
Ma olen alati hobuseid kartnud, või õigemini on see olnud aukartus. Nüüd aga tekkis ei-tea-kust idee ratsutamine selgeks õppida. Kui kellelgi oleks
selles suhtes nõu anda ja kogemusi jagada, siis oleksin väga tänulik 
Mina enne hobuseid ratsastaksin sinu asemel mõnd aega mehi!! Tuleb odavam ja kukkuma ei pea ka nii kõrgelt ja mis oluline -sa saad seda teha ka ilma
sadulata ja alasti.ratsutamisega sel moel on mõningaid probleeme!
TJ
P S Äraaetud hobused jäetakse maha!
Ekstreemsemat varianti ei soovita(igaks juhuks)
jeesus maria (karjatas eit)!!! Ma avasin selle teema lihtsalt sellepärast, et mind tõesti on hakanud hobused huvitama. Seks ei puutu praegu üldse
siia. Mul on tunne, et sa soovitaks ükskõik missuguse hobi seksi vastu välja vahetada....maailmas on aga niipalju muid asju kah LISAKS seksile, mis
võivad väääga huvitavad ja kasulikud olla.
Sa ikka jätkad üllatamist
Aga aitähh selle sõbraliku nõuande eest
Ic, rahu, Hr. Dillinger kahjuks seostab kõike seksiga - näljane pidavat ikka leivast rääkima
- kuid jah, nõu ei oska muud anda kui, et uuri, kus
sinu lähedal mõni surem tall asub, kus saaksid hakata õppimas käia. Kuskandist oled, äkki saaks mõne vihje anda... Tartu lähistel oleks paar head
kohta soovitada
/me ka üritas ratsutamist selgeks saada ülikoolipäevil, kuid vist pelgasin liigselt kõrgust, väga ei julgend kimada.... Poni seljas oli hea ja kindel

Ka sina jätkad üllatamist! Ratsutamine on nii sexikas spordiala!! Kuidas saab üleüldse sexi ja ratsutamist eraldi käsitleda?Ma pidin juba kisa tõstma,
et vales foorumis postitus aga selgub, et see oli taotluslik!!?
Aga jah kusagil oli see hea koduse rodeo anekdoot!
A la võta naist tagant! Sosista talle enne ekstaasijõudmist kõrva-Syu sõbranna teeb seda oluliselt paremini! Siis püüa 8 sekundit sees/seljas
püsida!!
Irw!
Huvitav kas sama asja saaks kuidagi naiste jaoks ringi teha?
A la tehke seda ratsaasendis.Kui mehel hakkavad silmad kergelt punni minema, ütle rahulikult mehele-sul on ikka krdi väike riist-kas sul häbi ka on?!
Ja püüa 8 sekki otsas püsida!!
TJ
irrwww...Kuule dillinger, seksi teemadel on siin sellest kõigest kindlasti juttu olnud, aga nüüd tõsiselt.
TARTU MAAKONNAS ma elan ja Tartu lähistel käiks hea meelega nädalavahetustel sõitmas...Nii et soovitage 
ilmselt oskab Skingirl sulle sellest pikemalt kirjutada kuna ta meil ratastab hobeseid kõvasti aga Tartu kandis tean minagi üht kohta,kuid minu poolt
vajab see väikest täpsustust ja siis teavitan sindki
Dill, miks sa pead kohe midagi sellist nagu hobusel ratsutamise tegema nii räoaseks oma mõttemaailma kitsusega?
Ma olen hobusega ratsutamas käinud. Ei saa võrrelda..
