Board logo

Lastetoetus
mada - 29.09.2002 kell 17:12

Viimasel ajal on suuri probleeme tekitanud lastetoetuse suurus. Kas ja kui palju peaks teie arvates riik toetama lapsi ja millisel moel? Kas praegune rahaline toetus on parim variant, või äkki saaks lapsi kuidagi paremini toetada?


Tom25 - 29.09.2002 kell 17:29

Tsitaat:
Algne postitaja: mada
Viimasel ajal on suuri probleeme tekitanud lastetoetuse suurus. Kas ja kui palju peaks teie arvates riik toetama lapsi ja millisel moel? Kas praegune rahaline toetus on parim variant, või äkki saaks lapsi kuidagi paremini toetada?

Keeruline otsustada, kui ei tea, kui sihipäraselt praegu lastetoetusi kasutatakse. Tean päris mitut peret, kus lapsed vajavad väga toetamist, aga reaalselt kulub see toetus pere viinahimude rahuldamisele.


Ray - 29.09.2002 kell 17:37

Tsitaat:
Algne postitaja: Tom25
aga reaalselt kulub see toetus pere viinahimude rahuldamisele.


Kahjuks see pole küll mingi uudis.
Aga lahendus?


Tom25 - 29.09.2002 kell 17:55

Ray, uudis kindlasti mitte. Asi selles, et kui suur sellise nähtuse ulatus on? Kui see on suhteliselt erandlik nähtus, siis pole probleem suur. Kui see on laialdane, siis tuleks lapsi teisiti toetada.


Ray - 29.09.2002 kell 17:59

Tsitaat:
Algne postitaja: Tom25
Kui see on laialdane, siis tuleks lapsi teisiti toetada.


See´p see pähkel ongi
Lapsed ise ka alaealised, rahadega toimetamine on piiratud, veel enam väikelaste puhul.


Tom25 - 29.09.2002 kell 18:23

Ray, ju see mingi eeskostesüsteem peab olema, näiteks omavalitsuse juures.
Volitatud isik otsustab, mida vaja, millal vaja. Ilmselt on vaja ka otsustada, kellele on vaja.


mada - 29.09.2002 kell 18:28

Ma usun, et see probleem võib küllaltki ulatusrikas, aga lahendust leida on sellele siiski raske. Kui anda toetust näiteks lastekaupadena, siis sedagi on võimalik üsna kerge vaevaga viinarahaks teha. Põhimõtteliselt on nii, et praktiliselt kõiksugust otsetoetust annab hea tahtmise puhul (ja viina järgi on tahtmine alati kange) viinarahaks teha. Samas aga neile peredele, kes seda toetust ette nähtud otstarbe kohaselt kasutavad, on rahaline toetus kõige parem variant... paljud asjad võivad ju teiselt lapselt alles jäänud olla, või on need hangitud mõne tuttava käest jne...

Aga kui suur see toetus võiks olla? Kahtlemata on praegu see niivõrd väike, et sellega lapsele mitte kui midagi ei saa... isegi mitte kooli toiduraha ei saa maksta...


Tom25 - 29.09.2002 kell 18:32

Mada, sellega ma olen küll nõus, et see on poliitiline, mitte majanduslik aktsioon. Keegi korjab punkte lihtsalt.


tiina - 29.09.2002 kell 18:45

Kindlasti peab lastetoetus suurem olema. Te mehed ajate siin ju puhta jama. Loomulikult peab jääma rahaline toetus. Ka peale riiete ja toidu vajab ka laps muud. Ka temale kulub elektrit, vett jne. Pealegi vajab laps silmaringi arendamiseks ka liikumist, laste üritused jms.
Ok, kui omavalitsused muretseksid riided ja toidu, kust mina pean teadma, et see minu lapsele määratud raha sai ka kulutatud minu lastele, mitte osa ei läinud sellest ametniku tasku.
Ükskõik kui suur see lastetoetus poleks, jääb ikkagi lapsevanema südametunnistusele kuidas ja millele ta seda raha kulutab. Võib olla lastetoetus kulub hetkel üüri maksmiseks, aga palgast jälle sama summa kulub lapsele toiduks, riieteks jne. Perel on lihtsam nii oma väljaminekuid paremini korrigeerida ja laps saab ikkagi oma osa ja rohkemgi veel kui riik raatsib anda lapsele.
Niisugune hämamine nagu te siin ajate on täielik jama.
Siiski valdav osa lastevanematest kulutab selle raha ikka laste peale ära...paraku seda raha pole miski kunst kulutada, mida praegu lastele antakse...sellest ei jätku ei söögiks ega riieteks. Näiteks minu laps saab 300 krooni, see kulub puhtalt lappide peale ära. Ok, kui lapid raiskamine ütlete ja võib ju kasutada neid marlilappe nagu vanasti, siis toit läheb mul väikse lapse peale, mingi 800 krooni kuus. Kasvav ja arenev laps peab saama kohupiima, juurvilju, puuvilja jne. Väiksem saab praegu seda kõike paraku suuremate laste arvelt. Suuremad peavad tänu sellele miskist loobuma. Aga õnneks mul head ja arusaajad lapsed ja neil pole väiksema õe jaoks milleski loobumisest eriti kahju
Nii nagu suured suud räägivad, et lapse kohta 1000 krooni, oleks minu meelest miinimum, siis veaks enam vähem välja ja emad ei peaks lapsi varakult lasteada panema ja nende kõrvalt tööd rügama. Ja siis veel imestatakse, kust tulevad hoolimatud lapsed. Kui lastevanematel enamus mahv läheb rahateenimisele, siis ei jäägi ju laste jaoks suurt aega ja lapsedki muutuvad hoolimatuteks.


Ray - 29.09.2002 kell 18:55

Tsitaat:
Algne postitaja: Tom25
Ray, ju see mingi eeskostesüsteem peab olema, näiteks omavalitsuse juures.
Volitatud isik otsustab, mida vaja, millal vaja. Ilmselt on vaja ka otsustada, kellele on vaja.


Ma põikan korraks teemast kõrvale. Üks vanainimene, invaliid läks KOV sotsiaaltöötaja juurde avaldust viima, et toetust saada. Vastutasuks tuli rõve ja mõnitav sõim, et krdi kinisvaraomanik (inimesel oli mingid hektarid pajuvõsa), et abi antakse vaid väga viletsas olukorras olevatele isikutele. Sisuliselt olen nõus, aga kas sotsiaalametnik käitus õieti? Ja mõnitamine + artikkel kohalikku lehte, et krdi kinnisvaraomanikud kävad abi palumas. Mida teeks vanainimene väikse pajuvõsalapiga, müüks paari tuhande krooniga maha, et enda sünnikodu kõrvale mõni muulasest v. eestlasest märatseja omale ehituskrundi saab?

