Board logo

Aiandus
Andrussa - 11.11.2009 kell 22:01

Tuttav ehitas maja ning nüüd tahab endale kuusehekki.
Hakkasime siis Internetist osima, et mis ja kuidas? Vastuseks saime ainult teoreetilist virr-varri (puude sordid, mulla sobivustestid, taimede vääristamine jne. jne.)
Oskame mõlemad labidat ja muid tööriistu käsitseda aga puu on nagu elus olend või nii.
Ei taha lörtsima hakata.
Ega me siin abi ei ootagi. Võibolla on mõnel samasugused probleemid?


ohakas - 11.11.2009 kell 23:13

näiteks siit saab
http://forum.ajakiriaed.ee/index.php?board=11;action=display;threadid=729&PHPSESSID=44e71807a575c2209df5540b4c0c2191

http://www.kodukauniks.ee/index.php?option=com_phorum&Itemid=88888931&phorum_query=read,11,40527

või siis siit

http://www.calmia.ee/Taimed/Hekid/istutamine.htm

kuuseheki rajamine googlesse ja igasugu infot tuleb

ma soovitaksin hekialuse esimestel aastatel multšiga katta siis pole umbrohu probleemi


Andrussa - 11.11.2009 kell 23:33

Aitäh!
Probleem on selles, et tahame talvel , koos mullapätsiga
uude kohta istutada. Ei tea kas juurduvad ja kas sellistest hekki saabki?
Mõtlesime istutada kahes reas väiksemad tihedamalt ning suuremad harvemini)


ohakas - 12.11.2009 kell 00:17

ossa!
tavaliselt on nii , et lehtpuid istutatakse enne lehtimist või peale lehtimist ( pungad alles)
ja okaspuid siis kui maa soojenenud, mai keskel või lõpus
ka augustis võib
aga, et talvel?
minul sellist kogemust pole
proovida ju võid suure mullapalliga ja kui tõesti teist võimalust pole
väiksemad kasvavad ju ka suureks, et siis jäta ikka enamvähem ühesugused vahed. kaherealine hekk on ikka päris lai täiskasvanuna.
tegelikult kõik oleneb eesmärkidest, et kui ongi taotluslik lai hekk tulevikus saada


habe - 12.11.2009 kell 11:33

tegin kuusehekki looduslikest istikutest, mille kaevasin välja sööti jäänud põldudelt. Istikud ca 50-60 cm kõrged. Istutus toimus kevadel, kui maa juba pehme. Istutasin kahes reas - istikute vahe reas 1 m ja ridade vahe sama, istikud vaheldumisi (malelaud). Tänaseks olen seda hekki juba ka pügata saanud ning tulemusega üsna rahul. Mingi 5 % istikuist tuli siiski järgmisel kevadel välja vahetada, oli see siis juurte kahjustus väljakaevamisel või halb pinnas istutamisel, võta kinni.


ullike - 12.11.2009 kell 11:52

Ma ei mäleta, kes on see Eestimaa iludus, kes endale parasjagu aeda rajab, ja tema ütles: "nüüd tean, et oma aia jaoks ei maksa istikuid metsast tuua - nagunii ei lähe kasvama, nad ei talu nii suurt tingimuste muutmist." Nii et kui Habel on ainult 5% kadu, siis on ju väga hästi.


habe - 12.11.2009 kell 12:40

Siin on oluline erinevus - kas võtta istikud kuusikust või avamaalt - juurestiku areng on täiesti erinev.


anne51 - 12.11.2009 kell 14:18

Just nimelt! Minu kogemus on sarnane habe kogemusele. Ma ei tea, kui palju maksavad kuuseistikud, kuid kindlasti poleks ma raatsinud seda raha kulutada, kui kraavipervedel ja endistel heinamaadel oli istikuid külluses.
Andrussa, ma pole iialgi kuulnud talvisest istutamisest. Kuidas te sellisele mõttele tulite?


freelancer - 12.11.2009 kell 18:31

Pqanin ise kasvama aastat 5 tagasi kuuseheki umbes 100 meetrit pikk tee äärde et ei tolmaks.Istikuid oli n+1. 5 tükki ei läinud kasvama.Hetkel hekk 2 meetrit kõrge ja juba 3 aasta pügan.Taimed kaevasin välja nii metsast noorendikust kui ka avamaalt.Olid teised pool meetrit kõrged.
Nüüd olen istutanud kuuski mis on kõrgemad kui 1 meeter ja välja pole siiani läinud ükski.


Võib ka talvel istutada.Sügisel kaevad välja ja istutad siis kui aega on.Ainus ohtlik aeg on aktiivse kasvu ajal kui tulevad uued võrsed.Kurnab lihtsalt puu ära.


Andrussa - 12.11.2009 kell 22:28

...Andrussa, ma pole iialgi kuulnud talvisest istutamisest. Kuidas te sellisele mõttele tulite?




