Board logo

kui ei taha koju minna?
saxcat - 15.03.2004 kell 19:49

koolipäev lõpeb, olen rampväsinud.. aga ma ei taha koju minna.. tean et seal ootab mind ees mõistmatu ema, vahel närviline isa... mu enda närvid on viimseni pingul.. koolis on kiire, orkester nõuab aega jne jne jne... ja kas pean kodus tegema head nägu?

kodu on paik ju kus mõistmine ja hool...

kas ma eksin?


RealBitch - 15.03.2004 kell 19:53

Tuttav lugu.


KodutuIngel - 15.03.2004 kell 19:56

Oeh, mul pole vanemaid kodus siis, kui ma koolist tulen, aga närvid on ikkagi piisavalt läbi. Ma soovitan Sul käia pärast kooli nt sõpradega väljas (aga mitte, et kodutööd (õppimine jne) hooletusse jätaksid), siis võiksid ju kuskil trennis käia veel, kui aega ja tahtmist on. saad pinged välja elada. Aga nagu aru sain, siis sul niigi palju tegemist ja tahad koju lihtsalt puhkama minna...Mine lihtsalt otsekohe oma tuppa, kui koju jõuad. Ja kasvõi lukusta uks ja kuula muusikat See aitab


Renka - 15.03.2004 kell 19:59

Mul sama .MA lihtsalt hoian oma vanematest siis eemale ja lasen täitsa lõdvaks . Aga kui on probleemid siis peaks rääkima see võib aidata enese tunne läheb ka paremaks


saxcat - 15.03.2004 kell 20:02

mõnikord on tunne jah, et uks lukku ja magama.. aga siis tunnen, et teen ülekohut vanematele - nemad ei ole ju süüdi, et ma väsinud ja nii...

lihtsalt nad võiksid mõista, mil tuleks mind ehk rahule jätta


KodutuIngel - 15.03.2004 kell 20:06

Aga ütle neile siis äkki, et kallid vanemad, teie pole milleski süüdi, aga palun laske mul olla omaette. Seleta, et sa oled väga väsinud jne. Kui nad ise tööinimesed, siis peaksid ju sind mõistma.


saxcat - 15.03.2004 kell 20:08

Tsitaat:
Algne postitaja: KodutuIngel
Aga ütle neile siis äkki, et kallid vanemad, teie pole milleski süüdi, aga palun laske mul olla omaette. Seleta, et sa oled väga väsinud jne. Kui nad ise tööinimesed, siis peaksid ju sind mõistma.


proovida võib.. aga samas.. äh, mul omamoodi perekond...


KodutuIngel - 15.03.2004 kell 20:09

Milline siis?


viidik - 15.03.2004 kell 20:13

Kahju, et kaugel elad. Kui minna ei taha, võiksid vabalt meile tulla. Puhata, ja siis... kodu poole edasi!


SaatanaSigitis - 15.03.2004 kell 20:16

Kunagi oli mul ka tihti selline tunne, kuid nyyd ma ei olegi pea kodus ja tunnen sellest kõigest puudust.


Dinxu - 15.03.2004 kell 20:38

Ei saa öelda et tuttav tunne... mõnikord ikka olin kodust väsinud, aga vaatasin asju ka ema nurgast- ka temal olid mured ja nats suuremad siiski kui minu omad(olen aus)...
Leppisin ja tegin head nägu... aitas...
mõnikord võtsin "time off" kus elasin ennast välja, ema mul õnneks mõistab


Helendus - 15.03.2004 kell 21:06

Kui väiksem olin, lugesin vahel päevi ajani, mil 18 saan ja kodust minema.. Et keegi ei saaks kamandada ega kontrollida ega minu ellu sekkuda..
Kui 18 täis sain, ei tundunudki enam NII ahvatlev "suur" olla. Aga ometi on hea elada vanematest eraldi: tuled koju - viskad kasvõi voodisse pikali ja magad tunnikese, kui on selline tuju. Või lähed teed hilja õhtul veel väikese jalutuskäigu, ilma, et keegi kell 22 kodus olla käseks :p
Hea on ISE olla. Küll sul tuleb ka selline aeg varsti - ela selle nimel praegu ning püüa asja rahulikult võtta. Sa ei ole vanemate omand - igaühel on õigus puhkusele ja lõõgastusele..
Ole tubli


