
Kumb pool teie peres on see pirtsakas pool toidule? Mida ei sööda ja mis tuuakse pöhjenduseks? Kas antud sööki ei söödaks ka siis kui see oleks mitme
päeva jooksul ainuke söök?
Alustan siis oma perest.
Praetud sibul - lapsena söödi seda toorelt, ei istu enam.
Hapupii, keefir, pett - lapsena jõi tilgastatud piima, küllastunud.
Tatar - kuna tema ajal seda vanemad viljelesid, siis sai samuti küllalt.
Praetud seapekk - vatik ja rasvane, peab olema krõbedaks praetud peekoni moodi asi.
Hapukapsas- haiseb (mina söögu seda rõdul)
Verivorst - seasoolikad haisevad ja verd ja tangu ju ometi ei sööda.
Hernesupp - no kes see paneb siis tangu ja suitsuliha hernesupi sisse (siin käivad vaid herned ja hakkliha).
Ajendas teemat alustama meie viimasel söögikorral aset leidnud sibulasõda kui pool tundi nokiti midu hääst kastmest sibulat välja. Toitude nimekirja,
mida meil ei sööda ei hakka ma pikendama. Ise ma söön kõike! Absoluutselt ei vingu. Kunagu sain lasteaiast põhja kõrvetatud tatrapudru näol halva
mälestuse aga seegi maitseb
PS! Lähen ja tükeldangi sibula kastmesse ära - loll, aga järjekindel

Mina reeglina ei söö kala. Lihtsalt ei talu kala maitset. Ainult suitsukala mõnikord läheb alla.
Teine täiesti no-no asi on till. Kui toidule on tilli peale puistatud või (hoidku jumal) on tillivarred supi sees, siis võib halvemal juhul lausa
okserefleksi välja kutsuda.
Enam vähem kõike muud söön hea meelega, peaasi et hamba all ei karju.
Ja veel üks asi, mida vanasti vihkasin nagu vanakurat välku oli piimale peale tõusnud kooretükid või keedetud piima peal olev nahk. Õnneks tänapäeval
sellist asja enam ei juhtu.
Issand, nüid läheb lugemine pikaks.
No tavalisest toiduasjadest vast polegi väga palju neid, mida ma ei söö. Kuid ei taha nähagi krevette, igatsugu angerjaid ja silmu, kõik tigud ja
molluskid ning ka kalamari on out. Pekist ärme üldse räägi. Ilusaim loobumisüritus oli venna pulmas, kui ma oma taldrikust mehele osa sokutasin üle
laua sõnadega :"Pekki tahad!" Rahvas hirnub siiani. Merevaigu sulatatud juuste ma ei söö. Hapupiima ei joo. Keefir ja pett ja need hapsi
hapupiimajoogid on igati in seeeest. Kana nahka ei söö. Vanasti ei süöönud kana kah.
Kodus teised mehed pirtsutavad muude asjadega. Sibul ja küüslauk on igati in. Kuhjan teisi kõikjale ja tavaliselt 3 korda niipalju kui piisaks. Poiss
on hakanud vahel nina vingu tõmbama. Mees ei söö värskeid salateid põhjendusega, et tema pole lehm. Ju ma siis olen? Mees ei söö rosoljet, pidavat
olema voorimehe okse. Tilli toidus eriti näha ei taha.
Rohkem nagu hetkel meelde ei tulegi. Kui välgatab, eks siis saab lisatud.
Appi, lugedes siit neid paari-kolme kirja, pean mainima, et meil lausa superpere siis !!! Meie issi sööb kõike, mida ma lauale panen... Tutvuse algul
küll üritas ühepajatoitu mitte mul teha lasta, kuid kui tegin, pistis kahe suu poolega ja nõudis juurdegi, vot sulle säh, et ei maitse. Ja ka kala ja
sibulat ja küüslauku ja pekki (pekisemat liha niisiis) ja tilli jms sööme kõik, ka lapsed. Ise ehk ma toon vaid ühe asja välja, mida ei armasta, see
on mesi. Aga muidu, katke laud ja me hakkame sööma
, mida iganes.
Vot ja, pean lisama, et ise ma ka delikatesse ei taha. Maitsetud ja mõtetud hõrgutised. Kalamari läheb kaubaks küll
Aga tigusid ja krevette ja muid
limuskeid...ököö...ei himusta. Vähki nosin ka hea meelega. Ja siis angerjad ja muud vee ussid kah out
Ja jant käib meil veel moosidega. No maasikat ja vaarikat pistavad kõik kahe suupoolega. Mees aga kirtsutab nina enamuses muude mooside peale, täiesti
out on mustsõstar. Seda ei söö ta ühelgi kujul.
Ja pohlamoos kah ei lähe mitte.
Ega kodused sissetehtud salatid. Nende tegemine mu oma eralõbu. Peale minu ja harvade külaliste neid keegi teine ei söö
Ah jaa, rosinaid mees ka ei söö. (Kuid eile keeksis pistis kinni. No ma nokkida kah nüüd ei luba)
Vaat kui pikk tuleb see loetelu, kui mõtlema hakata. Hirm tuleb kohe pääle ...
Ja see Bixi mainitud piimanahk .. ÖÄK
Tegelikult on mustsõstar jah üsna mõttetu mari. Ja tikrimoos pole ka suurem asi, kuigi tikreid endaid võib küll süüa. Ja vaarikatel on sellised kõvad
seemned, mis jäävad kogu aeg hammaste vahele kinni.
PIRTSTI
Tsitaat:
Algne postitaja: Bix
Tegelikult on mustsõstar jah üsna mõttetu mari.
Just jah, ühepajatoit meil ka peris out asi, eriti kui seal illusad suured kaalikatükid ja kapsast palju sees om
mina olen pirtsp****e
ei söö ühtegi toitu kus on sees sibul, paprika, küüslauk, karulauk, porulauk jne jne lihtsam öelda mida söön, söön tilli,
peterselli ja sellerit, nõgesesupp ei ole kah lemmik aga söön kui vaja.
Värske kapsas supis ... Kirtsutatakse nina, kuid süüakse.
Tegeölt kapsas ju nämma ja kuidas veel.
Oh mul siis vedanud. Mees kirtsutab nina vaid neljaviljapudru peale. Ise olen pirtsakam. Täiesti out on tomat, silmud, angerjas , igasugu teod ja muud sarnased asjandused.
