
Teema tuli pähe täna hommikul kui naabrimees "tabas" mind kohvilauas tikuvõileibu söömas ja ütles:" No viitsid sa ka üksinda selle
söömisega niipalju jännata!" Tema võtvat külmikust vorstirõnga ja haukavat vaheldumisi siis rõngast ja saiapätsist...
Täpsustan siis termineid:
Kugistaja - tema eesmärgiks on lihtsalt võimalikult lihtsalt ja kiiresti kõht täis saada toidumaitset õieti tajumata, kugistajaks arvan ka neid, kes
käigu pealt tänaval pirukat või hamburgerit alla neelavad
Nautija - sööb mõnusas asendis, nautides söömist kui toimingut, toidu maitset ja väljanägemist
olen pigem aeglane kui kiire sööja...seega ei kugista...
kuigi on juhuseid kus aeg sunnib takka ja pean teiste sööjatega sammu pidama...
sööki nautida oleks aega vaid restoranis...
Sõltub olukorrast.
Reeglina eelistan ikka nautida, aga kui ikka väga kiire ja nälg tahab pilti eest võtta, siis olen suuteline ka kugistama.
Eks ole ka seda kugistamist ette tulnud, kuid pigem olen siiski nautija. Toit peab olema hea ja hea välja nägema ja söömiseks peab olema aega!
Ikka naudin. Nii toidu valimistamist kui ka soomist. Kugistan olude sunnil, nt. ajapuudusel aga onneks harva.
mina olen nautija, ma naudin kõik asju väga aeglaselt mis on naudingut väärt, toit jook, sigaretid, sex,
Ma naudin kugistamist.
kah nautlejast kugistaja
armastan head toitu, aga söön kiirelt 
söömise puhul ei ole nautleja,tunnistan: ei oska söögist endale nautlusobjekti luua,....küll aga joogist,rääkimata seda väärivast vastassugupoole
esindajast
Tsitaat:
Algne postitaja: skingirl
mina olen nautija, ma naudin kõik asju väga aeglaselt mis on naudingut väärt, toit jook, sigaretid, sex,
-
üksainumas suur kähkukas niisugune elu
Ajapuudust mul pole, aga hommikul tikuvõileibu tegema saaks mind ainult relvaähvardusel.
Käivad tavalised võileivad lüll.
Mulle meeldib toitu nautida raamatut lugedes - kaks naudingut koos. Ja-jaa, ma tean, et see ei ole ilus komme.
kuidas kunagi. naudinguelamusi on ka vaja aga katsu sa take-out toitu toolaua taga paberikuhja sees nautida.
hommikusoogiks on enamasti teelt kaasa
haaratud latte (mida ma tegelikult taiega naudin aga kulinaarsete elamuste alla ta siiski ei lahe).
ohtuti ja nadalavahetustel on teine lugu.
Eelistan lihtsaid toite, neid seejuures kugistamata ja ka liigselt nautimata.Söön rahulikult ja suhteliselt aeglaselt.
Head veini aga vaid naudin.
Ei kugista, aga ei naudi ka, sest mul on lapsest saadik üks kiiks----mul nimelt kahju üksnes söömisele pühendet ajast
Seega ma enamaltjaolt tegelen samal ajal näiteks lugemisega või vaatan mõnd filmi, ning ega ma siis seda toidu maitset niiväga süvenenult ikka ei
märka küll...
Reeglina söön viimasel ajal siis, kui kõht selleks märku annab, ning siis ma ka ei kugista, sest avastanud midagi ülihead raamatuis või filmis võin
end üht suutäit mäluma unustadagi
Sales, kas Sa oled oma kõhu ori?
miks peab üldse niipalju söögist rääkima kogu aeg? Näib, et valdav enamik inimkonnast tuli siiamaile eesmärgiga toituda?
Pigem kugistaja. Kuigi otsesõnu nagu ei kugista.
Mis muidugi ei tähenda, et heast toidust ei peaks.
igapäevaselt kugistaja, peaks hakkama aeglasemalt sööma
vist mingi kiiks, et eest ära süüakse
ei mitte ori, moonlight
Kui siis orjastatud naudingute isand
ma olen siis aheldatud naudigute emand
Skinnu kallike, see teema pole ju meesteneelamisest.