Lühidalt: kas usaldada seda ühte ametnikku sellistes asjades?


Tom25 - 29.09.2002 kell 19:09

Tiina, oled alles Sina karm kohtunik. Kui sa loeksid mu kahte esimest postitust ja ütleksid konkreetsemalt, milles see jama seisneb. Ma tean ju täpselt, et ka praegu toetatakse lapsi teisiti kui ainult rahaga. Näiteks kasvõi koolitoit ja kooli sõitmine. Kui see raha ka veel laiali jagada, oleks nii mõnelgi lapsel veel nukram olukord.


tiina - 29.09.2002 kell 22:05

Tsitaat:
Algne postitaja: Tom25
Tiina, oled alles Sina karm kohtunik. Kui sa loeksid mu kahte esimest postitust ja ütleksid konkreetsemalt, milles see jama seisneb. Ma tean ju täpselt, et ka praegu toetatakse lapsi teisiti kui ainult rahaga. Näiteks kasvõi koolitoit ja kooli sõitmine. Kui see raha ka veel laiali jagada, oleks nii mõnelgi lapsel veel nukram olukord.

Kuna mul laps läks esimesse klassi, siis tean täpselt milline see tasuta toit näiteks meie koolis välja näeb Muidugi olen nõus, et osadel lastel pole sedagi süüa kuskilt võtta ja see suureks abiks neile. Aga räägin praegu konkreetsest asjast. Enamused korrad siiani see tasuta söök olnud selline, et klaas morssi ja mingi saiake. Kas tõesti maksab see 10 krooni, nagu riik iga lapse jaoks ette näinud on?! Pealegi kõik nii täpselt loetud, et paar korda laps ka söömata jäänud, kuna need kes esimesena sööklasse jõuavad, võtavad ka teiste omad endale. Keegi aga midagi juurde ei anna ja laps vaatab kuidas teised söövad, ise pühkigu suu puhtaks. Sooja toitu tavaliselt 1-2 korda nädalas antakse.
Kuhu pannakse ülejäänud raha mis jääb üle saiakestest ja morsist?
Kas omavalitsustele toetuste jagamise õigus oleks ikka tark tegu? Kas ei teki mitte sama asi nagu selle nn tasuta söögiga?


Tom25 - 29.09.2002 kell 22:15

Tiina, nõus, võimalik, et asjaajamine on korrast ära. Keegi teeb oma tööd halvasti. Idee iseenesest ei ole aga halb hetkel, kui vaesemaid palju on.
Loomulikult oleks parim variant kõikidele toetuseks raha anda ja ise vaatavad, mis hea. Maailmas kasutatakse palju erinevaid toetusi, enamasti on nad sihipärased. Ei ole päris nii, et kulutan , millele soovin.


tiina - 29.09.2002 kell 22:48

Tsitaat:
Algne postitaja: Tom25
Tiina, nõus, võimalik, et asjaajamine on korrast ära. Keegi teeb oma tööd halvasti. Idee iseenesest ei ole aga halb hetkel, kui vaesemaid palju on.
Loomulikult oleks parim variant kõikidele toetuseks raha anda ja ise vaatavad, mis hea. Maailmas kasutatakse palju erinevaid toetusi, enamasti on nad sihipärased. Ei ole päris nii, et kulutan , millele soovin.

Jah, aga pole ühtegi õiget mudelit, mille järgi last kasvatada. Iga lapsevanem teab ise kõige paremini, mis tema lapsele kõige vajalikum on. Lapsed erinevad, majanduslik seis erinev ja kulutused erinevad...seepärast leian, et võiks ikkagi üks kindel summa olla, millega saad iga kuu arvestada ja mida ja kui palju saad lapsele kulutada enda äranägemist mööda.


lota_kalla - 06.10.2002 kell 17:18

lastetoetus on tegelt pizike...kuna käin koolis veel siismullegi riik veel annab raha..kuid see 150 krooni läheb mul ühe ndalaga ära..ok kui koonerdan saan ehk 2 nädalat sellega...kuid jahh...ma peaxin selle eest saama ju kuuaega süüa...juua...ja riided selga + kooli söögiraha mis ületab lastetoetuse ja kooli asjad...ja teater ja kino mis kõik arendab last...uhh ma ei kujuta ette kui suur see peax olema, et lapsele võimalda minimaalseid asju kui palk ei kannata...müstika...kuid 150 eeku on naeruväärne summa


baharet - 06.10.2002 kell 19:15

Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Tsitaat:
Algne postitaja: Tom25
Kui see on laialdane, siis tuleks lapsi teisiti toetada.


See´p see pähkel ongi
Lapsed ise ka alaealised, rahadega toimetamine on piiratud, veel enam väikelaste puhul.




No aga siis võix ju teisiti toetada, mitte otseselt rahaga. Tasuta koolilõunad, koolitarbed, soodustused(lasteriietele jne)........ma ei tea.......midagi annax ikka välja mõelda, et lastele mõeldud toetus vanemate alkoholijanu kustutamisex vähem lähex.


baharet - 06.10.2002 kell 19:18

ega tegelt ei saakski midagi eriti ette võtta. Sest väga "hullus perekonnas" võivad vanemad asjad lihtsalt maha müüa(kui toetada asjadega), sest hullus viinahädas leiab ikka mingi võimaluse.


baharet - 06.10.2002 kell 19:19

appi........kui ma nüüd omaenda texti loen......ma olen ikka tõesti väsinud.......peax vist magama vahepeal


Kayleigh´n I - 06.10.2002 kell 19:30

Rahalise toetusega on see jama, et ei osata õieti anda. Kui võtta näiteks rahalistes raskustes perekond, mõlemad vanemad korralikud töölkäijad aga ikka raske...nendele oleks seda rahalist toetust rohkem vaja kui rikkale perekonnale. Aga kust jookseb see piir rikka ja vaese vahel ja veel enam vaese tegusa perekonna ja vaese joodikutest/muidusööjatest perekonna vahel. Rahalise toetuse andmisel on ju ikka oht, et järsku väga valesse auku.


tiina - 07.10.2002 kell 10:54

Nii või naapidi on see süsteem vigane. Ükskõik kas siis makstakse toetus rahaliselt või siis muude vahenditega...ikkagi need kes tahavad laste arvelt elada teevad seda ikkagi. Joodikutest perekondade lastele on olemas igasugu päevased tugiasutused või äärmuslikult siis lastekodud. Ikkagi leian, et normaalsetele peredele tuleks siiski maksta see rahas ja vanemad vaatavad ise, kuidas lapsel oleks kõige parem.
Rikaste ja vaeste vahet küll ei peaks vahet tegema. Kuigi enda perekond üsna vaeste hulka kuulub...siiski leian, et selline vahet tegemine oleks ebaaus...ega toetust vanematele maksta vaid lastele. Ja kui palju keegi vanematest teenib, see tema asi ja tema teenitud raha...lastetoetus ju ikka igale lapsele määratud...ega laps tööl käi.


