
Mitmeliikmeline pere teie arvates on see paras
Palju on hetkel teie peres liikmeid ja mida näitab vaimusilm tulevikus? Ideaalid? Palju
liikmeid-järeltulijaid, mis soost ja kui pika vanusevahega on teie ideaalis-reaalis? Millesena ja kellena näete oma laste tulevikku ja mis teete juba
hetkel selle kindlustamiseks? Ise avastasin just, et polegi sellele möelnud
vastan ka ise kohe kui olen järelkasvu magama saanud.
Mees naine ja kaks last! Soovitavalt siis poiss ja tydruk! rohkem tavaline inimene tänapäeva eestis endale lubad aei saa! Krt me just nagu tahame ja justnagu kardame seda pesamuna tegemist praegu.
mina ja mu poeg, see hetkel kogu mu pere
......igal juhul pole mul suurte perede vastu midagi kui nad hakkama saavad ja pere ikka perena koos on
Tsitaat:
Algne postitaja: murdjamees
Mees naine ja kaks last! Soovitavalt siis poiss ja tydruk! rohkem tavaline inimene tänapäeva eestis endale lubad aei saa! Krt me just nagu tahame ja justnagu kardame seda pesamuna tegemist praegu.
Aga ise just oma pisemat magama kussutades ja köuelanikule möeldes avastasin, et pole nende tuleviku kindlustamiseks midagi teinud
Minu allkirja
tänasest ja homsest vaadates ma sugugi ei imesta
minu pere moodustub minust ja minu kassist ja nii viimased 5 aastat
Paras on nii suhteline mõiste... momendil ühest lapsest täiesti piisab
Tulevikus... who knows?! Tütar võix ka olla... aga ma ei leia, et mul rohkem
kui kaks järeltulijat peax olema... samas ei või kinel olla, et kolmikud ühe soovitud lapse asemel ei sünni
Ei mõtle sellele, kes minu pojast saama peax... lasen tal endal otsustada... praegu teen ainult nii palju, et püüan tema silmaringi laiendada ja teda
mitmekülgselt harida 
Ega ma silmas pidanudki, et kes just temast saab, pean rohkem silmas nt.pangaarved, kindlustused, lepingud...jne...mida iganes, et lapsel oleks kord
kui tal täitub X-iga oma elu alustamiseks midagi kuskil...
No hetkel koosneb meie pere emast, isast ja kahest pisipojast (3,5 a ja 2 kuud). Ent soov on neli inimesehakatist. Ja kolmas tuleb siia perre juba
enne, kui teise lapse 3 aastat täis tiksub. Ja siis jääb loota, et jagub jaksu veel ka soovitud neljandale. Ainus asi on see, et ma olen enam kui
kindel, et kõik need põnnid saavad olema pojad. Võiks ju ka tüdruk olla, aga kui ei anta, pole ka lugu. Mulle meeste seltskond alati meeldind.
Aga unistustes tahaksin olla suure pere vanaema. Pilt on selline, et jõulude ajal katan lauda ja ootan oma nelja poega koos peredega meile. Ja neil
kõigil oleks vähemalt 3 ilmakodanikku.
Võib-olla ma olengi hull, aga ma tean, et tulen eluga toime. Kuidas, seda ärge küsige.
Lola69, Sinu puhul olen kindel, et sellega toime tuled
Imetlen Sinu meelekindlust ja seda, et tead täpselt mida tahad...
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
No hetkel koosneb meie pere emast, isast ja kahest pisipojast (3,5 a ja 2 kuud). Ent soov on neli inimesehakatist. Ja kolmas tuleb siia perre juba enne, kui teise lapse 3 aastat täis tiksub. Ja siis jääb loota, et jagub jaksu veel ka soovitud neljandale. Ainus asi on see, et ma olen enam kui kindel, et kõik need põnnid saavad olema pojad. Võiks ju ka tüdruk olla, aga kui ei anta, pole ka lugu. Mulle meeste seltskond alati meeldind.
