Board logo

Perekonnanõukogu
Lola69 - 26.07.2003 kell 12:29

Kuidas võetakse teie peres vastu tähtsaimad otsused nagu näiteks puhkuse veetmine või mõni muu üriotus jne?
Kas vanemad ütlevad, et nii on und damit basta või arvestate ka laste soove nö "perekonnanõukogu" vormis riskides sellega, et teid hääletatakse sootuks maha?


tiina - 26.07.2003 kell 12:33

Üldiselt otsustame mehega kahekesi. Ja siis anname otsusest lastele teada. Poiss tavaliselt avaldab oma arvamust...piigad veel nati väikesed.
Pealegi poisi arvamusega suurt nagu arvetada ei saa kah, sest tema veedaks terve puhkuse arvuti taga
Piigad aga terve puhkuse rannas veedaksid

Ühe asja poolt on kõik iga suvi, et natukeseks Rakverre minna...vanaisa-vanaema poole. Sellega alati kõik rõõmuga nõus. Ja kuna meil endil rattaid pole, siis ega me suurt muud saagi ette võtta


Lola69 - 26.07.2003 kell 12:37

Ühes kasvatusalases raamatus oli just näide demokraatlikust perekonnast, kus lapsed räägivad otsustamises igati kaasa. Ja nii hääletatigi vanemad taaskord maha ning puhkuseplaanidesse võeti enamuse soovil .... Disneyland.


tiina - 26.07.2003 kell 12:46

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Ühes kasvatusalases raamatus oli just näide demokraatlikust perekonnast, kus lapsed räägivad otsustamises igati kaasa. Ja nii hääletatigi vanemad taaskord maha ning puhkuseplaanidesse võeti enamuse soovil .... Disneyland.
Mul kah lapsed tahaksid kindalti vällamaale minna ja kuhu iganes veel Kui aga seda võimalust poel, siis pole.
Õnneks oskavad lapsed mul rahaga arvestada ja ei nõua võimatut, kuigi kah tahaksid ju.
Poiss on nii suur juba, et otsustab ise, kas tahab meiega liituda, või jääb koju...kui talle ettevõtmine ei meeldi. Tüdrukud, aga üldjuhul meeledi löövad kõigele kaasa...tulesädemed ju

Nii et...otseselt ümarlaua vestlusi meil pole, aga vahel arvamust ikka küsime Päris nii kah pole, et vot meie nii tahame ja teie lapsed hoidke oma suud kinni.


Lola69 - 26.07.2003 kell 12:51

Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Ühes kasvatusalases raamatus oli just näide demokraatlikust perekonnast, kus lapsed räägivad otsustamises igati kaasa. Ja nii hääletatigi vanemad taaskord maha ning puhkuseplaanidesse võeti enamuse soovil .... Disneyland.
Mul kah lapsed tahaksid kindalti vällamaale minna ja kuhu iganes veel Kui aga seda võimalust poel, siis pole.
Õnneks oskavad lapsed mul rahaga arvestada ja ei nõua võimatut, kuigi kah tahaksid ju.
Poiss on nii suur juba, et otsustab ise, kas tahab meiega liituda, või jääb koju...kui talle ettevõtmine ei meeldi. Tüdrukud, aga üldjuhul meeledi löövad kõigele kaasa...tulesädemed ju

Nii et...otseselt ümarlaua vestlusi meil pole, aga vahel arvamust ikka küsime Päris nii kah pole, et vot meie nii tahame ja teie lapsed hoidke oma suud kinni.

Nu seal polnd väljamaaga pistmist. Vaid niipalju, et tegemist oli ameerika perekonnaga. Neile ei ole see Disneyland miski väljamaa.


tiina - 26.07.2003 kell 12:56

No ütleme siis, et meile võrduks see Tallinnasse Tivolisse minekuga.
Kahjuks ei tule see kõne allagi. Lihtsalt pole võimalik. Tean, et suuremad seda sooviksid...aga peale käinud pole...teavad et see pole võimalik.

Ja kas kõik unistused peavadki täituma? Kui lapsest saati harjuda sellega, et osad unistused täituvad, osad mitte...siis on ka täiskasvanuna kergem elada.


Lola69 - 26.07.2003 kell 13:02

Ei, kõik soovid, unistused ei pea korraga täituma. Ent lapsed peaksid saama ikkagi need unistused täidetuna, mida nad ise enim ihkavad mitte mida vanemad arvavad neid ihkavat või suisa vajalikke olevat.

Vanemad ikkagi kipuvad panema rõhku omaenda nägemusele. Kuigi võiks vastupidi. Ka väikeste lastega. Et lapsel tekiks seos omaenda soovide ja nende täitumisega. Mitte ainult läbi jõuluvana kingikoti, vaid argielus kah.

