
Mida arvate nendest? Kui paljud tegelevad mõnega, kui kaua, miks jne.
Raske õelda.
Tundub, et paljud tegelevad asjaga siiski lonkava filosoofiaga.

Olen tegelenud. Lahe on
. Eriti algusaastal, kui Majaka klubi venelaste juures judoga tegelema hakkasin. Ambaarid kolkisid mu puusad nii lahti, et
kaks nädalat käisin hambad ristis
. Ega nad sambol ja judol suurt vahet ei teinud. Hiljem Avo Põhjala juures oli ikka treeningu maik man.
Siis mingit Tai-Chi moodi asja sai harjutatud. Ühesõnaga, noorest peast oli huvi suur, aga nõuka ajal ei lastud näiteks kara-te trenniga tegeleda.
Nüüd, maal jäävad spordisaalid kaugele
.
Aga et miks sellega tegeletakse, ei saagi üheselt vastata. Kes läheb trenni sellepärast, et on kogu aeg tappa saanud, kes eksootika pärast... Mina
leidsin, et koordinatsiooni ja füüsilise arendamise poolest pole nendele spordialadele võrdset
.
Ise olen kunangi kooliajal käinud enesekaitses, selleks et julgeks tänaval liikuda. Praegu pojad käivad isa jälgedes judos. Kas seal just võitlema
õpib, aga suhtlema küll ja hea füüsiline treening on ka. Lastel peab ju mingi huvi või hobi olema
Et aga miks võitluskunst, ei oska üheselt öelda. Samas võib küsida miks mõni suusatab 
See "miks" küsimus ongi selleks, et teada, miks konkreetselt sina tegeled selle alaga, millega sa parasjagu tegeled või kunagi tegelesid. Põhjuseid on ju erinevaid: soov võitlema õppida, soov ennast vajadusel kaitsta, hea seltskond, füüsiline treening, vaimne taust jne.
Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Raske õelda.
Tundub, et paljud tegelevad asjaga siiski lonkava filosoofiaga.
![]()
Mina tegelen judo, aikido ja mingil määral ju-jitsuga. Miks? Aikido ja ju-jitsuga sellepärast, et saaksin ennast kaitsta mingite relvade eest( nuga, nui, jms) Aga judo arendab osavust, kiirust, vastupidavust, jõudu jpm... On ka hea enesekaitse viis.
Kunag ammu sai natuke õpitud migit enesekaitset, kuid see on minevikku vajunud.
Minu igapäevaselt tööl treenitav ja osalt ka juba omandatud võitluskunst seisneb kehtestavas käitumises, mis välistab vajaduse reaalseteks konfliktideks. See on võitlus isiksuste domineerimissoovi tasemel ja selle võitluse pidam ise kunst on oma keerukuselt suht võrreldav idamaiste "Filosoofiliste" võitluskunstidega.
hmm...kujutan ette, et on vist küllalt raske töötada kollektiivis, kus kogu aeg tuleb end kehtestada
..selles valguses on mul ikka vedanud
...."võitluskunst" on jäänud tavalise normaalse käitumise raamesse....no võibolla mõnikord tuleb end
lihtsalt paremini argumenteerida kui tekivad vaidlusküsimused aga see on "nohu"
aga kui "päris" võitluskunstidest rääkida, siis käisin natuke kickboxingut tegemas..päris mõnus oli end liigutamas käia, kuni jalalabasse
liigse agaruse tõttu mõra sain....aga põhivõtteid ikka tean 
Noh , siinkohal märgiksin, et ma ei kasutanud sõna "kollektiiv"
ja seda teatud kindlal põhjusel. Oled ilmselt minu eelnevate
postituste põhjal suuteline lahti nokkima, mis alal ma söögiraha teenin.
Tsitaat:
Algne postitaja: minister
Mina tegelen judo, aikido ja mingil määral ju-jitsuga. Miks? Aikido ja ju-jitsuga sellepärast, et saaksin ennast kaitsta mingite relvade eest( nuga, nui, jms) Aga judo arendab osavust, kiirust, vastupidavust, jõudu jpm... On ka hea enesekaitse viis.
? Tsitaat:
Algne postitaja: habe
Noh , siinkohal märgiksin, et ma ei kasutanud sõna "kollektiiv"ja seda teatud kindlal põhjusel. Oled ilmselt minu eelnevate postituste põhjal suuteline lahti nokkima, mis alal ma söögiraha teenin.
![]()
Vastus oleks lihtne ja ammendav, aga ma ei raatsi seda anda
Ütleme vaid, et Su oletus on (osalt)väär!
Vormikandmist olen eelnevalt tõesti tunnistanud.
no ära siis raatsi
...peaasi, et sa selle enesekehtestamisega kellelegi viga ei tee
siis on ju kõik OK 
Tsitaat:
Algne postitaja: Kathi
Tsitaat:
Algne postitaja: minister
Mina tegelen judo, aikido ja mingil määral ju-jitsuga. Miks? Aikido ja ju-jitsuga sellepärast, et saaksin ennast kaitsta mingite relvade eest( nuga, nui, jms) Aga judo arendab osavust, kiirust, vastupidavust, jõudu jpm... On ka hea enesekaitse viis.