Kas sa lillekorjamist üksildasel aasal kah seostaksid doggy-style´iga 
Ratsutamisel (siis ikka selle HOBUSEGA) ratsutamisel on tähtsam, et saad rytmi kätte
Et käid ikke koos hobusega yles alla, mitte nii, et hyppad kui
jahukott seljas
Peale ratsutamistundi on meestel raudselt khmm...kotid nati valusad
Seega soovitan liibuvad ratturipyksid pikkade pykste alla
panna. Ja peale esimest söitu on paar päeva sellist tunnet, et käid ringi kui ämber oleks jalgevahel
Hobust karta ei tohi, hobune tunnetab selle ära ja vöid ennast kraavist leida hing kukkumisest kinni
Rääkigu öpetajad ratsutamistunnis mis tahes aga
Sina aja hobune galopile ja saad rytmi selgeks hetkest kui hyppad kui jahukott hobuse seljas
Vaikselt traavilt on raskem öppida seda
Ise ukerdasin
ja kakerdasin suhteliselt peru hobese seljas jupp aega nii ja naa. Löpuks siis lontisin hobesega kodust nii kilomeetri eemale, teades, et kui hobuse
ymber pööran läheb kodu kopli poole kapates metsik galopp lahti
Ja läkski, natuke aega hyppasin tymps-tymps hobuse seljas ja siis sain rytmi kätte
ja peale seda ei mäleta ma ilusamaid hetki kui suvised ratsasöidud öhtuti-tuul körvus vihisemas
See oli fantastika. Soovitan kindlasti selle
toreda hobiga tegeleda
Samas kui keegi teab Eestis kohta kus saab VABALT ratsutada, kirjutagu kohanimi siia
Mul ei meeldi tunnid aega hobusega
mööda aedikut lonkida:S Tahaks ikke korraliku söidu teha
Loodame, et keegi ei lugenud

Siit nyyd eriti seksikat kirjutist välja kuna seksil ja ratsutamisel on ikke suur vahe sees
AHJA
Asi on sul selge siis kui suudad nii 5 km ilma juhtimisvahendi ja sadulata hobusega söita
Päris raske ja närvipinget pakkuv kui hobust juhid,
pidurdad lakast kinni hoides ja sadula asemel istud lihsalt hobese seljas ja abiks pole sadula jalaseid, millega hobust kannustada ja mille abil rytmi
hoida
JAKSU! Vahva idee sul igatahes
Peaks ka nagu mõne sõna sekka ütlema, sellist ala nagu ratsutamist õppida eriti kui kardetakse hobuseid.
Kõigepealt tuleb saada üle oma hirmudest, hobused tunnevad seda kohe ja siis on asi jama.
Siis kui julged juba selga ronida ja oma esimese kalopi teha tunned ennast tõeliselt hästi.
Ma olen hobustega tegelenud lapsest saati aga mingilt hetkelt tekkis hirm, hirm kukkumise ees, ma ei olnud kuigi õnnetult kukkunud veel, hirm süvenes
jne. kuni hetkeni kui mu tuttav vägisi mind oma hobusega sõitma sundis, sõita oli väga hea, ostsin endalegi kalli ratshobuse turjakõrgusega 174cm, ja
kukkusin korralikult hea, et ellu jäin aga hirm oli kadunud lihtsalt valu. Nüüd on mul neid mitu võtsin otsuse vastu,et sõidan edaspidi naca
madalamate hobustega, et kukkumine kergem oleks no nagu jalgratta seljast, kiirused muidugi on sama suured.
hmm.. pead saama hobesega headeks sõpsideks.. ja teda justkui hellitama.. ja siis kindlasti ka õpetaja / nõuandja sõna kuulama sest et.. muidu võib
sinu oskamatu ratsutamine hobesele vist halvasti mõjuda..
kahju et rohem ei saa aidata, kui mu yx eluaegne hobusetundja ja väga hea õpetaja - sõbanna oleks veel elavate kirjas siis aitaks kindlasti....
vouuu, siin ikka nii mõnigi inimene hobuse tundja ja ratsutaja
ja isegi selliseid kes ei seosta ratsutamist seksiga !
neid on vähe
Aga peamine on jah saada hobuse kartusest üle ja õppida hobust tunnetama. Ja ma arvan et kõige parem on õppida ratsutama kuskil vabas looduses ja
juhendajaga, mitte treeneriga. Maneezis ei saa seda õiget fiilingut kätte ja kui siis minna maneezist loodusesse ei oska kuigi palju...
Ise käisin 3 aastat maneezis ratsutamas ja siis kutsuti mind Vabaõhu muuseumi talli ja seal õppisin ma 3 kuuga palju rohkem kui maneezis 3 aastaga!
Praegusesk olen kahjuks palju unustanud ja kindlustunde hobuse seljas kaodanud
kuid tahaks seda tagasi saada aga suht kalliks on see lõbu läinud 
Me kardab hobuseid. Pole elu sees ka kordagi ratsutand. 
Sama siin...ma ple kunagi hobust isegi katsund mitte
Mul kah hirm hobuste ees kuigi ratsutada tahaks.
Kunagi u 14-aastasena käisin Niitväljal ratsutamas koos venna ja emaga ja mulle anti mingi pime täkk, kes pidi märade juuresolekul lolliks minema -
siis mul kästi neist eemale hoida ja mina ei julenud peaaegu üldse liikuda sest kartsin et hobune mu seljast maha viskab...