Loen ja imestan....ja ohakn kergendatult, et ei pea valima, millest süüa teha, kõik läheb kaubaks....hea miis mul 
Tsitaat:
Algne postitaja: Bix Kui toidule on tilli peale puistatud või (hoidku jumal) on tillivarred supi sees, siis võib halvemal juhul lausa okserefleksi välja kutsuda.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Ja jant käib meil veel moosidega. No maasikat ja vaarikat pistavad kõik kahe suupoolega. Mees aga kirtsutab nina enamuses muude mooside peale, täiesti out on mustsõstar. Seda ei söö ta ühelgi kujul.
Ja pohlamoos kah ei lähe mitte.
Ega kodused sissetehtud salatid. Nende tegemine mu oma eralõbu. Peale minu ja harvade külaliste neid keegi teine ei söö![]()
Murakas on selline hea ja omapärase maitsega mari
Moos samuti, selline kõrvetavalt magus
Pohlamoos on vaieldamatu ja lahutamatu osa verivorsti
kaaslasena, samuti meeldis mulle kunagi keedetud seamagau pohlamoosiga nosida. aga mustsöstar on hea tee sisse ja morsiks
Tegelikult mina söön kõike, mis on hästi tehtud, või siis halvasti ja ise tehtud, sest ma ikka üks kohutav kokk olen, tavaliselt minu tehtud toidu kallale keegi peale minu ei kipu.
Murakas - mmmm, lemmikmari, millest moosi keeta, kahjuks seda igal aastal ei saa. Ajasite kohe suu vett jooksma
Pohlamoosita ei kujuta jõululauda
ettegi ja mustsõstrast teeks mahla, morssi või dzemmi, koogi peale panekuks (rullibiskviidile asendamatu kui teha kakaoga rull)
Ei söö putrusid, kisselli, sibulat (mugulsibulat), peterselli, kalamarja, makrat, viinamarju.
Liha söön küll hästi.
Söön üldiselt kõike ainult üx asi on täiesti välistatud:
KAMA = roiskund piim + ehitusliiv
Paremat asja ma maalapsena kuumal heinateo ajal ei teadnudku kui roiskunud lehmapiim+ehitusliiv=KAMA
Kusjuures olen proovinud ja korduvalt mõneaastaste vahedega - no ei maitse!
Mina isiklikult ei söö tilli, ja muud rohelist. Lihtsalt ei sobi mulle see taimne toit. Sibul läheb küll jah...roheline sibul ja salat kah, kui on
hästi peeneks tehtud toidu sees. Peterselli ja tilli lausa vihkan. Siis igasugu molluskid...neid ma kah ei söö. Rosinaid ei söö. Muud nagu eriti pähe
ei tule...enam vähem söön ikka kõike.
Mees ei söö mul kana, kuna kondi ümbrus talle ei meeldi ja kananahk, ühepaja toitu ei söönud enne...nüüd sööb
Ei söö värskekapsa suppi ja
värskekapsa hautist. Muu nagu enam vähem läheb. Eks lisan teinekord veel juurde, kui miskit pähe tuleb
Piima supid kah ei meeldi talle.
Tiina, oled sa proovinud kuivatatud tilli ja värske tilli erinevust? Paljud rohelise ja värske tilli vihkajad on leidnud sõbra kuivatet tilli näol! (need maitseaine purkides-kottides mis poes müüakse)?
Ma siin pingsalt mõtlen, aga see mida välja ei mõtle on selline toit mida ma ei söö.
Mina olen küll suur rohelise sõber, ikka mingi salat peab kogu aeg kõrval olema.
Kes on proovinud sellist asja nagu kahverjan(ma ei tea kas ma nüüd selle õieti kirjutasin).
See on toores haugi mari, kuhu on segatud igasugu pipraid, soola, mingit kanget alkot, hästi väikseid sibulatükke jms.
See ikka ka väga väga hea kraam!!!!
Ah jaa, kananahk on ju kana juures kõige parem osa
Tsitaat:
Algne postitaja: Mamba
Ma siin pingsalt mõtlen, aga see mida välja ei mõtle on selline toit mida ma ei söö.
Mina olen küll suur rohelise sõber, ikka mingi salat peab kogu aeg kõrval olema.
Kes on proovinud sellist asja nagu kahverjan(ma ei tea kas ma nüüd selle õieti kirjutasin).
See on toores haugi mari, kuhu on segatud igasugu pipraid, soola, mingit kanget alkot, hästi väikseid sibulatükke jms.
See ikka ka väga väga hea kraam!!!!
Ah jaa, kananahk on ju kana juures kõige parem osa![]()
Ahjuküülik, kes on proovinud?
Kes proovib, see juurde soovib.
Unustasin lisada, et liha peale sea, looma ja kala ma ei söö. Kanadki viimasel ajal kuidagi sinikirjud-karvased ja kah out!
Lapsena ma olin igavene peps, midagi ei söönud kohe.
Tegelikult praegu ei söö ma ntx pekki, isegi suitsu oma mitte ja vihkan igasuguseid delikatesse.
Poistega on ka raske, üks armastab üht ja teine teist asja. Aga nuh, olen hakkama saanud siiani. Panin nad ühepajatoitu sööma, mis on ahjus tehtud.
siis süüakse ka porgandi ja kaalitükid ära millegipärast.
Siin räägiti moosidest. Need meil lähevad kõik loosi, ennekõike muidugi vaarika ja maasika toormoosid. Mustsõstramoosid lähevad talveti tee sisse. Kes
muidu ei armasta, tehku proovi.
Üldiselt meil moose ei keedeta, toored marjad on sügavkülmas. Ainult toormoosid vaarikast ja maasikast.
Pohlamoos on seepärast väga hea, et ta seisab mitu aastat. Meil praegugi paari aasta vanune moosipurk (suur 3 l) kapis. Jõulude ajal verivorsti juurde
nagu pohlasalat. 
Tsitaat:Eks võib ju ära proovida seda kuivatatud tilli maitset...kuigi mulle lihtsalt juba lõhn ja maitse ei meeldi. Aga toidu maitsestamiseks ära proovida...miks mitte. Ega ma nende toitude peale oksendama küll ei hakka, mis mulle ei meeldi...nad lihtsalt ei maitse mulle ja hoidun nende söömisest. Eriti molluskid...need ajavad küll veitsa südame pahaks
Algne postitaja: meryli
Tiina, oled sa proovinud kuivatatud tilli ja värske tilli erinevust? Paljud rohelise ja värske tilli vihkajad on leidnud sõbra kuivatet tilli näol! (need maitseaine purkides-kottides mis poes müüakse)?
