
nimelt, tahaks majja paigaldada vee põrandasoojenduse.
kas keegi võiks anda või öelda, kust saaks skeemid, mille alusel saaks ise selle paigaldada? vajalike vidinate ostmisega ei tekiks probleeme aga just
õige paigaldamine nõuab teadmisi. võibolla oskab keegi öelda ka ligikaudse hinna, mis see kokku võiks maksma minna. ruutmeetreid oleks 120.
kui keskkoolis füüsikat õppinud oled siis saad hakkama, kasuta loogikat.
Siin mõned lingid veega põrandasoojendusest;
http://www.octopus.ee/poranda.html
http://www.staatus.ee/index.php?PID=pages&MenuID=2
http://www.begores.com/juhendid/ehitusteave_2004.pdf
Mingisugune paigaldusjuhend:
http://www.soojuspump.ee/tooted/Tehnjuhendnet.pdf
umbes nii: penoplast alla(kindlasti ka seina ääred), kile selle peale, seejärel armatuur millele kinnitada toru (kui õieti mäletan siis ca15cm sammuga) seejärel segu selga ja valmis ta ongi. Segu peaks olema üle toru vähemalt paar senti
4a. tagasi see BG-Ehitus mulle projekteeris ja paigaldas NERUS tüüpi põrandakütte koos kollektoritega ja maksma läks see mu meelest 33 k.eeku.Maja mul umbes sama suure köetava pinnaga,kui sinul.Aga see isetegemise variant...OK,tee ise,aga projekteerida lase küll.Seal vaja kõikide sektsioonide hüdrauliline tasakaal saavutada,märjad ruumid veel omaette arvestusega etc,etc! Vajadusel küsi julgelt privaatselt lisa! Mul ka projekt alles.
Suured tänud vajalike linkide ja info eest. Ise ei suutnud neid üles leida, kuigi sai otsitud.
Tuleb välja, et see ei olegi nii kallis lõbu, ise arvasin, et on veel kallim. Loodan et hinnad pole eriti muutunud paari aastaga.
küsiks siis veel, kas põrandasoojenduse peale võib parketti panna? ega see juhuslikult soojuse tõttu kokku ei kuiva ja ei pragune?
Ei kuiva ja ei pragune. Laminaatparkett ongi parim kuna tema soojusjuhtivus on oluliselt suurem puidu omast.
Sõbral on 60 ruudune korter põrandaküttega(vesi) ja põrandal keskhinnaklassi laminaat. Juba aasta on ta seal kenasti elanud ja pole põrandaga mingeid
probleeme.
küsimus täiesti õiguststud ..... laminaadiga pole küll mingit probleemi-see ei idane-mädane!Nat.parket aga peaks jah olema absol.kuiv,ilma
jääkniiskuseta.Aga palun ära arva,et see põrand hakkab sul tuntavalt soe olema ..... normaalse toatemperatuuri saavutamisex ka -20 välistemperatuuri
puhul,et "tõuse" põrandatemperatuur üle 32-33 kraadi. Kui vaja põrandatemp. rohkem tõsta,on sul ruumi välispiirete soojustakistus ebapiisav
või ämm akna lahti unustanud
!
mõtlesime panna ikka nat.parketti. nüüd aga lugesin, et põranda temperatuur ei tohi parketi puhul ületada 27 kraadi ja temp. kõikumine ei tohiks
ületada 3-4 kraadi ööpäevas. ning põrandasoojenduse puhul peab kasutama 22mm paksust parketti tavalise 15/16mm asemel.
exactly--> sa ütlesid siin, et 32-33 kraadi ja kui vaja, siis veel temp. tõsta...? tuleb välja, et see temp. on liiga kõrge parketi jaoks,
st. lühendaks parketi iga ja ta praguneks kiiresti. kogemusi on? kuidas siis sellega jääb, kas kannatab ka kõrgemat temp.? muide, kas oled oma
põrandasoojendusega rahul või muudaks midagi? olen veel kuulnud, et põrandasoojendus suudab toa nii soojaks teha, et mingeid radikaid polegi vaja. kas
vastab tõele? et "paigalda põranda soojendus ja unusta radikad" ?