Kes sulle küll tänaval nuiaga kallale tuleb?
Ja mismoodi sa õpid aikido trennis end relvade vastu kaitsma - seal tegeletakse ju põhiliselt kaika ja mõõgaga, noaga ka, aga kas sa kujutad ette, et keegi võiks sind tänaval noaga rünnata nii nagu seda trennis tehakse?
Tsitaat:
Algne postitaja: minister
Kathi, ühegi liigutuse lihvimine pole liiast, kõike õpitut kohandad vastavalt olukorrale. Ja aikido pole ainult kaika ja mõõgaga vehkimine! Ja tean ka juhuseid kui tänaval röövitakse ja pekstakse inimesi veljevõtmetega!!! Tänu oma harrastusele kõnnin ma julgelt tänaval, kuigi tõsi on, et suure kamba vastu üksinda on raske saada...vahel ka võimatu! See on elu!
Lisaks veel ühe küsimuse: kas õpitud võitluskunstist on ka reaalses elus kasu olnud +olukorrad (kus juhtus, kuidas juhtus, miks juhtus)?
Kunagi sai Tai-Chi-s (kuigi seda vist paris voitluskunsti alla liigitada ei saa?) natuke kaidud, aga seal juhtus midagi kummalist - emotsioonid
hakkasid yle voimenduma ja kuidagi ei suutnud neid kontrolli all hoida
st et hea tujuga trennis olles sattusin eufooriasse ja halva tujuga
voisin lausa nutma puhkeda.... suudab keegi selgitada???
natuke sai ka kick-boxinguga tegeleda, aga eriti tosiselt ei votnud asja.
mis aga viimasel ajal on mu tahelepanu koitnud, on capoeira - nn brasiilia martial arts. iseenesest on asi lausa tantsustiil ja mitte niivord
voitluskunst. tean mitut inimest, kes sellega tegeleb ja hammastav kuivord vormis nad on.
Tsitaat:
Algne postitaja: Kathi
Lisaks veel ühe küsimuse: kas õpitud võitluskunstist on ka reaalses elus kasu olnud +olukorrad (kus juhtus, kuidas juhtus, miks juhtus)?
Kuulen kusagil hiirekrõbinat!!
Enesekehtestamine, kui teoreetiline ja praktiline oskus välistab ju haigettegemise. Kui pean vajalikuks haiget teha, siis lähen üle agressiivsele
käitumisele. Jutt siis sellest et uba just selles ongi, kuidas seda üleminekut oskuslikult vältida.
Tsitaat:
Algne postitaja: Deiviidas
Kunag ammu sai natuke õpitud migit enesekaitset, kuid see on minevikku vajunud.
Tahaks isegi tegeleda, kuid arvan, et mul puudub vastav fyysiline võime...
Tegelesin 2 aastat, aga nüüd see ka juba minevik
Tsitaat:
Algne postitaja: Lii001
Tahaks isegi tegeleda, kuid arvan, et mul puudub vastav fyysiline võime...![]()
Aikido ei ole kaika ega mõõgaga vehkimine. Ajad selle vast segamini Kendoga. A' ära sa neile ütle, et nad kaikaga vehivad, võivad
solvuda
Ise sai kunagi Ju- Jutsuga tegeletud ja hiljem lJutsu sugemetega enesekaitse. Hetkel kahjuks mõlemad soiku jäänud. Ainsaks enesekaitseks on oma
suuvärgi vaos hoidmine.. vahelduva eduga
Seda nüüd küll, et aikido ei ole ainult kaika ja mõõgaga vehkimine, rohkem keskendutakse käsitsivõitlustehnikatele, aga lihtsalt minister mainis, et õpib aikidod selleks, et relvade vastu ennast kaitsta. Ei aja kendoga segamini, see ju puhtalt mõõgavõitlus.
Kathi, kui oskad mõõga ja kaikaga vehkida, oskad ka ennast selle eest kaitsta v mis?!
Siiski, parim kaitse on kiired jalad?
Tsitaat:
Algne postitaja: minister
Kathi, kui oskad mõõga ja kaikaga vehkida, oskad ka ennast selle eest kaitsta v mis?!
Mõõgaga v-b tõesti mitte, kuid kaikaga võid saada küll üle tahi
Ja oleneb trennist kus Sa käid, meil eksisteerivad nn. põranda alused võistlused
(kus kõik on lubatud, kuni allaandmiseni), peaksid proovima
Kiired jalad võivad päästa elu!