Kusjuures ma ei tea, kas sellest on siin juba juttu olnud, aga..
Okei, kes siis tegelevad sellise alaga? Kuid on läinud? On oma hobune?
Kellele ei meeldi hobused & ratsutamine? Miks?
))
Mulle meeldivad väga hobused.. Ratsutan isegi..
Üldse mul palju hobisid..
DD
Ratsutamine, draamaring ja showtants..
Millega mudu siis tegelete?
Ma kollanokk siin alles, nagu näete..

Olen hobusega ratsutanud päris palju.Enamuses kll ilma sadulata kuna hehee sõjaväes lihtsalt polnud see hobune ratsutamiseks just mõeldud.Aga kuna meil seal yks tatarlane oli sis see agiteeris meid proovima ise ette näidates :) Mõned korrad olen ka käinud otepääl ratsutamas aga noh see pole päris see mida tahaks.Tahaks ikka kihutada nii kuis hobu suudab.Ja seda peab kll ytlema et hobused on tohutult targad ja ilusad loomad minu arustki.
Kes ratsutavad, häid tulemusi neile
ise ei ratsuta ja ei hakka ka vist
mmm,ratsutamine ikka kõige vahvam spordiala minu jaox.Ja kes arvavad,et seal seljas ei tee ju suurt midagi,need küll exivad.Kui pole ikka pikka aega
trennis käinud ja kõva trenn juhtub olema,siis on järgmine päev absoluutselt kõik kohad haiged.ei saa ei istu ega astu.
Ise püüan ikka ka kogu oma
vaba aja hobustele pühendada-see on nii lõõgastav.Keegi siin kirjutas,et kõige parem on ikka kuskil metsas või kuskil mujal peale platsi sõita ja tean
omast käest,et loomulikult on,kuid esialgu ikka algajaid niimoodi metsa punuma ei lasta,vaid õpetataxe ikka platsi peal,kus sulle õpetataxe selgex
hobuse juhtimisvõtted ja kui juba oskad,siis alles saab mujal ka sõita.Igas kohas ei saagi peale platsi mujal sõita,kuid endal on võrtsu ääres üx
selline koht,kus käin alati metsa all kappamas.vot see on mõnus suvel kapata liivaseid metsaradu pidi hobuse turjal ja ainult tuul vuhiseb
kõrvus


seda ei oskagi sõnadega kirjeldada,seda peab ise kogema-ja kui selle hobusepisiku külge saad,siis on
sellest raske lahti saada
minule meeldib miniponidega ratsutada...jalad ilusasti vastu maad ja kui sõit liiga kiireks läheb lykan jalad sirgu ja las siis kihutab omaette...
Minule meeldib väga ratsutada.No ega see nyyd väga raske ei olegi.Tuleb minna lihtsalt kursustele ja kyll seal see sulle ilusti selgeks õpetatakse.
siiski kui aus olla eelistan ma muuduele pudulojustele naist
Mina olen küll käinud ratsutramistrennis kolm aastat, aga eelmisel aastal lõpetasin, sest lihtsalt kadus julgus ära nende kukkumiste ja muude (mitte
eriti hullude) traumade pärast. Sinule soovitan küll seda, sest mõni inimene suudab oma hirmust kukkumiste ees ja sellest, et hobune perutama hakkab
üle saada, aga minul tuleb hirm juba sellele mõeldes. Ma hakkasin galoppi ikka nii väga kartma ja tulin ära. Muidugi oli mõnikord isegi väga hea
galoppi sõita, aga mitte alati.

olen ratsutanud kah. esimest korda näidati et ohje tuleb just nii hoida ja jaluseid naaja oligi kõik. hobune põrutaski minema (väga jube oli) ja
üritasin tal ikka seljas püsida. poole tunniga sai asi juba käppa ja asi edenes. üldse olen ratsutanud umbes 4 korda. väga kihvt ikka
korra hobune
pani järsult pea alla ja ma kukkusin üle tema pea maha(üks jalg jõi jalusesse kinni).eriti haiget ei saanud aga jah hobune oli imelik (kasvatamatu),
pärast ei lasknud enam selga...kavalusega ikka lõpuks sain ja kappasime edasi. hobune on hää loom (Y)
ma käisin ratsutamas mingi 5 aastat tagasi, kui mitte rohkem... terve suve elasin tallis põhimõtteliselt... vanemad hommikul viisid ja õhtul tõid ära
(neil oli seal mingi diil... partnerid vms)...