Aga unistustes tahaksin olla suure pere vanaema. Pilt on selline, et jõulude ajal katan lauda ja ootan oma nelja poega koos peredega meile. Ja neil kõigil oleks vähemalt 3 ilmakodanikku.
Võib-olla ma olengi hull, aga ma tean, et tulen eluga toime. Kuidas, seda ärge küsige.
meil kodus on 4 naist ja suur papagoi
oma tuleviku pere mingeid kindlaid plaane küll veel eriti teinud pole (vara nagu veel ).. aga nii palju tean küll, et mõnus mees saab mul olema.. ja
lapsed teen alles siis, kui olen ennast majanduslikult korralikult kindlustanud ja elan mudu ka lahedasti ära (ka ilma meheta)- siis võin kindel olla,
et lapsel (lastel) kõik vajalik ja natuke rohkemgi veel olema saab.. laste arvu suhtes ei oska isegi oleteda..
Tsitaat:Siin see point peitubki, mix ei julge mõelda suurema pere peale... enne kui pole kindel, et suudan täisväärtusliku tuleviku kindlustada (nii mehega koos kui ka ilma temata) rohkem kui ühele lapsele, ei tule pisiperele ka lisa...
Algne postitaja: meryli
Ega ma silmas pidanudki, et kes just temast saab, pean rohkem silmas nt.pangaarved, kindlustused, lepingud...jne...mida iganes, et lapsel oleks kord kui tal täitub X-iga oma elu alustamiseks midagi kuskil...
Kaks last ikka peax olema. Aga need siis mitte pikakde vahedega, et oleks ika teineteisele mängukaaslasteks.
Praegu üksi olles on kaks muidugi palju.
Siis peax väga hea sissetulek olema.
Aga kes siis mehele minnes mõtleb, et peab kunagi üksi olema (no lastega) 
Meil hetkel : emme, issi, poja 4,2 ja tütreke 8 kuune - murdjamehe ideaal niisiis. Praegu isu ega plaani kolmanda jaoks pole, kuid keegi ei
garanteeri, et 10 aasta pärast kole titeisu peale ei tule - no vanus ju lubab veel. Ju siis tuleb ka pesamuna, kindlat ei'd pole kumbki öelnud.
Arvan, et mõlemad variandid on nö. parajad.
järgmine aasta 1 tulekul ja hiljem kunagi sooviks veel 3 siis aitab kah 
Mina ootan juba seda aega, kui lapsi hakkan saama ..
Ja tahan kindlasti kolm last
Ja hakkama saan kah kindlasti .. minust tuleb arvatavasti hea ema 

ja pealegi paras on nii palju kui kanda suudad või kui üle ääre ajama ei hakka 
Praegu koosneb mu pere minust ja lapsest... Ideaalis võiks olla ikka issi ka ja tulevikus tahaks ühte või kahte last veel. Laste vanusevahe võiks olla
3 a piires, mitte rohkem.
Kuidas olen tulevikku kindlustanud...ei kuidagi veel, praegu üritame lihtsalt elu sees hoida ja ei saa mingit stardiraha kogumist alustada, aga hiljem
kindlasti.
Lapse tulevikku ei oska nagu paika panna, see kujuneb ise, aga põhimõtetele ja elu vaadetele üritan ikka õige suuna kätte näidata. 
Minu pere koosneb emmest, issist, tütar 13, poeg 5, poeg 2, kass, kaks rotti ja üks mini hiir. Arvan et Eesti iivet tõstetud küll. Ideaalis võis
esimesed kaks last teha noorest peast ja pesamuna siis hiljem aga mitte nii nagu mina - kukkusin vanast peast hoogu.
jah siin pidi vist oma pere suuruse ka ära ütlema.Mul praegu siis mina naine ja tytar 3, 5 aastane enamvähem.aga mul 10 aastane poeg ka.kes küll välismaal alaliselt viibib. Ja pesamuna oleks siis mulle kolmas ja naisele teine ja rohkem krt küll teha teisi ei julgeks.
