
Milline on teie pere söögilaud?
Kas pere koguneb teil kindlal päevaajl ühisele söömajale ühise laua taha? Kui koguneb, siis kas igaühel on oma koht?
Kes on peremees? Kes keskmik? Ja kus istute teie?
(Kodukolle 11/2003 "Koht söögilauas=koht elus?"
Köök nii väike, et sööme elutoas diivanilaua juures. Laps laua otsas, meie naisega kõrvuti diivanil. Igal oma koht.
Ise elan enamuse ajast ühikas ja söögilauda ning kindlaid söögiaegasid pole.
Vanemate juures on meil suur ovaalne söögilaud. Isa istub ühes otsas, mina teises otsas...ning ema ja vend istuvad teineteise vastas. Vanemate juures
sööme me koos. 


Ei ole meil ühiseid söömaaegu kodus. Igaüks sööb kui aega saab. No vahel õhtuti siis küll aga siis ka elutoas ja telkut vahtides....
Aga vanemate pool on küll nii et köögis ümmarguse laua ääres ja igaühel on oma koht. On juba niimoodi välja kujunenud.
Kas Lpäeval või Ppäeval toimub tav selline pereringis söömaaeg kenasti kaetud laua ääres, kus jah igalühel oma koht tekkinud, ajapikku...vabal valikul ja kakluseta...Aga muidu saame harva söögiajaks kokku .
ei kogune keegi kuhugi...kõik söövad eri ajal....kunagi oli perekondlik suur söömine...aga siis läks asi lõhki...yks kolis mujale...teine läks ka kuhugi...jne..
kah mingit kogunemist pole
k88k lihtsalt selleks liiga v2ike
nii, et igayks l2heb s88ma siis kui ise tahab, ja kui midagi sya on
ja ma ise tavaliselt s88n k88gis v6i siis diivanipeal v6i omatoas
meil ka paraku on nii, et igaüks tuleb omal ajal ja ühist söömist pole kuidagi võimalik korraldada, aga ühiselt me sööme tavaliselt vanaema juures ja hommikuti sööme ühiselt poole perekonnaga.
igalühel erinev elu-ja töögraafik, ei saa siin mingit suurt söömaaega aretada.
Ei ole meilgi ühiseid söömaaegu jäänud (kunagi olid küll ja igal oma kindel koht
), praegu napsame kes kust saab, küll püstijalu, küll teleka
ees...
Koguneme kyll koos
Olgu siis see aeg söltuvalt mehe tööajast kell 11 hommikul vöi kell 21 öhtul
Siiski pysin lauas yhel kohal kuid söltuvalt
kylalistest ja siis söömisest vahetan kohta
Kuid kuna meil selline i kujuline köök ja toole laua taga pole
On selline kaks pinki-laud komplekt,
siis vältimaks kylalistega ryselemist söön ma meelsasti köhuli köögipörandal
söön seal, kuhu kannika maha poetan. kalli teeb samuti. nii laua taga kui mujal. muidu püüame ikka ühel ajal süüa, a mina hetkel veel tööinimene, temake tudeng, mistõttu väga ei tasu punnitada söögiaegade ühildamisega.
Tsitaat:
Algne postitaja: viidik
Köök nii väike, et sööme elutoas diivanilaua juures. Laps laua otsas, meie naisega kõrvuti diivanil. Igal oma koht.
Kuna köök väike ja kõik ka eriaegadel koju tulevad siis sööme täpselt nii kuidas juhtub
söön arvuti ees
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Milline on teie pere söögilaud?
Kas pere koguneb teil kindlal päevaajl ühisele söömajale ühise laua taha? Kui koguneb, siis kas igaühel on oma koht?
Kes on peremees? Kes keskmik? Ja kus istute teie?
(Kodukolle 11/2003 "Koht söögilauas=koht elus?"![]()
Ok sünnad ja pühad sööme elutoas, aga see teine teema
mina näiteks eelistan sama kohta, mis ema.. Laua otsas aknaall ...juba sellepärast ei saa me
ühel ajal süüa
Õhtusöök on tavaliselt selline, mida sööme koos, siis oleme lihtsalt kõik kodus
Hommikuti aga kuidas kunagi, kui mina tööle lähen ja lapsed viin,
siis mees saab magada ja teeb seda ka
Kui koos minek hommikuti, siis ampsame võileibu koos, kui seda koos söömiseks nimetada saabki, sest minu
amspud on ammu juba kõhus kui mees alles laua taha end sättima hakkab
Lemmikkohad on ikka kujunenud, kuid egas alati neist kinni ei peeta 
täitsa kuidas kunagi
kui kaak tillem oli,siis võis jutt olla kindlatest söögi aegadest ja ka kohast,nüüd ma võin vaid unistada sellest 
Pole kindlat söögiaega ja koos sööme suht harva, enamasti sellepärast, et mees tuleb liiga hilja töölt. Selleks ajaks ma ammu söönud ja nii hilja enam
süüa ei tahagi. Vahest küll istun temaga koos köögilaua ääres, et niisama juttu ajada... Kindlaid kohti ka pole, kus keegi istub. Istume kuidas juhtub
- meil on ümmargune köögilaud ka, keegi ei saagi laua otsas istuda 
Üldiselt istume ikka välja kujunenud kohtade peal aga kui ka juhtub mõnikord teisiti minema, aga siis söök veel seepärast valesti sisse ei lähe
vanemate kodus kujunenud juba ligi 8 aastane kindel istumiskohastik
mina istun seal kõige ukse poolsemal kohal, sest olen esimene, kes lõpetab ja
ära jookseb
ema istub radika juures, sest tal alati külm, isa külmiku lähedal, sest ta alati tahab midagi lisaks napsata sealt
vend sai selle koha mis üle jäi... üldiselt istun seal (st oma kohal) ka siis kui saaks mujal, eee tegelt valetan, hommikust süües üksi istun isa
kohal ehk siis külmikule kõige lähemal
Parnteri juures seda ei ole, täpselt nagu juhtub, nii on.
