
Milliseid nõusid sa eelistad? Kas peavad kõik taldrikud-tassid-söögiriistad üksteisega piinlkult täpselt sobima? Või on peamine, et oleks terved?
Eelistad mingi kindla tootja omi? Neid suhtkoht raskestipurunevaid prantslasi või omad mõnda Villeroy&Boch või mõne muu tootja sarjadest?
Võimalusi on muidugi enam kui need kaks.
Või lased nostalgial end kaasahaarata kui võtad kapist veel nõukaaegsete lilledega taldrikuid-tasse?
Kuipalju nõusid sa vajad/arvad vajaliku olevat? Kas kõik need tirinad-oliivivaagnad ja muud esemed (täienda loetelu kui miski peaks meenuma) on
vajalikud ja sinugi kapis olemas?
Villeroy&Boch? Ei ole kuulnud... Kas peaks olema? Oleb ma millestki ilma jäänud?
Pidulikuks puhuks on mustad Arcoroc-nõud. Ilge nuhtlus, kusjuures - annab ikka neid kuivaks nühkida, nii et veeplekke ei jääks.
Igapäevased on mingid suvalised valged taldrikud, mis kunagi ammu naisele kaasa anti, kui söögikoht, kus ta tookord töötas, pankrotti läks.
Taldrikutest mul suhteliselt kama.. Küll aga olen suht valiv kahvlite suhtes. Lihtsalt mingi tüüp mis kuidgi rohkem sümpatiseerib. sellised veidi
laiemad ja lapikud ja mite eriti pikkade harudega. Sellistega mõnus kastet võtta, saab poolenisti lusikana ka kasutada 
Igapäevases kasutuses on valged arcoroci taldrikud (suured prae omad), sinised kruusid kohvi ja tee jaoks, puupeadega kahvlid-noad... Igasugu kandikuid ja vaagnaid on lihtsalt erinevates mõõtudes, et oleks valida, mida kuhu panna... On ka serviis, mille puhul olen kasutanud vaid taldrikuid ja kohvitasse alustassidega suurema portsu külade tarvis... Ei aja ''nimesid'' taga nõude puhul...
Hell teema. Ema portselanimaalija ja seda kraami päris palju. Lapsena nägin õudusunenägusid, et tassin portselanikaste toast välja aga neid tuleb aina
juurde ja juurde, kuni enam liikuma ei mahu.
Mida lagedam, seda ilusam ja eelistan hoopis keraamikat.
Täielik nõrkus on mul aga mingi Soome disaineri söögiriistade suhtes. Sellised äraspidi munajad lusikad ja ideaalselt kätte ja suhu sobivad kahvlid ja
noad. Mitu korda on tekkinud ahvatlus mõni põue pista ja ära tassida. Kuradi kallid on ja harva üldse nähagi. Ükskord saab see temp kindlasti tehtud
ja saan nad omale 
nõud on sel aastal teravalt päevakorda tõusnud, seni saab veel varudega hakkama, aga juba on nii, et kruuse jääb vähemaks ja taldrikud hakkavad ka
otsa saama
jõulud tulekul, ehk peab jõulutaat meeles, et perele midagi tarvilikku kotti paneb, mis köögis marjaks ära kulub
Ei pea oluliseks,et nõud omaksid kindlat firmasilti või oleksid ühest serviisist. Kui nad omavahel enamvähem sobivad, on hästi. Muidugi peaksid nad terved olema. Üks asi küll pisut häirib, nimelt, kui sooja toitu pakutakse salatitaldrikust.
ei aja ma nime taga taldrikute põhjas aga neid raskesti purunevaid prantslasi olen eelistanud vaid lihtsalt juba sellepärast, et neid on hea ka uunis
kasutada
Ei aja kööginõude tootjanime taga, aga kes teab ehk jõukaks saades hakkab ka see rolli mängima
Praegu on kapis enam-vähem sellised taldrikud, tassid jne mis kannatavad mikrolaine ahju ja nõudepesumasinasse pistmist.