Sedasi istutati umb. 30 a. tagasi Vana-Vigala mõisapargis. Aednikuks ja juhendajaks oli siis Alexander
Heintalu (praegune Vigala Sass)

Miks just sellist meetodit istutamiseks kasutati, ei tea.
Igatahes need puud mille istutamisest ise osa võtsin
kasvavad ilusasti ning olen selle üle uhke!


2mustikas - 12.11.2009 kell 22:55

Asi võib olla puu ära petmises.


guttamax - 12.11.2009 kell 23:08

Tsitaat:

Andrussa, ma pole iialgi kuulnud talvisest istutamisest. Kuidas te sellisele mõttele tulite?

..aga point iki selles, et saab küll talvelgi, aga ohtralt peab "väetama", kui tõeliselt asjalikku lõkkepuud nt jaaniasemele soovid
Aiandusest ei jaga tagelt suurt mmigi, et julgen soovitada privamist Ohakaga, sest usun ja tean ta antud teemal küll siinseist ühe pädevaima olevat.


freelancer - 13.11.2009 kell 22:35

Istikute kasvamise ja normaalseks sirgumisega on täpselt samati nagi inimestega.Mis üle perse istutatud see kaugelt meenutab puud kuid kui lähemalt vaatad siis....inimestega on täpselt sama.

Mis puudutab sellesse et sajast viis välja siis -ikka juhtub.Mõtlesin mõlemit,nii puid kui inimesi.



guttamax - 14.11.2009 kell 19:36

nu siingi redigeeriti natsa mu kommi, aga olen ammu tahtnud küsida, et meokse modekaga tehtud lapsi Free kasvatab ja kas reallifes ka Bella nii lojaalne issile on? Suusi võib ka vastata


epp - 23.07.2010 kell 10:25

Mul 1 tark inimene rääkis, et kuusehekk pannakse ikka augustis maha. Kuus ei tahtvat seda kevad kuumust uues kohas....


mmunk - 23.07.2010 kell 21:36

hrl kuuse jaoks eestist paremat kohta kasvamiseks annab otsida. kui me siit kambakesi mõneks sajandiks hispaaniasse komandeeruksime, siis tagasi tulles ( ) leiaksime eest valdavalt kuusikud. mändidele jääksid rannikud, rabad ja liivikud. seega, tahta või mitte tahta- kuused saavad endale kõik varem või hiljem. kui tahta varem, siis tuleb meeles pidada, et okaspuud on kehvad juurdujad. lehtpuude situtamiseks on ideaalne aeg augusti lõpp - septembri algus, sest siis jõuavad need talveks kenasti ära juurduda ning järgmisel kevadel enam suurt hoolt ei vaja. okaspuuheki puhul soovitaksin siiski varasemat poolt kevadest (üksikpuu soovitaksin sellise juurepalliga hilissügisel kohale tõsta, mis läbi ei külmu ning ülejäänud osa istutusaugust täita kevadise mullarallini nt puulehtedega), mis tähendab küll kuumaga kastmist, kuid sügisene juurdumine on kindel.


Murakaraba - 25.02.2011 kell 12:33

Tsitaat:
Algne postitaja: Andrussa
...Andrussa, ma pole iialgi kuulnud talvisest istutamisest. Kuidas te sellisele mõttele tulite?


Sedasi istutati umb. 30 a. tagasi Vana-Vigala mõisapargis. Aednikuks ja juhendajaks oli siis Alexander
Heintalu (praegune Vigala Sass)

Miks just sellist meetodit istutamiseks kasutati, ei tea.
Igatahes need puud mille istutamisest ise osa võtsin
kasvavad ilusasti ning olen selle üle uhke!


Mhhm, kui huvitav! Äkki on sel midagi seost puumahlade liikumise, liikuvusega. Nagu seegi et metsapuid langetatakse talvel.

Endal oleks küsimus, kas kellelgi kasvab kodus avamaal Tšiili araukaariat (Araucaria araucana)?
Kõige külmakindlam. Looduses aga Tšiili Andides ja Argentina edelaosas haruldane ja looduskaitsealune. Urmas Laansoo raamatus ütleb, et saab kasvatada avamaal Lääne-Euroopas, kõige põhjapoolsem kasvukoht olevat Bergenis Norras. Kui on Eestis, siis kas käbisid ka kasvatab? Alles hakkasin uurima, mujalt pole veel küsinudki.

Lisatud hiljem: Mitte segi ajada aiandupoodides müügil oleva Kõrge araukaariaga, too isend on pigem toataim, suvel sobib õue, looduslik päritolu on ka sootuks teine-Norfolki saar.


kodukäija - 25.02.2011 kell 14:20

Ma jälle tellisin kevadeks 5 pisikest korea nulgu, tundusid nii imponeerivana kodukootud kuuskede- mändide vahel. Paar aastat tagasi panime hõbekuused, need on küll hästi edenenud.Kõige suurem probleem minu arust on aga hoopis männi, mitte kuuse istutamine, mul on kümnest pooled läinud ja minukese kobakäpa jaoks on see suur saavutus, mänd on mulla suhtes eriti pirtsakas ja tahab samasugust pinnast, nagu tal enne oli.
Aga et kes siis on korea nulgu endale aeda toonud ja kuidas tundub?Külmakindlus jne.


freelancer - 25.02.2011 kell 19:45

Pole eriti täheldanud seda et mänd kasvama ei tahaks minna.Siiani on kõik neist kasvama läinud.Kasvavad mõnusalt-ainsaks mureks on tänavuse talve sarnased rohke lumega talved mis kipuvad männi hapraid oksi murdma.
Sieri nulg(väidetavalt) on kasvanud juba kõrgemaks kui maja ja kannab juba mitmeid aastaid käbisid.Kas äkki on teadjat kes oskab öelda kuidas käituvad käbidest võetud seemned.Kas need lähevad kasvama.