Vaat kuivatatud till on asi, mis mulle peale kohe kuidagi ei lähe. Selline rohu moodi. Aga maitsed on erinevad.
Nojah, kui mina kapsarulle kord sõin, siis vaadati mind kah kui "mittesöödava" sööjat. Mulle jälle väga maitsevad. Andkem ainult viitsimist ise teha.
Mull ntx till küll maitseb. Okka värske, kastmetele või ntx kurgi-koore salatisse. Aedviljasupile peale raputatult. Igale poole ta loomulikult ei sobi
ja võib maitse täielikult ära rikkuda küll.
Kapsas on ka hea asi. Üldiselt meil pistetakse seda toorelt. Aga ka hautatult ntx hakklihaga. Ja väga hea on minumeelst väike brüsseli kapsas supi
sees, magus selline.
Mees ei söö ja joo
muna
ja
kohvi
mina ei söö ja joo
sibulat
ketsupit
ja
viina ei tahaks kah eriti enam
Laps sööb pea et kõike..
Lugedes neid eelnevaid postitusi, tundub et mul lausa kullatükid kodus on. Kõik mis teen ka ära süüakse.
Teinekord kui väga kiire on, ostan poest grillkana või siis suitsukana. Vat selle peale mees küll nina natu kirtsutab ja ütleb, et kalllis ehk ikka
teeksid ise, seda poe oma ma ei tahaks, sinu oma parem on... No ja siis seegi saab üle küpsetatud ja maitsestatud... ja kõlbab küll.
Aga jah kui hästi järgi mõelda, siis pannil pruunistatud juurvili ei lähe meil, aga seda ma siis ei teegi, või kui siis suht harva natu mõne teise
toidu kõrvale.
Sinikamoos on ka hästi hea!!!!!
Suhkur + jõhvikad = puhas nauding ja tohutu vitamiini kogus.
Meil ka neid marju seal sügavkülmas igasuguseid, päris selline see enam ei ole kui värske, sest külmutamine moonutab maitset, aga hea on ikkagi.
Kas siin seene sõprasid ka on?
Minule küll igasugu seeneroad maitsevad
Kas praetud murumunasid olete proovinud, päris head, ainult et nendega peab hästi ettevaatlik olema, sest ainult noored ja väikesed aitavad süüa,
vanad on mürgised!!!!!!!!!
Tsitaat:
Algne postitaja: Bix
Tegelikult on mustsõstar jah üsna mõttetu mari.
mina söön kõike mis süüa kõlbab ja mürgitust ei tekita. olgu siis need teod, vihmaussid või keedetud lambasilmad, verivorst(veri ju suht sünge asi)
või mis iganes pähe tuleb.
samas hakklihakaste on oi kui jäki, aga kui laual on, söön ikka ära. siiani pole ette tulnud asja mida ma ei sööks.
Selgituseks .. mina ei ela veel mehega, vaid siiamaani (appiii) .. ema ja vennaga ..
Ja pere pirtspepu olen mina!
Ei hakka siinkohal ette lugema, mida ja miks .. sest nimekiri tuleks liialt pikk ..
Aga mõned asjad: ülessoojandatud toitu ei söö .. praetud muna (mul võib ise tekkida ja ma võin endale ka praadida, kuid sinna ta jääbki, sest süda
läheb lõpuks pahaks) .. makaronisalatit (ja olen sellepärast ka sünnipäevadel tühja kõhuga jäänud, aga ei suuda lihtsalt) ..
Aitab, ma arvan ..
Siin lugedes tleb aina uusi asju meelde, mida ma ei söö.
Sülti söön aint siis, kui see on mu ema tehtud. Selliseid asju on eriti salatite hulgas rohkelt, mida ma ainult enda tehtuna suhu võtan.
Tiina!
Ma tean miks sulle till ei maitse
Tal selline omapärane yrdilik tugev mekk on mann kui toorelt (kuivatamata) kasutada. Kuivatatud tillil seda ei
ole ja annab sellist maitset söögile nagu tilli löhn on. (see pole ju köige hullem)?
Meie pere pirts on tütar(13), ma ei tea kas on sellist asja mida ta sööks, ükski asi ei kõlba. Millest ta elab?.....
See võib olla ealine probleem
Mul kah poiss enne sõi kõike peale peki...nüüd hakkab ka vaikselt juba valima, mida sööb ja mida mitte. Aga olen
suutnud veel siiani teda sööma panna...kui ikka ei meeldi, ärgu söögu ja asi korras. Ja kui kõht tühi, siis ikka sööb enamus toite.
Muidugi võib leiduda selliseid toite mis kohe üldse ühele või teisele inimesele ei sobi, no tekitab näiteks allergiat või mingeid muid hädasid. Kuid
need on sellised üksikud erandid.
Tegelikult ikka vist kui inimesel kõht tühi om, siis läheb kõik.
Arvan samamoodi nagu Pirkagi, et kui kõht tühi süüakse ikka kõike
Jah muidugi, niisugused toidud mis allergiat tekitavad...neid ei saa süüa. Aga
mille peale lihtsalt nina kirtsu tõmbub ja öäk öeldakse...küll läheb alla, kui kõht tühi ja muud võtta pole.
Ma sain mehe isegi ühepajatoitu sööma
Koos hakkasime elama, siis ei söönud üldse ja ütles, et ei võta seda suu sissegi. Ükskord polnud lihtsalt muud
süüa teha, kui juurvilja. Tegin siis teisiti, kui traditsiooniliselt tehakse, pannipeal praadides. Poiss kah veel pirtsutas, et tema porgandit ja mida
veel ei taha. Tegin pannil ühepaja toidu valmis...kõik sõid ja kiitsid...väheks veel jäi
Hmm, ka minul tulid meelde veel mõned asjad... siukest kala ma eip söö, kus juba mõni luu on hambaalla sattunud... ja siis ei söö veel kana eriti hea meelega, kui siis ainult fileed...