li-li - 07.10.2002 kell 12:38

Olgu kuidas on aga lastetoetus ikka väike küll Ja sellepärast ma helgemaid päid valima lähengi


saskia - 07.10.2002 kell 15:33

Olgu kuidas on, aga lastetoetus on praegu naeruväärselt väike.Mu laps saab 150 eeku toetust ja mis selle eest saab-mähkmete peale läheb u 300, toidu peale 800-1000, lisaks riided,lasteaiamaks 500, jne.Kui kokku arvutada, siis u 2000 krooni ja see on ju kõik hädavajalik-kust kohast kokku hoida või millele lastetoetus kulutada?Need summad, mis ma välja tõin,oleks ideaalne kulutus,kui see raha olemas oleks. Tegelikult peame tihtipeale välja tulema ainult 750-1000 krooniga ja seda pere peale,sest olen lapsega kahekesi.Huvitav, kuidas hakkama saada? Aga see juba teine teema...
Oleksin väga rahul kui toetus tõstetaks tõepoolest 1000 kroonini, nagu lubatakse, aga see ju vaid lubadus...


Tirts - 30.11.2002 kell 17:35

No milleks lapsi toetada, selle raha eest saab ju ehitada kullast peldikuid ja teemanditest purskkaevu, või äkki sureb Siimu nälga...


pisimimm - 30.11.2002 kell 18:52

Tsitaat:
Algne postitaja: saskia
Olgu kuidas on, aga lastetoetus on praegu naeruväärselt väike.Mu laps saab 150 eeku toetust ja mis selle eest saab-mähkmete peale läheb u 300, toidu peale 800-1000, lisaks riided,lasteaiamaks 500, jne.Kui kokku arvutada, siis u 2000 krooni ja see on ju kõik hädavajalik-kust kohast kokku hoida või millele lastetoetus kulutada?Need summad, mis ma välja tõin,oleks ideaalne kulutus,kui see raha olemas oleks. Tegelikult peame tihtipeale välja tulema ainult 750-1000 krooniga ja seda pere peale,sest olen lapsega kahekesi.Huvitav, kuidas hakkama saada? Aga see juba teine teema...
Oleksin väga rahul kui toetus tõstetaks tõepoolest 1000 kroonini, nagu lubatakse, aga see ju vaid lubadus...


Jah, täiesti nõus eelpool öelduga. Kuigi meid peres 4, st. issi teenib , on lastetoetus ikka naeruväärne... Kui antaks lastele see 1000.- kroonigi, siis saaks palju paremini hakkama, hiljuti juttuolnud 4200.- (2800.-)kroonist ei hakka üldse unistamagi. Ja siis imestatakse kui emad lähevad oma pisikeste juurest varakult tööle. 4-aastase poja jaoks saan aga ainult 150.- -selle raha eest ei saa tema lasteaia kohatasugi makstud, muust rääkimata !!! Nii, et andku see 1000.- ki, paljudele oleks seegi suureks abiks (meile igastahes oleks).


Lola69 - 30.11.2002 kell 18:57

Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Tsitaat:
Algne postitaja: Tom25
Tiina, oled alles Sina karm kohtunik. Kui sa loeksid mu kahte esimest postitust ja ütleksid konkreetsemalt, milles see jama seisneb. Ma tean ju täpselt, et ka praegu toetatakse lapsi teisiti kui ainult rahaga. Näiteks kasvõi koolitoit ja kooli sõitmine. Kui see raha ka veel laiali jagada, oleks nii mõnelgi lapsel veel nukram olukord.

Kuna mul laps läks esimesse klassi, siis tean täpselt milline see tasuta toit näiteks meie koolis välja näeb Muidugi olen nõus, et osadel lastel pole sedagi süüa kuskilt võtta ja see suureks abiks neile. Aga räägin praegu konkreetsest asjast. Enamused korrad siiani see tasuta söök olnud selline, et klaas morssi ja mingi saiake. Kas tõesti maksab see 10 krooni, nagu riik iga lapse jaoks ette näinud on?! Pealegi kõik nii täpselt loetud, et paar korda laps ka söömata jäänud, kuna need kes esimesena sööklasse jõuavad, võtavad ka teiste omad endale. Keegi aga midagi juurde ei anna ja laps vaatab kuidas teised söövad, ise pühkigu suu puhtaks. Sooja toitu tavaliselt 1-2 korda nädalas antakse.
Kuhu pannakse ülejäänud raha mis jääb üle saiakestest ja morsist?
Kas omavalitsustele toetuste jagamise õigus oleks ikka tark tegu? Kas ei teki mitte sama asi nagu selle nn tasuta söögiga?


Kas kuskil pole ette nähtud, et koolis peaks laps saama ikkagi sooja sööki mitte saiakesi? Või on see kohalike omavalitsuste otsustada, milline see söök välja näeb?
Kui nii ja siis jagatakse morssi ja saia, siis tuleks see omavalitsus kõigi oma ametnikega kuuks aint saiakeste peale panna. Siis vaataks, kas enam elus saia söövad.

Aga lastetoetuste summa on naeruväärne küll. Ka see 1000 krooni. Jah, sellega saaks juba enam kui kasvõi 1-se lapse 150-ga, ent ikkagi. Nali 1 kroon ja 3 rannapalli polegi päris õhust võetud. Normaalne oleks säilitada emale mingiks ajaks mingi osa tema viimasest palgast. See säilitaks mingi elustandardi. Ikkagi seatakse ju sageli enne lapsi elamine sisse. Ja kui siis tuleb hakata ilma sissetulekuta laenu tagastama, on asi suht keeruline. Samas eeldada, et lapsed tuuakse ilmale oma kodu omamata oleks ka imelik.
Ja toetus peaks olema kindlasti rahaline. Iga vanem peaks ise vaatama, kuidas tema oma lapse tulevikku kujundab. Karistada normaalseid lapsevanemaid ebanormaalsete joomarite pärast on kah liig. Kohati tekib tunne, et ma kah süüdimatu joodik ja seepärast nagu ei usaldatagi raha mu kätte, et nagunii ei saa laps sest sentigi, ise joon maha ju. Siis tekib tunne, et miks ma üldse sünnitama peaks. Kuigi jah, omad lapsed olen ma sünnitanud iseendale ja mitte riigile. Ja kui nad viimasele korda ei lähe, ärgu siis oodaku ka, et neist selle riigi maksumaksjad kord saavad.