koguneme kõik laua taha, kui ema söögi valmis saab
igaühel on kindel koht jah...
meil ei ole selliseid iga õhtuseid söömaaegu...kõigil oma tegemised ja söögiaeg siis jah nii nagu juhtub.
Laupäeva hommikuti joome kõik koos köögis kohvi ja lobiseme
meil oleneb sellest söögikoht,kes mida millisest telekast vaadata tahab ...... ja hommikuti(kui mina kodus olen) sööme koos ....... ja muidu ikka ka nii,et koos siis,kui mina kodus olen (juhuslikult)
mina ja vanem tütar laua otstel ja noorem plika keskel ääres, teine on äär on vastu aknalauda.
koos sööme hommikuti , või puhkepäevadel.
Meil on nii, et ei söögi kindlatel aegadel kõik koos, laua taga.
Kui toit valmis, võtab igaüks omale nõu(d), tõstab toitu ja einestab seal, kus enda jaoks parim on.
Niimoodi on olnud algusest peale, nii palju, kui mäletan ja tean.
Kuna tuleme enamasti erinevatel aegadel, siis peab ka toite ise omale tegema.
Kui aga mõni tähtpäev (sünnipäev, jõulud,...), siis on jah, välja kujunenud, kus keegi istub.
Oma koht - hea tunne, et saad just oma kohal istuda, olla. 
Laud mul on, kuid peret pole. Söön siis kui meelde tuleb, kindlaid toidukordi pole. Vahel unustan hoopiski päeva jooksul süüa. Toidu tirin ka tavaliselt arvuti juurde ning näksin muu tegevuse kõrvalt midagi. Sooja toitu ainult endale väga teha ei viitsi, ajan niisama läbi. Söömine on minu jaoks olnud kogu elu ainult toitumisvajaduse rahuldamine, aga mitte püha rituaal. Seejuures oskan muuseas väga hästi süüa teha, kuid ainult endale teha - ei näe asjal erilist mõtet.
Söögilaud on suur ja kandiline, neljale
ühiste söömistega on nii, et kuna kõik käivad eri aegadel ja graafikutega tööl, siis ühised igapäevased
söömaajad jäävad aina vähemaks, kahjuks. Aga on ikka õhtuid, kus seda teha saab.
no ma olen reeglina ikka püüdnud õhtuti ühist söömist teha igapäevaselt. oodatakse õhtul viimane tulija koju, tegelikult eks natuke ka sellega
arvestatakse, et keegi tuleb täna hiljem.
lõunasöögiga on veidi kaootilisem
no seda, et teen söögi valmis ja siis igaüks näksib kuskil arvuti taga või diivanil telerit vaadates ...vat seda pole minu peres olnud
ja siis ma ostsin miski aega tagasi uued nõud kööki. pildusin vanad minema ja tegin uuenduskuuri. viskasin jah ja tõin kõik ühe mustriga nõud asemele.
ma ei saa sinna midagi teha, kui mulle nii meeldib
sama siin,ka mulle meeldib kui kasutusel on sama mustriga nõud.Ainus jama on see,et kui need katki hakkavad minema,siis tulevad asemele ikka teisest
serviisist,
mitte villery ja boch.
Vahel on koer laua all, siis jälle mina. Kindlat kohta nagu polegi...
Sry,kustutasin ära,et mul on koerakausid kasutusel,vabandust reheline
On üks korralik serviis ka,aga kõik vanad taldrikud pole veel katki läinud,et uut komplekti kasutusse võtta.
Seekord saad veel andeks 
Ma ikka üritan ilusti laua katta ja serveerida, kuigi ainult kahekesi.Kui lapsed külas, sööme õues(suvel) pika laua ääres ja siis ka kahes järgus, enne lapsed ja siis täiskasvanud, muidu ei mahu.Päris hea punnimise peale saan kõik ühe laua taha ka, tähtpäevadel, siis toome ühe laua veel juurde.