.... ja rohkem krt küll teha teisi ei julgeks.
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
.... ja rohkem krt küll teha teisi ei julgeks.
Tsitaat:
Algne postitaja: ipsu
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
.... ja rohkem krt küll teha teisi ei julgeks.
Teha ju võiks, see ju kõikse meeldivam protsess, kuid kes neid hiljem kasvatada jõuaks...ma arvan
mjaa
/me tahaks veel poega kah, tütar juba on ja kax last paariaastase vahega on igati normaalne
Selle kandmise ja sünnitamise osas võiks ma sellega ainult tegeledagi. Pole midagi mõnusamat ... Aga jah, kasvatada ka vaja. Ja tulevikku kindlustada. Ja siinkohal ma arvan, et enam kui neljaga ma võin hätta jääda. Pole ju enam päris plikake. Kuigi vara veel lõplikke märke maha panna.
/me tahaks tütart, kaks poega juba nagu on. Aga vaevalt et antasse. Ja seitset venda nagu ka kirjutama hakata ei taha. Meest sai ähvardatud (nu egas
ma alati tõsiselt), et kui teine kah poiss, siis kolmanda tegemiseks korraldan konkursi. Et neile siis, kel tütreid ette näidata vähemalt 3.
Aga ma ei usu, et issand siis kah tütre annab. Pigem saab mees vist poja
Kuule lola ma tean jälle ühte kolme tytrega kes seni teeb kuni poja saab! Äkki peaksite vahetama?
Kuule murdja, mida vahetama? Mehed naised ää või?
Ega muud vist üle jää, sest 7-t venda nagu ei tahaks. Ei saa kirikugi minna.
mul kah üx relvavend kolme tütre isa kas vaja kontaktandmed anda?
No järgmise tahaks hakkama panna augustis 2004. Sinnani veel aega. Aga ma pean meeles.
Mina planeerin pärast ülikooli veel ühe tütre saamist.
Praegu on 1 tütar.
No arvan et ema+isa+laps+laps=norm perekond
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
.... ja rohkem krt küll teha teisi ei julgeks.
Oi....meid on palju
Mina, mees, poeg, 2 tütart ja koer.
Kui palju oleks paras? Noh nii palju ikka, et kõik tuppa ära mahuksid ja keegi uksetaga külmetama ei peaks

meid hetkel kokku 6 kahetoalises pisikeses korteris, 7 on suur koer. samas, lapsi tahaks tulevikus veel palju-palju.
Mina eelpool postitajatega selles suhtes nõus pole, et lapsele peab nii kangesti selle tuleviku kindlustama. Et noh...elamine ja kindlustused ja
suured stardirahad jne jne. Mille nimel siis laps peaks elus edasi püüdlema? Mis kergelt tulnud, see kergelt läinud!
Hariduse andmine on põhiline. Ülejäänu ikka laps tehku, kui juba pesast välja lendab. Iseenese ülestöötamine ikka laste endi kätes. Mina küll ei leia,
et peaks sillutama hästi lihtsa ja libeda tee lastele.
Enamus ikka elus hakkama saavad ja ise tööd rabavad ja oma elu üles ehitavad. Miks tänapäeval küll arvatakse, et lapsel peab ellu astudes kõik olemas
olema?
Kui on lapsepõlves olemas olnud armastus, kodusoojus, mõistmine, ja vanemad on kasvatanud ta tubliks ja töökaks inimeseks, siis sellest ka
piisab...edasi püüdleb laps juba ise ja oma soovide kohaselt. Oma teenitut ja kogutut ikka palju rohkem hinnatakse ja hoitakse, kui taevast sülle
kukkunut.
See minu arvamus ainult. Eks igaüks ela nii kuidas ise heaks arvab ja annab lastele eluks selle kaasa mida vajalikuks peab. Mina annan neile kaasa
armastuse, hoolimise ja austuse teiste inimeste vastu, töötahte ja hariduse. Ülejäänu on juba nende endi teha.