Tsitaat:
Algne postitaja: minister
Mõõgaga v-b tõesti mitte, kuid kaikaga võid saada küll üle tahiJa oleneb trennist kus Sa käid, meil eksisteerivad nn. põranda alused võistlused (kus kõik on lubatud, kuni allaandmiseni), peaksid proovima
Ok, välistame aikido, võtame käsile judo, sambo ja ju-jitsu?
Ok, väga hea
Need võitluskunstid on enesekaitse seisukohalt juba asjalikud. Tahad sa öelda, et tegeled nende kõigiga korraga?
Tsitaat:
Algne postitaja: Kathi
... siis see ei pea paika, sest keegi ei ründa sind nii nagu trennis seda tehakse. Seega tegelikult sa ei oska end nende vastu ka kaitsta...
Kui saladus pole, siis mis trennis sa käid?
wing tsun
kuigi täna on vist juba õigem öelda, et käisin seal trennis. Alates k.a. algusest enam eestis selle alaga ei tegeleta.
Elus treening (millega õpib võitlema) vs surnud treening: http://www.canadas-best.com/images/aliveness_intro.wmv
Tsitaat:
Algne postitaja: kurat
wing tsun
kuigi täna on vist juba õigem öelda, et käisin seal trennis. Alates k.a. algusest enam eestis selle alaga ei tegeleta.
Tsitaat:
Algne postitaja: Kathi
Ok, väga hea![]()
Need võitluskunstid on enesekaitse seisukohalt juba asjalikud. Tahad sa öelda, et tegeled nende kõigiga korraga?
Ainus võitlus kunst mida ma harjutan on kiired-jalad-päästavad seega käin jooksmas.
sõjaväes sai 6 aastaga üht koma teist õpitud... instruktoriks olid mehed kes ca 20 aastat vene sisevägedes instruktoriks olnud...
Ai-ai-ai! Aga relvaga ei mängita. Seega ka kõik nn. "sportlikud" võitluskunstid väga kaheldava väärtusega reaalses elus. Samas aga ju
üldkehaline liigutamine igati kiiduväärt tegevus. Ja ehk rahuldab ka mõne egopuudujääki. Pole pärast tarvis tänavale pikendama minna.... 
Mõni aeg tagasi tegelesin ka ise paar aastat karatega. Võiks öelda, et suht ränk trenn on teine. Peale trenni lõppu, olid kõik ikka korralikult
läbikurnatud ja algusajal tuli ka ette, et nii mõnigi mees läks sinise silma, või verise ninaga kodupoole
Aga praktilisest küljest on karate hea
lahendus, sest edasi liigutakse suht kiires tempos ja mõne aastaga on võimalik ala põhitõed ilusti ära õppida
. Kuigi reaalses elus, ei ole mul
sealõpitut veel kordagi rakendada tulnud ja loodan et ei tulegi. 
mh, tegelen Capoeiraga, see siis Brasiiliast pärit võitlus kunst mida kasutasid orjad/vangid enda vabastamiseks vms.
Olen käinud trennis aastast 2000 e. siis 5 aastat aga nüüd kahjuks trenn läbi ja tuleb ise internetist otsida ja sõpradega praktiseerida.
Kunagi mõnda aega juudoga kui saab seda võistluskunstiks nimetada.
Aikido ei ole rumala või mõttelaisa inimese ala. Suur osa treeningust peaks toimuma inimese peas. See on igaühe enda asi, kui palju ta oma mõtteid
saab/viitsib/tahab sellele kulutada. Kui ei kuluta, jääb aikido harrastamine pelgalt kehakultuuriks ega arene kunagi võitluskunstiks. Ja on õige, et
selle õppimine võtab kaua aega.
Aga mulle see ala sobib. Intelligentsuse, pehmuse ja agressivsuse puudumise tõttu.
P. S. Võitluskunst on 1 sõna ja kirjutatakse kokku! (
)
ise arvan , et see on hea sport ennast vormis hoidmiseks ja saab ka õppida kuidas ennast kaitsta , aga mis mulle üldse ei meeldi , kui keegi kes seda ala hästi valdab läheb õhku täis ja hakkab ärplema .
olen tegelenud,tahaks taas
Olen õppinud kung-fud ag paraku ei olnud õpetaja just parim
j 13 aastastega oli natuke imelik koos õppida. Muidu tahaks selgeks saada küll selle.
Judot sai üks talv harrastatud. Rasedana leidsin, et ei sobi. Haudun plaane taas millegiga tegelema hakata, kaugemale pole jõudnud
Ehe eestlase natuurile igas eas sobiv sport mu meelest. Kõik pensionärid võiksid tegelda.
Tsitaat:
Algne postitaja: minister
Neid kordi on mitmeid, on olnud väga palju kasu. Ega ei lase endale pähe astuda mingitel purjus/uimas v muidu kalkaritel!![]()
Minu kesiste teadmiste alusel ei jää mul muud kui eeskõnelejale kaasa kiita.
