
Tegin kapis suur puhastuse ja oh sa poiss mis selgus.Vanad nõud!!!Osa veel vanaema aegadest ja enamus aastatest 40-90.Kohutav mida kõike inimene
endale toll aal kokku ei ostnud.Ja mis seal salata ka unustanud nende eksistensi seal samas.
Nii siis mida teha n.n. vanade nõudega?Puruks peksta ja prügi mäele.Koguda kokku ja panna kastidega prügi kasti kõrvale?
Äki on kellelgi mõni nutikas mõte.???
ei tea, ära vast ära viska, ikkagi ajaloolised asjad, kunagi äkki kahetsed, kusagile müüki võib anda, eesti asjad pidid kuuldavasti taas väärtust omama...sentimentaalsus ja muu selline
Kingi/anna ära kellelegi kui ise ei vaja. Mis ühele vana, on teisele uus. 
Vii taaskäitlus kohta või noh, seal kus nt oma elu alustavad noored saavad kas tasuta või siis minimaalse raha eest endale teiste vanu asju soetada.
Muideks kui keegi teab, kus see täpselt asub, võiks aadressi panna, tahan ise sinna yhteist viia aga selgusetu kus see asub 
leidsin mingi sellise...
http://www.taaskasutus.ee/
Taaskasutuskeskusesse või mingisse misjoniasutusse. Need jagavad soovijaile edasi. Vähemalt sedalaadi üleskutseid, et "tooge oma kasutu kraam ja andke sellega abivajajaile võimalus" kõlab ju ikka ja jälle.
Tänud kõigile kes viitsisid kibada.Nüüd selge pilt.





noh vanad asjad on lahedad - nad tähendvad midagi. Olen eestiaegsed (I EW) asjad alles jätnud, nõukogudeaegne kama lendab tavaliselt minema (erandeid on).
Tasub küsida igasugustest turvakodude moodi kohtadest, sotsiaaltöötajatelt jne. Viljandis on mitu kohta, kus sellist kraami saab ära anda/müüa. Teiste
linnadega pole kursis.
Kirikute kogudused tegelevad ka selliste asjadega.
40-50 aastate nõudele paneks isegi käpa peale, kui alternatiiv oleks prügimäele saatmine. Lõppude lõpuks ikkagi juba pool sajandit. Teist sama palju
veel ja antiik valmis.
Aga üldiselt muidugi, taaskasutuskeskus on mõistlik koht.
Selliseid tõesti vanu asju hoiaks isegi alles kui neid vaid oleks.
Hetle aga ... mina just otsisin ema ja enda kappidest kokku nõukogudeaegseid lastepiltidega nõusid, taldrikuid eriti. Kodus on sellised
nõudehävitajad, et pole nagu mõtet uusi osta. Päris kena virna sain. Ent kuigi üks mõte oli, et nende puhul ei ole katki minnes kahju, siis nüüd on
need muutunud kuidagi nii erilisteks, lapsed söövad ka kohe meelsamini. Vaja ju teada saada, mis kellegi taldrikupõhjalt vastu vaatab. ja
naabripoisile kah lahe rääkida, et "sööd supi ära ja vahid miilitsaonu Stjopaga tõtt" - on üks miilitsa ja autoga taldrik lausa
.
Kui ma muidu nõukaaegseid nõusid eriti ei fänna, siis hetkel kasutusesolev valik mulle isegi meeldib. Kauaks neidki ...
Appikene Lola
Mul jube retro peal ja meenutan nyyd neid omaaegseid
taldrikuid ja klaase/tasse!!! Lahedad!
Ahaa .. Sina meenutad, aga mul on
Ma kunagi utsitasin ema uude korterisse kolides neid ära viskama. Loll olin, nüüd on jummalast vahvad ja täitsa kasutatavad. Ja nagunii ei ole nõud
igavesed ... Milleks nende eluiga veel ise lõpetama hakata, puruks pildumisega.
Need ju niiii lahedad
Ölympiakarud öhupallidega, robustsed Minni ja Mikihiired, oeh...!!!!
jumaldan vanu nõusid
on alles ja vahel ka kasutuses, isegi mu vanaema aegsed,: suhkrutoosid, kannud , livad jne. väga ilusad ja omapärased, ei anna ega müü neid kuhugi.
Nojah, aga kui neid nöusid on juba nii palju kogunenud? Mis siis ikka nendega teha? Vanad asjad kipuvad ju ka üksikud olema. Ühe tassi vötad
kohvitassiks, aga ülejäänud
meil ka selliseid vanu nõusid ja ikka kasutuses.
üldiselt ostetakse neid ka kokku. kui sa neist lahti tahad saada, siis pole ju ometi vaja kohe puruks peksta.
meil veel kasutuses isegi omal asjal käsitöö tootena potisetudelt ostetud savikauss ja mustpeade piltidega nõud mustpeade majast enne sõda.
Meil peaks mõned taaskasutuskeskused ju olema?
Lisatud: Tallinnas hoopis uuskasutuse nime all: http://www.uuskasutus.ee/
On minulgi vanaema savikausse. Hämmastavalt vastupidavad. Ilusad ka, aga väga rasked. Mitte ühegi raha eest ei müüks neid - emotsionaalne väärtus.
hoian hoolega vanu,vanaema salatikausse...need ju 60 a vanad ja imeilusad-lausa peolaua kaunistused