Inna - 04.12.2002 kell 17:35

Praegune toetus ühelapse kohta on kohutavalt väike.Ma ei saa enam nii..
Võiksid seda tõsta.Ise käin ülikoolis ja saan mingit raha aga see kulub kõik lapsele.Elatun põhimõtteliselt mehe kulul..


ipsu - 04.12.2002 kell 20:44

See esimese lapsetoetus on küll rohkem narrimine. Seda võiksid nad küll tõsta vähemalt 250kr.


Venom - 12.12.2002 kell 11:44

Õigemini nende makasmatajätmisest
matt *tsensuur*, *tsensuur*,*tsensuur*
jne sinna sots ministeeriumi suunas

http://www.sloleht.ee/sisu/uudised.asp?r=4&id=132691

teie arvamused?


tiina - 12.12.2002 kell 11:46

Siin polegi midagi kommenteerida. Viha tekitab ja vanduma ajab
Riik või asi...eh


murdjamees - 12.12.2002 kell 11:50

Mis riigis me elame! Nägite uue riigieelarve kokkuvõtet? penskaritele leti lisaraha aga lastele ja üliõpilastele mitte muffigi. Ärge ikka minge märtsis valima kui sellega maru rahulolete!

Tänan!


tiina - 12.12.2002 kell 11:54

Tsitaat:
Algne postitaja: murdjamees
Mis riigis me elame! Nägite uue riigieelarve kokkuvõtet? penskaritele leti lisaraha aga lastele ja üliõpilastele mitte muffigi. Ärge ikka minge märtsis valima kui sellega maru rahulolete!

Tänan!

Murdja, nii et pole looduski, et laste rahad tõusksid tuleval aastal? Nad ikka puhta segod seal ladvikus Eh...ma nüüd parajalt tige olen


ipsu - 12.12.2002 kell 11:55

Kõik siis riigis käib läbi taguotsa.


pirka - 12.12.2002 kell 11:55

Mingi x aastad tagasi suudeti maksta jõulutoetust alates kolmelapselisest perest. Siis leiti et kolmelapselised on ju niigi jõukad, et pole nad mingid paljulapselised. ...irwww eestis ju kolmelapseline pere siis tähendab tavaline nähtus on...f***
Nüüd ka nelja ja enama lapsega pered juba p****e saadetakse.
No siis ju polegi miskit imestada, et lapsed oma plaane maast madalast juba ikka eestist väljapoole sihivad... siin neid ju vaja ei ole...


Venom - 12.12.2002 kell 11:58

Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
...ma nüüd parajalt tige olen


kõigest Tige
/me on lausa raevus sellise riikliku lolluse peale.
arvamuseks selle riikliku sigaduse kohta sobib lõik tuntud laulukesest poppmuusik:
"... õlgadel hoopistükis perse on läind ..."


meryli - 15.12.2002 kell 08:58

Arvan siis minagi! Esimese lapse toetusena oleks EHK reaalne 500 eeku. Nii mõtlen ma seetõttu, et sinna lisanduks siis ka reaalne 2000- eeku ema toetust esimese kolme aasta jooksul lapsega kodus. Arvestasin kord, et Eestis saab 1000.- eegu eest kätte lapsele kuu RPA portsu ja kuu pampersiportsu. Seega jääks 1500.- eeku emale veel ülegi. Juhul kui on tegemist üksikemaga siis veel reaalne oleks üksikema toetus 1000- eeku. Kokku oleks siis 3500- mis on siiski piisavalt vähe, et korterit üürides mitte toime tulla
Loomulikult ei peaks olema ka alates 2-X last per face sama summa . See peaks suurenema nii 100-150 eeku lapse pealt. No ehk saaksin kuidagi selliste rahadega hakkama isegi.


tiina - 15.12.2002 kell 09:17

Mnjah...mind paneb ka see imestama...pensionäridele leitakse kohe raha. Nende pension seotud ju elukalliduse tõusuga ja see tõuseb stabiilselt ja 2-3 korda aastas. Ok...saan aru, et neilgi vaja üürid ja värgid maksta jne. Ega neilgi kerge pole.
Aga juba pikemat aega pole laste jaoks sentigi leitud. Nagu lapsi ei puudutakski elukalliduse tõus. Üür, elekter, toit jne. kõik pidevalt kallineb. Ükskõik kui kõvasti ka mees tööd ei rabaks, ikka ei tule välja. Emmedele ja lastele võiks see toetus küll pisut suurem olla, et issid ei peaks ennast oimetuks rabama
Aga muidugi võib ju öelda ka nii, et inimesed ise on lollid, et lapsi muretsevad. Ilmselt seal võimu ladvikus nii mõeldaksegi
Vähesed kes saavad lubada endale kolm aastat lapsega kodus istuda. Ikka pannakse laps võimalikult vara lasteaeda, et emme saaks minna kah perele raha teenima. Samas kui laps tihti haige on nuriseb tööandja ja arst sõimab, et oled rongaema ja piinad last ja laps ei tohiks nii vara veel lasteaias käia. Aga mis siis teha ometi? Riik ju kaasa ei aita...neil pole raha. Kodus istuda pole kauem võimalik, kui hädapärane aeg möödas ja laps võetakse lasteaeda. Kas lahendus mida riik taotlebki, on lapsi mitte sünnitada, kui sa neid endale lubada ei saa? Mis krdi iibest nad siis jahuvad?


meryli - 15.12.2002 kell 09:25

Õigust räägid Tiina! See on täpselt kui lind pigisel katusel saad vaevaga noka lahti ja juba on sul saba sulapigis kinni. soositakse ja propageeritakse lapsega kaua kodus olemist, rinnaga söötmist...jne...Aga kus kurat (sry) sa seda rinnapiima liitrite kaupa toodad kui endal ninaesine kesine. Ja mida sa ikka niiväga kolme aastat kodus istud kui lihtsalt hakkavad pelgalt mehe töölkäimise ja rabamise tulemusena paistma vaid pidev võlgade kasv ja järjest suurem auk rahakotis. Kas see ongi siis lapsesõbralikus? Ja tööandjad loomulikult, et veavad nina kirtsu ja vahetavad sind esimesel võimalikul juhul inimese vastu, kes ei istu lapsega pidevalt haiguslehel. Ema õnn kui laps on enam-vähem terve. aga kui lapsel on krooniline kaasasündinud haigus? Vot siis on ema juba tõelise jama ees. Lapsehoidja? Kallis ju Aeda ei saa last naljalt viia aga kolm aastat kodus olla tundub võimatu. Mis maksavad krooniliste haguste ravimid? Palju maksavad, liigagi palju, et vaid isa suudaks kõiki kulusid katta. Pisikestes linnades pole ka sageli krooniliste haigustega laste rühma, ega lasteaeda. Oeh, nüüd läks lasteraha teemast mööda:S


tiina - 15.12.2002 kell 09:35

Ega sa meryli palju teemast ju mööda rääkinudki. Rohud on kallid...haigused luksus. Aga lapsed ikka vahel haiged...lasteaias kipuvad nad eriti ruttu haigeks jääma, sest seal ju rühmas koos 20-25 väikest pudinat, kes rääkidagi veel ei oska. Üks kasvataja ja üks abikasvataja ei jõua ometi kõigel silma peal hoida.

