlast.
Või olen ma siis imelik koduperenaine, aa mul vedelemise aega kah.
Osa asju tehakse meil lihtsalt koos kui mõlemad olemas. Egas ta iga päev ka 12 tundi lennus ole. Ja egas teda rakendata, ta ise rakendub.
Eks väljakujunenud tööjaotused igas peres isemoodi.
Ja ju ma seda hoidmist väärt olen
Kuigi jah, minu vedelemine tähendab vägagi sageli vardaid. Ju talle siis kuduv naine meeldib. Ja laisklemine ei ole see ka mitte.
Olen vist see, kes püüab need kaks asja ühendada. Ei sobi mulle ainult koduperenaise või karjäärinaise roll. Siiani olen suutnud need kaks rolli
edukalt kokku sobitada. Kuigi pole ma mingi karjäärinaine. Lihtsalt tööinimene. Aga jah, praegu olen vaid koduperenaine. Pisike nõuab oma ja ei pea
õigeks tema juurest veel tööle tagasi minna.
Ja meeski öelnud, et ta ei kujuta mind päris kodusena ettegi. Ju siis on rahul, et jagan end töö ja kodu vahel.
eelistan koduperenaisi, sest neil on rohkem mahti näiteks armukestega tegelemiseks! Proovi karjäärinaise tihedasse päeva end kuidagi juuksuriskäigiu
ja ärilõuna vahele mahutada-kardan et ei oleks hea sex!
Tänan!
Siinpool ka rohkem kodukana kui karjääritädi...no pole seda huvi, et raskelt töökohas edasi pürida....
Kui mina oma tahtmise saan, siis esiteks sünnitan karja lapsi ja siis lähen vaikselt tööle tagasi 
... aga mix mitte mõlemat korraga... ei suudax ainult tööle end pühendada ja ainult kodus ka ei tahax olla...
mõõõõlemad on head
.....aga oi kuidas igatsen tööle või pole mul siiski lihtsalt motivatsiooni kodus jala kõigutamisex
Kuna olen momendil koduperenaine, siis tahaks tööle minna. Kujutan ette kui olen tööl, siis tahaks koju jääda. Inimene pole kunagi rahul sellega mis tal parasjagu on.
Olen koduperenaine ja tahaks selleks ka jääda. Mitte, et ma töö tegemise vastu oleks, aga parajalt tööd leidub ka kodus. Kui leiaks veel laste kõrvalt
kodust tööd, et veidi pere rahakotti täita, siis oleksin täiesti rahul. Aga seda tööd laste kõrvalt ikka väga raske leida
Kui leiaks sellise töö,
siis jääkski laste juurde koju ja oleksin alati laste jaoks olemas. Mitte ruttav ja kiirustav emme, kes väsinult koju jõuab, söögi valmis teeb ja
lõpuks voodisse vajub, kui tühi kott.
koduperenaine ju tore asi
röösad pösed ja jahune pöll ees, viis last pöllesabas rippumas...jne...no kasvöi selline variant aga kahjuks tänapäeva elu
vöimaldab koduperenaist mängida alles peale korralikku karjääri ja mehe hea töökoha körvalt. pikka aega kodus olles aga nyristuks inimene ära...jäängi
suve ootama, et näha kuidas minu ideaaliks seatud lapse ristiema 12-13 aastase koduperenaise elu körvalt töömerre sukeldub, see kohanemine saab ikke
kole raske olema
Mina kodus küll ei nüristu. Tegemisi ju palju ja ega siis terve päev ainult lastele ja mehele mõtle ja ainult köögis aega ei veeda. Ikka muud huvid ka, tuttavad, suhtlemine. Kes tahab ka hobid. Nüristumisest ei saa küll juttugi olla...praegu tahaks küll pikka aega olla ainult laste jaoks ja leida mingit väikest kodust tööd millega vahepeal tegeleda.