Loomulikult, kui nad suurena abi vajavad...ka materiaalset...ikka üritan aidata. Aga ennekõike peab inimene ka ise pingutama.
Ega ma ise kah just kõike lastele ette taha ära teha püüa. Kuid kindlustused täisealiseks saamise ajaks olen teinud. Pisemale nüüd detsembris. Saavad vähemalt kooli stardirahagi. Ega see kõrgharidus tasuta jää, üha enam kisub rahaliseks. Ja see küll kurb, kui peab suunda elus valima esmajärjekorras rahakoti, õieti selle raha puudumise järgi.
5 = ema+isa+laps+laps+laps (kõikvõimalikud soodustused, mis 3-lapselistele on määratud, saime kunagi ntx. telefoni tänu sellele eelisjärjekorras .. muidu oleks pidanud veel 10 aastat nõukogude aja lõppemist ootama .. tänapäeval teised lood .. )
Tsitaat:
Teha ju võiks, see ju kõikse meeldivam protsess, kuid kes neid hiljem kasvatada jõuaks...ma arvan

Omal veel pere pole aga arvan, et 4. liikmeline oleks tore kyll (mina, naine, poeg, tytar)...
Hetkel pere nelja liikmeline - isa, ema tütar 11 ja poeg 1,2aastane.Olen siiani mõelnud, et kaks last on nagu paras ports, aga viimasel ajal leian end
ikka suht tihti juurdlemas ka kolmanda lapse üle. Ja ehk ta kunagi ka tuleb, kui selleks valmis oleme
See paras on küllaltki suhteline mõiste. Mõnel üks ja leiab et see on just sobiv. Teisel kuus ja ei saa aru et miks seda liiga paljuks peetakse
Paras vist siis kui tunned et ikka hakkama saad veel. Või et kui isegi natu jääb jaksu ülegi. Just niipalju, kui paljudele suudad kodu pakkuda ja
armastust
Omal kolm neid tibusid hetkel. Ja miks ka mitte kunagi üks väike pesamuna veel. Hetkel aga just piisav arv
Kuid tulevik neil... No selle nad siiski ise ehk määravad-valivad. Minu roll vaid pakkuda neile nii heal tasemel haridust kui vähekegi võimalik,
edasine juba nende endi teha om 
Miinimum on mina,minu mees ja kaks last...maksimumi ei julge lubada 
Kolm liiget peres ja mulle paras!Ja tütar 17 juba.Minu jaoks normaalne...
Mina ja kolm last T-P-T...10-11-12
Kuskilt lugesin, et naine pidi alateadlikult sünnitama nii palju lapsi, kui ta üksi ülesse kasvatada suudab...Momendil ei kurda ja tulevik on
helge
Praegu oleme mehega kahekesi aga detsembri kuus peaks ka kolmas pereliige tulema. Minu unistus on vähemalt 2 last - kuna esimene on tõenäoliselt tütar
siis järgmine võiks poiss olla... Ja tema võiks tulla nii 4-5 a pärast
Kui majanduslik olukord lubab siis võiks ka kuni neli last olla, oleksin
täitsa rahul... vist...
...no ei teagi palju paras on , nii ei saagi võtta. Meid siis viis ja üks pesast välja lennanud juba , seega neli alles
Ise olin üksik laps ja oma lastele seda saatust ei tahtnud........
siiski.....paras on nii palju , et sa ise oma eluga toime tuled ja need suud kenasti ära ka toita jõuad ja katta samuti...
Ilma et kuskile kätt väristama läheksid ja abi ootaksid ...
Olenevalt inimestest - ise olen ainus laps ja noh...eks on muidugi olnud perioode, kus vennast või õest mõelnud olen.
Enda, kunagises peres, võiks olla, vähemalt üks laps, esialgu.
Kuid jah, mis seal salata -
suuremates peredes võivad lapsed paremini teistega arvestamise ja jagamise poolt endis kasvatada.
Mõlemal kaks poolt, nii väiksel perel kui ka suuremal.