Lühidalt võiks võitluskunsti õppuri arengu jaotada kolmeks. Esimesel tasandil mõeldakse kaasa ja üritatakse õpitut teadlikult rakendada. Teisel
tasandil tegutsetakse tuginedes põhiliselt kehamälule. Kolmandal peatub aeg ja on jälle võimalik teadlikult tegutseda. Paraku jääb aga enamuse osaks
tase 1 ja 2.
Ja kuna klubides õpitakse siiski Lite versioone siis on reaalses elus nendega suht vähe pihta hakata. Blokid muidugi töötavad enamasti. Aga
teadupärast on tegemist siiski sportmängudega ja nendes on omad reeglid. Ja need reeglid trennitakse sisse refleksitasandini. Aga reaalses võitluses
on ainult üks reegel- "no ruulz". Karated näiteks tuues- lites üritatakse kontakti vältida aga pro versioonis lüüakse 1-2 tolli objektist
LÄBI. Distantsid/kehaasendid/tasakaalud seega muutuvad.
Ja nii juhtubki, et üks korralik lähivõitluse instruktor rapibki keskpäraseid sportlasi grupiviisiliselt.
Mis aga terariistadesse puutub- kui sellised kaknibut tänavakraaklejad, kes sellega hirmutada üritavad, välja arvata siis haarab tera järgi tavaliselt
kas proff või vaimselt väga ebastabiilne isik. Ja mõlemasse tuleb suhtuda äärmise ettevaatusega kuna nende tegutsemine on prognoosimatu ja trennis
õpitud blokid võivad olla täiesti kõlbmatud.
Mu treeneri poeg, olnud kaks aastat aikido't harrastanud, sai õhtuses linnas noa kõrile. Kas siis reflekside või millegi muu tõttu vahetas nuga omanikku ja keegi otseselt viga ei saanud. Nii et suuresti on kõik inimeses kinni.
Kui see oli sõnasõnalt nii- "pandi nuga kõrile" ehk siis tegemist ähvardusega...kui rünnatav veel püsti oli siis see on niivõrd loll tegu, et see nuga peabki omanikku vahetama või väga kaugele lendama. Tihti kaasneb sellega ka käeluu murd.
Vahet pole, kas 1-2 tolli enne ohvrit või peale ohvrit. Selge on see, et igasugune sportlik liigutamine annab sulle paremad ¹ansid oma tervise
päästmisel, kui mittemidagi tegemine. Ja kui tegeletakse võitluskunstidega, annab see mõnele veel paremad võimalused. Just mõnele, sest paljud
hindavad ennast üle ja häbenevad jooksmist
, ja saavadki tappa.
Noaga on nagu ta on, tahab meeletult harjutamist ning kogemusi. Nuga ja mõõk on vaid käepikendused aga ise eelistaks siiski tulirelva käes hoida, kui
mõni sellise käepikendusega tuleb.
Judo on hästi praktiline. Eriti kitsastes tingimustes- trammis või liftis. Trennis on judos ka reaalne vastane.
Aga kõik võitlusalad on ääretult põnevad ja peaks üle saama suhtumisest, et igaüks seal käijatest peab ninja olema. Ei pea, sest ka ninjasid valitakse
iseloomu ja psüühika järgi. Siin on ta spordiala.
Hästi öeldud, reheline! 
Nõus, nõus!
Oluline aga ongi ehk see, et Kükametsa Kolmekordne Suurmeister absoluutkaalus ei hakkaks ennast ninjaks pidama.
Võib valusalt lõppeda.
Ja maanteekrossis rekordaega teha selle asemel, et mõni pilves tegelane kabeliteele saata võib vahest ainuõige otsus olla. Kui enda ego enam upitamist
ei vaja siis ei ole nagu muret sellega.
Ja kõik, mis võib olla alternatiiviks Suurtele Lollustele on aina hea ja tervitatav. 
Jep lähivõitluses eelistaksin mina ka tulirelva, tulirelv on ohtlik ka algaja käes ja pole mingit kasu erinevatest enesekaitse tehnikatest kui sa ei
pääse vastasele lähedalegi, see on ikkagi kõige tõhusam ründe ja enesekaitse vahend ja mina olen end ainult selles suunas arendanud, välistab
igasugused lähikontaktid ja räiged sisse saamised ka juhul kui vastaseid on sinust kordades rohkem, relv ise juba hirmutab nõrgema vastase eemale ja
paar lasku mõnikümmend senti kõrvalt mõõda teeb vastasele vägagi kiirelt selgeks kas on mõtet edasi tulla, kunagi ei tohi jätta muljet et sa ei julge
lõpuni minna, mida julmemalt sa ise vastu ründad seda väiksem on võimalus et üldse kedagi tulistama pead sest sa teed olukorra eluohtlikuse nende
jaoks kiirelt selgeks.
Pole mõtet kaasa tunda sellele kes tahab sind rünnata, alati kui tekib hirm relva kasutamise ees või hakkab kahju mõtle sellele kas temal sinust ikka
hakkaks kahju, vaevalt küll.