Mnjaa, tegelikult on see veidi kurb teema minu jaox... olen ikka päris tihti mõelnud, et mul vist polex mehe jaox aegagi (vaba aja pühendan ainult
lapsele)... või siis ongi töö see, millega asendan meest?! Päris nii ta ehk ka ei ole
Nujah, siin tuleb välja see point, milles mind
paljud naised ei mõista... kui peaxin olema ülalpeetav, siis käix see mulle au pihta ning pidevalt olex mehe ees võlglase tunne... ning kui suhe ei
osutu sellex kõige õigemax & lahku minna, siis olex väga raske nullist alustada...
ma olen kodus, mehe soovil ja kuna tõesti minu töötamine oleks tema palga juures mõtetu siis olengi kodus, tegemist jätkub ja vahel tee nac tööd ka.
aga vat selle perenaise kohta nii palju, et süüa ma küll ei oska teha ja ega mees eriti ei oota kah
käin kodus ainult riideid vahetamas, kuigi tahaks seal kauem olla. Karjäärinaine ei ole, aga hea töökoha tahaks küll leida, et kui kunagi need
pisikesed peaks tulema oleks töö kuhu tagasi minna..ei peaks nullist jälle alustama. Ja Virginaga olen nõus kunagi ei saa loota teise peale...elu
võib olla väga julm ja ettearvamatu.
Meeste arvamust on teada nad tahavad ju, et Sa igalpool hea oleksid..voodist kuni söögi tegemiseni...
Mina oleks hea meelega kodune. Igav kindlasti ei hakkaks, sest kui olla kodune, tähendab see ühtlasi, et rahamuresid nagu ei tohiks olla ju.. Ja seega
saab ju igasugu asju võtta.
Tööl käin isiklikult mina küll ainult raha teenimas, karjäärist selles mõttes, et pürgida järjest parema koha peale vms, on mul täiesti poogen.
Mina teen süüa ise! Ainult kartulid koorib naine!
tÄNAN!
mina ka peaaegu kodune. käin ainult lapse kõrvalt koolis, mis ei ole viis päeva nädalas ega hommikust õhtuni.
kui aus olla, siis pole veel tööl käinudki õieti.
Aga kodune olemine meeldib küll - väga. Meeldib, kui toad on puhtad ja soe ja hea toit laual, kui mees õhtul koju tuleb.
Mees on väga rahul sellise elukorraldusega - ikka kiidab, kui hea elu tal on
Kuna olen üpris noor, siis paljud mu sõbrannad ei saa aru, kuidas küll saavad meeldida sellised asjad??
No saavad...
Ja ma selline tüüp, kes ei unista karjäärist (las mees teeb
), aga kunagi oma erialal tahaks küll töötada.
Ja kaks last tuleb kindalsti veel
Tsitaat:Eip nõustu sellega. Või no tegelikult nõustun vaid selle voodi poolega. Ei ole ju tähtis, et naine koka kombel köögis möllaks... saab ka teistpidi asja korraldades kenasti hakkama... aga voodis jah, tõepoolest möllaks küll veidike...
Algne postitaja: Olija
Meeste arvamust on teada nad tahavad ju, et Sa igalpool hea oleksid..voodist kuni söögi tegemiseni...
ma olen ise kaua kodus istunud ja rääkinud naistega kes on ikka kaua aega kodus olnud, pole see kodus istumine mee lakumine küll. Mina näiteks tunnen et elu läheb minust mööda ja ma ei jõua järele. Tahaks tööle juba mitte ainult raha pärast, vaid enda pärast. iseseisvus on juba midagi.
Parim on minu jaoks küll see variant, kus ühendatud nii töö kui kodu. Asukoht on mul jah kodu. Aga oma tavapärast töö tööd teen ikka edasi, küll
mahult vähem, aga ikkagi. Samas ... kodus olles olen ma kodule 100 % perenaise rollis, kui vahepeal on sellist töist vaheldust. Kui pikka aega töist
vaheldust kõrval ei ole, sisi kannatab ka koduperenaise roll. Eks ma see üdini püsimatu kaksik ole kah, mis parata.
Aga kodus peaks naine olema ikka vaid siis, kui ta ise seda kõigest hingest ihkab. Kellelgi kõrvalt ei tohiks selle soovi juures kaasarääkimisõigust
olla. See ikkagi naise sisetunde küsimus. Mõni tahab ja on aastaid lastega kodus ja on üdini rahul. Igaüks aga ei taha nii. Ja nii ei tohiks ka neid
hukka mõista, kes näiteks kiiruga lapse teevad, kuu-paar temaga on ja siis ruttu oma kontoritoolile naasevad. Igal omad valikud. Kuigi jah, mul on
neist lastest kahju. ja neist emadest kah. sest nende soov jätab neid endid ühest suurest rõõmuallikast ilma 
Mina olen midagi vahepealset.
Käin ülikoolis ja oman 3 aastast tütart kes käib lasteaias.
Mees käib tööl ja teenib raha.
