
Kuidas on Teie lastel lood kaisukaaslastega? Kas voodi on täis karusid, kasse, koeri ja oravaid ning nukke või on kogu tekialune lapse enda päralt?
Kas lasete tekialuse mänguasju täis kuhjata või tõmbate kriipsu peale kui Teie arvates asi liiaks kisub?
Kas mõni karvane või karu soojendab ka Teie enda küljealust 
Poisil on üks või kaks elukat, plikal on vahel selline loomaaed voodis, et tuleb ja nutab öösiti, et loomad lükkasid ta voodist välja. Ise kaisutan vajadusel abikaastat.
lapsi pole.. aga mul kasukaid nende eest...
voodis mind iga päev ootamas Shrek, Garfield, kollane hiire ja karu hübriid ning jänku....
Ja siis enne tuttu minekut valin ilusti välja, kes seekord kaissu "pääseb" 
zitik sa oled ikka jube maniakk kyll....
endal on mees
ja yx kaisulammas Dolly, kes on hetkel põlvede vahel, et kõtul hea oleks..
Poiss titana kaislasi ei armastanud, vahepeal oli tal aga neid terve posu küll voodis, küll voodi ümber und valvamas
Tibinal on 4 pisikest kaisukat
- Minni-Hiir, kass, koer ja sinine mõmmi - need sätitakse igal õhtul
täpselt õigesse järjekorda ja keeratakse ise neile kõrvale siis
Lisatud : endal on vaid mees ja telefon
(neid eriti karvasteks pidada ei saa
)
Koer kipub vahest voodisse ronima
Poisil aga on Sarvmännik alati voodi kõrval
minul on vanast ajast terve posu kaisuloomi. ja harjumusest on mul ikka kaisukoer kaisus 
Tsitaat:Titana vanem poiss kaisuloomi ei armastand meil, aga nüüd tundub vahel, et ta sellepärast poebki emme ja issi kaissu öösi, et oma voodi on karvastest ja sulelistest okupeeritud. Eile kah ... pani teki alla tuttu suure ja väikese serla orava ja siis ise pressis end nurka kõverasse
Algne postitaja: jll
Poisil on üks või kaks elukat, plikal on vahel selline loomaaed voodis, et tuleb ja nutab öösiti, et loomad lükkasid ta voodist välja. Ise kaisutan vajadusel abikaastat.
Naljatil
Mölematel on omad lemmikud karud, mis ka öue vöi poereisile minnes koju maha ei jää
Vahest harva tuleb ka meelde need öhtuks kaissu vötta
mul alates 6ndast eluaastast üks jännu , see siiamaani kaisus. lapsena veel nukud jmt ikka vahel kaisus olid, siis ei mahtund ma ise kah voodisse ära
aijah siis ma uskusin ka seda, et kui ma oma jännu vastu väga hea olen, siis ta ärkab ellu 
minul oli ka üks jänku Juta, kui ma suviti vanaema juures Kosel olin,siis isa mind vaatamas käies ütles, et Juta tervitab, siis ma ka uskusin, et ta tõesti tervitaski. Aga üldiselt ma nukkudega eriti ei mänginud, pisikesena, küll aga just selliste pehmete loomadega ning üsna tihti oli nii, et endal oli magama mahtumisega raskusi, sest voodi oli lihtsalt kaisuloomade poolt ära okupeeritud.
mul on küll üks veidi karvane elav olend iga õhtu kaisus ja siis veel üks väiksem siidine olend ka, sel siidisel olendil on veel üks pisike elutu
karvane asi kaisus - roosa jänku 
pisikesena olid kaisus vanaema kingitud mõmmik ja nukk. Nüüd on kaisus seesama mõmmik (nukk läks katki
), siis veel üks mõmmik (mille vanaema
tegelikult vennale kinkis), üks häääästi pikk uss, kaisujänks ja üks padi (kaisupadi). Telefon ka tegelikult. Ja nädalavahetustel muska ka
Mul on üks karvane ja soe kaisuloom olemas küll tegelikult, aga ta kipub vahete-vahel voodist minema jalutama- see on mu kass nimelt
.
kaisus on part ja muusikakeskuse pult

Minu kallis naine on kaisus koguaeg
Musi on kaisus. Ja kui musi ei ole siis on üks jube pehme kaisu mõmmik kaisus.