Ma käisin ka ühel võitluskunstide üritusel fotograafiks pidin peaaegu peksa saama
link
2 aastat tegelesin judoga, 6nneks pole sellisesse olukorda sattunud kus seda kasutama oleks pidanud 
mingi sarnane teema on mu teada juba foorumist läbi käinud. ilma miks-ide ja kus-ideta. olen tegelenud poksi ja ju-jitsuga. tõenäoliselt alustasin
õigest otsast, sest oskusi on vaja läinud vaid korra ja ka siis panin punase käpiku kätte, et ei teeks liiga palju pahandust. pärast seda olen
väiksemagi kakluse võimaluse korral lihtsalt minema kõndinud.
miks võitluskunst? sest see võimaldab olla nii kehaliselt kui vaimselt vormis, treenida tähelepanu, vähendada agressiivsust igapäevastes tegemistes,
takkapihta suurendab austust kaasolendite vastu. ja kaotab vajaduse ärplevatele baarikärbestele koha kätte näitamise järele - ma ei pea ju enda oskusi
kellelegi teisele tõestama!?
http://www.paranoid.pri.ee/viewtopic.php?t=1221
Siin käisid MMA tüübid ninjal ja tema õpilasel külas...
Ise olen taipoksis suht algaja alles, tegelen sellega vormishoidmiseks, kui trenni läksin oli füüsiline vorm 10 punkti skaalal 3. Alguses oli raske,
väga raske, aga nüüd juba füüsiline vorm tublisti paranenud. Koos võitluskunstiga hakkad ka aru saama, et pole nii lihtne, et lihtsalt lööd põlvega
kõhtu ja küünarnukiga näkku, vaid eelistatuim oleks kas jalga lasta või siis üritada rahumeelselt asja klaarida. Aga julgem on küll tänval käia 
kui sulle tuleb tänaval vastu narkojoobes ja Makaroviga jorss, siis ikka eriti abi ei ole mitte millestki...
aga kui tuleb makaroviga kaine jorr
kahe meetri pealt saab sulle pihta küll
kui minule peaks tulema vastu keegi kaine ja tahab mind veel rünnata, siis ehmatab ta ära ja jookseb ruttu-ruttu emme juurde
aga tegelikult saab pihta ka narkar ...kainest rääkimatta...
võibolla näitad ehk meile, milline sa välja näed?
On selliste poistega koos oldud.Kellega sai koos õpitud,kellega malevas...
Nad kõik kuulusid eesti paremikku ja õudselt rahuliku olemisega.
Tsitaat:
Algne postitaja: skingirl
aga kui tuleb makaroviga kaine jorrkahe meetri pealt saab sulle pihta küll
![]()
Võitluskunsti suhtun igati positiivselt....kahju ainult,et ise oma noorusajal sellega tegeleda ei saanud.
taipoksijad pole ninjad...
meie ei püüa püssikuule,meie lööme need põlvega puruks
Olen
midagi[url=
]s
elle[/url] ja
[url=
]selle[/url] vahel 
Get a gun...
pole ühtegi õiget võitluskunsti harrastanud.
kick-boxi sai nats tõksitud.
Huvitav, kui kaua peaks naine ühte võitluskunsti õppima, et suvalisest treenimata tänavapätist jagu saada?
Olen karated ja tai chid teinud.
Tsitaat:
Algne postitaja: Chili
Huvitav, kui kaua peaks naine ühte võitluskunsti õppima, et suvalisest treenimata tänavapätist jagu saada?
Väiksena sai tegeletud
Võitluskunstidesse suhtun positiivselt. Kunagi sai tehtud aastake judo't ja pool aastakest wu-shu'd. Mälestused on meeldivad, kuid paraku pole mu põlved just nende kunstide tarbeks loodud.
Tegelen hetkel teist kuud kick-boxinguga. Ei kurda 
Tsitaat:
Algne postitaja: Chili
Huvitav, kui kaua peaks naine ühte võitluskunsti õppima, et suvalisest treenimata tänavapätist jagu saada?
Ükski naine ei peaks võitlema mehega aga kui selline olukord tekib siis, jalaga siis kõige nõrgemad kohad, kube, kõri ,silmad jne.
Delilah, sinu video ei peegelda kohe kuidagi reaalset situatsiooni. Teine pool seal isegi ei üritanud kaitsvale poolele liiga teha
.
See on ju demo, tola 
Tsitaat:
Algne postitaja: Chili
Huvitav, kui kaua peaks naine ühte võitluskunsti õppima, et suvalisest treenimata tänavapätist jagu saada?
Ma ei usu, et Chili demoversiooni silmas pidas. Narkouimuritele ei pidavat mõjuma.
Ma ei tea, ma pole kummatki proovinud. 