Siis kui pärast ülikooli aega on teen süüa ja olen täielik koduperenaine.
Samas ka meeldib mu mehele köögis askeldada
Vahel taban end mõttelt, et võiks olla 100% koduperenaine. Ses mõttes, et pühendun AINULT kodule ilma tööta, ka ilma kodutöö kõrvalrakenduseta. Samas aga on üsna nõrk, kui ma olen 5 aastat ülikoolis käinud ja omandanud hariduse, kui ma sellega midagi peale ei hakka. Mahavisatud aeg ja ressurss ju. Ja kõigele lisaks eeldab õpitu ka pidevat rakendust et "värskena" püsida.
Oh jah. Ma olen valinud selle vahepealse osa. Kodus kõik korda, ja tööl ikka ülessmäge. Muidu pole mul koduste toimetuste vastu kohe midagi, aga kui ma vaatan oma kahte koduperenaisest sõprannat, siis tulevad külmavärinad peale. Hea, et üldse veel läbi saame. Lõputu vadin ümber laste ja koduste pisiasjade, kosmeetikud, uued kauplused jne. No ma ei tea, ei leia nedes asjades küll midagi nii märkimisväärset, et sellest pikemalt, kui paar lauset kaasa rääkida.
Mina oleksin heameelega koduperenaine. Iseenda pärast käiks 0,25 või 0,5 kohaga kuskil tööl ka, et natuke muu maailmaga suhelda.
Mul selline unistus, et kunagi mul on oma talu metsa sees, lapsed ja mees. Hommikul teen võileivad või pudru, mehele kohvi, siis saadan nad tööle,
kooli, lasteaeda. Peale nende lahkumist, sean köögi korda ja teen muud toimetused. Siis võtan aega ainult enda jaoks. Siis valmistan maitsva õhtusöögi
ja ootan oma pere koju jne.
Pühapäeva hommikuti teeksin kindlasti pannkooke.
Vot selline koduperenaine oleksin.
Mina olen koduperenaine ja tõenäoliselt jään selleks ka järgnevaks kolmeks aastaks. Enne käisime mõlemad tööl kuid nüüd leppisime kokku, et mees teeb
tööd ja mina teen süüa/koristan kodu/hoolitsen lapse eest...
Ja ausalt öeldes - olen sellega täitsa rahul. Mulle meeldib süüa teha, kodu koristada, kodu sisustada - nt uusi kardinaid, voodipesu jms õmmelda...
Seega mulle see sobib.
Emmeks saamist ootan kah juba õhinaga... 
Ei ole ma üks ega teine....kuigi töökohas olen ainuke, keda viimase 10 aasta jooksul ametipulgal väheke kergitatud..
...karjäärist siiski asi
kaugel..
Aga kodus ka tõesti jalgu kõlgutada ei viici, sest olen üpris sotsiaalne tüüp ja ainult netis suhtlemsisest mulle ei piisa.
Samuti pole mul ka selliseid sõbrannasid, kes kodus oleks.
Selle 100% koduse perenaise olemisega ... See on mõnus, kuniks tead, et kohe-kohe tuleb ka tööd, mis on tulutoov ja annab omandatud haridusele mõtte.
Kuniks on see teadmine kuklas, on lust olla kodus paikne. Kui kaua tööasjus ühendust ei võeta (juba nädal teeb närviliseks, kuigi enne jõulu on
kätetööks antav vabadus teretulnud), siis tekib selline närviline kripeldus. Veider on see, et perioodidel kus rahatöö võtab suure tüki vabast ajast
lähevad ka kodutööd ladusamalt. Kui aga tekib lünk, siis tekib see ka kodutöödesse.
Üks veider inimeseloom olen. Aga ikkagi eelistan sellist tagasihoidlikku tõmblust töö antavale rahule ja naudin koduolekut enam kui see kratsib seest.
Mina pole lapsegagi kodus olnud,sest kool oli vaja lõpetada ja ausalt öeldes ei oskagi kodus olla...niisama.Olude sunnil olin aastakese kodune ja hää
et niigi läits...Tehtud midagi ei saanud ja närvid olid viimase piiri peal katkemas...
Minule see kohe üldse ei sobi...Ja saan seda paremini hakkama ja rohkem tehtud mida kiirem ja töisem elu on....
Ja rahvast peab palju ümber olema...muidu ma ei mängi!