Sõbral on kaks tuba ja vannituba kõigil eraldi juhtimine ja regulaatorid. Kogu süsteem läks 30000 koos põranda valamisega. Kui see küte põhja keerata on toas totaalne saun seal pole võimalik elada. Põrand muutub ebamugavalt soojaks. Tal tavaliselt reguleeritud kusagil miinimumi läheduses. Küttearved väiksemad kui sama ruutmeetrite radika küttega ( võrreldes majas seespool oleva naaberkorteriga, neil kõigil on igal korteril oma soojaarvesti mis on tegelt kuradi kallis lõbu) kuna soojus jaotub ühtlasemalt. Sõbral on katuse ja äärekorter nii et kõige külmem variant. Põrandakütet ei soovita arstid eriti laste puhul. Jalgade vereringe, immuunsüsteem ja muud. Otsi ise.
Olen küll väga rahul!
Aga kui tõesti keegi väidab,et põrandasoojendusega kulub vähem sooja,siis see on tingitud ainult sellest,et sooja põranada puhul talub inimene ennast
komfortselt ka madalama ümbritseva temperatuuri puhul-see inimese füsioloogiline omapära,mitte see,et energiajäävuse seadus ei kehtiks!
Ja muidugi pole põrandakütte puhul vaja muid küttekehasid.
Ja veel ..... kui päike või mõni muu soojusallikas kütab toa soojaks,siis põrandaküte enam soojust ei väljasta,kuna köetava ruumi ja põranada
temperatuurid võrdsustuvad ...... see nagu "tasuta" automaatika funktsioon kaasas
!
Parim kattematerjal põrandakütte puhul oleks plaat (kivi), kuna juhib hästi soojust. Naturaalne puit on väga halb soojusjuht ja seetõttu suureneb
teataval määral küttekulu, kuna põrandasse juhitava vee temperatuuri tuleb tõsta.
Puidule võiks veel eelistada korki või siis eelpool nimetatud laminaati (seda juhul, kui ei ole eelistatud naturaalne materjal).
Võiks veel lisada, et temperatuuri reguleerimiseks on võimalik lisada automaatika, mis jälgib ise välistemperatuuri muutust ning reguleerib
automaatselt vee temperatuuri.
Ma loodan,et sa Muhhin teed nalja.....
Kehvem soojusülekanne ei suurenda kuidagi küttekulu,vaid ainult nn.hilistustegurit.Kui võimalik meeles pidada,siis paluks arvestada,et küttekulu
suurendab Ainult! soojuse äraandmine nn.soojalt külmale,mitte soojusülekande ajakoefitsient!
Põrandakütte temp. reguleerimine printsiibil funktsioon välistemperatuurist ei ole otstarbekas,kuna küttekeha,antud juhul kogu põrandapind oma suure
massiga on väga suure inertsiga ja ei järgi kiiret soojuskandja temperatuuri muutu!
Ja see sinu viimane väide kehtib just halva soojusjuhi puhul. Kivi kasutades seda probleemi ei ole.
Palun vaata 5.klassi füüsika õpikust järgi,mis asi on mass!
põrandakütte halb mõju vereringele jne ei ole just päris tark jutt. Kuna temp jääb jääb suhteliselt madalaks. seega ära seda juttu eriti tõsiselt võta.
Tsitaat:
Algne postitaja: exactly
Palun vaata 5.klassi füüsika õpikust järgi,mis asi on mass!
härrad kui teil ühel on valget värvi ahi ja teisel musta värvi ahi, kumb saab toa soojaks vähemate arvude puudega? Puud ja õue ja enne kytmist toa temp ning hoone seinte jne soojajuhtivus võtta võrdseks.