Paras on ehk siis, kui üheskoos on hea. 
oleme neljakesi, mina, naine, tütar ja poeg. Minu arust täiesti paras. Võib olla millagi hiljem veel üks, aga praegu seda veel ei plaani, saaks nende
kahega hakkama
kolm
Tsitaat:Näedsa, ma pean kogunisti omi sõnu sööma. Hakkamapanekust on nüüdseks saand juba ajalugu. Pigem kipub ta siia ilma pea kohe augustikuu lõppedes
Algne postitaja: Lola69
No järgmise tahaks hakkama panna augustis 2004. Sinnani veel aega. Aga ma pean meeles.
Vahva ju. tubli oled , Lola !!!
meil issi, emmme, tütar, poeg kahe aastase vahega, koer, kaks kassi ja palju muid perekonda mitte kuuluvaid pudulojuseid. Üks tita veel arutamisel, emme tahab ka vahepeal tööl käia. Äkki saab issi vahepeal ka isapuhkust nautima jääda.
4-5 on ikka paras ma arvan
Mulle on ema kunagi öelnud, et üks laps oli nagu vähevõitu, aga kaks jälle palju.
Ikka paar last on paras arv olnud. Ei siis ole neil varbad paljaks jäänud ja Aabitsad on nad kah saanud
Tahaks ka lapsi,aga tulevikus,veel on vara.
Vähemalt 3 last sest kui sul on üks ja sellest ka pätt tuleb siis oled sa ikka samahea, kui üksi… ainult mitte siis, kui ta järjekordselt vanglast vabanedes su juurde raha tuleb küsima. Aga kui on kolm siis on tõenäosus suurem, et üks neist sind hiljem vanadekodusse paigutab… sry ei tahtnud kellegile pettumust valmistada aga see on lihtsalt reaalsus!
Nii öelda, et kirjeldatu Njäu versioonis on reaalsus, on küll vildakas. Miks peaks see rohkem reaalsus olema kui kuuelapseline pere, kus keegi pole kunagi ei vangis ega tingimisi vangis viibinud.
Pere peab olema täpselt nii suur et suudad võimaldada lastele kõik tema normaalseks arenguks ja pakkuda talle kvaliteetset ja elamisväärset elu.Arv ei
ole absoluutselt oluline.
Njäu põhjendus on tagasihoidlikult kohtlane kui mitte öelda debiilne.Sama hästi võiks öelda et tingimata peab olema rohkem kui üks sest kui osad surma
saavad siis tõenäolsus et kõik surma saavad on väike.
Sorry kohatu võerluse pärast
Tsitaat:Mis siis saab, kui kõigist kolmest pätid saavad?
Algne postitaja: Njäu
Vähemalt 3 last sest kui sul on üks ja sellest ka pätt tuleb siis oled sa ikka samahea, kui üksi
Alla kolme lapse on ikka vähe küll, kui aga jaksu on siis ka 7 poega oleks tore.
Ole originaalne....seitse venda tegi juba aleksis kivi valmis.
mida rohkem seda uhkem, eks igaüks ise tea kui palju on palju
Ma loll mõtlesin, et mitu korda öö jooksul, aga see oli vist teises rubriigis
Et siis mitu last?
No pooltes peredes Eestis kasvatab lapsi üks vanem, neist 80 % - ema.
Paras oleks kui oleksid mõlemad vanemad... või vähemalt asendusisa...
Laste arv muidugi ontlikes peredes planeeritakse, aga enamasti tulevad nad planeerimata, mispuhul oleks selline universaalne soovitus: et planeerige
kõigepealt abielu (tänapäeval - kooselu) nii ütleme lapse 12. eluaastani, kui selles pole kindel, siis ärge parem lapsi üldse planeerige...
See küss sündis küll vist mõnes Hiina SV foorumis?
Paras kogus on niipalju, kui suudetakse anda meeldivaid mälestusi lapsepõlvest, ning väärikat olemist täiskasvanuna.
Valikute küsimus. Arvan aga, et niipalju kui toita , katta ja koolitada jõuab just niipalju on paras 