Et olen üksikema siis pean tööl käima aga mulle see vapsee ei istu ma ei taha tööl käia ja kõik!!!!!!!!!!
Ma tahan olla kellegi mehe kallis naine ja lastele hea ema.
Ei ole seda töösoolikat mul kohe mitte!
Samas kui oled tööelus piisavalt palju saavutanud ja näed, et suudad veel enamatki, siis tekib väike hasart, et aina kõrgemale ja kõrgemale
Peaasi, et pea edust ringi ei hakka käima ning pere päris ära ei unusta
ideaalne oleks mulle see, kui saaks tööl käia ja kodus mässata.. ja kui ma saan lõpuks selle elukutse, mille poole püüdlen, siis saab vastavate tingimuste olemasolul võimalikuks ka kodus töötamine.. ja siis ma oleks häpi.. lapsi veel pole.. aga kui tulevad, siis igal juhul lapsed tähtsamad... ma usun...
Kuna lapsi veel pole, siis pole vist kõige õigem inimene sõna võtma. Aga võtan ikkagi
Mulle meeldivad lapsed. Väga. Mulle meeldib ka tööd teha. Väga. Ideaalne variant - saaks kodus laste kõrvalt töötada (mis loodetavasti ka
õnnestub).
Ma pean kuidagi ennast teostada saama! Minu jaoks on äärmiselt alandav, kui pean kellegi käest raha küsima/kellegi kulul elama (põhjus
lapsepõlves). Tahan ise! 
nõnda ammu pole keskit sellel teemal sõna võtnud
lisan oma vaated ka siia teistele seltsiks
olen olnud vaheldumisi nii tööl , kui kodus
rohkem kodus
olen rohkem koduperenaine
kui eluke oleks teisiti läinud, vast teinuksin karjääri ka, kes teab
aga lastel rohkem ema ka vaja
olin 12 tundi tööl,isa meil ka kaugel tööl
ja nii nad toimetasid isepäi
aga andis tunda iga kandi pealt
nii saigi lepingu lõppedes otsustatud, et olen kodus, kuni kannatab olla
ei tunne, et oleksin viletsam seepärast
tuleb ise aktiivne olla
mitte istuma jääda
ja ega mul siin istuda polegi eriti aega
kui hakkavad koolist tulema üksteise järel, siis vaata ise kuidas nad söödetud saad
veel ma pole tüdinenud
ja tundub, et lastel ka hea meel, et kodus olen
enam ei hulgu ja tulevad koju
ega sõbrannad ja tuttavad kao kusagile, helistame, käime külas
loen üle tüki aja
vahel kohe laisklen ka
peaasi, et ise tunnen, et kõik on ok
hea oleks, kui leiaks pool kohakest tööd, oleks veidi plaanivälist oma raha
seni aga olen mina ise
Mina oleks hea meelega lihtsalt koduperenaine. Aga mulle on samuti tähtis iseseisvus- et saaksin ka tööinimesena hakkama. See päritud emalt 
See, kui palju inimene kodule pühendab, oleneb ikka tema iseloomust, mitte sellest, kas ta on mees või naine. Tore, kui naine teeb seda, mis talle
meeldib, olenemata sõprade arvamusest või ühiskonna suhtumisest.
Tegelikult ei saa ma hästi aru, miks naisi jaotatakse karjäärinaisteks ja kodukanadeks. Et karjäärinaised on hoolimatud ja ebanaiselikud ning
kodukanad ülimalt alalhoidlikud ja naiselikud. On naisi, kes teevad tööd kodus, aga on seltskondlikult väga aktiivsed, käivad pidudel ja kohtuvad
sõpradega. Niisama kodus istuda on minu meelest igav. Kui mul endal lapsed ja pereelu oleks, siis käiksin nendega võimalikult palju väljas, külastaks
huvitavaid paiku ja reisiks ringi, sest tegelik elu ju ei vasta mingitele stereotüüpidele. Ja need naised, kes kogu aeg tööd teevad, teevad seda selle
pärast, et neile meeldib see töö. Aga perekond peaks ikkagi tähtsam olema, kui pole aega perele pühendada, siis on parem üksinda elada.
Teate kui te istute kodus ja koote sokki siis see on nõme, või sigite nagu jänesed, siis kaebate ,et mehed jooksevad võõrastesse naistesse, olge ise targemad ja elage iseenda jaoks!