Väikelinnades olukord vägagi hull, sest töökohti vähe, lasteaiad ja muud maksud aga sama kallid kui suuremates linnades...palgad jälle väiksemad Vahel mõtled, et leiaks see riik paarsada kroonigi, et lapsi toetada, ka see oleks juba abiks...eh.

Aga vaevalt lastetoetusi järgmise aasta jooksul tõstetakse, nagu murdjamees siin mainis...nii et pingutame aga püksirihma ja katsume hakkama saada ja loodame, et meie issi ikka vastu peab


meryli - 15.12.2002 kell 09:44

Tiina, ma ei teagi kas see on kuulujutu tasemel asi aga minu silmist on netis üks kõlakas läbi jooksnud, et uuest aastast tõuseb see "ema püstiseismis toetus" (kodusoleku raha) saja jeegu võrra? Ei ma nüüd tea, palju on asjal tõepõhja all. No aga toetuste 50-100 eegu võrra tõstmine kahe-kolme aasta jooksul on sõna oteses mõttes emadele näkku sülitamine...rsk...! Mulle meenub siiani 2000 aasta dets. Eesti Ekspressis ilmunud Mart Laari koostatud 500 eegune toidukorv, mis sisaldas muuhulgas ka paki VILJAKOHVI ja 150 grammi juustu, tormasin kohe külmikust kaema 150 grammist juustutükki ja mul oli tahtmine...ma parem ei ütle mida teha Samas Eesti Ekspressis ilmud ka Laari enese kuu toidukorvi kulud kus KOERALE kulus kuus 600 eeku koeratoiduks ja kurat tal julgust jätkus teha "skeem" 500 eeguga kuus hakkama saada. Noored emad joogu siis viljakohvi sel ajal kui TEMA koer sööb saja eegu eest kuus rohkem? Nu maitia, maitia ega hakkagi teadma ja aru saama mille kuradi põhjal seal riigikogus neid asju otsustatakse, vastu võetakse ja alla kirjutatakse. Igatahes Ainu Järvesoo (oli vist selline nimi) projekt 1000 eeku lapsele ei tundugi enam nii jaburana kui varem. Oi maivõi, ajab ikka vihale. Nagu minu ema tavatses öelda, et tohoo tont ja tollivalitsus


pipiplika - 15.12.2002 kell 09:53

toetus võiks olla 500lisaks sellele võiks riik maksta, lasteaia söögi, lapse trenni, koolis söögi. kooli minekutoetus võiks kah vähemalt 500 krooni suurem olla. sotsiaalmaks võiks 33% asemel olla 13%, sest, maksame raha ära aga kui arstijuurde lähme maksame ikka 5 krooni visiit, 50 krooni kojukutse, 20krooni retsept, nüüd tuleb veel ka soodustuse kaotamine 0-3 aastastele lastele, hambaravi 300-600 auk, seega leian, et sotsiaal maks peab märgatavalt kahanema, et oleks võimalik arsti külastada. mina ise olen kroonilist haigust põdev ja mu laps on tihti haige seega läheb meil apteeki enamus toidurahast ja sealt ka arvamus, et sotsiaalmaks peab vähenema, et oleks võimalik arstiabi saada. nüüd ka haiglad ju maksavad, nii et autoalla ei ole odav jääda


pirka - 15.12.2002 kell 09:57

Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
, et issid ei peaks ennast oimetuks rabama

Aga muidugi võib ju öelda ka nii, et inimesed ise on lollid, et lapsi muretsevad. Ilmselt seal võimu ladvikus nii mõeldaksegi
. Kas lahendus mida riik taotlebki, on lapsi mitte sünnitada, kui sa neid endale lubada ei saa? Mis krdi iibest nad siis jahuvad?

Aga selline ju see suhtumine ongi ju... Mida vähem lapsi, seda vähem probleeme riigil
Pole vaja muretseda lasteaedade ja koolide pärast, need ju enamjaolt siiski veel riigi toetada. Ja on üks hea teema mida pigistada alati enne valimisi, et "vaat mis meie ikkagi laste jaoks ära teeksime". Aga tegelikult mitte halli m*
Nii et kallid emmed...lapsed om ikka sügavalt meite isiklik probla ja oma mure et nad sünnitasime. Riigil pole selle asjaga küll mingit pistmist.
Ja nii näevadgi lapsed isa vaid enamjaolt heal juhul nädalas korra. Kui on issil võimalus see üks vaba päev võtta. Sest õhtul lähevad lapsed enne magama kui issi töölt tuleb ja hommikul on isa enamjaolt juba tööl, kui lapsed ärkavad. Ja mis pereelust siis veel rääkida või miskist muust....


meryli - 15.12.2002 kell 10:00

Pipiplika! Enamustes koolides peaks juba olema söök tasuta algklassides ja mõnedes koolides ka kuni 9 klassini! Koolisöök peaks olema igal pool tasuta...lasteaia kohta ei julge eriti vaielda! Tundub ehk minu eelmisi kommentaare arvesse võttes karm, aga alla kolme aasta lapse lasteaeda viimisel ei tohiks söök tasuta olla! Kuna alla kome aasta jookseb ka emal töölkäimisega paralleelselt see 600 eeku emaraha. Seega võib sellega katta kõik aiaga seotud kulud. Juba siis kolmest aastast edasi...


Bix - 15.12.2002 kell 10:08

Vaesed oleme. Jaga seda vaesust ringi nii nagu tahad, ikka oleme vaesed. Mina ei usalda seda riiki nagunii enam ammu, ei looda, et riik minu eest laste kasvatamist kinni maksaks, ega unista sellest, et riigi pension mind näljasurmast päästaks.
Nii, nagu murdja korra juba mainis, varsti on jälle valimised. Aga valida tuleks mitte neid luftipumpasid, kes lastetoetuseks teineteise võidu üha suuremaid numbreid välja käivad, vaid neid, kes suudavad näidata, KUST see lubatud raha tuleb.
Muuseas, kõige kindlam garantii selle eest, et midagi muutuks laste heaks, oleks see, kui valimistel saaks IGA lapsevanem lisahääle kasvatatava lapse eest. See seadusemuudatus tagaks automaatselt poliitikute jäägitu tähelepanu laste (potentsiaalsete hääletajate) heaolu eest. Sest praegu on nii, et lapsevanemal pole aega valima minna, aga penskari jaoks pole lihtsalt oma ajaga midagi muud asjalikku peale hakata.
Sorry, ei ole otseselt midagi pensionäride vastu, kuid NII labasesse lõksu, kui 500 eeku AASTAS, minek ikka näitab midagi.


tiina - 15.12.2002 kell 12:46

Bix, asi selles, et vanad inimesed ei jaga sellest majandusest suurt midagi. Kuna nad elavad kogu aeg vaeselt(vastupidiselt NSVL-i aegadele), siis jäävadki lubadusi uskuma ja lähevad 500 eegu õnge. Korraks saavad nad selle eest endale rohkem lubada, kui iga kuu ja hingerahu jälle olemas. Vaevalt, et mõni vanainimene mõtleb selle peale kelle arvelt tulevad nende pensioni tõusud ja lubadused.