Mõjub mõjub. Isegi kurjale koerale mõjub.
mul üks sugulane oleks sisekaitseakadeemiast peaaegu välja visatud, sest ta peletas ühe pisikese törtsuga
terve kultuurimaja rahva välja.
Muide, kas olete tähele pannud, et võitluskunste ei kiputa võtma kui iga teist trenni/sporti. Ikka arvatakse, et seda harrastatakse võimaluse pärast
pätile vastu hakata või ise pätti teha 
De mul on üks vana gaas, katsetame kellegi peal
Mmungal oleks su viimase väite kohta kindlasti üht-teist öelda
. Aga ma ise olen selles asjas ka pigm sinuga nõus.
Aga lõppkokkuvõttes paneb kõik paika füüsika, pisike kili ei saa päriselus kunagi suurele siberi karule vastu ja samamoodi ei saa pisike naisterahvas
suure mehe vastu. Minu jutu tõestuseks võite vaadata täiskontakt spordialasid näiteks poks, alati on võistlejad jaotatud kaalukategooriatesse ja
samamoodi ei panna mehi ja naisi kunagi kokku.
Tundub tõesti küllaltki vägivaldne spordiala, mida ei tahakski spordiks nimetada.
Tsitaat:
Algne postitaja: delilah
Muide, kas olete tähele pannud, et võitluskunste ei kiputa võtma kui iga teist trenni/sporti. Ikka arvatakse, et seda harrastatakse võimaluse pärast pätile vastu hakata või ise pätti teha![]()
sama hästi võib väita, et nt kodutute foorumis võtavad sõna ja jahivad "saaki" ka pedofiilid. kahtlemata on neidki, nagu
ka kaake, kes tegelevad võitluskunstiga vaid selle pärast, et olla veelgi vingem kakleja ning ilmtingimata uusi võtteid kellegi peal katsetada. on ju
itimeestegi seas neid, kes arendavad oskusi konstruktiivses suunas kui ka neid, kes vorbivad viiruseid, nuhkvara vms. võitluskunstidega tegelejad ei
ole mingi eraldi kiht ühiskonnast, saati veel üllam, parem või vastutusvõimelisem. neid, kelle valmistegemisel törts kust sisse on läinud, leidub
paraku kõikjal.. Sõjaväes sai natuke õpitud 
3 aastat judoga, 1.5 aastat taek-won-doga ja umbes pool aastat karatega tegelenud. Enam ei tegele, sest hakkas igavaks muutuma ja otsustasin teiste
asjadega tegelema hakata. Muidu kui on hea treener ja sõbralikud trennikaaslased on igati tore ajaviitmis võimalus 
Jah, idamaine võitluskunst on enamat, kui füüsise arendamine, kui vaim järgi ei jõua, siis suht mõttetu tegevus, millega teed oma kehale rohkem kahju, kui kasu. Ja see karu ning kili jutt pani mind muigama.
Tegelesin peaaegu kümme aastat, kuni eelmisel talvel jätsin pooleli. Oli perioode kus trennid olid 5-6 päeval nädalas ja vahel ka kaks korda päevas,
aga ka perioode, kus harjutasin omaette, kujuteldava vastasega.
Põhiliselt nö sisemisi võitluskunste, sealhulgas 3 aastat tai-ijd. Sekka ka kaigast ja mõõka, lühiajaliselt nuga.
Mäletaksin ja oskaksin praegu väga vähe, aga andnud on see väga palju. Vaimsel tasandil enesevalitsuse, sisemise tasakaalu ja rahu, rünnaku puhul
võitlusvalmiduse, nõudlikkuse enda suhtes.
Füüsilisel tasandil vastupidavuse, sitkuse, võhma ja julguse enda eest seista (vähemalt püüda seda teha).
"Halbadeks" külgedeks on nõudlikkus ka oma sõprade ja partnerite suhtes - mul on väga raske leppida vaimse või füüsilise lodevusega.
Aeg-ajalt on mõnele meelehärmi teinud mu meelekindlus.
Tsitaat:
Algne postitaja: skydancer
Tegelesin peaaegu kümme aastat, kuni eelmisel talvel jätsin pooleli. Oli perioode kus trennid olid 5-6 päeval nädalas ja vahel ka kaks korda päevas, aga ka perioode, kus harjutasin omaette, kujuteldava vastasega.
Põhiliselt nö sisemisi võitluskunste, sealhulgas 3 aastat tai-ijd. Sekka ka kaigast ja mõõka, lühiajaliselt nuga.
Mäletaksin ja oskaksin praegu väga vähe, aga andnud on see väga palju. Vaimsel tasandil enesevalitsuse, sisemise tasakaalu ja rahu, rünnaku puhul võitlusvalmiduse, nõudlikkuse enda suhtes.
Füüsilisel tasandil vastupidavuse, sitkuse, võhma ja julguse enda eest seista (vähemalt püüda seda teha).