Kayleigh´n I - 15.03.2004 kell 21:13

Milline minu "kodu" oli ..
Koolist koju jõudsin, siis kella 17-ni oli ainuke aeg, kus ma tundsin, et olen kodus.
Kui tööl hakkasin käima ja ülikoolis, siis kadus ka "kodu"tunne ära. Elasin enda toas. Sõin karbist salatit või ostsin toiduaineid, mis säilisid aknalaual. Vannis käisin, kui kedagi polnud kodus .. sooja süüa ei teinud.

Sellises kohas läheb hulluks!

Aga sinu ema mõistmatu? See pole ju veel kõige hullem, kui ta lihtsalt ei saa sinust aru. Minu oma ei tahtnud aru saada ja tahtis minust vabaneda.

Niisama kätte võtta ja minna ma ei saanud. Sest tagasiteed mul poleks enam olnud. Siis juba tänaval .. aga mitte sinna tagasi.

Nüüd elan linnas ja tunnen esinest korda elus, et olen KODUS.


saxcat - 15.03.2004 kell 23:17

ses suhtes oled õnneseen, ma ei oskagi muud öelda... aga võibolla ongi tulevikus mingi parem koht mind ootamas


RealBitch - 15.03.2004 kell 23:30

Njah. kui ma 15 olin, elasid meie juures minu kaks venda ja nede tibidest naised. Vat siis oli põnev. Meie õega olime kurjad ja õelad vanatüdrukud jne...Ja siis hiljem, kui segus, et meie jutt ei olnud mingi välja mõeldud luulu ja tibid tõesti olid pisut liiga harkiste jalgadega, siis oli emal seda hala, et kus ta silmad olid, oi kui palju. Tal nimelt komme, et hoiab minijaid-väimehi ikka rohkem.

Aga jah, sel ajal oli ka nii, et kuhu iganes, aind mitte koju.

Teine aeg oli pärast keskkooli lõppu, kui olin järjekordselt "hulluksläinud". Nimelt siis oli täielik hullus meil- õde ootas vallaslast ja mina, kui vana libu, olin just lahku läinud oma esimessest kutist, ja noh... nyyd hea naerda aga siis oli küll raske kuulata, kuidas ema oma tytreid litsiks sõimab, kuna me ei leidnud, et elu vaid yhe mehega tuleb veeta


saxcat - 15.03.2004 kell 23:44

Tsitaat:
Algne postitaja: viidik
Kahju, et kaugel elad. Kui minna ei taha, võiksid vabalt meile tulla. Puhata, ja siis... kodu poole edasi!


aga samas... kodu on mulle kallis ja ma tahan sinna minna... aga kui tean, mis ootab ees.. neelan alla ja lähen ikka... kuigi mõnikord on tunne.. et võiks põgeneda... on neid, kes mind ootavad...


RealBitch - 15.03.2004 kell 23:45

No sa ju piisavalt vana juba, etsaaksid hakata iseelama ja luua kodu, kus oleks hea


saxcat - 15.03.2004 kell 23:50

Tsitaat:
Algne postitaja: RealBitch
No sa ju piisavalt vana juba, etsaaksid hakata iseelama ja luua kodu, kus oleks hea


aga ma olen sõltuv praegu vanematest - nemad maksavad õppemaksu, et saaksin käia suurepärases koolis, maksavad muusikatundide eest raha, et saaksin mängida saksofoni, maksavad raha ülikooli jalagi, et saaksin õppida arstiks...

kui ma praegu läheksin, viskaksin ma kõik lihtsalt tuulde... aga mul on unistused ja lootused...