Aga ei mäleta küll, et väiksena oleksin nukke või karvaseid loomi kaissu võtnud ööseks.
irww nii imelik kui see ka pole.. aga mul on Kiisu kaisus
pehme ja mõnusalt karvane 
Pisipoisil on ööpäev läbi ligi (mõistagi ka voodis) kobras. Kui see juhtub maha ununema, on tõeline tragöödia.
Ise mõmmikuid ja muid karvaseid loomi ei vaja
Tsitaat:
Algne postitaja: kennu
irww nii imelik kui see ka pole.. aga mul on Kiisu kaisuspehme ja mõnusalt karvane
![]()
kui väike olin, siis ise eriti ei mahtunudki sina loomade kuhja alla, nüüd alles jäänud vaid üks sinine elevant kes on mul olnud niikaua kui ma end
mäletan, ta vist vanemgi kui mina...
vahest üritab koer ka laiutama tulla..
Mul on Sleepy Dog, nagu ma teda kutsun...nii mõnus pea all, parem kui padi.
Pojaga vahel juba kaklesime Dogi pärast...niisiis ostsin talle oma.
Aga ikka sirutatakse käsi Memme oma järgi, vist lõhnab paremini
ee.mul on üks valge karvane ahv ja karu...vahel kaklen nendega ruumi pärast
plikadel paar loomakest isegi vedelb voodis , pigem need lihtsalt praeguseks ajaks on kaunistuseks kujunenud või milledega nad vahel üksteist
loobivad.
minu kaisuloom on meie pere kass, kes vahel armastab öösel mulle kaissu pugeda
Igasugu seltskond käib vahelduva eduga kaisus. Erilised lemmikud on veider sinine nokkloom või -lind tüdrukul ja karvane suur muna poisil. Minul poeb vahel kaissu üks isetehtud ülemeetrine valgemustatriibuline kaltsudraakon, kui mees rändama läheb.
Tütre voodi on koguaeg mingit kola täis...ega siis eilaseid kaisukaid voodist välja ei visata kui uued kaissu valitakse
ma siis salaja vahepeal
roogin neid sealt vähemaks.
Minu kaissu poevad vahelduva eduga isiklik kiizu ja elukaaslane
väiksemal tüdrukul ikka on väga palju mänguasju, ja veel a´vanaema ka... eileia küll põhjust, miks piir ette panna, las olla, kui tahab.
absull iga öine(kui kodus ööbin) kaisuloom on mul kass ja siis on veel mõmmikut meenutav padi, üldse magan ma padja hunnikute otsas
Lapsel oli kunagi ikka kah mingeid närakaid voodis aga nüüd kus ta juba mehehakatis, kaisutab pigem piigasid
Korjan mõnikord vähemaks karvapusasid lihtsalt.
Endal on Volli - lontu näoga lõvi. Mõnikord magab ta küll põrandal, ja vahel on ka padja eest, aga üldiselt katsun teda viisakalt kohelda 
Minu kaisuloomaks on selline armas tiiger...lutiga(lutt on käpa küljes)...varem oli nina ka natz karvane aga nüüd on karvad lännu-täisa sile kohe-aga
jube armaz ikka 
noorem poja ikka võtab veel kaisukoera kaissu, suuremad enam mitte
aga väikestena oli ikka neil kõikvõimalikud lelud vaja voodisse võtta, nii, et endale vaevu ruumi jäi
käisin neid siis ära võtmas ja ruumi lapsele endale tegemas
ise kaisutan patja, kui meest pole
minu enda kaisus on üks pehme karu.Õed ja vennad aga magavad ilma loomateta.Ei tea kas ei meeldi neile need või ei paku pinget.Mänguloomad lihtsalt vedelevad mängunurgas
Minul kaisus minu kiisu
Vahest viskab end minu kõtu peale tuttu, siis kõtu väsib ära mul
Vahest ta jalutsis norskab ka
Aga veel on üks pehme kaisumõmmi kaaa
Selline pruunikas punase-triibulise salliga 
Lapsi mul veel pole.Hmm endal oli väiksena ja on alles suur kaisu pehme koer mis on suure koera suurune,lapsena oli palju pehmeid,karvaseid jms
mänguasju.Kui nädalas korra kodus meheta magan ehk kaissu ei saa
siis mul on kaisu jänes karvane,padja suurune mida saab kaissu võtta 
Minul on lapsepõlvest saadik sinine jänes voodis olnud. Ta on ikka päris suur aga ära ma ka teda ei pane. Kui veel väiksem olin siis ei suutnud ilma jäneseta magamagi jääda.