Ikka nautija. Kui võimalik võin tunde , istuda kaetud laua taga, ma ei söö seal ainult, vaid naudin seltskonda ja miljööd. Sellepärast söön üksi olles harva. Kui pole kedagi, kellega seda koos teha, kipub moonlighti moodi, see söömine välja.
pigem olen nautija,katan alati laua,ka siis kui üksi olen.Püsti külmkapi juures ei söö kunagi,isegi siis mitte kui kiire on.kiirtoidu kohti ka ei armasta...
olen peamiselt kugistaja. Põhiliselt tegelen toitainete manustamisega autoroolis või arvuti taga. Siis on suu vaba. Kui suud tuleb tööks kasutada, ei saa ju toitu sisse ajada. Aga naine on mul nautija. Kui temaga lähme välja sööma, siis ma lükkan kangi teise asendisse ja naudin toitu.
Kugistaja ei ole. Minu jaoks on ümbrus ja toidu välimus oluline, muidu jäägu söömata kasvõi. Jäkk, need plögased hamburgerid tänaval
söömiseks..fuh.
Kõigeks tuleb aega võtta, söömiseks, armastamiseks, ilu nautimiseks jne. Milleks tormata ja kuhu..
rohkes rasvas küpsetatud pirukas on kõige parem. Kuna on rasvane, siis läheb hästi kurgust alla. Olen nõus, et nautijad ei pea sellisest kraamist lugu...
Tsitaat:
Algne postitaja: moonlight
Skinnu kallike, see teema pole ju meesteneelamisest.![]()
![]()
Mul hakkab rohke rasva ja magusa peale paha, aga ega ma kade pole kui keegi neid nosib. Minul eelistavad nad liftiga üles tulla kahjuks.
sa palka asjalik liftipoiss 
Kujuta ette mis kolesterool sealt tuleks, ma ei hakka organismi enesekaitset lämmatama. Muidugi saab mõlemasse otsa punnid ette lüüa, aga no
milleks..
et surra 10 aastat varem rasvumise, lupjumise ja suhkruhaiguse kätte?
tundub, et mida vanemaks saan seda suurem nautleja olen, ju see olenab ka elutempost ja paremast oskusest oma aega jaotada.
Olen alati viimane ,kes lauast tõuseb.
Vahest on piinlik,teised peavad ootama.
Ega sööklas söö,et kiire on ja vaba lauda pole.Kuhu nagu kiiret?Mälun aeglaselt,isegi kui midagi mäluda pole.
Tööl olles,loen söögi ajal ajalehti.

Ma arvan see oleneb selles kui kõht tühi mul on ja kui hea on lõhnaeelne kogemus enne toidu suhu satumist.
Hea lõhn ajendab esialgu õgimisele ja siis võtan aja maha ;D ja natudin suutäisi.Kuigi need lähevad ka mõnikord liiga kiirelt.
Aeglasemini söömine täidab kõhtu rohkem.
Võtan söömiseks alati aega, ei suuda toitu kiiresti kurgust alla ajada, et siis edasi joosta - nii jäävad ju maitsed ja aroomid tundmata. Kui mingil põhjusel aega väga vähe on, siis pigem jätan söögikorra vahele, kui kiiruga midagi pugin.
Kaitseäes pidin kugistama, nüüd tsiviilis küll enam ei viitsi, nüüd naudin
Ma kugistan naudinguga. Edaspidi proovin aeglasemalt süüa. Aeglaselt ma söön vahest neid asju, mis on väga head ja delikatessid.
Ma söön väga aeglaselt kui ma olen tarvitanud teatud sorti lõõgastavaid aineid, siis ma teen üldse kõiki asju väga aeglaselt. Muidu söön suht kiirelt ja meeldib nii.
Varem nautisin ja sõin keskmisel kiirusel, st lõpetasin toidu teistega samal ajal või natuke hiljem.
Kui sain esimese lapse, siis õppisin kugistama kuna muidu oleksin vast nälga jäänud. Aega oli nii vähe enda jaoks.
Nüüd olen ma endiselt nn kugistaja kuna oma peres lõpetan söömise enamus kordadel esimesena.
Restoranis, kodust väljas olen toidu nautija. Isegi hotellis hommikuses rootsilauas olen pigem aeglane ja teised peavad minu järgi ootama.
Seega enamjaolt siis kugistaja aga kui on aega, siis naudin sajaga! 