ja ma tahan vaid vabadust.. ei rohkem ega vähem


RealBitch - 16.03.2004 kell 00:00

Kõik, mis raha eest on saadud, on odavalt saadud. Ja eks sa ise ju tead, mis on sulle oluline, kas hingerahu ja sõltumatus või kõik see, mis nende raha eest saad. Siinkohal pead aga mõistma, et seni kuni oled nende rahakotil, on neil täielik õigus(omaarust) sinu elu kontrollida. Paraku on nii, et isiklik rahakott annab ka sõltumatuse.


unistaja - 16.03.2004 kell 00:28

Tsitaat:
Algne postitaja: saxcat
koolipäev lõpeb, olen rampväsinud.. aga ma ei taha koju minna.. tean et seal ootab mind ees mõistmatu ema, vahel närviline isa... mu enda närvid on viimseni pingul.. koolis on kiire, orkester nõuab aega jne jne jne... ja kas pean kodus tegema head nägu?

kodu on paik ju kus mõistmine ja hool...

kas ma eksin?


Eks ta ideaalis ole ikka nii, et kodu on koht, kuhu tahad kurja maailma eest peitu pugeda. Kui sa oled kodus, siis ei pea tegema alati head nägu. See peaks ikka olema lõõgastumise ja puhkamise pelgupaik.

Minu jaoks on hetkel kodu mõte ähmastunud... Ega kilde üksi kokku korja ja ära ei lapi.


saxcat - 16.03.2004 kell 07:51

Tsitaat:
Algne postitaja: RealBitch
Kõik, mis raha eest on saadud, on odavalt saadud. Ja eks sa ise ju tead, mis on sulle oluline, kas hingerahu ja sõltumatus või kõik see, mis nende raha eest saad. Siinkohal pead aga mõistma, et seni kuni oled nende rahakotil, on neil täielik õigus(omaarust) sinu elu kontrollida. Paraku on nii, et isiklik rahakott annab ka sõltumatuse.


Kahjuks on nii, et mul ei ole just suurt isiklikku rahakotti. Olen liiga noor. Tööl jõuan vaid suvel käia, kuna koolis on nii pikk päev, lisaks veel muud asjad.

Ma pole sõltuvuses nende rahast ja raha pole ainus mida tahan - minu mõistmisest oleks palju rohkem kasu...

ma ei saa ära minna... juba isa tervise pärast


saxcat - 16.03.2004 kell 07:52

Eks ta ideaalis ole ikka nii, et kodu on koht, kuhu tahad kurja maailma eest peitu pugeda. Kui sa oled kodus, siis ei pea tegema alati head nägu. See peaks ikka olema lõõgastumise ja puhkamise pelgupaik.

Minu jaoks on hetkel kodu mõte ähmastunud... Ega kilde üksi kokku korja ja ära ei lapi.




Miks nii? Mis killud on kodus, miks peaksid neid üksi kokku lappima?


alar - 16.03.2004 kell 09:14

ma venitasin kuni 17 aastani ja siis läksin kodust minema kuni siiamaani, nüüd juba suhtlen vanematega kuna ei pea koos elama aga see mis toimus enne oli küll ikka jube... olin tegelikult ise ka paras pätt aga võibolla oli see tingitud sellest trotsist oma vanemate idealiseeritud ja minu jaoks täiesti vastuvõetamatus ellusuhtumises. olid nemad ju nõukogude aja lapsed nagu minagi kuid mina sain sellest üle nemad aga on selles põhjatus "mülkas" siiamaani...


Ruufer - 16.03.2004 kell 09:20

saxcat, nägin nädalavahetusel lahedat filmi, sinusugusest noorest. james deani "rebel without a cause." täpselt sama jura (kõigil noil noortel oli tegelt) - vanemad absull ei mõista - ema möliseb kogu aeg, isa on viimane supinahk. kui poeg tahab vanematelt tuge või küsib midagi siis isa ei suuda seisukohta võtta ja miskit konkreetset öelda, ema ei saa aga üldse teemast aru (küll aga möliseb vahetpidamata). täitsa hoomasin kuidas tüübil juhe kokku jooksis, kodust eemale hoidis. samas on huvitav et talle võimaldati kõike - korralik kodu, auto (ise oli mingi ca 17-18.a vist)... ja sellises olukorras on ta väga hea saak mustadele jõududele, libisemaks valele teele, getting into troubles ...
nii et, beware!