Mul on truu kaaslane Iiah.
Neli aastat on ta mul kaisus ja igal reisul kaasas olnud. Kui poiss ka on siis ta (Iiah) enamasti kolib küll voodi
kaugemasse nurka ära... on selline häbeliku loomuga. 
Sinine kaisujänks on voodis padja kõrval ja kaisutamiseks on mees.
Vahel harva on ka mõni raamat kaisus, kui ikka lugemise pealt luuk kinni laksanud.
mul tavaliselt üks tagumik kaisus kiristab hambaid 
Tütretütrel oli voodi loomi nii täis, et ise ta sinna vaevu mahtus. Huvitav, et hiljaaegu koliti loomaaed kapi otsa ja asemele on ilmunud meigikott.
Mitte et ta seda kotti magades kaisutaks, aga sõnum on selge. 
Igal õhtul kraamin poiste vooditest loomaaeda vähemaks, sest voodi on loomi täis ja ise magatakse ääre peal ja nooremal pojal käivad iga päev
lasteaias kaasas kaks kaisukat ja kui need koju ununevad, siis on maailma ots käes.
Omal aga kaisus mõnus karvane mees.
Sai lastele viimaselt reisilt kaasa ostetud Muumimamma ja -papa, need on nüüd nagu aamen kirikus lastel ka magama minnes voodis, tibinal mamma, poisil
papa...Kuna hetkel on Muumioru lugudega DVD-plaadid ka laste poolt ühed vaadatuimad, siis ma ei imesta selle üle
Eile, mil tibina valge muumi vähe lillakaks tõmbus ja see pessu sai pandud oli kohe nutumaik pisikesel kurgus, et Muumimamma tema kaisus tudida ei
saa...
Muidu hakkas juba tunduma, et põnnid on suureks saanud, kaisslasi vaja polegi, aga näed sa...tuhkagi 
Minu poisil oli kaisujänes. See oli abikaasa äripartneri poolt poisile kingitud ja seetõttu oli jänesel rootsipärane nimi Tuve. Suuremana, kui jänest
enam kaissu ei võetud ehtis see tema korda tehtud voodit sellegipoolest. Huvitav, kuhu see pikakõrvaline saanud on?
Ehh...süda läks kohe härdaks seda meenutades 
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Tütretütrel oli voodi loomi nii täis, et ise ta sinna vaevu mahtus. Huvitav, et hiljaaegu koliti loomaaed kapi otsa ja asemele on ilmunud meigikott. Mitte et ta seda kotti magades kaisutaks, aga sõnum on selge.![]()

...nii armas...
Meie lastel on kaisulooma aeg möödas,aga see oli ilus aeg.Poeg võttis ükskord üüratu suure plastmassist auto kaissu.Tookord sai sellest pilt ka tehtud.Päris tore mälestus.Tüdrukul oli ka voodi mänguasju täis.See on lastele ainult kasuks olnud,arvan ma.
mina oma lapse kaisuloomaeriti ei saa kirjeldada-läheks seksi foorumi teema alla-pealegi pole mul õigust tema valikut kritiseerida.
ma ise kaisuloomaks
Kassipojal oli vahepeal selline komme,et ronis voodisse ja proovis kohe kaissu pugeda.Eks see komme oli laste harjutatud,nüüd vist üle läinud ka.Olen
kuulnud,et ,kui lapsed näiteks kaukaasia lambakoerale sellist kommet harjutavad,siis läheb ikka asi ühel hetkel päris kurjaks.Nimelt siis,kui koer on
suureks kasvanud ja arvab ikka,et tal on õigus voodis olla.
Lapsel panin kõik karvased loomad kõrgele lae alla rippuma
... kes siis ikkagi magab voodis. Aga kõige lemmikumad õhtul ikka tirib voodi, üks nukk,
üks koer ja üks karv, mis sünnist saati külje all. Aga kui laps juba magab, siis viskan kõik välja, et minu jaoks ka ruumi oleks.
minu omad veavad ka omale igasugu pumpsikuid voodisse, poiss võtab vahest legoauto(hommikuks tükid taga)
Endal kaisus üks elav pumpsik, vahel kui teda pole, hõivab selle koha salaja kass.