Sellel aastal hakkasin ise ka mõtlema, et võiks uuesti ratsutamas käima hakata... aga kahjuks ei raatsi raha sinna alla magama panna....
Aga soovitan trenni minna küll, kui võimalusi on... Kui kunagi rikkaks saan, siis lähen ise ka... 
käin ka ratsutamas
... õudsalt meeldib
... aga ei oska seal kandis midagi soovitada , sest ise tallinnas elan ... .
Mool ikka isiklik ratsu ka tallis:0)))
ma ratsutasin üks kord....enam ei taha,,,
3 päeva oli valus istuda....
Ma ka rohkem koerainimene ja seni hobustest eriti ei hoolinud, õde küll ses suhtes haige. Mulle hakkas pisik külge paar kuud tagasi, kui ratsamatkaga
tutvust tegin. Seda soovitan algajale ka. Ainus oht peaaegu on see, et võib meeldima hakata.
Ega ainult hobuse seljas ei ratsutata....!
kelle seljas sa siis veel ratsutad? nujahh..eesel on ka variant....ja kaamel ja elevant...aga neid meil ju siin pole...
ja loomaaias ei lubata
nagunii...
kunagi sai seda tehtud aga enam ei julge,vist vanaks jäänd
Tegin kaasa ratsamatka mägedes. Hästi vahva oli. Spetsiaalselt pole ratsutamist õppinud, kuid hakkama sain sellegipoolest väga hästi. Hobuseid ei karda ning kukkuda oskan samuti. Hobused mulle meeldivad ning saan nendega kergesti kontakti. Kui minu elukoha läheduses leiduks võimalus ratsutamas käia, siis ei kahtleks ma sekunditki, kuid kahjuks see võimalus puudub.
Luunja lähedal on Saksa tall, mis juttude järgi pidi kõige normaalsem olema. Luunjas ja Ihastes on ka. Hindade kohta ei oska ma midagi öelda öelda.
Hobused...
mnjahh...sellest vast oma 15-16 aastat möödas kui viimati sadulasse sain
Pole siin lihtsalt kuskil käia...pole läheduses ühtegi talli
Vahel meenutan neid aegu ja unistan...saaks kordki veel seda vabaduse tunnet nautida...kihutades vabalt kuis loom võtab....
/me on korra elus hobesega ratsutanud küll, aga ütleme nii, et Liivimaa parimat ratsutajat must ei saanud
... Tegelikult võiks uuesti proovida
.
Tsitaat:
Algne postitaja: lendajapoiss
Ega ainult hobuse seljas ei ratsutata....!
Tsitaat:
Algne postitaja: Omito
ma ratsutasin üks kord....enam ei taha,,,
3 päeva oli valus istuda....
obustega ratsutamisest ma ei tea midagi, aga naistega voodis ratsutamises võid kyll minult nõu kysida 
Tsitaat:
Algne postitaja: Omito
ma ratsutasin üks kord....enam ei taha,,,
3 päeva oli valus istuda....
Tsitaat:
Algne postitaja: mison
kunagi sai seda tehtud aga enam ei julge,vist vanaks jäänd
hobused meeldivad väga
lapsena ikka unistasin, et kui suureks saan, hakkan hobuseid kasvatama
see jäigi pelgalt sinna unistuse raamesse
ja ka hobuse selga pole rohkem saanud, kui lapsena
aga tahaks ikkagi proovida, kuis nüüd tundub
Kindlasti proovin kunagi ära, aga ratsutajat minust ei saa
hobuseid ei karda, lapsepõlves sai lihtsalt seljas küll oldud.
Tõsisemat ratsutamist kogesin umbes aasta tagasi Aegviidu kandis. Meile korraldati kolme tunnine matk metsas üle põldude ja kraavide. Muidu oli
meeldiv, aga oi-oi kui hobused haistsid koduteed ja enne lõppu punuma panid....see oli nagu filmis..asju ja telefone pudenes taskutest..
taguots oli nii haige, nagu oleks 3h jalaga p** saanud.
olen käind ratsutamas nii 8 aastat aga nüüd kui tahax jälle alustada ja kui hindasid uurisin siis kadus igasugune isu ära (olin ikka loll kui kunagi kõik oma varustuse maha müüsin)
Tsitaat:
Algne postitaja: lendajapoiss
Ega ainult hobuse seljas ei ratsutata....!
OK,no vähemalt tee seda siis vahetult enne surma,kuna hobuse seljas peab jalad jäle laiali hoidma,,hulka laiemini,kui.....