"Halbadeks" külgedeks on nõudlikkus ka oma sõprade ja partnerite suhtes - mul on väga raske leppida vaimse või füüsilise lodevusega. Aeg-ajalt on mõnele meelehärmi teinud mu meelekindlus.
myrk, taichi on võimas relv. olen näinud seda.
Tsitaat:
Algne postitaja: Myrk
Kuidas "halbadeks" külgedeks? Minule see täiesti mõistmatu. Taichi ei saa seda mingil juhul õpetada.
Mind õpetav Meister pole karm, ta on hooliv, toetav ja otsekohene. Olen inimene, kes ei talukski, kui mind keegi hakkab karmil käel juhendama.
Ja lugedes eelpool olevat juttu, kas me peamegi olema kogu maailmaga suhtes?
Minu vaatekohast lähtuvalt, peaksime tegelema vähem maailma parandamisega enda ümber, vaid hoopis enda sees.
Ise olen alles leidnud teeotsa, ja pole veel õieti teelegi asunud, kuid ma püüan vähemalt, eks aeg näitab, mis puust ma olen.
.
Karmus ei välista hoolivust, toetavust ja otsekohesust.
Muus osas sinuga täiesti nõus
Ka mina ei tegele teiste inimeste parandamisega, välja arvatud, et heade suhete puhul inimesed huvituvad üksteise
seisukohtade mõista püüdmisest ja vahel võtavad üht-teist ka omaks.
Ilusad ja õilsad mõtted teil ja kõrgeltarenenud vaim, müts maha selle ees, tõepoolest.
Mind õpetati koldesse minnes hoopis teistmoodi.....ja nüüd kõrges vanuses olen lõpuks ka omaks võtnud arusaamise, et tõepoolest ei tohiks olla
mittemingisugust krdi käta ja jalgadega vehkimist. Probleemide lahendamisteks on inimesel ajud ja sõnad, möödapääsmatu vägivaldse konflikti korral
tuleb vastane tappa ja see käib väga kiiresti ja ilma mingi kunstita. See oli nii automaatsuseni viidud, et pool elu olen hoidunud alkoholi üle
tarbimast ja konfliktsetel rahvakogunemistel viibimast. See polegi nii lihtne 
Tsitaat:
Algne postitaja: Myrk
Mind õpetav Meister pole karm, ta on hooliv, toetav ja otsekohene. Olen inimene, kes ei talukski, kui mind keegi hakkab karmil käel juhendama.
Ja lugedes eelpool olevat juttu, kas me peamegi olema kogu maailmaga suhtes?
Minu vaatekohast lähtuvalt, peaksime tegelema vähem maailma parandamisega enda ümber, vaid hoopis enda sees.
Ise olen alles leidnud teeotsa, ja pole veel õieti teelegi asunud, kuid ma püüan vähemalt, eks aeg näitab, mis puust ma olen.
.

Käin aikido treeningutel, ja see on just see mida olen otsinud. Olemas veel varasemad kogemused poksist.
Tahaks õppida Muay Thai'd, ehk siis taipoksi.
Aga eestis vist selle treeninguid ei ole.
Tsitaat:
Algne postitaja: Hoch
Tahaks õppida Muay Thai'd, ehk siis taipoksi.
Aga eestis vist selle treeninguid ei ole.
Sai lapsepõlves poksi proovitud.
Kiirust ja agressiivsust jäi vajaka ning jätsin pooleli.
Tahaks midagi veidi mahedamat proovida (kui "mahe" võitluskunstide juurde sobib)
Ehk keegi soovitab. Näiteks Capoeira?
Tsitaat:
Algne postitaja: Andrussa
Tahaks midagi veidi mahedamat proovida (kui "mahe" võitluskunstide juurde sobib)
Ehk keegi soovitab. Näiteks Capoeira?
Aitäh Kuvalda! Juba uurin asja.
Jaa, jaa vaata nüüd milline karm elu meestel, kui läheb naisevõtuks, siis enne võitluskunstid selgeks.
Siis võid ju auto ostmata jätta. Hoiad
kokku. 
Ja jah.Enne abielu tuleb enesekaitse ja võitluskunstid selgeks õppida.Nüüd tean oma kogemustest.Noorik käskis juua tuua aga mina ütlesin ,et toogu ise
kui tahab.Nüüd juba teist kuud jalg kipsis.Jõudsin voodi alla pugeda aga jalg jäi välja,nii ta selle kätte saigi.
Isegi arst imestas kui talle loo ära rääkisin.
Tsitaat:
Algne postitaja: Myrk
Jaa, jaa vaata nüüd milline karm elu meestel, kui läheb naisevõtuks, siis enne võitluskunstid selgeks.Siis võid ju auto ostmata jätta. Hoiad kokku.
![]()
Hästi muidugi ei kujuta ette kuidas selline asi voodielu elustaks kuid huvitav oleks muidugi vaadata,eriti kui oled kolmas kes ei sekku asjasse.
http://www.youtube.com/watch?v=efP19ea-9mM
Mnjaa.