talldrikud on mul veel vene ajast, isegi savist serviis, mis on nii armas ja ilus , et ei tunne vajadust seda välja vahetada, küll aga tassid ja
klaasid uued, veiniklaaside ja viskiklaaside ostmisel olen eelistanud luminarci firmat
noh üldse kipuvad mul klaasid ja tassid katki minema või maha kukkuma, nii et "klaasi-tassipark" uueneb pidevalt, häbi öelda , aga ma olen
2 veiniklaasi kuivatamisega katki teinud, lihtsalt on palju käterätikut ja musklijõudu kuivatamisel kulunud
nõudega on nii et mida vähem seda parem....
vähem pesemist
Tsitaat:Iseenda juures kipun täheldama ka märke sellest, et otsin nõudepesumasinakõlbulikke nõusid. Kuigi massinat ennast veel ei ole
Algne postitaja: Lycette
Praegu on kapis enam-vähem sellised taldrikud, tassid jne mis kannatavad mikrolaine ahju ja nõudepesumasinasse pistmist.
Aga kindlasti tuleb, vähemalt tahaks
loota. Ent ega nad sinnagi kõike ju panna soovita. Nõukogudeaegseid lillede ning kassidega taldrikuid leidub kodus küllalt, teenivad ausalt kõrvuti uuemate ametivendadega.
Argielus vabalt võimeline nõukaaegsest emailitud kausist sööma(kellele ma eputan), samas nuga-kahvel on olulised, sest see mu koduse kasvatuse taak.
Kui külalised tulevad, siis on kindlasti teine teema kusagil.

Kodus oma pere keskslt lauda kattes pole olulin, et nõud ühtemoodi oleksid, aga pidulaual peaks ikka ühest komplektist olema küll...minu jaoks!
meil neid igasugustelt tootjatelt juba aegade hämarusest. ega ühtegi asja ära ei visata, kni ta kasutada kannatab. mingi firmamärk küll tähtsust ei oma.
ma veel nii noor et...ehee kõik tassid on erisugused, erinevate mustritega. taldrikuid vaid 5 tk ja kolm eri suuruses/erisugust kausikest on ka.
kuna pereinimene ei ole, siis ei pea ka vajalikuks korralikku nõudekomplekti muretseda. a ringi olen vaadanud küll. valgeid ei valiks, võtaks midagi
rõõmsat ja pastelset 
p.s lemmiktass on valge savikruus paljude lepatriinudega 

Ainsamad nõud mida ma lausa vihkan on emaileeritud nõud ja vanad alumiinjumist lusikad millised on ämma mälestus ja mis kindlalt peavad jääma.
Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
ei aja ma nime taga taldrikute põhjas aga neid raskesti purunevaid prantslasi olen eelistanud vaid lihtsalt juba sellepärast, et neid on hea ka uunis kasutada![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: nudol
Ainsamad nõud mida ma lausa vihkan on emaileeritud nõud ja vanad alumiinjumist lusikad millised on ämma mälestus ja mis kindlalt peavad jääma.
,millega kohalik kalurikolhoos abiettevõttena omal ajal inimestele tööd andis. Luminarc'i musta värvi nõud või tumedast toonklaasist kruusid...
Mul on haigus omda musta/tumedat värvi klaase ja üleni terasest söögiriistu...
Veinipokaalide ja ¹hampa klaasidega on mul oma diil....
Shampusele on http://www.agoragifthouse.se/sidor_v06/Dragons%201/w116.jpg üleval vasakus nurgas olevad klaasid kodus....nii 12 tk.
ja punasele/valgele veinile... http://www.agoragifthouse.se/sidor_v06/Sculls%201/w151.jpg all paremas nurgas olevad klaasid...