Romanovski - 25.02.2011 kell 20:25

Ei ole proovinud nugiseid seemendada.


kodukäija - 25.02.2011 kell 20:25

Ma ei ole asjatundja, aga hõbekuuse seemnetest kindlasti tulevad tavalised kuused, sest steriilseid tingimusi tolmlemiseks talle luua ju ei saa.Eks see siis kehtib teiste okaspuude kohta ka.Ning nende seemnetega on ka vist igavene jama, tuleb sügavkülmas hoida ja siis liivaga lihvida enne külvi, nii et puha asjatundjate värk.


freelancer - 25.02.2011 kell 20:42

Tsitaat:
Algne postitaja: Romanovski
Ei ole proovinud nugiseid seemendada.


Nugised on juba kõrgem klass.Harjuta esialgu nende loomade ja indudega kes ei hammusta ja kraabi küüntega.


Romanovski - 25.02.2011 kell 20:49

Sa proovi andeks anda,lugesin su juttu teiselt tasapinnalt.
Laua alt.
Nüüd näen küll,et jutt on siberi nulgudest.


freelancer - 25.02.2011 kell 21:09

Peace


ohakas - 25.02.2011 kell 22:05

Kevad tuleb või?
aiandusest räägite
Minu teada nulgusid paljundatakse pigem seemnest, seeme valmib sügisel, peale seda pistad seemne külmkappi liivaga segamini, kopsikusse augud kah sisse, et ummuksisse ei läheks, nii paljundad tuhkpuud kah. kevadel külvad maha. seda nüüd küll, et kõik taimekesed ei pruugi täpselt samade sordiomadustega olla.
Kuused paljundate ka seemnest, seeme valmib sügisel, oktoobris vist, ( ise vaatad ja jälgid, et seeme maha ei pudene) siis külmkappi ja kevadel maha. jällegi pooled taimed ei pruugi sordiomadusi omada. Kui tahad täpselt sama asja siis paljundad kannaga pistoksast, kuuske sügisel teisi kabajantsikuid kevadel, miski aprillilõpus. Jumalast hästi saab elupuid, kadakaid, jugapuid pistoksast paljundada. sabiina kadakal pole pisoksaga vaja mängidagi sellel painutad oksad maha, muld ja kivi peale ja võtab juured alla.
mina rebisin pistoksa kannaga ei mingit lõikamist, paar esimest läksid metsa, aga siis sai asi kätte.
juunis võib kah pistoksi teha elupuu, kadaks ja jugapuu need parajalt lollikindlad

lehtpõõsaid ja -puid teeb paremini rohtsest võrsest
ütleme, et enamlevinud asju. pistikud turbasse ja siis piserdad päeva jooksul no miski viis kuus korda kindlasti ( oleneb ilmast), kui enam närtsimise ohtu ei ole, võib asja rahulikumalt võtta ja ainult vajadusel kasta.


Murakaraba - 26.02.2011 kell 10:52

Mida tähendab hüpogeiline idand? Kui keegi viitsib selgitada?
Uhh, ma ei salli seda sabiina kadakat-ta saadana sigitis on veitsa mürgine ka ja oi, kuidas ta libab mööda maapinda edasi laiemaks. Rapin kohe isuga, ilma armuta, kuni tuleb ema ja ütleb et aitab nüüd küll. Ma ütlen, kaks perenaist ei mahtuvat ühte kööki, ent aeda ka mitte
igalühel oma nägemus.


iir - 27.02.2011 kell 08:22

Mul on üks 1,2m pikkune Korea nulg. Külmakartlik ta pole, aga kasvab aeglaselt, mis ongi vist selle sordi mõte. Tassisin ta aeda jõulupuuks. Natuke kahetsen sest ma ei uskunud, et ta nii aeglaselt kasvab.
Sabiina kadakas on hea pinnakattetaim. Mis ühele õnnetus, see teisele õnn. Kui ikka väga üle on, siis ma oleks huvitet. Veel otsin vanu tikrisorte. Suuremarjalisi sorte, nii kollaseid, kui punaseid. Olen ainult marju käes veeretanud, sorte nimetada ei oska. Marjade suurus on ~3cm läbimõõduga.
Mitu aednikku aeda tõesti ei mahu, seega naudin täiega üksi nokitsemist. Kuna ideed muutuvad, siis on juba endalegi kurnav taimedega mööda aeda ringi joosta.