Kui vanaisal oli au teenida Budjonnõi I ratsaväerügemendis, siis mina maksin 50 eeku selle eest, et turu peal poni seljas ümber kase ratsutada. Ohjad
olid ohutuse mõttes talitaja käes. Mõõdukas tempos kihutamine kestis paar-kolm minutit. Pärast olid jalad täitsa kanged.
Olen ka kaameli ja eesliga proovinud, poni tundus etem.
Kuulge, härrased.Kas tahate öelda, et peaksin oma esimeseks hobuse seljas ratsutamiseks valima võimalikult väikese looma, et jalad igavesti laiali ei jääks.
Esimene loom olgu abiratastega ja nii madal, et varbad maad riivavad. Siis pole kukkudes ohtu viga saada. Mõnikord viskab hobu ennast üle laudja selili, siis jääb ratsutaja maa ja hobuse vahele. Kuid seda juhtub harva. Viimati 1964 aastal Argentinas.
Ma hakkasin kolmandast klassist alates ratsutamas käima - võistlejatase jäi küll kaugele aga see polnud ka eesmärk.
Ma ei saa aru mismoodi perse haige saab pärast olla? Mis te tast siis sadulas klopite
Nüüd on sellest oma 8 aastat kui viimati hobuse selga sain -
tahaks veel
minu " ratsutamiskursus" algas 6-7 aastaselt kui väikest kasvu "saarlane"ja koer Polla olid mu parimad mängukaaslased, saarlane
tuli kaevu äärde ja kevukaanelt asisin tal lakast kinni ja tirisin end ta turjale,oi oli lai!mul oli tarvis öelda koht kuhu minna ja sinna ta
viis,karjamaale, veskile ja veel paar nimetust, see suksu sai hästi keelest aru, käisin posti toomas ja oma käike,ei olnud päitseid ega suiseid ainult
patsutasin kuhu poole minna tahtsin ja lakast hoidsin kinni( kuidas ta seda küll talus?), selline põli kestis 6. klassini kunisaarlane viidi kolhoosi
talli ja mu elu suurim sõprus katkes.
on olnud juhust ka eesli ja kaameliga proovida aga oh! need loomad on ikka nii karikatuursed, et ajab itsitama, on olnud ka võimalus sadulaga ja
kultuurselt ratsutada aga lapsepõlve see ai ületa!
Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Ma ei saa aru mismoodi perse haige saab pärast olla? Mis te tast siis sadulas klopite![]()
?
Perse on perse vot selline
Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Ma ei saa aru mismoodi perse haige saab pärast olla? Mis te tast siis sadulas klopite![]()
Ise olen ratsutaja, võistlustasemel
Treeningutel hakkasin käima 13 eluaastast, kuid varem käisin niisama mööda talle. Nüüdseks olen edukalt juba palju häid kohti saanud (1-2-3
peamiselt), kukkunud olen, aga õnneks mitte ohtlikult, kuigi viimati jäi cm puudu peapõrutusest.
Kõige parem on hobusega siiski tutvust teha kindlate eesti hobustega (head madalad & ära ei jookse)
Ammu olen unistanud ratsutamisest,aga kui hobune minu poolegi vaatab,siis kaon tast eemale...kardan neid rohkem,kui kurja koera.
Ratsutamist olen nautinud kõige enam üle teiste spordialade millega olen tegelenud. Kahjuks viimasel ajal pole eriti jõudnud. Kunagi on aastaid
järjest käidud ülepäeva trennis ja võisteldudki aegajalt harrastajate klassis. Esimeseks ei tulnud aga viimaseks ka mitte.
Ei tea midagi nauditavamat kui kihutada lumisel põllul ja metsas hobusega kellega oled jõudnud nii kokku kasvada et ta loeb su mõtteid.
Ahh, hing hakkas kripeldama seda kirjutades, peaks minema varsti kusagile talli uurima. Kuigi korralikuks sõiduks on reielihased pisut atrofeeruda
jõudnud.
Ratsutamisega on nüüd nii, et kunagi sai sellega ikka tegeletud ja isegi natuke õpitud, meeldis väga. Kuid nüüd on see hobusevaimustus üle läinud ja
ei ole tekkinud ka võimalust, kus hobuse selga istuda. Aga nii kui selline olukord on, olen mina esimesena hobuse seljas ja kihutan! 
Meeldivad hobused ja ratsutamine. Eelmine aasta sai ratsutamas käidud, väga mõnus oli, aga kann oli valus