Suudan ennast suurepäraselt kodu ja töö vahel jagada, pühenduda rohkem sellele, kumb parasjagu rohkem pühendumist nõuab...pärast jälle vastupidi.
Päris kodus istuda ei taha, mingit eneseteostust on vaja ja minu eneseteostus ei seisne koduperenaisena karjääri tegemises
ma praegu just kaalun seda koju jäämise asja. aga iseloom on vist selline, mis ei kannata kogu elu koristada-kokata-lapsi kasvatada ja ülalpeetav
olla.teine hirm on selline, et ok, praegu mul on keegi, kes hea meelega mind kodus näeks ja ülal peaks, aga mis siis, kui teda ühel heal momendil enam
ei ole? mida siis peale hakata - jälle kvalifikatsiooni taga ajama ja õppima. ei aitäääääh. parem mürgeldan tööl vaikselt edasi, koormust võin
vähemaks võtta küll, ja vahelduseks normaalse inimese kombel ühe töökohaga ka piirduda. aga päris koduseks - ei iial. siis ei oleks ju kodus ka muust
rääkida, kui et palju poes leivahind tõusnud on või et noorimal lapsel jälle kõht kinni. ning pealegi läheks ma vist igavusestlolliks sellise elu
juures ja lõpetaks, kui mitte hullumajas, siis tagasi tööl kindlasti
Skinil on mingis mõttes õigus kuid ega siis kodus olev naine ei aja meest võõrastesse vaid see kui naine end nö. käest laseb. Mina olen ja jääksin küll koduperenaiseks. Igavust ei saaks ma iial tunda. Jah, oleks ma korteris, siis küll poleks vist peale sõbrannatamise suurt teha aga siis, kus ma praegu elan... siis ei lõpe töö iial. Tööl käimine teeks hoopis maja ja aia hooldamise väga raskeks. Pluss veel lapsed... Ja loomulikult elaksin ma endale ka. Leiaks midagi, millega ka kodus olles raha teenida saaks - tõlketööd vms.
Tsitaat:
Algne postitaja: madu
Ma pean kuidagi ennast teostada saama! Minu jaoks on äärmiselt alandav, kui pean kellegi käest raha küsima/kellegi kulul elama (põhjus lapsepõlves). Tahan ise!![]()
Lapsed mulle meeldivad ja loomulikult tahaks nende eest korralikult hoolitseda kui ma nad kord synnitan... Kuid koduperenaine olla siiski ei soovi,
mitte rohkem kui paar aastat, kui sedagi.
Arvan et tunnen end kyllalt hasti, tean et mul hakkaks lihtsalt "aju sygelema". Kodune tegevus ei annaks mulle tunnet et elan
taisvaartuslikku elu.
Sooviks rohkemat, erialast tood ja saavutusi. 
Hetkel on elus selline periood, kus töö ja karjäär on esikohal. Lisaks on minujaoks tähtis, et kevadel kaitseksin oma magistritöö ära ja siis juba
uutele radadele. Leian taas ja ikka jälle, kui ise endaga rahul ei ole ja oma eluga, siis kõige vähem viib paremuse poole virisemine.
Õnneks ka kodune õhkkond on rahulik ja kõik leppinud sellega, et mind harva näevad, aga ma olen lubanud, et kunagi oma laste lastele olen
suurepäraseks vanaemaks, kes võtab neid hoida, istub kiiktoolis ja koob neile talveks villaseid sokke
On ju olemas ka see kuldne kesktee: hea töö ja korras kodu. Minu puhul teisiti ei saakski, sest kasvatan üksi lapsi ja koduperenaiseks poleks võimalik jäädagi.Ja ega siis ainult koduperenaised sokki koo, mina koon ka.Päris hea puhkus ajule.
Rosita ma ei eitagi seda, ja heameelega kooks ma isegi sokki, kui aega selleks oleks
Ja olgem ausad....oleks raha hunnikutena kodus ...ma leiaks
seda aega rohkem, et kodus olla
palun, naised, PALUN olge koduperenaised, ma vihkan karjäärinaisi
earthland, kui oled nõus ülal pidama NAISI, siis ei käiks enam keegi tööl vist? 
Kindlasti käiksid enamik naisi tööl, isegi kui materiaalne olukord võimaldaks kodus istuda. See magus sõna - eneseteostus.
Muidugi on võimalik
kodus tegeleda eneseteostusega - lapsed. See on nii suur töö, kasvatada lapsi.