Ma ei söö borsisuppi,oliive,pekki,sealiha,limased elukad kohe üldse peale ei lähe
peale selle veel kunagi olid need purgi mulgikapsad ja pärast
neid söön aint emme tehtud kapsaid
ülejäänd kõike vist söön andke aint ette õnneks mehega koos ei ela nii et pole vaja muretseda selle pärast mis
talle sisse läheb ja mida suu sisse ei võeta
Tsitaat:No seda kana asja me veel vaatame
Algne postitaja: mada
Hmm, ka minul tulid meelde veel mõned asjad... siukest kala ma eip söö, kus juba mõni luu on hambaalla sattunud... ja siis ei söö veel kana eriti hea meelega, kui siis ainult fileed...
Küll ma miskit välja mõtlen
Söögilaud ei tohiks küll olla mingi pirtsutamis koht
Meil peres kehtib reegel"kui ei meeldi,ole söömata".........olen suutnud nii mõnegi panna
asju sööma, mida ennem suu sissegi ei võetud
nu algul kui ma mehega tuttavaks sain siiis ta sõi kõike mis hamba all ei karjunud, jõi kraanivett jne. nüüd siis kraaniveet ei joo, kui mina midagi ei söö siis tema ka ei söö. aga pirts olen ikka meie peres mina, ei söö siis: igasugu ussilisi kalu (rõvedad, ükspäev pidin selveris kalaleti peale oksendama kui seal olid silmud kes veel viimaseid hingetõmbeid ahmisid, eriti rõve, löögu need kalad maha enne kui müüki panevad niigi vastik vaadata), vanasti ei söönud ühegi supi vedelikku, nüüd osaliselt ikka söön, kana eriti ei maitse, ketsupit ka valikuliselt, paljud toidud ei lähe alla, ega nii hoobilt meelde tulegi, mida kõike ma ei söö....
Üldiselt söön enamjaolt kõike. aga siiski ei taha: pekki, majoneesi(ainult salati sees), piima(ainult tatrapudruga), petti, tigusid ja muid limukaid,
lambaliha(ainult siis kui on hästi kuum ja hästi tehtud), piimakõrvitsasuppi,
Meeldivad aga : krevetid, till - söön lausa paljalt, tomat, hakkliha, rosolje(jumaldan), kõik võimalikud pudrud (erilised lemmikud hirsipuder ja
tatrapuder ning loomulikult mulgipuder)
Issand mul hakkab suu vett jooksma.
hmmmz...ma ei söö näitex kalatooteid eriti-aind kalapulgad ja suitsukala
ja kõige rõvedam asi on MAKS...öäk...
redis ei meeldi kah...ja pasteeti eih söö..ja tigusid ja siuxeid muid väärakaid asju...
Olen vist ainus mitte-pirtsakas isik perekonnas
Lapsepõlves ei kannatanud keedetud piimale tekkivat kilet..Aga praegu ise teen piimaga putru sel viisil, et piima lisan pärast, ei keedagi läbi. Saab
kiiremini lauale panna ja pole kile muret
Meie peres on kah toidu üle urisemine kombeks...igal ühel oma maitse.Enamuse ajast olen poisiga kahekesi ja siis seda suurt vaaritamist polegi
vaja.
Sibul on hea asi aga allergia tõttu ma seda ei saa süüa,muidu sööki eriti ei vali.Olen üsna kõigesööja
Ah jaa mul tuli meelde,et mu väiksem õde (ta oli siis nii 6-8 a) ei söönud riisi - kuna need tundusid talle ussidena. Aga kui me ei öelnud,et täna riis on siis sõi küll ja kui teada sai siis tegi öak öak. Siblua peitsime ka tema jaoks nii ära,et ei saand arugi.
Mina olen pirtsakas
ei salli yldse piima..põhjendus-ei maitse....siis mulgikapsas kruupidega...põhjendus-ei maitse...yhepajatoit-ei
maitse...hernesupp-ei maitse...peedisupp/salat-ei maitse...halvaa-ei maitse..kohuke-ei maitse...viinerid-ei maitse...oi neid on veel ,aga ma siis
selle teema juurde jääksingi..
mine ise 


Tsitaat:
Algne postitaja: Mara
Mina olen pirtsakasei salli yldse piima..põhjendus-ei maitse....siis mulgikapsas kruupidega...põhjendus-ei maitse...yhepajatoit-ei maitse...hernesupp-ei maitse...peedisupp/salat-ei maitse...halvaa-ei maitse..kohuke-ei maitse...viinerid-ei maitse...oi neid on veel ,aga ma siis selle teema juurde jääksingi..

kõige suurem pirspekk on mul õde..ses tema on siuke juurikasööja ja ei kõlba ju liha süüa ja muud asjad..paxux teeb...ise nokin ma sibulad välja..ei tea mix ei maitse..küüslaauku laseks aga kahe suu poolega..ja tavalist piimakastet ma kahh ei söö..ja algklassides tehtud munapeki kastet kahh mitte...
Ei tea mina mida tähendab ütlus: "seda ma ei söö!"
Mida väiksem valik, seda vähem pirtsutan. Kui puudub valik, söön kõike mis toidab. Kui
valik hirmus laiaks läheb, söön vaid parimat 
Meil on üldiselt pirtsakatel täielik vabadus söömata olla. Aegajalt seda ka kasutatakse.
Toidu kallal irisemist ei sallita meie peres kohe mitte. Muidu vast preili toitukski ainult magusast. 
Tsitaat:
Algne postitaja: muhhin
Söön üldiselt kõike ainult üx asi on täiesti välistatud:
KAMA = roiskund piim + ehitusliiv
Ei söö eriliselt kala, igasugu molluskeid ja kõige-kõige-kõige vastikum asi maailmas on HEERINGAS 

Muidugi äramärkimist vajaks ka keedetud
kaalikas, öäkk
mulle ei meeldi kah praetud sibul eriti, aga kui ta toidu sees on, siis pole enam midagi teha, viisakusest tuleb ära süüa.
piimatooteid tarbin päevas 300% vajadusest
njah ma olin ka ennem selline pirtsakas aga enam ple
kuna mu mehel oli kodus selline kasvatus et kui söök laual tuleb seda süüa mitte pirtsutada.Ja
ta on suutnud seda mulle ka õpetada
Ennem ma ei söönd kala minu meelest oli see nii vastik nyyd aga söön
ainus asi mida ma eip suuda siiani süüa on keedu kaalikas
ja üks meelselt
mehega ei söö me tigusid ja muid olluseid tiod on kana söök ja kanana ma end veel ei tunne... 
maasikaid ja värskeid herneid ei söö.....allergia
aga muidu....vist kõike....tatrapuder ei maitse aga söön ka seda.
hmmm....aa...salatite ja kastmete sees mugulsibul....öäk
Ainuke vastuvõtmatu asi on tatrapuder......konnad , teod jne, mis ei kuulu eestlaste toidulauale
aga üldjuhul kõigesööja
hmm
kalasuppi(lasteaias olid alvad mälestused soomuste ja roogudega)
siis ernesuppi
tomateid
no kui ette antakse söön kõik ära, kurat näljaga süüakse ka sitta, siis saan mina teisi asju ka süüa
kalatooted jätaks heameelega söömata, eriti heeringa, rohelise sibula, maksa ja süldi ka.