ma olen ise kaisuloom aga kass ronib salaja jalgade vahele magama
Sulle tundub lihtsalt,et see on kass.Kas järgmisena üllatad meid ja ütled ,et kassi sabal pole üldse karvu
väiksest peale on minule meeldinud kaisukarud..väiksena sai neid kaissu võetud ja kui neid oli rohkem juba siis oli terve voodi täis nii et ise ma ei
mahtunudki enam õieti sinna ja kui üles tõusin ja kooli läksin siis panin oma kaisukad teki alla magama....nüüdseks olen sellest välja kasvanud aga
kaisukarusid kogun ma ikka veel....mul on neid juba päris hea kuhi
olen ostnud neid, on kingitud jne. momendil kaisukad n.ö. koguvad tolmu aga
mitte kaua sest varsti on keegi kes nendega meelsasti mängib
Minul on kaisulehm
väga naljaka nimega
Meie peres on kaks suurt koera ja kassike.Kui nemad endale sobilikud kaisud välja valivad,siis on voodiomanikel endil probleemi voodisse
äramahtumisega.Rohkem enam miskit-keskit ei mahu.
Kui mina väike olin, ei olnud. Siis polnud karvaloomi saada ka, nagu praegu ,mine ainult ja vali kuhilast. Eeh,ja mina mõtlesin et olen hälvetega,sest
mul on kaisukoer,selline paras suur ja pehme,padja eest ka kasutatav.
Lapsena oli mul lihtsalt padi kaisus.
Kassid ronivad ka igale poole,kui mahuvad ja siis ka kui ei mahu..
suur ja karvaste jalgadega kaisuloom
kõnevõimetuid kaisuloomi kaissu ei võta
Poiss oma kaiusloomadele suhteliselt truu olnud. Väiksest peale on alati ikka üks loomkaisus olnud. Esimene oli mingi jõuluvana moodi
tegelane.......aga kuna see oli tehtud mingist väga kahtlasest materjalist ja vahel teda ka pesta tuli, siis lõuks kulus läbi ja läks katki.
Peale jõuluvana sai poiss vana-vanaemalt kingiks jänese.....sellise mõnusa pehme karvaga. Nüüd see kaisus, isegi multikaid võetakse hommikul vaatama
jänkuke 
pikakarvaline lambanahk ühel pool ja mees teisel pool
Lastel on pehmeid mänguasju lademetes.
Poiss magab juba aastaid ainult ühe kaisukaga - pandakaru, kelle valge karvaosa pole enam ammu valge, ja kelleta maale vanaema juurde ei minda.
Tüdruk võtab vastavalt tujule lelusid kaissu.
Üldiselt ma ei keela - võtku nii palju kaisukaid kui tahavad... Küll aga ei luba ma voodisse kõvasid mänguasju.
Ise kaisulooma eest, endale ja mehele, sest mulle meeldib kergelt keras magada, on soe ja kompaktne 
Hmm, kaisus hoian Puhhi, parematel päevadel mehi 
ekstra padi on kaisus voi jalge vahel voi jalge all voi selga taga voi kus iganes. peaasi, et on 
Noo mul on terve elutuba kaisukaid täis nii suuri kui väikeseid.Laps mängib enamus ajast vaid talle katsikutel kingitud pea tema suuruse
karuga...
Mina kaisutan vajadusel sõpru/tuttavaid jne.
Aga jah kaisuloomi on jubedalt, et kui need kõik peaksidki minu voodis olema mis on küll lai ja suur siis oleks mul sama effekt nad puksiks mu voodist
välja

On üks kindel, aga vahelduse mõttes seltskond suureneb ja väheneb. Ka selliseid olukordi on olnud, et ise ei mahuta enam äragi - siis tuleb kärbet
teha. 
"Karvaseid" kaissu ei võta! 
Ainult sileda nahaga naisi, kellel on midagi, kuhu käsi sättida.
Viimasel ajal kipun hommikuti kaisust avastama raamatu...
Mind käib koer Roki vahepeal magama panemas, pressib end voodiäärele, pea minu rinnal ja nohiseb seni, kui arvab, et nüüd aitab. Siis hiilib vaikselt
minema. Kutsikas ka õpib juba seda kunsti
Elus karvased on kaisus kõige mõnusamad 
Mul poisid juba suured, nüüd neil täitsa elusad kaisukaaslased, aga väiksena polnud neil küll kombeks mingeid pehmeid ja karvaseid magatada, ju siis nad ise selle peale ei tulnud ja vanemad ei õpetanud ka.