RealBitch - 16.03.2004 kell 13:42

Tsitaat:
Algne postitaja: saxcat

Kahjuks on nii, et mul ei ole just suurt isiklikku rahakotti. Olen liiga noor. Tööl jõuan vaid suvel käia, kuna koolis on nii pikk päev, lisaks veel muud asjad.

Ma pole sõltuvuses nende rahast ja raha pole ainus mida tahan - minu mõistmisest oleks palju rohkem kasu...

ma ei saa ära minna... juba isa tervise pärast


Vat see ongi nii.Et olla iseseisev, pead sa mõnest asjast loobuma. Meil tööl on ka sinust aasta vanemaid tüdrukuid, kes käivad koolis, laulmas, trennis ja siis lisaks veel tööl ja elavad. See kõik on kättevõtmise asi ja muidugi on lihtsam, kui vaba aega on rohkem aga siis ei tasu ka eriti sel teemal sõna võtta. Meil keskas käis juba osa rahvasttööl- mis teha-elu selline või nende oma valik. Ja oma raha ikka magusam kulutada kui isa-ema antud.

Mis puutub isa tervisesse, siis ma ei tea ju kuidas tegelt on, aga sellised vabandused... vaata tulevikus kohtad ehk mõnda meest, kes ei saa sinuga koos elada, sest tal naine/laps/ema on väga põdurad jne. eks siis mõistad selle vabanduse sügavust. Ja kas sa siis kavatsed kuni isa surmani jääda koju elama ja nende rahakotile?

Sinu elu ja ise tead. Lihtsalt seni kuni elad vanemate katuse all, pole eriti mõtet loota, et midagi muutuks.


susanna - 17.03.2004 kell 23:00

miks süüdistad vaid vanemaid
nagu siit lugesin, siis sulle võimaldatud küll kõik hüved, küll hariduse vallas ja muus, et sul endal tulevikus kergem oleks
enamus lepib hulga vähemaga ja ka ei nurise
oled sõltuvaga kas oled mõelnud sellele,et loobu vanemate pakutust, maksa ise oma koolid oma teenitud rahaga....siis lähed koju ja keegi ei käi närvidele..............
ära mõtle, et kõik niisama kätte tuleb
selleks, et sina õppida saaks, toovad vanemad ohvreid ja kus siis poleks teineteise mittemõistmist- arvan, et aeg- ajalt igas peres
proovi ise ka olla paindlikum ja kõik saab korda


unistaja - 18.03.2004 kell 00:45

Tsitaat:
Algne postitaja: saxcat
Eks ta ideaalis ole ikka nii, et kodu on koht, kuhu tahad kurja maailma eest peitu pugeda. Kui sa oled kodus, siis ei pea tegema alati head nägu. See peaks ikka olema lõõgastumise ja puhkamise pelgupaik.

Minu jaoks on hetkel kodu mõte ähmastunud... Ega kilde üksi kokku korja ja ära ei lapi.


Miks nii? Mis killud on kodus, miks peaksid neid üksi kokku lappima?


Ega ma ei ütelnudki, et pean. Lihtsalt ei saagi ja kõik.


li-li - 18.03.2004 kell 01:53

jään siiski lootma ,et teema algatajal on see vaid ajutine nähtus,kus peres siis ei tekix arusaamatusi kuigi jah...ei mäleta ma eriti,et ma polex rahus saanud olla kui ma seda tahtsin ja loodan,et ma pole ise oma pojale ses suhtes just eriline türann olnud.....pigem vist on õnnex ka tema sõbrad meil hoopis puhanud
......aga omas kodus ja omas voodis,no kes saab mul seal lihtsalt lebotamist keelata


Killagal - 18.03.2004 kell 10:26

mul oli ka nii, et ei tahtnud koju minna... nüüd on juba oma kodu... sinna lähen küll hea meelega

veetsin nädala algul kolm päeva vanematekodus vendade eest hoolitsedes... ja juba teise päeva õhtuks oli kõrini... ja tahtsin oma koju..vaikust ja rahu....