Aga see sul küll päris vahva mõte, et iga lapse pealt peaks ühe hääle juurde saama Siis poleks pensionärid nii suures ülekaalus ja ehk tõesti asjad võrdsemalt jagataks siis. Kahjuks see vaid ilus mõte, seda ei tehta paraku mitte kunagi...riigile see liialt kulukaks läheb, vanainimeste eest odavam hoolitseda


Lola69 - 15.12.2002 kell 13:45

See idee, et iga lapse pealt antaks lapsevanemale hääl juurde pole enam nii uus idee midagi. küll aga mattub see imekähku igatsugu imelubaduste sohu, kuna kujutaks endast ju paratamatut krahhi nii mõnelegi praegusele valitud
peajumalale.

Ehh jah, ma ei taha kohe pikalt kirjutama hakata. Siis hari punaseks ja karvaseid ja sulelisi saab raske hammaste taga hoida olema.

Aga siin ühes eelmises postituses Meryil mainis tööandja valikud lastega ja lasteta naiste vahel. Tjaa, ma sain seda omal nahal tunda, kui peale esimest poissi lapse kõrvalt mõtlesin tööd leida. Tuntud kontor vajas inimest. Kandidaadid ei olnud võrdsed ses osas, et minul oli teemakohane teadmistepagas eelmisest kohast. Kuid valida mind ei saanud, sest "kuidas te kujutate ette kui teil laps haigeks jäääb?" Töö iseenesest poleks tänapäevaste võimaluste optimaalsel rakendamisel vajanud isegi mitte koguaegset kohalpeal istumist!!!


pirka - 01.02.2003 kell 20:39

Hetkel tahtmine sel teemal kiruda jubedalt. Nu mul jälle natu sissetulek vähenes, üks lastest eelmise aasta lõpupoole ületas teatud vanusepiiri ja nüüd nagu talle enam na palju raha ju ei tohiks kuluda....
Vähemalt nii näib arvavat riik.
Aga see selleks...
Tahtsin teha väikse kõrvalpõike selle pensionäride viiesaja eeku juurde.
Nu teps mitte ei kiida ka heaks seda, et niimoodi rahvast lollitatakse.... kuid...
Konkreetne näide ühest mu tuttavast pensionärist. Riik maksab toimetuleku toetust juurde, et peale korteriüüri äramaksmist jääks talle kätte 500 krooni kuus. Sellest viiesajast maksab ta veel telefoni ja maja remondifondi ja elektri. Neid riik ei kompentseeri. Kuu söögiraha jääb sel inimesel kätte kuskil 250 eeku. See on terve kuu söögiraha. Ja nüüd lubatakse talle lihtsalt niisama anda juurde KAHE KUU söögiraha. Meie nimetame seda 500 krooniks, tema kahe kuu söögirahaks, mis tal ette hakkab jooksma, sest ta ei raisanud seda ära.
Muideks sel pensionäril on ka kass, suur ja võimas elukas, mitte nälgind kribal. Ja ta ise on rahul oma eluga ja suht rõõmsameelne toimekas tädi. Vot mina ei saa aru kuidas tema majandatud saab, kuid saab


Lola69 - 01.02.2003 kell 21:09

Ehh jah, ega tea küll, kui otsustaks keegi kahe kuu söögiraha lisada ...

Kui sinul, pirka, võetasse vähemaks, siis mina saan teise lapsega tagasiulatuvalt jaanuarist koguni juurde. Heldus missugune.
Krt, see 100 krooni kuus juurde alla aastase lapsega vanema lapsehooldustasule, see on nagu mõnitus tegelt. Kohati on tunne, et tee avaldus ja suuna see igakuine lisa 100 krooni miskise kirjaliku avaldusega kusagile mujale. Nagu aastaseks saades lapse väljaminekud väheneks. Huvitav, kelle ilus idee see oli ... Et teaks kellele häält andma nüüd pean. Tänutundest.


meryli - 07.04.2003 kell 19:24

kas siis nyyd on EST-is alla aasta korral sada jeekimit lisaks?


pisimimm - 07.04.2003 kell 19:41

Tsitaat:
Algne postitaja: meryli
kas siis nyyd on EST-is alla aasta korral sada jeekimit lisaks?


Ei teagi, mu laps nüüd juba üle aastane...aga esimese kolme kuu eest sain jah tagasiulatuvalt 100.-/kuu kohta lisaks...Noh, asi seegi, kuid ikkagi, ei osata hinnata meie lapsi ja noori emmesid...Niigi negatiivne iive muutub varsti veel negatiivsemaks.


Lola69 - 07.04.2003 kell 19:49

Tsitaat:
Algne postitaja: meryli
kas siis nyyd on EST-is alla aasta korral sada jeekimit lisaks?


Jah. Ja mina siin mõtlesin, et ei tea kohe mida selle suure rahaga nüüd ära teha.
Aga see tegi täna uudistes küll viha, et see 150 jääb ikka samaks. St. esimese lapse toetus. Oli veel miskine lause selle kohta, et selleks valitsemisperioodiks küll ses osas muutusi oodata ei ole. Nagu lastega seotud probleemid saaks otsa kui ema on lapse sünnitanud ja nn emapalga toel aastakese kodus olnud.

Urrrrr, ma olen hetkel tõsiselt pahane.


maylill444 - 19.11.2003 kell 21:07

Nyyd võeti ju vastu uus
seadus et lapsed hakkvad
saama järgmises aastast
300.- kuus...


marintz - 20.11.2003 kell 09:06

Tsitaat:
Algne postitaja: maylill444
Nyyd võeti ju vastu uus
seadus et lapsed hakkvad
saama järgmises aastast
300.- kuus...