/me vaatab siin pealt hetkel pisikest kodust taplust.


meryli - 26.07.2003 kell 20:08

Meil käib nii, et noh, kas läheme kah? Ah, et see kuu ei lähe, no olgu aaa...., et kanti raha yle rohkem kui arvata oli, no olgu siis, käime ära Planeerida selle pisikese vaba raha puhul oleks asjata enda närvi ajamine kui on siis ei mötle kaua


Lola69 - 27.07.2003 kell 17:21

Ma siin vahel olen vaaginud, et kui lapsed kasvavad, siis peaks seda ühiste asjade otsustamist kuidagi kõikihaaravamaks muutma. Samas see vanemate mahahääletamise variant muudab ettevaatlikuks. Kui lapsi on enam, siis on see küllaltki tõenäoline et "igapühapäevane einepaik saaks olema MacDonalds" vastavalt enamuse soovile .

Kuniks nad veel pisid on ja suurt ei soovi, siis peab mõtlema veel.
Kuigi jah, kuidas nad üldse otsustama ja arvama õppima peaks kui võimalust ei anta.


li-li - 27.07.2003 kell 17:43

Meie pere on väike aga armas,poiss juba suur mees ja ikka saab räägitud oma plaanidest


Hiirekas - 27.07.2003 kell 17:56

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Kuidas võetakse teie peres vastu tähtsaimad otsused nagu näiteks puhkuse veetmine või mõni muu üriotus jne?
Kas vanemad ütlevad, et nii on und damit basta või arvestate ka laste soove nö "perekonnanõukogu" vormis riskides sellega, et teid hääletatakse sootuks maha?


Meil kodus oli nii, et kellel idee tuli see sellest siis teistele rääkis. Lõpuks oli ikka lõppotsus isa taskus.
Aga kindlasti ei saa ma väita, et tänu sellele jäi keegi tahaplaanile. Isa oskas olla õiglane otsustada.

Siiani meeldib mulle see, et mees peab otsustama. Ja nii nagu tema ütleb jääb.


Lola69 - 27.07.2003 kell 18:01

Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
/.../Siiani meeldib mulle see, et mees peab otsustama. Ja nii nagu tema ütleb jääb.

Ka kui ette on näha, et otsus on tegelikult vale ja paras fiasko? Ei proovi parandada?

Õige mees suudab tema valele valikule juhitavat õiglast kriitikat ka rahulikul meelel võtta ilma numbrit tegemata.


Hiirekas - 27.07.2003 kell 18:45

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
/.../Siiani meeldib mulle see, et mees peab otsustama. Ja nii nagu tema ütleb jääb.

Ka kui ette on näha, et otsus on tegelikult vale ja paras fiasko? Ei proovi parandada?

Õige mees suudab tema valele valikule juhitavat õiglast kriitikat ka rahulikul meelel võtta ilma numbrit tegemata.


Pigem on ikka nii, et õige mehega ei tekki sellist olukorda, et tema otsus just kui täielik idiootsus oleks.
Kui analüüsid oma kodu otsuseid, siis tegelikult ei meenu ühtki tõelist prohmakat. Pigem oli nii, et see mis hetkel tundud vastuoluline, oli nii tühine asi, et pole mõtet tagntjärele isegi meenutada.

Ütleme siis nii, et tõeline mees on tõeline juht ja liider. Aga need kaks asja nõuavad teatud omadusi. Mul lihtsalt vedas isaga. Mis muud.


Lola69 - 27.07.2003 kell 18:55

Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Pigem on ikka nii, et õige mehega ei tekki sellist olukorda, et tema otsus just kui täielik idiootsus oleks.
/.../
Ei, otsus ei pea olema täielik idiootsus. See on väike naiselik liialdus . Pigem oleks teine otsus siis suti parem. Või võrdväärne. Kahe hea või ühe hea ja teise veidi parema hulgast võiks valiku teha ka teisel tasemel kui et "isane" otsustab. Sest reeglina eelistatakse iseenda otsust.

Samas ... Omaenda otsuse eest on lihtsam vastutada kui kellegi teise oma eest.

Mine sa võta kinni mis õigem oleks.

Kuigi liiga palju demokraatiat ei ole vist ka peresiseselt hea.


Hiirekas - 27.07.2003 kell 19:00

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69

Ei, otsus ei pea olema täielik idiootsus. See on väike naiselik liialdus . Pigem oleks teine otsus siis suti parem. Või võrdväärne. Kahe hea või ühe hea ja teise veidi parema hulgast võiks valiku teha ka teisel tasemel kui et "isane" otsustab. Sest reeglina eelistatakse iseenda otsust. .......
Kuigi liiga palju demokraatiat ei ole vist ka peresiseselt hea.