Igapäevaseks kasutamiseks on nõud mile firmatki enam ei mäleta. Sinist värvi või sinise mustriga. Tasse on iga sorti, värvi ja kuju. Pooltest oma
nõudest saime lahti paar aastat tagasi, kui kapp alla kukkus. Ega puudust ka ei tunne.
Serviis seisab kapis, kasutamist leiab ehk kord kaks paari-kolme aasta jooksul. Pokaale on üks, muid klaasikesi rohkem, magustoiukausse kõige rohkem.
Kuid kõik viimatinimetatud on samamoodi "firmatud" ja paigalseisvad.
avastasim enda jaoks rimis klepsude eest saadavad punase veini pokaalid sobivad ideaalselt pulsi serveerimiseks, tavalised klaasid olen kõik suutnud
ära lõhkuda, hommikul sai n sõimata,et kõik kohad on kilde täis aga need ei lähe nii kergelt katki kuna on raskemad
õllekann on mu jaoks liiga
robustne ja kallutada raske.
Meil on köögikapp nagu juudi jõulupuu. Millalgi kukkus seina pealt alla, siis mingi kolm taldrikut jäi terveks, ostsime uued, mulle ei meeldinud,
ostsin juurde. Tassikollektsioon on veel kirjum, veiniklaasid on kobakäpast sõbranna ära lõhkunud, mingi üksik hulgus elab kapis veel. Viimati ostsin
endale korralikud viskiklaasid, meeldivadki sellised paksu põhjaga, rasked madalad klaasid. Loodab uutele pikemat eluiga, kui tavaliselt 
Üldiselt ei pea oluliseks seda nõude kooskõla, kui kõlbab süüa pealt, siis sobib, kuigi tahtmatult tekivad oma lemmikud olemasolevate seast.
Firma ei mängi üldse rolli, peaasi, et meeldib ja mu kööki sobib. Pigem lihtsa konkreetse vormiga. Valged, mustad, helesinise mustriga valged, sinised, värvita klaasist. Salati ja panni vahendid puust käsitöö või metall, kruusid kõik erinevad.
Vaatasin just taldriku alla,millelt sülti söön-Kuznetsov.Ei tea,kes see veel selline oli?
Kõige tähtsam toidu nõude juures on, et oleks puhtad. Ma vahepeal üksi süües olen mõtisklenud kahvlite üle. Kahvel on ilmselt kõige räpasem ja ebahügieenilisem toidu söömise vahend, sest kõik see toit ja pisikud jäävad nende orade vahele kinni ja tavaliselt kahvleid orade vahelt eriti spetsiaalselt ei pesta. Eriti hullud on osad nõukaaegsed kahvlid, milledel need orad on eriti pikaks disainitud.
Igapäevaselt kasutan kapist ettejuhtuvaid ja kätte sattuvaid, nuge, kahvleid ja taldrikuid, aga kohvitass on rangelt MINU, ja katsugu keegi teine seda
ärastada
Varematel aastatel olid igapäevased nõud samuti ´´ mis ette juhtus´´ nüüd aga tahan , et kõik nõud oleksid ühtemoodi. Mis firma nime praegused nõud
kannavad ei oskagi arvata, aga ostes vaatan, et oleksid vastupidavad. Mulle sobivad sinised nõud, no need siis ongi, klaasist vist ja väga
vastupidavad, igatahes on nad juba aastaid olnud. Kahju, et neid enam ei müüda.
ja veel, mind häirib, kui tassidel on näiteks äärtest tükid väljas.
Pool aastat tagasi haaras mind suur tahtmine kõik nõud välja vahetada. Hirmsasti meeldivad savinõud. Avastasin Tallinna Keraamikatehase ja nüüd ongi
need igapäevases kasutuses (ilusad lepatriinudega) ja noad-kahvlid-lusikad fiskarsilt
Suva,mis nõud,peaasi,et puhtad.