Sellest oma raha asjast ei saa ma aru. Abielus on ju meie raha. Tänapäeval ei ole vist ... sageli. Aga kui kaaslane invaliidistub? Kas siis jätate
maha, sest ta ei too sisse?
Tsitaat:
Algne postitaja: jenni
earthland, kui oled nõus ülal pidama NAISI, siis ei käiks enam keegi tööl vist?![]()
käiksid küll ja kuidas veel. proovi järgi
Mina, veel noor inimene, aga täielik koduhoidja ja perenaine. Ise ka ei arvanud et selline võin olla,enne kui tuli suur armastus
sellest hetkest
hoolitsen ja teen süüa ja pesen pesu jne. Beith ütles mu mehe sokkide pesemise peale,et loll oled või
Aga mis ma teha saan kui meeldib lausa. Hea on
hoolitseda ja saada vastu tänulik naeratus ja musi ja head sõnad. Ja mehed vajavad hoolitsust. Ja nii hea mehe eest nagu mul,on lausa rõõm hoolitseda!
Mina olen töötav koduperenaine(hingelt siiski rohkem kodukana) Vahepeal olin aastakese kodune,sest töö-ja äriplaanid ei läinud päris nii nagu
lootsin. Siis hakkasin küll meeletult tööle tahtma.... aga praegu tahaks jälle koju jääda
Vot ei ole ikka inimene kunagi rahul
Üldiselt olen arvamusel, et naine peaks ikka nii palju teenima,et jõuaks sukkpükse ja hügieenitarbeid ise endale osta. Ülejäänud kulutused peaks katma
mehe sissetulek.
Mulle meeldivad karjäärinaised kes kodus kana mängides tiiba ripsutavad.
Enamikku tänapäeva noortest naistest koju ei sunni. Enam mitte. Kõrged koolid läbitud - kuidas sa istud kodus!? Võib-olla peaks? See mõte on tulnud
viimasel ajal, kui aina räägitakse laste kasvatamatusest, tänavalastest ja noorte alkoholismist. Ka siin foorumis ei ole kuigi palju naisi, kes
arvaksid, et eneseteostus läbi laste oleks parim.
Siin räägitakse koduperenaistest ja karjäärinaistest ainult seoses rahaga.
Selline naine, kes ainult karjääritegemisest ja tasuvama ametikoha leidmisest mõtleb ei kõlba perega kokku. Selline elagu üksinda ja ajagu oma äriasju omaette.
Eriti narr on minu arvates variant, kui naine töötab miinimumpalga või muidu väga väikse raha eest. Pole mingit karjääri, aga lastega ka olla ei saa ja pereelu kannatab. Aga ilmselt on too väikegi raha vajalik, et ellu jääda.
Tsitaat:Mina istuks oma kõrgemaga küll kodus. Ja mõnuga. Küll selle mööndusega, et saan kodus ka veidi tööd teha. Kui mitte sinilindu püüdma minna, siis kodutöö pereelu ei sega.
Algne postitaja: anne51
Enamikku tänapäeva noortest naistest koju ei sunni. Enam mitte. Kõrged koolid läbitud - kuidas sa istud kodus!? /.../
Ei, hull sa pole, Lola. Õnnelik inimene oled, sest saad seda, mida tahad.
Arvan, et koduperenaine ja lastekasvataja peab olema haritud inimene. Lapsed - see on nii suur vastutus. Kahjuks noorelt nii ei mõtle. Bioloogiline
kell tiksub, kõigil on lapsed, mina tahan ka - nii mõeldakse, kaugemale mitte. Rääkimata sellest, et on kontingent, keda peaks viljatuks tegema. Seda
ei tohtinud nüüd küll valjusti öelda.
Ega minagi pole veel seda kõike saanud. Nii aasta pärast on valik: kas tööle või jäängi koju, sest siis saab kolmas poja 3.
Näis siis ... On mille üle mõelda.
Mina olen siis üks nendest, kes tuleks steriliseerida või leebemal juhul koonduslaagrisse saata.
Tegelikult polegi mõeldav, et kõik inimesed su vajadustest aru saaksid, eriti, kui nende liikumapanevaks jõuks on midagi muud.
Minu jaoks on see kole sõna "eneseteostus" sama oluline nagu õhk või vesi. Ilma võimaluseta ennast teostada muutun ma tigedaks ning see pole
perega veedetud kvaliteetaeg.