Kuid jah, kui kondid ikka kanged, teeb paendlikuks.
Kuigi ise eelistaksin vähe äkilisemaid liigutusi, sest vaata, ajab ikka hinge täis, kui oled voodis, ja keegi muudkui ujub sul eest ära
"...ujub eest ära..." Naised muud ei teegi kui ujuvad eest ära!
Olen teve elu neid taga ajanud, võtab vanamehe nüüd võhmale.
Aga kui kätte saan siis ...Capoeira, Capoeira, Capoeira...
Naised peavadki olema seksi ajal liikumatud ja mitte tõmblema.Sellega väldiksid nad oma partnerite küsimusi-Kust sa libu seda
õppisid....


Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Hästi muidugi ei kujuta ette kuidas selline asi voodielu elustaks kuid huvitav oleks muidugi vaadata,eriti kui oled kolmas kes ei sekku asjasse.
..muide vaatasin ka lõpuks videot. Väga toores veel aga mingi ülevaate siiski annab. (jalgratturi kiiver on täiesti asjata).
Lihtne näide: proovi sujuvalt selili kukkuda ja vaata kuidas õnnestub?
freelancer - 10.09.2009 kell 13:14Ma saan aru täpselt mida sa tahad öelda.
Kõik me kukume ja kogeme tagasilööke.Targa inimese omapäraks võib lugeda ,et ta oskab alati kukkuda jalgadele ja siis end püsti ajada.
Hindan kõrgelt inimesi kes tegelevad võitluskunstidega selle kõige paremas variandis.Kõike tuleb õppida.Niipalju kui mina tean on võitluskunstid kõik rajatud just mentaalsele küljele.
Myrk - 10.09.2009 kell 13:23Muide minu lugupidamine meestele kes viitsivad endaga tööd teha, ja see viimane, mida free ütlesid, on ehk just olulisem.
Isegi tegelen just selle vaimu äratamise pärast.
No mis sõdalane ma ikka olen, sõjas teistega.![]()
Aga enesele täitsa paras vastane.
Andrussa - 10.09.2009 kell 13:30Free ja Myrk.
Täiesti õige.
Öises linnas tunnen ennast ikka veidi ebakindlalt (kui ma just purjus pole... siis on meri põlvini)
Võitluskunst annab enesekindlust mille praktilist väärust ei saa alahinnata kuid konkreetses situatsioonis loeb inimese sisemine intelligents (mida see ka ei tähendaks)
"Ka kõva poksija saaab poe taga tappa"
komeet - 19.11.2009 kell 19:49üksik saab kamba käest pea alati kere peale
skingirl - 19.11.2009 kell 19:58mind huvitab kas meie kodutud kaklejad psi palli ka oskavad teha ja virutada
bullet - 27.12.2009 kell 02:53Võitluskunstidest on kõige õigemad täiskontakt alad. Nagu taipoks e. Muay Thai jne.
Neid saab ka reaalselt enesekaitseks kasutada.
Äärmisel vajadusel loomulikult.
Myrk - 27.12.2009 kell 11:46Võitluskunstis on tähtis töö hinge ja vaimuga. Minu meelest pole see ainult võitlus reaalsel areenil konkreetse vastasega, vaid ka asendamatu igapäevases elus, suhetes inimestega sinu ümber.
Kõik selleks, et vältida konflikti, ja saavutada harmoonia ümbritsevaga.
kuvalda - 11.01.2010 kell 21:28Kuskil keegi juba mainis , et peale seda kui leiutati Colt
on kõik mehed võrdsed, ole nii kõva ninja kui tahad
Myrk - 12.01.2010 kell 11:49
Sellest on vähe kasu, sa pead ka seda kasutada oskama. Tean väheseid kelle süda ja käsi ei värise, nii et eksida saad ainult üks kord...
ZutsJavalmis - 20.04.2010 kell 13:26Tsitaat:
Algne postitaja: kuvalda
Kuskil keegi juba mainis , et peale seda kui leiutati Colt on kõik mehed võrdsed, ole nii kõva ninja kui tahad![]()
Ei ole see tulirelv ka mingi imeasi. Ma ei oma küll kokkupuudet nendega, aga minu arvates nõuab ka tulirelva oskuslik ja tulemuslik kasutamine treenitust ja külma närvi.
Nojah, iseasi kui kõigest poogen on - siis võidakse ka automaatrelvast mingis suunas valimatult täristada.
m66 - 14.04.2011 kell 18:24Seda olen pidanud tõdema, et täiuslikku/ideaalset võitluskunsti ei ole olemas. On ainult vk, mis sobib konkreetsele inimesele kõige paremini olenevalt tema eripäradest: iseloom, sugu, ambitsioonid (olla vormis, olla #1 kakleja, olla iseendaga rahus jne). Stiili õppimise eesmärk määrab kui täiuslik see on just selle eesmärgi tarvis.