Vennas ei söö mul enamikke asju, ainult kartuleid ja makarone ja siis ka vaatab kahtlustava näoga, eriti vihkab ta kapsast- ma ei saa aru,
miks.
Tsitaat:...ja vot see on puder, mis minu lemmikuks on olnud juba lapsepõlvest saati - oleks vaid ema viitsinud seda mulle tihedamini teha, ma oleks vist ülepäeva seda õginud.... Aga viimasel ajal on poiss meil hakanud pirtsutama toiduga....nõuab vaid võileiba ja muud eriti ei taha.... Ehh, aga selle asja ajame korda - kui ikka šokolaadi/kommi enne ei saa kui puder söödud, kaob ports imekiirelt taldrikul pealt kõhtu
Algne postitaja: Mummu
Ainuke vastuvõtmatu asi on tatrapuder....../.../
seega, ehk asi vanusega seotud...
Tsitaat:Ega muidu nagu ei pirtsutagi, aga jah see "piimakile" on küll öäk. Seega on piimasöögid minu jaoks in kuni kileni, siis langevad ära. Ainult kakaod lasen siis läbi sõela tassi kui kile on potis juba peal.
Algne postitaja: MonaLisa
Lapsepõlves ei kannatanud keedetud piimale tekkivat kilet../.../
liha eriti ei armastata ja poja keeldus igasugustest pudrudest...
segasin siis räim tomatis hulka ja peale seda enam midagi muud ei tahtnudki
aga ise vist sellist läga syya kyll ei tahaks 
Tsitaat:
Algne postitaja: yller
no kui ette antakse söön kõik ära, kurat
enamasti söön kõike aga on mõned asjad mis ei meeldi...
siiani ei söö piimariisisuppi - tõsiselt vastik asi; maksa - maksakastet ei saa absoluutselt süüa - ei salli maksatükke seal sees, maksapasteet isegi
meeldib; rabarberi kisselli - vastikud tükid on sees; hirsipudru - ühe korra elus söönud ja enam ei taha; kiirkartulipudru - öäk;
siin mainitud asjadest - heeringas - ülihea; pekk - söödav teatud toidu sees ntx kartulikruubipudru sees
ma üldse selline eestitoitude fänn; seened
- ühed suurimad lemmikud; sibul - kah üks suur lemmik; till ja petersell - ainult värskelt ja salatites; kala - kah üks lemmikuid ainult et tuleb
osata teha
mees see-eest on täielik makaroni ja ketshupi fänn - seda sööks vist iga päev. putru ei söö, heeringat ei söö, vorste ja pihve ei söö - eelistab ahjus
tehtud sealiha või praetud sealiha lõike... sibula juures nina ei krimpsuta ja ka supid/ühepajatoidud on ära söönud, ütleb vaid et iga päev seda ei
tahaks
ja teod - need on meie erilised lemmikud - neid on erinevates marinaadides ja väga head asjad 
Meie peres üldiselt süüakse enamvähem kõik ära mida pakun
Ise ei söö ma vahukoort,leivasuppi ja teolisi olendeid
Meie pere moto-Miski meil ei lähe raisku!!!!

meil süüakse peaaegu kõike. Ise veidi pirtsutan - ei taha tatraputru, viinamarju, punast kastet(tomatipastaga), ketšupit, teiste tehtud sülti,
närimiskomme ja nätsu ka ei kannata. Samuti Mynthon, melon, müsli ja maisihelbed ei kuulu minu toiduratsiooni.
Lapsed ei taha kapsahautist, ühepajatoitu ja rosoljet. Mees sööb kõike.
Lugesin, et siin paljud ei söö tigusid - mina seevastu võiksingi ainult marineeritud tigudest toituda...mmmm...
Ma arvan et mina olen see pirtsakam pool., selles möttes, et ma ei söö eelmise päeva sööki ja alati vaatan pakendil viimast kuupäeva! Mees sööb köike mis ette juhtub, suppi eiri ei armasta, kuna see ei ole tema meelest sööök vaid mingi lurr, millest köhtu täis ei saa(v.a siis kui terve poti sisu tösta ilma vedelikuta taldrikule).
me võiks kohe siin kirjutatust statistika teha
aga meie peres sellised lood: ma ise toore valge sibulaga riius, kuid küpsetatuna veel läheb loosi, igasugu teod, silmud, vetikalised ja krabilised,
pekid ja kahtlase välimusega salatid
lapsed:till toidus, verivorst, hernes, mõningad kastmed, mis sisaldavad erinevaid komponente, sealhulgas paprikat
mees, kallis kõigesööja, kui piimasupp oli kunagi ta mittelemmikute kirjas, siis nüüd võib teha küll
Mina olen täiega pirts perse
Ma loodan, et ma oma pojast suudan normaalsema välja kasvatada
Aga minu mees sööb kah kõike, anna aga ette -
nälg 
eks mina vist see pirtsakas ole.
ma ei salli tomatit, sibulat ja tilli. maksa, ühepajatoitu ja suppi (ükskõik millist) kah ei taha...
Muidu pole virinat kuulda,aga sibul,see korjatakse kõik taldriku äärele,lapsed seda üldse ei salli.Ja ühepaja toitu ka mitte. Ja kindlasti pekisem liha ei lähe.Siis on nii,et süüakse parem kuiva.Salatit söövad kõik peres meeleldi.
Meie peres on kirjutamata seadus:
Söömine pole kohustus!
Alati võib selle asemel et toidu üle nuriseda viisakalt lauast lahkuda.Toitu ei halvustata-See,mis sinule ei maitse võib olla teisele
lemmiktoit.Spetsiaalselt kellelegi erimenüüd ei koostata-never.Meil ei paista see pirtsakus lihtsalt välja,ja hea ongi.