Millised lapsed,esimesed,teised ,kolmandad???
Ei saa aru,mina miks tehakse vahet esimesena sündinud ja teisena sündinud lapse vahel,Miks on summad erinevad
Igaljuhul jään ootama seda kohutavalt suurt raha


marintz - 20.11.2003 kell 09:16

Viimaste Eesti Vabariigi uudiste põhjal võib küll järeldada, et eestis on lapsed vist ainult nuhtluseks...nii, et lausa vaitsuskriis on tekkinud sellepärast ,et lastetoetusi tõsta...


meryli - 20.11.2003 kell 09:34

Ohoh, halb uni vöi? 300 eeku siis esimene polegi hullem kui 2-3-4....jne


püsimatu - 20.11.2003 kell 10:26

Ossa raks 300 eeku..krt, ma hakkan vist neljanda peale mõtlema...irw


lenxu - 20.11.2003 kell 11:28

Minu arvates võiks olla nii nagu NL ajal: toetus oli väike, aga laste asjad olid odavad...see on ju nagu kaudne toetus ja täidab oma ülesande


kontorihiir - 20.11.2003 kell 11:41

Tsitaat:
Algne postitaja: lenxu
Minu arvates võiks olla nii nagu NL ajal: toetus oli väike, aga laste asjad olid odavad...see on ju nagu kaudne toetus ja täidab oma ülesande


Väike tähelepanek lihtsalt: NL ajal polndki normaalseid laste asju saada....


Lola69 - 20.11.2003 kell 13:51

Tsitaat:
Algne postitaja: lenxu
Minu arvates võiks olla nii nagu NL ajal: toetus oli väike, aga laste asjad olid odavad...see on ju nagu kaudne toetus ja täidab oma ülesande
Tjah, lasteasjade hing kujuneb ikkagist omasoodu. Kuidas neid madalal hoida, neid hindu? Määrame piirhinna? See kuulub juba nagu absurdi valdkonda.
Minu meelest ei pruugiks neid lastetoetusi üldse olla. Küll aga võiks olla mehhanism, mis tagaks KÕIGILE vanemaile toimetuleku ja vahendid ka laste jaoks. Aga jah, kuidas ... seda ma hetkel öelda ei oska.

Asjad võisid ju odavad olla. Aga mida ei olnud, olid need odavad asjad nagu kontorihiir mainis.


kodukiisu - 27.11.2003 kell 14:11

Tsitaat:
Algne postitaja: maylill444
Nyyd võeti ju vastu uus
seadus et lapsed hakkvad
saama järgmises aastast
300.- kuus...


Esimese lapse toetust pidid tõstma 300le...


TKtydryk - 19.12.2003 kell 16:11

nooo...
see et nüüd tõuseb 150- lt kroonilt 300-jale on endiselt mõnitamine minu meelest.
ok nüüd saab küll võibolla kooli söögiraha makstud aga muud asjad????
mis raha eest muid asju ostetakse
see 1000 krooni oleks veel....mõeldav
või isegi 500...
aga 300 krooni???


Monzu - 26.12.2003 kell 12:31

Ega need bossid on seal ikka ihnuskoid küll.. Ka mina kuulsin kuskilt seda , et 300 kr on järgmisest aastast(2004) lapsetoetus..ühe lapse pealt.. No loodame .. kuigi ikkagi tiba vähe..


Lokelan - 22.02.2004 kell 16:18

Alati on ju paremaid võimalusi! Riik ei otsi pidevalt! Minu arvates on see emapalga asi igatahes jama. Kes on rikkad need saavad veel korhkem ja vaesed, neile jagatakes ikka kopikaid. Kus on siin võrdsus?


susanna - 27.02.2004 kell 20:05

lapsed pole selles süüdi, et üks ema saab kehvemat palka kui teine
kõik tööd vajavad tegemist
aga nii nad otsustasid
ja sain ilma selle emapalgata hakkama
saavad teised ka

seoses toetustega
kas õige jutt, et kel kolm last, saavad korra kvartalis 450 kr. juurde
pole teab mis summa, aga ostaks siis kohe korraga neile head ja paremat või viiks välja sööma.


püsimatu - 28.02.2004 kell 00:01

Jah, see on tõsi...aga nagu ma aru sain makstakse see täiendav summa kvartali lõpus.


TKtydryk - 28.02.2004 kell 09:46

ma mõtlen seda et need lapsed kes ülikoolis käivad...kes on vanemad kui 18...ei vb ei õpi enam
kas nemad ei ole lapsed?
miks nemad lastetoetust ei saa?

aga järgmine kuu on näiteks päris ilus
saan 600 krooni,
sest seoses sellega et sain vahepeal 16 jäi mul üks kuu saamata kuna polnud tõendit viinud et õpin
ja septembris saan 1200+koolitoetus krooni
sest suvel jääb saamata kuna jälle ei saa ma tõendit viia et ma nüüd ka tõesti õpin

väga ilus tulevik


Lola69 - 28.02.2004 kell 20:58

Lasteks jääme me oma vanematele ju nagunii alatiseks ...

Aga jah, nagu lapsed ja lastetoetud, ent samas tahaks suure inimesena ise otsustaja olla ja ise teada mis, kes ja kuidas .. Vaevalt et keegi elupäevade lõpuni toetatud laps olla siiski sooviks?


TKtydryk - 28.02.2004 kell 22:44

elupäevade lõpuni kindlasti mitte
isegi imelik oleks 50 aastaselt oma lastetoetust tooma
aga näiteks 21 aastaseks saamiseni
või mingi piirang
mitte et kui enam ei õpi siis pole sa mingi laps- adjöö


ullike - 17.11.2013 kell 14:58

Kaevan välja ühe vana teema.

Peaministri palk on 10 aasta jooksul suurenenud 92%.

Mitu % on sellel perioodil kasvanud lastetoetus?

Kui palju tõusis lastetoetus aastal 2011?


eerik2 - 17.11.2013 kell 17:32

Millal valitsusele enne lapsed korda on läinud? Ainult valimiste ajal loosungitega vehkida.


freelancer - 17.11.2013 kell 17:39

Samas on valitsuse mõtteloogika õige.Milleks panustada inimestesse kes hetkel midagi riigi heaks ei tee.Seda et nad tulevikus peavad makse maksma-sinnani ajud lihtsalt ei küündi.Pealegi ei käi nad valimas-mõttetud olevused-tahavad ainult saada kuid vastu midagi ei anna.


Andrew - 17.11.2013 kell 18:10

Mingi 10 aastat tagasi oli see 300 eeku selline raha, et seda oli tunda, kui laekus. Praegu kaob lastetoetus nähtavasti ülekandetasude sekka ära.
Muidugi, olen nõus Free. Poliitikud kui olevikus elajad ei toeta muid lapsi, kui oma poliitbroilereid. Nende puhul on tõenäosus suur, et hakkavad sama jalga käima.


sales - 17.11.2013 kell 21:02

End.kolhoosikeskuse paneelmaja "emme" kurtis poes, et 300 eeku eest sai 6 poolikut, aga 19 euri eest ei saa enam 3-megi... ehk tegelikult on see sotside hala lastetoetuste ümber ainult selleks, et tegelikke ja olulisemaid lastekasvatuse probleeme peita: kodulähedane kool, koolilõunad, kallid õpikud, huviringid jne.
Mina kaotaks selle üldse ära ja aitaks tõesti abi vajavaid lapsi!


guttamax - 18.11.2013 kell 00:08

Lasteteotus...


