
Milline osa Sinu suhetes partneriga on füüsilisel vägivallal Sinu enda poolt?
Ma ei ole just vägivallatseja tüüp. Ja ega mulle selleks põhjust kah anta, kuigi ega vägivalda ei õigusta miski.
ma naljaga pooleks olen ikka selga hüpanud ja ta käsi väänanud, kui mees millegi lolliga hakkama saanud. temperament selline vist.....aga see on
selline mänglev vägivald ja paistab, et meeldiv
Ei vägivallatse ise, ega ole seda ka tunda saanud.
Offtopic: Naljakas, et nii Pohlaku moodi mees sellise teema püstitab
!
Ma pean vist selle Pohlaku maha lööma et rahus elada saada?
oh sind vägivaldset meest
ühe korra andsin ühele meessoost isikule lahtise käega kõrvakiilu ning ühele teisele mehele olen tassitäie vett näkku visanud.... need ka mu ainsad
vägivallatsemised
üldjuhul olen pika kannatamisega ning kui tõesti närvid üles ütlevad, siis kasutan sõnu ning/või lihtsalt eemaldun
ma olen visanud vahest õunaga, teinekord kommiga, vahel mandariiniga, lumme olen tõuganud, ja voodist maha lykanud...muud pole vist teinud...veega
olen ka printsinud, ja korra riietega dushialla viinud
seega 2,3,4
Olen vägivaldne .. löön, peksan, küünistan, tõukan, loobin ettejuhtuvate esemetega, teen kõik selleks, et valus oleks ... aga ainult siis kui mind on
väga vihale aetud ..
siiani uus föön ostmata, kuna eelmine sai mehele pähe puruks löödud, eelmine telefon lendas vastu seina, kuna viskasin
mööda kogemata, videomaki pult siiani invaliid .. nii et .. jahh .. kui mul keerab ära, siis konkreetselt .. a muidu olen selline njurrrrr ..

Korra sai vihahoos miski raske esemega visatud (mooda laks onneks, muidu istuks vist tapmiskatse eest uurimise all). Aga see oli ka asja eest ja nyyd
mind enam narvi sel moel ei aeta - moisteti minu ohtlikkust! 
Tsitaat:nujah, neidsinatseid "patte" on ka minu hingel
Algne postitaja: hestia
ühe korra andsin ühele meessoost isikule lahtise käega kõrvakiilu ning ühele teisele mehele olen tassitäie vett näkku visanud.... need ka mu ainsad vägivallatsemised /.../
Aga küsitud oli partneri kohta ja need "patud" ei
ole mitte koduseinte või partneriga seotud. Lahtise käega löök oli pärit kooliajast, suunatuna klassivennale. Ja klaas šampust lendas ülemusele
silmade vahele. Tõsi küll, siis ta veel ei olnud ülemus
Njah...vahest juhtub ka seda...aga enamasti ikka sedasi mängimise käigus....vihasena olen lihtsalt rabeleda üritanud....et siis lahti rabeleda...ja eks siis vahest mõne tou on saanud ka
Väike vahekokkuvõte: vähe oli neid, kes tunnistasid omapoolset vägivallatsemist. Kuna mu isa mitte kunagi minu ema ei löönud jne jne, ei ole mulle
samuti loomupärane endast füüsiliselt (vist ikka) nõrgemale naispoolele haiget teha. Ja mida ma sellega tõestaksingi? Kui on erimeelsus, siis on valus
selle pärast, et ta minust aru ei saa või et ma temast aru ei saa - ei nii ega teisiti ole see viha tema vastu, ja kui viha ei ole, miks siis peaks
kedagi taguma... Sorry muidugi, võibolla oleme me omamoodi8 seksuaalvähemus
enesekaitsex olen l66nud ja rohkem ei kysitud
...v6ttis aega mis ta v6ttis aga suutsin vastata
Njah, löönud ma pole, kuid ühe korra tõuganud. Poleks tõuganud, kuid olin nurka surutud.
viskasin õlut näkku, sek hiljem olin selili maas ja siis suure vihaga äsasin. Tema vastu ei löönud (respect). Ma ei mäleta, millal ma viimati nii maruvihane olin kui siis. Natuke napsusena võin pisut keevaliseks muutuda ja kui väga teadlikult torgitakse veel ....
Ma pole vägivaldne tüüp. No mitte ei taha tõsta kätt kellegi vastu. Ennast on küll küünistatud ja voodist maha tõugatud ja lööke olen ka tundnud. Viimati vist selle eest, et ma kaissu pugesin ja ignoreerisin asjaolu et koerale see eriti ei meeldinud.
Tsitaat:
Algne postitaja: habe
Milline osa Sinu suhetes partneriga on füüsilisel vägivallal Sinu enda poolt?