nymf - 18.03.2004 kell 10:35

ei tahtnud koju minna väga pikka aega.. ja haarasin kinni pea igast võimalusest korraldada asi nii et ei peax minema.. kahjux õnnestus see üsna harva.. ühest kõige vastumeelsematest kohtadest lihtsalt ei pääsenud.. miski ei aidanud, olukord muutus järjest hullemax (aastate jooxul). siiski leidsin väljapääsu- jooxin ära. ning pole kordagi seda kahetsenud vaid tänanud õnne et suutsin selle sammu astuda ja end s*tast välja vedada. ka nüüd tagasi mõeldes arvan et miski muu polex aidanud. loodan südamest et ei satu kunagi sinna kohta tagasi.


bellatrix - 06.12.2016 kell 23:28

Tsitaat:
Algne postitaja: RealBitch


Vat see ongi nii.Et olla iseseisev, pead sa mõnest asjast loobuma. Meil tööl on ka sinust aasta vanemaid tüdrukuid, kes käivad koolis, laulmas, trennis ja siis lisaks veel tööl ja elavad. See kõik on kättevõtmise asi ja muidugi on lihtsam, kui vaba aega on rohkem aga siis ei tasu ka eriti sel teemal sõna võtta.


Personaalselt arvan, et tühjaks tõmbab. Kui peaks õppimise kõrvalt tööl ka uhama, oled peagi tühi liist ja sära kaob silmadest. Ei tasu propageerida liiga varast iseseisvumist, see tuleb nagunii alati liiga vara.


Prääks... - 07.12.2016 kell 00:36

Tegelikult on see kojuminnamittetahtev olek täiesti normaalne nähtus, siis kui....töö juures on kollektiiv kodusest keskkonnast meeldivam..jääb vaid lahata, millest see kodune sitt tuleneb...Võib-olla nussid töökaaslasega v nussib elukaaslane nii näkku, et ei tahagi koju?


freelancer - 08.12.2016 kell 00:07

Prääks
Selleks tulebki kord majja luua.
Kasutaks sinu sõnu.
Tuleb nussitavad töökaaslased vahetada näkku nussiva elukaaslasega ära vahetada.Siis peaks asi korras olema-koju tahad tulla tööle mitte sugugi.


Deiviidas - 25.01.2017 kell 22:07

Tsitaat:
Algne postitaja: saxcat
koolipäev lõpeb, olen rampväsinud.. aga ma ei taha koju minna.. tean et seal ootab mind ees mõistmatu ema, vahel närviline isa... mu enda närvid on viimseni pingul.. koolis on kiire, orkester nõuab aega jne jne jne... ja kas pean kodus tegema head nägu?

kodu on paik ju kus mõistmine ja hool...

kas ma eksin?


Kui see teema on endiselt teemaalgataja jaoks probleemiks aastal 2017, siis on vaja pöörduda juba spetsialistide poole.


metsapull - 12.02.2017 kell 02:48

Kus on kodu , mis on kodu, kus on kodukoht. Aga kui on juriidiliselt vormistatud mitu kodu?


Leni - 12.02.2017 kell 07:10

Sissekirjutatud saad sa olla ühte kohta, kui teed uue, kaob eelmine ära. See, kus sa tegelikult elad, ei ole oluline, olgu või viis maja.


freelancer - 12.02.2017 kell 19:08

aga kui pole kirjutatud kuskile sisse kas siis oled kodutu viie maja omanik


naisemees - 13.02.2017 kell 00:48

Kui ei taha koju minna, siis mine mujale. Mine sinna kuhu tahad minna!


eerik2 - 14.02.2017 kell 10:31

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
aga kui pole kirjutatud kuskile sisse kas siis oled kodutu viie maja omanik

Tänapäeval pole see enam võimalik. Varem oli küll nii, et said ennast väljakirjutada aga nüüd eksisteerib ainult sissekirjutus.