Ei noh, kui on võrdväärsed, siis teeme nii nagu tema ütleb. Pealegi, eks enne otsuse tegemist saab ka arutleda.

Jah see liigne demokraati viib tavaliselt koseni. Pere on nagu firma, või looduses looma kari. Keegi peab juhtima. Keegi peab olema see, kellele jääb lõppsõna. Muidu tulevad need lõputud nääklemised, mina - sina.


Lola69 - 27.07.2003 kell 19:06

Heakene küll, perekonnapea otsustab.
Aga ütleme, et käbid on kukkunud kännust piisavalt kaugele, et omada üsnagi vanemate ja isa omast erinevat arvamust-nägemust asjust. Autoritaarsel isal on selle tunnustamisega raskusi. Kuid pidev oma otsuse pealesurumine võib kah tähendada krahhi.

Üsna raske võib olla õiglane olemine kui vaated on väga-väga erinevad. Ja takka üles lööma on teatud eas jõnglased meistrid.


Hiirekas - 27.07.2003 kell 19:09

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Heakene küll, perekonnapea otsustab.
Aga ütleme, et käbid on kukkunud kännust piisavalt kaugele, et omada üsnagi vanemate ja isa omast erinevat arvamust-nägemust asjust. Autoritaarsel isal on selle tunnustamisega raskusi. Kuid pidev oma otsuse pealesurumine võib kah tähendada krahhi.

Üsna raske võib olla õiglane olemine kui vaated on väga-väga erinevad. Ja takka üles lööma on teatud eas jõnglased meistrid.


Vot mina olin just sellise käbi musternäide. Ja jumal täntud, et isal jätkus järjepidevust omi otsuseid läbisuruda.

Nüüd tagant järgi tänan mõttes neid kõige eest.

Meil kehtis reegel. Saad 18. Lähed laia maailma. Teed mis tahad. Seni aga kuni oled meie katuse alla, allud siinsele korrale.


triiton - 28.07.2003 kell 00:13

Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Meil kehtis reegel. Saad 18. Lähed laia maailma. Teed mis tahad. Seni aga kuni oled meie katuse alla, allud siinsele korrale.

Mõistlik suhtumine. On endal niimoodi olnud, poissi kasvatan samas vaimus. Eks muidugi on temal õigus ka omad plaanid teha ja kui need nüüd pereplaanidega risti vastu ei käi, siis võib ikka mujale kah minna. Kuid kodus logeleda niisama ei lase - siis kaasa ja tööle. Ma vaatan, et ümberringi keelduvad 12-13 aastased tööd tegemast. Ainult lullitada ja reisida tahaksid. Aga ei saa, kuri issi käsib katust lüüa ja aeda värvida. Emmed ju nii mõjutatavad, mehe sõna peab maksma.


Lola69 - 28.07.2003 kell 09:29

Tsitaat:
Algne postitaja: triiton
Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Meil kehtis reegel. Saad 18. Lähed laia maailma. Teed mis tahad. Seni aga kuni oled meie katuse alla, allud siinsele korrale.

Mõistlik suhtumine. On endal niimoodi olnud, poissi kasvatan samas vaimus. Eks muidugi on temal õigus ka omad plaanid teha ja kui need nüüd pereplaanidega risti vastu ei käi, siis võib ikka mujale kah minna. Kuid kodus logeleda niisama ei lase - siis kaasa ja tööle. Ma vaatan, et ümberringi keelduvad 12-13 aastased tööd tegemast. Ainult lullitada ja reisida tahaksid. Aga ei saa, kuri issi käsib katust lüüa ja aeda värvida. Emmed ju nii mõjutatavad, mehe sõna peab maksma.
Ei ole need emmed ka alati mõjutatavad. Mõnelpool on issid pehmemad südamelt ja emmed need kes tööle sunnivad. Kuigi jah, hetkel veel mitte tõsiselt kuna lapse vanus paslik vaid lihtsamale kaasalöömisele.


pisimimm - 28.07.2003 kell 09:46

Meil käib ka enamasti suurem otsustamine mehega koos kuna lapsed on kaasarääkimiseks veel liialt väikesed. Muidugi kui meil on plaan poja vanaema juurde jätta nädalaks ja see tema enese poolt kõvahäälselt maha laidetakse, siis me teda sinna ka sunniviisiliselt ei jäta, kuid muud asjad käivad ikka siiani meie järgi - siis puhkusereis mere äärde või kellelegi külla...teeb meeleldi kaasa. Siiani pole kõva protestikisa veel tehtud, et miski ei sobi Tulevikus tahaks kõiki kaasata otsuste tegemisse, lapsed ju ka inimesed ja neil ka soovid (muidugi, kõike mõistlikkuse ja võimaluste piires)


muhhin - 29.07.2003 kell 07:14

On asju, mida arutame kõik koos läbi ja on asju, mida otsustan ainult mina või mida otsustab ainult minu kaasa


Oiwa - 29.07.2003 kell 08:14

Polegi nagu kellegiga seda nõupidamist teha,seda enam kogu kokku kutsuda


petuke - 29.07.2003 kell 14:23

Pole ammu enam õiget peret, seega ka nõukogu


PrettyLizi - 28.08.2003 kell 12:37

Praegu mehega kahekesi ja otsused koos vastu võtame.