No mida pole-seda pole.Ja astuks ikka kohe minekit, kui keegi üritaks kätega rääkima hakata...
Igasugu naljaga rüselemised on olnud ja unesegamise eest olen kah padjaga näkku saanud aga siis ei usutud pärast,et see toimus(enne kui kõvera
prillisanga ette näitasin)
Oi, mina ei ole ka vägivallatseja ja minu taluvusepiir on piiritu. kui saab karikas täis, siis kisendan, löön, peksan, lasen, tapan...viimaseid pole
olnud veel, aga palju pole ka puudu jäänud.
Resümee...keegi pole vägivaldne, aga pea igaüht saab selleni viia.
ei ole õnnex vägivallatseja ja pole nagu siiamaani sellist juhust olnud, et olexin pidanud partnerit lööma ja loodan, et ei tule ka
Olen minagi sellega hakkama saanud, et võitlesin unes vapralt ühe mehepojaga, kuni naine mu pahaselt üles ajas...
Tõuganud olen. Olin hirmuskoleväga rase peast
ja ta ajas mu no nii nurka... Siiani on tegelikult paha tunne
Aga niisama maadeldes tuleb igasuguseid asju ette aga seda enam vägivallaks ei pea. Niisama mäng ju 
Olen paaril korral ikka vägivallatsenud, aga mitte nii, et teisel oleks sinikad, kuigi pean unnistama, et kirehoos olen kyynistand ja maasikaid
teinud, nii et jäljed on veel mitu aega näga. Olen vägivaldne kohati, mis teha 
Njah, tülide käigus on natuke tõuklemist ette tulnud...
pole nagu seda füüsilist vägivalda
kuid vahel oleme niisama müranud,siis on juhtunud kus olen haiget saanud
sellepärast me ei saagi mürada,kuna
saan ALATI mina haiget,kuigi partner ei taha teha ikka saan mina kuidagi...ju olen nii hell
olen läinud mehele kallale nii, et too lõpuks palus põlvili mu ees et lõpetaksin. miks?
sest kaks aastat temapoolset füüsilist vägivalda viskas lihtsalt ära. sel päeval oli kõik halvasti läinud ja enam ei suutnud vaikselt taluda seda
kõike. tuli välja et mind ahistanud mees, kes must poole suurem, oli hunnik argust. ja julgen öelda, et valasin välja kogu oma viha ja alanduse.
pärast seda päeva sai alguse minu uus elu.
kes kannatab, see kaua elab..aga kui enam ei kannatanud, siis viskasin, mis hetkel käeulatuses oli
ega siis ei mõtle
parem hakkas mingiks ajaks
armstan rohkem psüholoogilist sõda...mõjub paremini....
ajan partneri hulluks ja tekitan mega süümekaid talle....
hea vaadata kuidas sipleb oma südametunnistuse piinades.
Kui lööd, siis valu unustab kähku ära ja pealegi füüsiline vägivald on barbaarne...
Olen olnud paar korda vägivaldne - aga enne hoiatanud, et mind ei oleks vaja edasi traumeerida ja viia selleni, et ma enesekontrolli kaotan. Mõnikord on ka liigne (loe väga palju) alkokogus lisamõju avaldanud, aga see pole olnud peamine.
No vahest on ikka tõugeldud ikka päris kõvasti...........eriti õhtuti pimedas ja teki peal 
hammustanud olen, näpistanud olen, löönud olen ja käsi olen väänanud... Niipalju, kui mu jõud temamomast üle käib
Aga üldiselt olen mina müramistes
kaotaja, kui ta just mul võita ei lase.
Vägivalda vägivalla mõttes pole kasutanud, ega suhtes tunda saanud. Kui tema peaks mind lööma, kõnniks sõnagi lausumata minema. Ise kallale ei lähe.
Ainult äärmises vihas. Aga ma kohe tahaks seda hulljulget näha, kes mind vihaseks julgeb ajada 
poisse peabki vahel peksma....muidu lihtsalt võtavad õlale ja jalutavad minema
Ei kasutaks kindlasti,ei näe midagi positiivset ja vajadust ka ei tunne.
Meie vahel maadleme selle peale, et kaotaja täidab teise mis iganes hetkefantaasia :-)
Võib jätta kõrvaltvaatajale füüsilise vägivalla mulje.
Tsitaat:
Algne postitaja: habe
Väike vahekokkuvõte: vähe oli neid, kes tunnistasid omapoolset vägivallatsemist. Kuna mu isa mitte kunagi minu ei löönud jne jne, ei ole mulle samuti loomupärane endast füüsiliselt (vist ikka) nõrgemale naispoolele haiget teha. Ja mida ma sellega tõestaksingi? Kui on erimeelsus, siis on valus selle pärast, et ta minust aru ei saa või et ma temast aru ei saa - ei nii ega teisiti ole see viha tema vastu, ja kui viha ei ole, miks siis peaks kedagi taguma... Sorry muidugi, võibolla oleme me omamoodi8
seksuaalvähemus![]()
Elu on tõesti mitmeotsaline ja ära iial ütle "iial".