No ei hakka kõrgliiganõusid hankima,kui elementaarsete teenuste eest on arved makstud ja isegi siis on kohti kuhu seda raha paigutada.
ei peagi ju kallid olema
hommiku- , õhtusöögilauda kattes on ilus, kui nõud on ühtemoodi
Fiskarsi nuga on eluaegne, mul on ca 20 aastat kasutuses
See on selge,et katkised nõud tuleb koheselt minema visata,tükk ära või mõra,
see on negatiivne energia.
Veel,ma ei saa seal süüa,kui ma tean,kus on mingi haigusega inimene majas,
vähkkasvajaga.
surijaga ühes kodus viibimine on muidugi raske teema,
aga oleks isekas väita, et kui lähedane on vähihaige siis keelduda millestki
milles vähihaige süüdi on, tal on niigi sitt olla ja sureb kah nagunii
vat pidalitõbine oleks teine teema
Meil on peres yhekordsed n6ud, sest kunagi ei tea, millal naabripoisil sitt lahti läheb, v6i
ta
hoidku jumal, nohu saab..
Tegelikult on lapsed ka vastikud, sest tra teab mis nad kaasa toovad.
Elagem tervislikult.
Ära ironiseeri.
Gutta
Oled oma elufilosoofiaga jõudnud sellesse punkti kus pead endalt tõsiselt küsima....Kas see poolteist sekundit mõnu tasub ära seda keppi mis hiljem
sellele järgneb.
jh. Ilmselt EI TASU.
Mida pakud?
Valikuid on palju.Terve elu koosnbki valikutest.Üht ei soovita.Pedeks hakkamine pole väljapääs.
ma ei söö enam mul pole vaja nõusid!
Kas rasked ajad jõudnud ka sinu kanti.
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Valikuid on palju.Terve elu koosnbki valikutest.Üht ei soovita.Pedeks hakkamine pole väljapääs.![]()
Nõude peale ma oma aega ja mõistust ei raiska
Aaa, külaliste jaoks on mingi kohutavalt suurte praetaldrikutega hiina serviis, aga ka sealt on juba ühtkomateist katki kukkunud...
mu arust on kõige parem lasta kunstnikul lasta maalida nõud. Näiteks kunstniku maalitud serviisid on väga
omapärased ja saab lasta kokku sobitada ülejäänud elamise ilmega.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Milliseid nõusid sa eelistad? Kas peavad kõik taldrikud-tassid-söögiriistad üksteisega piinlkult täpselt sobima? Või on peamine, et oleks terved? Eelistad mingi kindla tootja omi? Neid suhtkoht raskestipurunevaid prantslasi või omad mõnda Villeroy&Boch või mõne muu tootja sarjadest? Võimalusi on muidugi enam kui need kaks.
Või lased nostalgial end kaasahaarata kui võtad kapist veel nõukaaegsete lilledega taldrikuid-tasse?
Kuipalju nõusid sa vajad/arvad vajaliku olevat? Kas kõik need tirinad-oliivivaagnad ja muud esemed (täienda loetelu kui miski peaks meenuma) on vajalikud ja sinugi kapis olemas?
No kõik oleneb, kus ja milleks nõusid vajad.
Metsapeol piisab ühest korralikust noast millega liha lõikuda ja hea on kui on klaas kuhu viina valada. Samas pidulikul pereüritusel onju tore
uhkeldada lauahõbedaga. Suvepeod mis tavapäraselt toimuvad välitingimustes eelistan papist taldrikuid ja topse, kesse viitsib nõusid pesta, mõistlik
on olukorrale loomulik lähenemine.
jessas viimane postitus oli 2007
et siis sinised klaasist või misiganes materjalist nõud on köögist kadunud, need on vahetatud välja rohe- oran¾i värvitoonide vastu
aga jah jätkuvalt on mul ka igapäevaselt kasutusel ühtmoodi nõud
ja pidulikud on kapis ja võetakse välja pidulikel puhkudel, lauahõbedat ei oma
aga miks sinised välja vahetasin? olid nad tugevad, mis nad olid, aga puruks said nad ikka pekstud