Vanemate juures oli süsteem selline: Nii kaua kui elad meie katuse all, kuulad meie sõna.
Ja nii ka oli.


madu - 28.08.2003 kell 12:53

Tsitaat:
Algne postitaja: PrettyLizi
Praegu mehega kahekesi ja otsused koos vastu võtame.

Vanemate juures oli süsteem selline: Nii kaua kui elad meie katuse all, kuulad meie sõna.
Ja nii ka oli.

Täpselt
Lisaks veel juurde, et nagu 18 sain, nii kodust jalga lasin. Ja siiani püüab emme oma mõtteid/otsuseid mulle pähe määrida ja on kogu aeg hirmus õnnetu, et ma ikka omamoodi käitun


Mustikamees - 29.08.2003 kell 11:35

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Kuidas võetakse teie peres vastu tähtsaimad otsused nagu näiteks puhkuse veetmine või mõni muu üriotus jne?
Kas vanemad ütlevad, et nii on und damit basta või arvestate ka laste soove nö "perekonnanõukogu" vormis riskides sellega, et teid hääletatakse sootuks maha?


meil käib asi nii, et ema ytleb, et kuidas asi on ja kysib et mis me arvame. Ja kui kõik nõus siis asi otsustatud, kui keegi aga nõus pole siis jääb asi katki. Nt kui kuhugi reisima minna, siis kysitaxe kes tahab kaasa ja kui ma ei taha siis minnaxe aga ilma minuta. Meil selline vabavoli, ise teen mis tahan..... Perekonnanõukogu sorti asja meil kyll pole, et istume lauataha asju arutama. Pere pole sellex nii suurgi. Mian vend ja ema.....


tiina - 29.08.2003 kell 12:31

Kas mitte selle suure demokraatiaga peres pole liiale mitte mindud? Ehk seepärast praegused lapsed ongi täis õelust, egoismi ja ei oska teistega arvestada?

Varem ei küsitud laste käest, mida ja kuhu tahad. Oli kodus palju tööd, aga arvestati ka puhkusega. Minul olid kõik suved paika pandud. Kuna tahtsin hirmsasti iga suvi laagrisse, pidin kuu aega tööd tegema. Käisin ühe kuu tööl, ühe kuu laagris ja kuu oli siis kooli ettevalmistuseks, kodusteks töödeks ja puhkamiseks.

Tehti ikka nii nagu vanemad inimesed ütlesid ja kuda kodukord ette nägi. Mingit nännutamist polnud ja praegu leian, et see tuli pigem kasuks kui kahjuks. Lapsed ja täiskasvanud pole võrdsed. Laps ei oska veel mõelda, mis on kasulik ja mis mitte...mis aitab eluks inimest ette valmistada mis mitte. Nii nagu eespool juba keegi mainis...nii kaua kui elad minu katuse all, kehtivad ka pere üldised reeglid kõigile ja isa ema sõna maksab. Leian, et see on õige ja nii ka mina oma laste suhtes käitun.

Ehk olen selles suhtes veidi paindlikum, kui minu vanaema oli, et tõesti rohkem ehk küsin laste arvamust kah. Aga kui see ikka minu arusaamadega üldse ei klapi...siis nii ka neile ütlen, põhjendan ära ja solvuda võivad nad omaette...kuni on asja üle kenasti järgi mõelnud.

Ütleme nii, et pooldemokraatlik perekond


dillinger - 29.08.2003 kell 12:36

Kohe kui meie plika kirjutama õppis hakkasime demokraatlikult otsuseid vastu võtma.Meil on sellised väljaprinditud klehed.kuhu on vastavalt arutlusele tulevale küsimusele peale kirjutatud Jah, Ei, kama kaks
Või Poolt Vastu erapooletu ja kastikesed linnukese jaoks.
valimiskastiks on naise kingakarp mille kaane sisse augu tegime.

Siis märgistame ruudud ära kes millist õigeks peab ja paneme sedelid kasti.
Seejärel avame kõik koos kasti ja loeme tulemusi.
Kui esimeses ringis ei saavutata konkreetset häälteenamust-meie pere puhul siis vähemalt 2:1 , tuleb teine ring , kus kahevahele jäävaid valikuid teha ei saa!
Vot nii! Õppige demokraatiat.

TJ