Ok,puude hulk jääb ikkagi lihtsustatult samaks(kui mitte arvestada erinevate puuliikide soojusväljastust ja puuhalgude erinevat niiskust).Küll aga on
erinev soojusülekande kiirus soojuskiirgurist ruumi .......
Palun püüda endale selgeks teha seda,et ka soojusega on nii....et täpselt nii palju kui toodad,saad ka kulutada,ainult kulutamise kiirused võivad olla
erinevad....
OK teeme siis nii et jääb samaks
Tsitaat:
Algne postitaja: exactly
Ok,puude hulk jääb ikkagi lihtsustatult samaks(kui mitte arvestada erinevate puuliikide soojusväljastust ja puuhalgude erinevat niiskust).Küll aga on erinev soojusülekande kiirus soojuskiirgurist ruumi .......
Palun püüda endale selgeks teha seda,et ka soojusega on nii....et täpselt nii palju kui toodad,saad ka kulutada,ainult kulutamise kiirused võivad olla erinevad....
Täiendaks siis isegi neid niigi tarku ridu oma kaunite üllitistega.. kuna isegi juba 7 aastat igapäevatööna just sellega kokku puutunud.
Väide, et põrandakütet ei soovita arstid laste ja ka vanurite puhul, et neil jalad paiste ja kupud otsa ette võivad saada, tuleneb sellest, kui
näiteks su uuel põrandaküttega toal on millegipärast suured soojakaod (vanad aknad, uusehitiste puhul ka veel lõpetamata soojustus jne) ja seetõttu
tuleb põranda temperatuur keerata 20 kraadi hoidmiseks oluliselt (käega tuntavalt) kõrgemaks. Korralikult soojustatud ruumi puhul on talvel kõige
külmemal ajal põranda temperatuur kuni 3 kraadi suurem ruumitemperatuurist (oma maja näitel), mis on nii väike vahe, et käega katsudes / ninaga
nuusutades
sa neid temperatuurierinevusi veel ei taju. Samas võib selline olukord tekkida ka ühiskondlikes ruumides, kus näiteks juuksuritöökojas
pandi põrandaküte, aga uks oli tänavale ja talvel inimesed käivad sisse- välja ja soojakaod olid suured, siis need tädid antud küttesüsteemi eest küll
tänulikud ei olnud.
Põrandaküte võrreldes näiteks radikatega võtab vähem energiat kuna soojus jaotatakse ühtlaselt kogu üle ruumi - radika puhul kütame ruumi üht osa üle
selleks, et teises nurgas normaalne temperatuur oleks.
Mis puudutab põrandaküttega toas sauna korraldamisest, siis sellega tasub olla küll ettevaatlik, paljud tootjad kirjutavad oma materjalidele sellised
reeglid ette ja paljudel on see nõue, et parketi all olev temperatuur ei tohi ületada 27-28 kraadi. Kui see ei suuda su soojakadude tõttu hoida ruumis
sobivat temperatuuri, siis "natuke" võib ju juurde keerata. Muidu laske minugi poolest või vesi keema seal all
Mis veel.. ruumi kütmisel sobivad igasugu pinnakatted, siis on ju meile primaarne õhu temperatuur. Sama tegeliku pinnatemperatuuri juures me lihtsalt
tunnetame neid käega katsudes erinevalt.. see on põhjus miks mina praegu popina tunduvat puit katet vannitubadesse ei soovita, sest seal reeglina
tahetakse palja talla alla tuntavalt sooja põrandat ja seda me tunnetame sama temperatuuri juures kivipinnalt kõige paremini.. - seal on meil oluline
"tuntav" põrandatemperatuur... aga mõnel on jälle disain tähtsam..
Ja veel olen lugenud seda, et ruumis optimaalse temperatuuriprofiili saavutamiseks loetakse põrandaküttele paremuselt järgmiseks laekütet (sisuliselt
sama nagu põrandaküte, aga soojuskiirgur asub laes). Seintel asuvad küttekehad on kõige ebasobivamad.