Meenub kooliajast,kuidas lauast ei tohtinud enne tõusta,kui toit söödud.Oli üks vanem õpetaja,hästi range.Oli mingi piimatoit,üks poiss keeldus seda
söömast.Meelde on jäänud tema nutune nägu.Leebeke,nagu ma olen,püüan oma peres seda vältida.
Võib-olla on see,et mõni on ka täiskasvanuna pirtskas mõne söögi suhtes,pärit kusagilt lapsepõlvest.
Eriti valiv ei ole toidu suhtes, aga pekki ja krevette ei söö! Ja hernesuppi (just suitsulihaga) ning lasanjet ei söö. Risotto liigsete
hernestega....
Aga sibul ja küüslauk jms... täitsa hea!!!!
Hautatud kala <<<minu arvates lausa rõve
see pirtaskama ikka mina . Kui on mingi juurvili või puuvili või mingi muu vili ja see on käinud üle panni ,potis või siis ahjust ma seda suu sisse ei võtta ,see liiga limane minu jaoks ja maitse on ka kadunud
Kui ma hakkaks siia oma nimekirja ette lugema siis ma jääksingi kirjutama.Mõned näited võin tuua.
Ma ei söö pea ühtegi putru välja arvatud riisi ja kartulipuder.
Peale piima ja jogurti ei joo ma yhtegi muud piima toodet.
Mett ei salli ma ka.
Kala ma muidu söön ning muna ka, kuid kalasupp ning muna puder ajavad oksele.Eriti peale seda kui lasta aias kästi süüa.Oi jah see nime kiri on pikk
veel, kuid ma ei piina teid enam.
Kõige pirtsakam ikka ma ise
Neid toite, mida ma hea meelega söön on kuidagi vähevõitu. A meil just nii, et tehakse vastavalt sellele, kes parasjagu
kodus on. Kui mina kodus olen, ei tehta kunagi toite, mida ma ei söö (erandjuhtumeid on muidugi olnud), sest muidu ma pistan kohe prõõkama
Heh, no
tegelt nii hull asi pole, aga tõsi on, et kui ikka mulle miski ei maitse, siis ma seda ei söö ja otsin endale midagi muud süüa.
Tsitaat:
Algne postitaja: TKtydryk
maasikaid ja värskeid herneid ei söö.....allergia
Mina ei söö:
toorest kala (keetmata/praadimata/kuivatamata)
tatraputru
böf`i
plov`i
ja mu mees jälestab toorest sibulat.
kõik piimatooted va jäätis ei kõlba ja kui kohupiim on kuskil ripakil siis kangastub võigas kohupiimahaldjas-mina ise kõike sööma
Loen ja imestan, mida kõike ei sööda ja mis põhjustel. Ma isiklikult väldin pooltoorest loomaliha. Liha viilust välja valguv soe verine vedelik ajab
iiveldama. Kõige enam maitsevad rohelised salatid ja kui sinna juurde on veel lisatud mereande ... nämma.
Sibulapõlgureid on minulgi külas käinud. Ükski salat pole selle pärast söömata jäänud, et sibul sees on. Püreestan sibula koos maitseroheliga koore-
majoneesikastmesse. Pole vastikuid tükke ja salati maitse on hea. Rabarberilehe suppist tegin sauseguri abil brookoli büreesupi, pere sõi ja kiitis,
ega kahtlustanud midagi. Julgen siin kohal pakkuda porgandipõlguritele proovimiseks porgandi keeksi.
4muna vahustada 300gr suhkruga. Lisada 500gr toorest riivitud porgandit. 200gr jahu, 2tl küpsetuspulbrit, 1tl vaniljet,1tl kaneeli ja 150gr õli.
Kaneel peidab porgandi maitset, kui aga kaneel ka ei maitse. Ärge isegi üritage mitte.
söögi suhtes ei pirtsuta meie peres keegi
aga kui valima peab sis mina
poja sööb kõike, mida ette olen andnud ja mees pole ka siiani pirtsutanud
mnjah, arvatavasti olen mina see pirtsutaja, kuid ega mu boyfriendgi parem ole
ja arvatavasti kõige hullem ka ei ole
Meil on kõik pirtsud
Üks ei söö hernesuppi, teisele ei maitse rosinad ja vahukoor, kolmas kirtsutab makaronide või keedukartulite peale
nina...
Ainus, kes jah eriti toiduga ei pirtsuta, ongi meil ema
arvan kah, nagu mõni siin enne mind, et toidu yle ei maksa pirtsutada.
peaasi ju et ei peaks tundma nälga.
no offence, aga on ikka päris wäiklane pirtsutada toidu pärast.
mõelgem siis neile, kel seda yldse pole.
neil, kel on, on õnnega koos.
aga seapekk(keedetud), keefir, pett & hapupiim,-koor tekitawad kahjuks okserelfeksi (päris tösiselt- olen proowinud & puha).
Meil peres ainuke pirtsutaja vanem laps.
Üks asi on see, mida ei söö, mis lihtsalt ei maitse,
teine see, kui toit on kapis, millest midagi valmistada ja siis lihtsalt-ei sobi, ei taha, ei kõlba.
Või toit on valmis tehtud, mida mitte süüa ei taha.
See on minu jaoks pirtsutamine.
Meil sedasi, et kui ei taha, siis ei söö.
Saab ju endale siis eraldi oma roa teha, kui olemasolev ei maitse.
Mõnda väga vastu toitu ei teekski.
Maitse-eelistused ka suht sarnased-hea seegi.
Tsitaat:
Algne postitaja: meryli
Just jah, ühepajatoit meil ka peris out asi, eriti kui seal illusad suured kaalikatükid ja kapsast palju sees om![]()
ise ma ei söö pekki
ei joo piima, keefiri ega petti..lihtsalt hakkab vastu..juba väiksest peale..rinnapiima jõin ka vaid 3 kuud:S piimasupp kah puutumata jääb..
mis siis veel..väiksena pirtsutasin rohkem, nyyd söön paljut..sylti ei taha eriti..peab ikk hästi tehtud olema
ja äädikased asjad ei
ruuli..molluskid ja kreverid ja muud asjad jäävad ära..muide, yxkord proovisin marineeritud kaheksajalgu, maitses nagu marineeritud
männiriisikas..milleks siis vaadata neid iminapakesi, kui saan syya koduseid seeni?
mannaputru ka ei soovi... ja paljas pohlamoos pole ka maitse järgi..kui millegagi segatult, siis nurm...nt astelpaju-pohl-mustsõstar ..nämm
ning verivorst ja verikäkk ei ruuli...nägin seatappu pealt väixena..vaimne tõke ees ja ei maitse ka..
ei tea, aga meie peres selliseid suuri pirtsutajaid pole. hea kasvatus
kui ikka söök tehtud, siis enam-vähem kõik söövad... pole sellist kommet, et nüüd peab kõigile eraldi süüa tegema ja pingsalt mõtlema, et kes miskit
rooga või komponenti ei söö.
endale on vastumeelt vaid üks söök: piima-juurvilja supp
no seda jubedust sunniti lasteaias nii palju sööma, et ei kannata selle lõhnagi välja
ja vastikusvärinad jooksevad sellele mõeldes kohe üle selja!