Kui laps oli 4,5-kuune, astusin magistriõppesse (nojah, taaskord üks "kõrgeltharitu" ). Olen argipäeviti lapsega kuni kella viieni, mil
tuleb tirtsuga tegelema issi. Tagasi koju jõuan põrsa magaminekuajaks. Tulemus? Viitsin ja tahan lapsega tegeleda, just seetõttu, et saan vahepeal
tuulduma. Kahjuks pole ma kodukana tüüpi. Teiseks on nii issi kui laps ülirahul, minust rääkimata, et saavad üksteisega palju aega koos veeta.
Inglise psühholoog Jure Biechonski intervjuus olid säärased mõtted:
"Päevad läbi kodus istumine ning samaaegselt majapidamistööde ja kõige muu tegemine pole kvaliteetaeg lastega. Palju väärtuslikum on õhtune tund
või kaks, mille töölt tulnud vanem veedab oma järeltulijatega, istudes nende juurde põrandale, vaadates neile silma ja tundes siirast huvi nende
päevasündmuste vastu."
Allikas: "Pede ja Kõdu"
Eks igaüks elab oma elu nii, kuidas kõige õigemaks peab. Mina olen veendunud, et mu laps on õnnelik ja ma ise samuti.
Tsitaat:
Algne postitaja: madu
Allikas: "Pede ja Kõdu"

Näpuviga? Või ongi taoline allikas olemas?
Viidik, see on selline ironiseeriv viide, ma arvan.
täielik koduperenaine
Ei kipu kuskile, et "keegi" olla.. armastan süüa teha.. ja armsam armastab toitu nautida
Ja eks temagi rahul, et
kuskil ringi ei kola ja kes teab mis teeb.. koduseinte armastaja....
madu, mina pidasin silmas, et steriliseerida tuleks asotsiaalsed naised-mehed.
Vaatasin just "Tähelaeva " kordust. Helena Tulvel on kolm last ja tal on edukas karjäär. Keegi eespool ka ütles, et kes teeb, see jõuab. Kui
tahetakse, siis on ju võimalik. Või kui ollakse andekas või kui on tuge või ... veel midagi. Mõnele antakse nii palju andeid. Jäi mulje, et pr. Tulve
on ka hea pedagoog.
appi, anne51, sa mõtlesid seda steriliseerimise värki tõsiselt või?? Et ühe käega kiidaks pr Tulvet ja teisega lõikaks asotse?
karju appi jah, sauza! Näh, tuleb vahel kummalisi uitmõtteid. Sul ei tule?
Selline pealesunnitud munadelõikus ei rända jah just tihti mu mõttetes.
Ma olin kolm aastat kodune. Alul nautisin väga, kuid lõpuks tahtsin nö maailma tagasi. Silmaring jäi ikka väga kitsaks selle ajaga.
aga kui naine on koduperenaine, tahab ta olla karjäärinaine, kui ta on karjäärinaine, ihkab ta tagasi enda kokaraamatutaha. lihnte
.
to earthland:
räägin hetkel küll vaid enda eest aga EI, kindlasti ei istux ma kodus
Ma pole nagu kumbki. Tööl küll käin, aga mingi karjäärieit selle tööga küll vist olla ei saa. Eriti tubli perenaine ma kah ei ole- vahel ei viitsi
süüa teha ja ostan mingeid poolfabrikaate, koristamist lükkan ka edasi.
Jama lugu.
ei saa öelda karjäärinaine enda kohta, aga 6 aastat tagasi oli meite peres küll nii, et minu töö graafik oli 2 nädalat tööl ja 2 vaba. Seega kogu pere
orienteerus minu järgi. Töö oli tol ajal tasuv ja paljude + punktidega ning teistel tuli lihtsalt leppida.
Nüüd ma küll ei kujuta ette niimoodi kodust eemal viibida ilma pereta.
Ka need mehed, kes pühenduvad ainult karjäärile, pole head isad. Lapsele on vaja mõlemat, nii ema kui ka isa. Ideaalne oleks, kui mõlemad saaksid käia
tööl ja kasvatada lapsi, sest kui naine koduseks jääb, peab mees topelt töötama ja tal pole aega kodu jaoks. Iseasi, kui on taga suur pärandus (mida
eestlastel tavaliselt pole) või kui mees teenib tõesti väga hästi ja ei pea ületunde tegema.
Karjääriinimestel soovitaksin lapsi mitte teha, kui nad peale laste saamist tahaksid ikkagi rohkem tööle panustada.