Tuleb aga juurde märkida, et ma ise pole kuulnud, ega ka näinud, et kegi laekütte oleks endale paigaldanud.
Kuidas laeküttega õhu konvektsioon tagatakse? Sundventilatsioon? Eriti ebameeldiv on kui pealagi higistab ja jalad on külmas. Mind kohutavalt häirivad ustel olevad soojakardinad mis talvel hõõguvad ja pead kuumutavad. Kui panna laetemperatuur nii kõrgeks et IP kiirgus ka põrandat soojendab, siis on ajudega karmid lood. Mulle ei jõua füüsikaliselt kohale kuidas saab laeküte üldse toimida. Mis mõte tal on. Õhku on ühtlaselt kiirgusega jube raske soojendada nagu ka vedelikku, mõlemil juhul aitab konvektsioon, mis aga toimib tiba teistpidi kui laekütte variant.
Vaata, sealsamas kohas sai ka minu mõistus otsa. Aga mingi graafik näitas, et optimaalne temperatuur on 10 - 20 cm kõrgemal, kui põrandakütet kasutades. Seinaküttega võrreldes oli vahe vist üle 30 cm.
laeküte?!?!? ajud kärssavad ära ju... minu teada on soojusel tendents ikka ülessepoole pürgida. järelikult ruumi alumine osa jääks külmaks ja üldse
laesoojendusega kütaks ju ülemise korruse rahva põrandat! ok, mul sellist probleemi pole aga pööningut ja katust soojendama ka ei hakkaks.
ma suutsin siin teie kirjutiste põhjal isa veenda, et kevadel, kui soojaks läheb, paigaldeks ikka tervesse majja vee põrandakütte, aga täna kuulsin,
et üks tema tuttav hakkas rääkima selle kahjulikkusest, jne. ameeriklased olevat avastanud, et elektri põrandaküte tekitavat vähki ja vee oma pidi ka
halvasti mõjuma jne. arvamusi/kogemusi on? kuigi samas arvan, et see ei saa olla kahjulikum kui suitsetamine, tööstuslikud heitgaasid,
kõrgepingeliinid jne. ning kui hakata iga asja kohta mõtlema, et mis võib juhtuda jne, no milleks siis elada???
Üle aegade üx arendavamaid teemasid....pole küll omal vaja läinud aga tean nüüd vahest ka selles teemas kaasa rääkida
Sõbranna küll lasi sellise
kütte omale vannituppa panna aga jättis selle proffide teha ilma, et sinna ise süvenex. Ja kas naisteraffas peaxki nii pädev selles kõiges olema
ja vee oma pidi ka halvasti mõjuma jne.
laeküte......no kui füüsikaseadused ka peale valimisi kehtivad,siis kuidas see suht nõrguke soojus seal ülevalt alla saada
?
Tegelt laekütet kasutatakse ikka põllumajanduses ja soojusallikateks on infrapunakiirgurid.
Aga mis USA-sse puutub .... siiis sealsete järgi on absoluutselt kõik absoluutselt tervisele kahjulik .... hea,et mu õpingud seal enne otsa said,kui
mu päevad selles maailmas.
to:li-li ... põrandaküttealased teadmised naistele väga olulised, sest pahatihti on nad alumised.....
!
Mina soovitaks eluruumidesse radiaatorid paigaldada. Jalg tahab siiski jahedamat temperatuuri, seda eriti laste karastamise mõttes. Soojusta lihtsalt
põrandad hästi ära. Ka aknad, nurgad. Külmatunde põrandal tekitab tõmbus, mis põhjustatud seinte, akende ebatihedusest.
Aga see vaid minu eelistus.
Tsitaat:
Algne postitaja: exactly
Aga mis USA-sse puutub .... siiis sealsete järgi on absoluutselt kõik absoluutselt tervisele kahjulik ....
Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
Ja kas naisteraffas peaxki nii pädev selles kõiges olema![]()
. Ei maksa pimesi usaldada objektil jooksvat hallivatimeest...