Tavaliselt söön kõike. Välja arvatud igasugused niiöelda delikatessid - austrid, teod ja muu selline.
Aga mees mul on natuke pirtsakas. Tatra putru ei sööks vist suurema näljaga ka mitte, sest sõjaväes pidi ta seda päris tihti sööma. Ja hernesuppi ka
mitte. Ning kui hommikul avastab, et kohvipiim on otsas siis on see tema jaoks nagu maailma lõpp...
Mina! kindlalt
meie pere kõige pirtsakam persoon on koer Tommi(5).
Igaljuhul mitte mina! Kuigi jah-tigusid ja oliive ei armasta aga ülejäänuga saab hakkama.Teised pereliikmed naca protestivad aga mis teha...
Kala ei söö nagu ültse ja kõik toidud mis on kalaga tehtud,
Meie pere pirtsakam persoon olen vist kah mina. Aga eks igal inimesel ole omad kiiksud
Ainus söök, mis külmavärinaid tekitab, on piimasupp köögiviljadega, kõik muu läheb kaubaks
.
Kuna meie pere koosneb hetkel 4 olendist (sh kass ja koer), siis tõenäoliselt juhib pirtsakate pingerida kass. Ise olen vist järgmine (välistatud on pekk, oliivid ja toidud, milles on palju kuuma piima), kuna koer ja mees on sõna otseses mõttes kõigesööjad.
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Tsitaat:
Algne postitaja: muhhin
Söön üldiselt kõike ainult üx asi on täiesti välistatud:
KAMA = roiskund piim + ehitusliiv
Oot-oot, sa pead vist 'roiskunud piima' all silmas hapupiima ??? Vot see on ka asi, mida ma ei suuda juua/süüa..... Aga see nn. 'ehitusliiv' on hea keefiriga või siis rõõsa piimaga....![]()
Minu kaasa ütles suhte alguses, et temal on ükskõik, mida süüa, peaasi, et oleks palju. Ma lubasin talle praetud heinu serveerida (pean küll häbiga
tunnistama, et tema ei söönud heinu, aga mina sõin oma sõnu).
Nüüd aga on hea elu peal pirtsumaks küll. Ega ta midagi ütle, sööb kuulekalt kõik ära, aga võõramad maitsed (ananass singipitsal) ja juurikad eriti ei
istu.
Hapupiima asjus: Pastöriseeritud piim tõepoolest roiskub mitte ei hapendu. Tuttavat lehma on tarvis. Mul on.
Teemast: Eks meie laeva pardal ole ka nii mõndagi mässukatset nähtud... Kedagi midagi sööma ei sunnita aga ega mingit pirtsutamist ka kaua ei taluta.
Aga kuna düstroofia all meil keegi ei kannata, ennemasti vastupidi, siis on kõigil vabadus kasvõi nädal aega söömata olla. Kui toit, mis laual, ei
sobi siis on vaba voli lauast lesta tõmmata või olemasolevatest varudest midagi muud otsida. Numbrit sellest ei tehta ja lusikaga kedagi taga ei aeta.
Külmakapi ust oskavad kõik lahti teha aga erimenüüd kellegile koostama ei hakata kuna reeglina on valik ka laual üsna lai ja mingit tõbe kellelgi ka
ei ole. Ja selles, mida täna süüa teha, on ka lastel täieline sõnaõigus kaasarääkida. Nii need uued ideed
"mina-söön-edaspidi-ainult-kuratteabmida" ja "seda-mina-küll-ei-söö" moest lähevadki. Kuulda aga on olnud, et koolitoit pidada
mingi lahja maitsetu lake olema. Varsti peab vist maitseained jõmmidele kooli kaasa andma...
Mis ei olegi iseenesest tegelikult niiväga hea. Igatsugu pipraid kulub maru palju ja ka kõige tulisemad tükid kaovad lennult. Vanasti sai
nii mõnigi pala ekstra enda tarvis üle maitsestatud. Nüüd rebitaks see kõigepealt näppude vahelt ära. Heeringa- ja kilurõõm on mulle veel jäänud. See
läheb üsna pika hambaga veel. Aga kauaks ka seda...
Tsitaat:Nii nad teevad
Algne postitaja: delilah
/.../
Nüüd aga on hea elu peal pirtsumaks küll. Ega ta midagi ütle, sööb kuulekalt kõik ära, aga võõramad maitsed (ananass singipitsal) ja juurikad eriti ei istu.
kuigi, vastutõeks sellele hakkas mo kaasa hoopis teatud asju sööma - ntx ei sobinud talle varasemalt ühepajatoit ja
üldse juurikad ja pajaroad - nüüdseks aga pistab neid kahe suu poolega ja nõuab lisa
minu pere koosneb vaid minust, seega tuleb tunnistada end koige pirtsakamaks. aga tegelikult soon ma enam-vahem koike (va. mere-elukad) ja ei pirtsuta
ka siis kui tyhi rahakott sunnib dieedile.
/me on vahese hooldusega 
me peres pirtsutajaid pole,
kui nälg ikka peale tuleb, söödakse kõik ära.
Kui ei sobi närigu leiba.
keedetud piima suhtes olen täielik pirtsakuse etalon, jälestan keedetud piima maitset, seega viilin igal võimalikul moel, et piimasupi söömisest
pääseda, lapsed pirtsutasid vahest mõnede toitude peale aga see oli vist käibel oleva trendi temp, teised ees nemad järel, nüüd pole silma jäänud, et
mõni söök oleks kõlbmatu
selle jutu peale tuli mul just piimasupi isu peale..