Oma esimesest kooselust kaasavõetud kogemus räägib, et vägivallast ei ole enne pääsu, kui õpid vastu lööma, kiiresti ja kõvasti.
Praegune on idülliline kooslus- sa ei saa ju isegi vaielda inimesega, kes alles järgmisel päeval sulle ütleb- kuule, sul vist ikka ei olnud
õigus...
Olen hammustanud. Olen vägivalla vastane. Mnjaa kõlab kahtlaselt vist...
Tegelikult pole tõsise füüsilise vägivallaga ise kokku puutunud, sellepärast ei tea ka midagi siin öelda.
partnerit pole kunagi puutunud ega kavatsegi.
muude tolkamite jaoks lähtun omaaegsest reklaamlausest:
"Jumal lõi inimesed erinevaks, mr Colt tegi nad võrdseks"
Ei ole ette tulnud, olen ise saanud ja olen sellepärast lihtsalt suhte lõpetanud, sest kellegi peksukotiks olemine pole elu. Ei meeldi ja ei poolda
kätega rääkimist, kui inimesed juba koos elavad siis suudavad nad ka rääkimise teel kõik probleemid lahendada, peamine on et teine sind kuulaks ja ise
oskaks kuulata. vägivald pole elu
Füüsilist vägivalda ei ole kasutanud, pole õnneks vajadust olnud. Ei ole ka ise kellegi käest tappa saanud.
Aga ma olen ikka mõelnud, kuulates neid igasugu juhtumeid, kus naised tappa saavad ja ikka mingil tobedal vabandusel oma meestega koos elavad ja
muudkui lasevad klohmida, et mis neil küll viga on. Mina oma iseloomuga oleks esimesel korral asja paika pannud
ja see oleks tolle mehe esimeseks
ja viimaseks vägivalllatsemiseks minu peal jäänud.
Minu kandis on nii kanged naised, et nendega ilma vägivallata suhelda ei saagi. Kui ise mees pole, siis plõksti, tuhvliall ja koli või piirkonnast
minema
Et midagi pole parata, koguaeg peab kaigas käepärast olema.
Naiste eemalepeletamiseks kaikaga vehkimine on muidugi efektiivsem kui nende eest metsa jooksmine
Aga arvestades su head vaimset ja füüsilist
tervist oled vist ikka üsna sageli värskes õhus viibinud?
Ma ei pea silmas eemalepeletamist, ma räägin pereelust. Mina pole pereinimene, sest kui ma oleks suhtes siis, et enda moodi elada, peaks ma eide lausa
maha lööma.
Ma pean silmas, et kui mees on pere loonud, aga ei taha tuhvli alla jääda, siis peab ta naisest füüsiliselt tugevam olema. Muidu pole mingit elu

Polli esimesele küsimusele jaatavalt vastanuid on aukartustäratav hulk
Elame 21.sajandil, Euroopas 
Aga ega peksmine pole Euroopas keelatud, ainult maha ei tohi lüüa
Ei olegi keelatud? Miks selle eest siis karmimatel juhtudel istuma pannakse?
Ilmselt selleks ,et naises on tärganud eneseaustus.
jaa äkki peaks peksma viljakotte vms nagu poksiring, et kaoks see viha kui ta juhul on, muidugi siis tekib küsimus et miks ma seda peksan ja kes on
see haige kuju kes mind vihale ajas....jälle kasu ei midagi
Ah,et vägivald.
Sinuga käitutakse täpselt nii nagu sa endaga käituda lubad.
Olen samal seisukohal
Ei näe mitte mingit õigustust et naine või mees peaks vägivalla ohver olema.Ja kui laseb on ta samasugune pask nagu vägivallatseja
Mina küll ei julgeks meesterahvast või üldse teist inimest oma nõrga käega äsama hakata Äkki saan sellise tou vastu, et ei tõusegi enam.
Olen
vägivalla vastane ja õnneks polegi ma ühtegi toud saanud:
Neid naisi on piisavalt kes oma mehi kas nüüd füüsiliselt kuid moraalselt vägivallaga kostitavad.Vägivalt ei pea ilmtingimata seostama sõnaga -äsama

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Olen samal seisukohal
Ei näe mitte mingit õigustust et naine või mees peaks vägivalla ohver olema.Ja kui laseb on ta samasugune pask nagu vägivallatseja
Mulle ei anna asu mõte, mida paar õhtut tagasi televisioonis, kolmeDOK-is näidati, peksvatest meestest ja mehest, kes valas üle naise bensiiniga ja
põlema pani .......