Heh...kui minu elamine kord putitamist tahab, siis leian ilmselt siit palju nõuandjaid ja ei pea oma väikest peakolu sellega hetkel vaevama
mulle küll meeldib ehitusasjadega kursis olla. teeme praegu remonti, ehitusmeheks on küll isa, aga tal on ikka päris palju kogemusi igas valdkonnas,
no ja ta ikka improviseerib palju. aga tihtipeale ütlen ka mina sõna sekka, esitan küsimusi ja siis pakun välja oma lahenduse probleemile. siiamaani
on minu nõu kuulda võtnud nii 90% ulatuses ja neil 10% kordadel on ta teinud omamoodi ja hiljem kahetsenud ja ümber teinud. ja mina olen kahjurõõmsalt
naernud
.
Tsitaat:
Algne postitaja: reheline
Mina soovitaks eluruumidesse radiaatorid paigaldada. Jalg tahab siiski jahedamat temperatuuri, seda eriti laste karastamise mõttes. Soojusta lihtsalt põrandad hästi ära. Ka aknad, nurgad. Külmatunde põrandal tekitab tõmbus, mis põhjustatud seinte, akende ebatihedusest.
Aga see vaid minu eelistus.
kui sul see elamine nii tihe ja soojustatud on ..... siis varsti tekib sul küsimus ventilatsiooni osas,ehk kuidas kindlustada nõutav 1,5x õhuvahetus
tunnis eluruumis.Aga ventilatsioon peab muidugi olema "organiseeritud", mitte juhuslik läbi igasuguste pragude...(pean silmas hoones olevaid
pragusid
)
Tsitaat:
Algne postitaja: roswell23
. ja mina olen kahjurõõmsalt naernud.
seda küll... oleme ventilatsiooni peale ka juba mõelnud, eks see tuleb ka paigaldada. paar ehitusmeest on konsultatsioone ka jaganud. hetkel on aga
kasutusel veel vana süsteem--> aken paariks minutiks lahti, õhk sisse, aken kinni. 
hmm, esiteks nii palju et, soetasin endale just korteri mis on puhas karp(siseviimistlus tegemata) ning arvasin et teen oma vannitoa nagu ikka: viskan
küttekehaks sisse elektri, ja asi korras. Kuid siis sattusin siia foorumisse, lugesin läbi Teie tähtsa ja targa jutuajamise, ning mulle hakkas see
veega varjant huvi pakkuma. Olen küll kokku puutunud igasugu ehitus teemadega, kuid vannitoad kui sellised on alati olnud selline kauge teema. Kuid
nüüd on plaanis oma jõududega ehitada ülesse kogu korter. Sõbrad - kes parasjagu mida oskab, ise nii võrd kui võrd midagi, praktiliselt kõik tööd on
kaetud kellegiga, ainult see sama põrandaküte on selline lamp. Nii et sellest ja küsimus, et: kas on võimalik ka selline varjant, et soojavee toru
vean enne kraani jõudmist mõõda põrandat laiali, peale cm segu ja plaat?
kardan et see nii lihtne pole, eeldan et vesi peaks seal ringi käima, mida teha, mingi pump vahele? kuidas see skeem peaks välja nägema? põranda pinda
on umbes 6 m2
usun et küsimus võib olla suht naiivne, kuid igasugune abi on teretulnud...
Soe vesi peab tõepoolest tsirkuleerima kogu aeg põrandas, tagamaks ühtlast temperatuuri ruumis.
Nagu ma aru saan, siis sa mõtled n.ö joogivee soojatoru vedamist? Ma ei kujuta ette kuidas sa tagad selle tsirkuleerimist ja pidevalt soojas
püsimist... jätad kraani jooksma
Antud väikse ruumi puhul tundub elektrikaabel õigem..
Tsitaat:
Algne postitaja: fenzo
usun et küsimus võib olla suht naiivne, kuid igasugune abi on teretulnud...![]()
!