Kirke - 19.11.2013 kell 14:35

Olen freega nõus, 19 euri on olematu raha ja pigem aidaku see raha neid kes tõesti elavad all pool vaesuse piiri või siis toetagu erinevaid huvialaringe. Eks see ole muidugi kahe otsaga asi... see 19 euri ei aita mul last kasvatada aga 60 euri oleks juba täitsa mõistlik summa


ohakas - 19.11.2013 kell 16:45

mida saab 60 euri eest?
meil on asjad kuidagi täitsa paigast ära
näiteks no hakkavad toetama huvialaringe, ei no mis maainimesel sellest. hea, kui laps koolist koju saab, peale kooli veel kuhugile tolknema jääda siis ei saa laps enam koju ju. no saab, juhul kui lapsevanem teda sõidutama hakkab
ja jaa ma olen oma lapsi vedanud kuhu vaja ja see huvialaringi maksumus on köki- möki selle vedamiskulu kõrval, pluss minu aeg
maal on üldse hea, kui lastele saaks ringi avada, lapsi netu ju.
huvialadest üldiselt siis. oh jee! mul on kohalikus ja mitte just kehva varustusega jõusaali ühe korra ja piiramatu ajaga kasutamine 0,7 euri. lapsed saavad ka seal jõusaalis enne hilisõhtut käia ja täiskasvanutest odavamalt, öelge nüüd kas seda summat peaks siis toetama või?

koolilõuna toetamine, teate mina kuulsin kuidas meie lapsed sittavad koolitoidu sees. mina ei leia, et seda neile tasuta jagama peaks.


freelancer - 19.11.2013 kell 17:46

Mis puutub sellesse lastetoetusesse siis on sellega sama värk nagu teistegi riigi poolt reglementeeritud nähtustega-Tõimetuleku määr.minimumpalk ja muu selline.Riigikogulased ütlesid üheselt-see lastetoetus on nagu näkku sülitamine(sõnastasin nats selgemaks nende üldnämmutamise)
Meil on üldse võetud suund et kui räägitakse maksudest siis pareeritakse seda näidetega Monakost ja kui räägitakse sotsiaalkindlustusest siis pidavat parem olema kui etioopias.Saage ometi aru-Raha ei ole.Mind ajab juba muigama selline põhjendus rahandusministri suust.


eerik2 - 19.11.2013 kell 18:36

Naljakas on see, et seal mäel määratakse toetusi miinimumi pealt aga omale palka keskmise pealt.


freelancer - 19.11.2013 kell 18:42

Vastupidi määramisel jätaksid ju nad veel lollakama mulje.
Eriti muhedalt kõlab nende argument ,et nad ei saa mitte kuidagi muuta seda palgakasvu seadust.
Huvitav seadusloome organ ja nii väeti ja võimetu.


ohakas - 19.11.2013 kell 19:10

teate mis, mul küsimus kas te töötate riigiasutuses või erasfääris?
ansip erasektoris palka ei hakkagi tõstma
aga see-selleks
ma käisin hiljuti Hispaanias kolistamas, sealt ka see kitsedega pilt
aga see-selleks
no läksin mina siis vabast ajast ühes keskmises linnas, keskmisesse kõrtsi, tellin suure pokaali veini ( broo vein oli ) ja tassi kohvi, andsin viieka ja tagasi sain kolm euri
imesta pikali
meil annad sama asja eest kümneka ja tagasi saad ... vist mitte midagi
nemad seal saavad palka ja meil saavad ...?
pergale, meil saavad kokad natuke rohkem kui miinimumi. kokad!!! ma ei räägi peenetest restodest vaid tavalised pubid ja vähem peened kohad.
hull värk meil selle toitlustusettevõtlusega

tegelikult vahel on targem kodust mitte välja minna


freelancer - 19.11.2013 kell 19:14

Ei tööta erasektoris.
Kuradi mõnus on üle pika aja sellistel teemadel kirjutada.

Ansip...Ansip....hmm ,kes see selline on.Kas peaks teadma.Ohakas -kus ta töötab ja äkki meenub sulle mis ta eesnimi on.Nii perekonnanime teades on raske meenutada kas tean teda või mitte.-


Selle kokkade keiss puudutab ka meie peret.Keskpärane toitlustuskoht ja pole vve kuulnud oma tütart kurtmas et palk pole tema töö vääriline.See selleks


ohakas - 19.11.2013 kell 19:27

siis on ta tubli tüdruk kui saab korraliku palga, vähemalt õigel kohal tööl

ja jumala eest ma ei taha ansipist rääkida
ausalt ei taha, seega ei oleks pidanud üldse sõna suhu võtma ( pigem kätte oleks õigem öelda vist)


freelancer - 19.11.2013 kell 19:41


Oi kuidas sa mulle sümpatiseerid.


eerik2 - 19.11.2013 kell 19:46

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer

Ansip...Ansip....hmm ,kes see selline on.Kas peaks teadma.Ohakas -kus ta töötab ja äkki meenub sulle mis ta eesnimi on.Nii perekonnanime teades on raske meenutada kas tean teda või mitte.-



Üks selline töötab AS GoBus mingi kinnisvarategelasena. Eesnime enam ei mäleta. Eriline .....


freelancer - 19.11.2013 kell 19:58

vaene mees-avaldan kaastunnet


eerik2 - 19.11.2013 kell 22:15

Mulle või talle?


sales - 20.11.2013 kell 21:02

Ansipil on veel ämm olemas, huvitav kas ta ikka veel elus...

nimekaimude osas on Eestis üldse kitsas, ma tunnen vähemalt 5 Kallast... õnneks mitte ühtegi Langi


sissy84 - 23.11.2013 kell 13:55

http://petitsioon.ee/lastetoetus-alates-esimesest-lapsest-80-100-eurot
Savisaar vist lubas aastaks 2017 ka esimesele lapsele lastetoetust 60 eurot. Selleks ajaks on muidugi inflatsioon teinud oma töö ja tulemuseks on sama seis mis praegu see 19 eurot.
19 euro eest ei saa tõesti midagi lapsele osta. Jalanõusid ei saa aga ühe kuni kaks pluusi ikka saab ja see tähendab siis lausa 12 - 24 pluusi aastas.
Huviringe või mõnda trenni ma küll lapsele selle raha eest pakkuda ei saa, meil maksab Judo 42 eurot kuus.