Eilseks olid siis kohalikud paparat¹od ka mehe üles otsinud ja uudiste saatesse vedanud, ning seal oli kuulda hoopis teistsugust versiooni
asjast?????
Kas on tõesti võimalik, et naine valetas???? Keda uskuda????
Ei saa seda küsimustikku täita, ma tahaks kõigile küsimustele jaatavalt vastata.
Alles ükspäev viskasin teda lumepalliga ja andsin laksu tagumikule, loomulikult olen teda ka tõuganud ja üldse oleme rüselenud ja maadelnud ja kõike
seda on ka tema teinud.
Küsimus ei ole tegevuses, vaid selles tundes mis sellega kaasneb.
ainus naisele valuteinud liigutus 11 aasta jooksul oli see, kui ta ühte mu HI-punkti liialt töötles ega jätnud järele, kui ma juba väga palusin -
lükkasin ta enda pealt ära (väljakannatamatu oli, noh) ja üks käsi sattus seejuures rinna peale. see pole äratõukamiseks just kõige parem koht.
vaimsetki vägivalda ei meenu, ehkki nt alavääristamiseks oleks olnud piisavalt põhjust ning ka ajendeid (silm silma, hammas hamba vastu).
Aastat 5 tagasi, oli käsil suuremat sorti projekt. Õhtul pimedas voodis oli vaja asja siis kaasaga arutada. Asi kulmineerus tulise vaidlusega. Olin selili ja seletasin kätega õhus ja kogemata läks käsi vastu mehe kätt. Ta andis vastu, samamoodi, aga kõvemini... Mäletan siiani.
Mulle on mõnest paarist jäänud mulje, et naine igatsebki sinist silma. Ta nagu ei oskaks selleta elada. Usun, et iga naine oskaks omale kaasa käest
sinise silma saada. Olgu kui flegmaatiline mees tahes. Milleks seda vaja on, ma ei tea, aga provotseerivaid mõrdasid olen küllaga näinud.
Aa, üks teooria mul on, leppimiskepist jäädakse sõltuvusse. 
Mulle jääb küll pigem mulje, et need tümitavad mehed on oma naistest targemad, ning suudavad olla ka head psühholoogid--rahusadamasse tüürides tehakse
naesele korralik ajuloputus, ning Temakene andestab kõik, lootes sinisilmselt, et enam nii ei juhtu....
Ja veelkord, tahtmata õigustada vägivaldset meest, on midagi ka naises valesti, vastasel korral pageks ta esimese tou järel, tagasi vaatamata...
Ah eks neid ole igasuguseid. Aga mul on üks konkreetne paarinäide, kus naine kasutab tundeid selleks, et tohlakat saada. Mees on igati ok ja
heatujuline, aga eit kasutab flirti (blääd, kus ma ei seedi seda sõna :lol
ja igat keemiat, et mees üle vindi keeraks ja enne ei jäta, kui nagu
maksavorst nurka lendab. Kõrtsis käia ei saa nendega üldse.
Nu seal on ilmselt vene juured v siis naene sm fänn 
Müramine, pepulaksud, selga hüppamised ja muud läbi naeru tegevused ei kuulu vast vägivalla alla.
Mul pole elu sees pähe tulnudki, et vihasena peaks meest loksutama, lööma või millegagi viskama. Olen korra olnud väga vihane ja siis põrnitsesin
tigedalt ning kõva häälega nõudsin, et mees minema läheks. Nagunii pidi minema mingile üritusele...
Isegi kui ma oleks 2m pikk ja suur tugev naine ning mu mees oleks pisike-pisike ei leiaks, et vihahoos oleks OK mees nagisse rippuma tõsta. 
Aga kuidas enesekaitsega on? Kui õbluke ja väike naine sulle pudrunuia, kööginoa või mis relvaga iganes kallale tuleb, kas siis võib talt selle ära võtta, vajadusel käsi väänates või koguni vastu lõugu andes kui muidu ei saa?
Lati, mul on sõbranna selline õbluke naine kes armastab oma mehi vihahoos nö "loksutada." Mina näiteks ei imesta, et ta venelasest eks teda
ka väänama asus. Eriti kui naisterahvas solvub ja vihastub iga mõttetu asja pärast, nt. kuna ei saa tähelepanu, telekapulti jne...
Ma usun, et kööginuga (pudrunui, triikraud või taignarull) tuleks kä!est ära võtta ja väänata rõngasse seni kuni maha rahuneb. Siis tuleks ruttu asjad
pakkida ja jooksu panna! Kes julgeks sellise kõrval magada? Äkki lööb öösel maha! 