Tsitaat:
Algne postitaja: Vanapaks
kõigil vabadus kasvõi nädal aega söömata olla. Kui toit, mis laual, ei sobi siis on vaba voli lauast lesta tõmmata või olemasolevatest varudest midagi muud otsida. Ja selles, mida täna süüa teha, on ka lastel täieline sõnaõigus kaasarääkida
Söön kõike,mis ei liigu ja ei haise.Mees on väga pirts,on palju toite,mille poole ta isegi ei vaata.
seda kõike siit lugedes tekkib küll tunne et olen õnneseen
mees sööb kõike ja ei vingu
pojaga ka probleeme pole
mina ise ehk ainus pirtsakas nimelt ei söö ma pähkleid ega toitu mis sisaldab pähkleid aga kõik muu pole probleemi


Minul kõige pirtsakam mees...
Ei söö ta riisi, tatart, piimasuppi. Laual peab ikka olema liha ja kartul.
Pesamuna on meil aga väike ahjualune*
-tahab kõike mida silm näeb
Elu on ikka raske inimestel kes ei söö midagi.
Mina võin kõike süüa pekki sibulat mida iganes tigusid.
Neiul on asi nõmedalt piiratud. Ta ei söö paljusid asju ja hädaldab ALATI kuidas miski on tehtud või kuda ise tegi. Minu vanemate juures ei saa ta
kunagi süüa, sest seal võib olla toidu sees porandit sibulat kaalikat jne porrut mis iganes. Ise teeb oma elu raskeks
lapsed ei söö heeringat. lubasin raha maksta, kui proovivad.
kass ei söönud hernesuppi.
mille peale öeldi: "sina ju ka hiirt ei söö!"
ma panin lastele kui väikesed olid igakord isemoodi pildiga taldriku ja soovitasin siis vaadata milline pilt sellel taldrikul on, huvi oli ja nii nad
sõidki toidu ära, sama ka lastelastega - toimib
Pirtsakusest rääkides. Täna sööklas neiu tellis haklihakastme. Selle sees oli nati rohelist sibulat ja tavalist sibulat. Paar kahvlitäit, täitelt
sibulakeste eemaldus, hapu nägu ja oligi kõik.
Mul oli väga imelik olla sääl, kohati olin nagu pahane, kohati solvunud. Mõttetu söömas käik. Mõtlesin, et tore ju lõunastada koos, aga jah.
Ma ei saa inimestest aru, kes vinguvad söögi kallal.
söön enamvähem kõike mis hamba all ei karju.(kunagi memm ütles,kui toidu peale nina krimpsutasin;pojja its nälg olvat köikse parem kokk: 
Meie peres pirtsakaid persoone ei ole, kõik mis minu potis valmib, süüakse ära.
Õnnelikud inimesed, kel peres ei ole söömise hädasid.
Meil on poisid jõudnud punkti, et igast toidust tuleb mingi komponent välja surkida. Ka kui ma tean, et nad seda tegelikult söövad.
Kui kuskil on herned siis need, kui herneid netu siis nt paprika või porgand. Kui pitsal on seened, siis nokitakse noid ja paprika läheb keresse. Oh
jah ... Midagi leiab ju alati.
Urrr ...
Mina ei söö kala, ee... muid asju isegi söön, va maksakastet ja igasugu loomasüdameid mida vahetevahel lettidel näha on.
köik krimpsutavad nina eriti mu 3 a poeg...ta nii ära hellitatud et lausa maiustusi valib..muust rääkimatta...
Õnneks on minuga lihtne söön praktiliselt köike , mis kodus valmistatakse..ise olen ka kokaks köögis samas ei saa ma eitada et minu ema toidud on
köige paremad..mees teeb ka head süüa kui ta vaid kartulimaitseainet igasse toitu ei topiks see on võigas...


2 persooni - kõige vanem ja kõige noorem, teised mahuvad oma veidrustega keskmiste hulka
Vot ei teagi konkreetselt öelda, kes pirtsakaim on.
Süüa tehakse tummiselt.
Liha, kartul ja kaste, vahest ka suppi.
Putru mitte iialgi, sest keegi ei sööks seda.
Ülejäänu nagu läheb kõik alla.
Mind pole õnnistatud hea maitsmismeelega
, kõik läheb alla, seni vähemalt pole leidunud toitu, mis vastikust tekitaks. Kui valida saab, siis
loomulikult igast s...a ei söö.
Meie pere teised liikmed pole küll tolerantsuses söögi suhtes minusse, mistõttu olen ametlikult tituleeritud meie pere seaks- seedin ära kõik selle,
mis mu naisperel enam alla ei lähe või on külmkappi seisma jäänud või millel "parim enne" ajalukku vajunud.
Probleemi ma selles ei näe, kah asi, meil kõigil ju mõni loll kiiks küljes. Tasakaal paigas.
Siiani on ka kalmaarid ja austrid vastikustundeta alla läinud.
Väga maitsvad olid.
peenestatud kalmaarid majoneesi ja rohelise sibulaga on väga maitsvad saia katteks aga austreid pole proovinud, äkki tõesti hakkan pirtsutama
meie pere pirtspepu on kõige noorem pereliige peale piima ja mahla pole miski söödav.
Tsitaat:
Algne postitaja: ariita
peenestatud kalmaarid majoneesi ja rohelise sibulaga on väga maitsvad saia katteks aga austreid pole proovinud, äkki tõesti hakkan pirtsutama![]()
Ah! et to libedik tahab veel pärast valge veini sees ujuda
OK! Kui võimalus tekib, proovin kindlasti, sest olen väga uudishimulik
Mis ei meeldi? Piima-juurikasupp, selline supp kus klimbid sees ja mulgipuder. Koolisööklad on selles süüdi
Mina teen endale ise süüa, kui vaja. Toit on midagi, mida peab nautima ja sellepärast ei pea ma pirtsutamist halvaks. Lastega oleks muidugi raske, sest nad endale ise ei oska teha, aga siis komponeeriks osad asjad hiljem toidu sisse. Mina jätsin lapsena söömata, kui ei maitsenud, aga kui väga maitses, siis sõin 10 eest. Ma ei näe selles midagi imelikku, kui vahest süüa ei taha, sest suure häda korral süüakse ikka.
Tsitaat:
Algne postitaja: ariita
Ah! et to libedik tahab veel pärast valge veini sees ujuda![]()
OK! Kui võimalus tekib, proovin kindlasti, sest olen väga uudishimulik![]()