
Kas on vahel nii, et olete vandunud, et et teatud asju ei söö mitte kunagi?
Sest võibolla nad lihtsalt ei maitse või halvad kogemused mõne maitseainega või mingi variant veel, mis paneb teid nii ütlema :"Seda ma ei söö
kunagi!"
Ma just avastasin end söömas shokolaadkooki. Mina ma polegi kunagi söönud, sest ma ei kannata shokolaadi üldse. Minu arvates pole vastikumat asja
maailmas olemas.
Aga näe .. nüüd ma vihun siin suurt tükki. Läksin poodi, ostsin ja nüüd söön hea meelega. Pole isegi taldrikule tõstnud, otse karbist.
Imelik..
Kunagi lapsepõlves ma ei söön sibulat, nokkisin igast kohast välja. Isegi kartulisalatit tehti mulle eralgi. Nüüd.......minu meelest toit pole toit kui seal sibulat ei ole.
No näiteks kalmaari ja kaheksajalga ei söö kunagi. Mitte et ma lubanud oleks seda mitte kunagi teha... Aga niivõrd jälgid elukad on.
Lehma
udarat eelistaks ka suhu mitte võtta. Või silma.
Viidikule kahjuks sööd sa lehma udarat pidevalt
Igast vorstide näol
Kuid ise ei söö ma enam töesti kunagi Thai kööiki.
Lapsena ei saanud aru, kuidas suudavad inimesed midagi nii jälki süüa nagu sinep. Või kange pipar. Nüüd piprad + korralik eesti (vene) sinep ühed
suurimad lemmikud!
Molluskeid ka varem ei söönud. Nüüd naudin neid täiega - kalmaaridest alustades ja tigude/karpidega lõpetades
Kusagil 18.-19. eluaastal maitsesin esimest korda vermutit. Ja vandusin pühalikult, et sellist solki ma elusees jooma ei hakka. Järgmisel
proovimiskorral oli sama efekt. Alates kolmandast "harjutamisest" loen vermutit üheks oma lemmikjoogiks!
Lisatud: peki ja oliivide söömist pean veel õppima 
Ma arvan,et igasugu usse ma ei sööks teadlikult...ja pääsupesi...
Praegu olen kõigesööja...lapsepõlves oli küll asju mida jälestasin...juust ja halvaa....kasvasin jälestusest välja....
Aa on küll üks toit mida ma suure näljaga ka ei söö...need kiirnuudlid...paberimaitsega...
Mina söön kõike. Hää küll, mõni asi väga ei maitse, aga söön küll.
Prooviks ära ka putukad ja ussid, aga valmistaja peab teadma, mida ta teeb. Ka hobuseliha, aga sellel puhul mitte üks raas edasi või tagasi mõelda ei
taha, metskitselihaga sama lugu. Koeraga oleks raskem, aga seal, kus see tavaks on, sööks ilmselt kah.
Üks asi siiski on, mida suu sisse ei võtaks. Nimelt laululinnud.
No kindlasti mitte küüslauku!!! Ja need igasugu molluskid...eriti,mis Tais pakutakse....
Ma arvasin, et ma ei söö kunagi krevette- nüüd on mu lemmikuks saanud
seeni ei söö ka...kuigi....vahel on kõht nii tyhi olnud et poole viicinud neid välja nokkida...polegi kõige hullem olnud...aga siiski kui võimalik
eelistan seenteta sööki
oliive ei söö kunagi....pole söönud ja ei hakka ka sööma...
Hetkel on teod ja mesi ühed sellised eemalehoidmist vajavad asjad mu jaoks...
Lapsena aga vandusid, et mannaputru ja härjasilma (praetud muna siis) ma küll kunagi ei söö, viimasega olid kunagi ammu-ammu kurvad kogemused
-
nüüd aga lähevad küll 
Eh, mis kurbust see praetud muna siis põhjustab? Minul küll munast kurb ei hakka. 
Viidik, peale 3-nda praemuna ära söömist hakkasin ma oksele, vot see oligi see KURB kogemus, mis aastateks mult igasuguse munasöömise isu
röövis, kui sa just teadma pead 
No vot, ja mina mõtlesin hoopis midagi muud.
A muide minu naine näiteks ei söö peaaegu üldse pekki. Tema sai lapsena peki söömisest pekipalaviku. Temperatuur läks kõrgeks ja hakkas ka oksendama.
ma ka ei söö valget liha...ilma palavikku ja oksendamiseta...
Pekki ei söö mina ka , kui siis hästi ära praetud ja krõbedat aga mitte keedetud. Ja munapekikaste- öäkkkk - kunagi lasteaias hakkasin sellepele
oksele ja siiamaani vastik.....isegi konservmolluski olen alla neelanud (neid ju ei saa närida...ic) ja polnud pooltki nii hull...
ja siis pekitükkidega keeduvorsti ka ei söö....muud nagu ei tulegi vastikutest asjadest praegu meelde....
ahjaa, vedelat muna ma ka jälestan, peab olema kas hästi praetud mõlemalt poolt (no mulle üldse meeldivad krõbedad asjad) või kõvaks keedetud, et
kollane oleks selline mure .....
Mmmm...keedetud seapekk ja pöltsamaa sinep, mis saab paremat olla
(suhteline eksju). A praemuna kah selline, et 2-3 saan söödud rohkem ei
lähe
Praemuna armastan sellisena, kus kollane voolab kenasti kui kahvel sisse lyya, samuti keedumuna, peab olema vedel seest
A kiirkeedunuudlitest-yks sort ongi paberi maitselisi (tegelt enamus) yhed esimesena myygile tulnutest on siis tösiselt head ega lähe pudruks ega
maitse pahasti
mina jälle ei suuda ainult tailiha süüa, pekk PEAB olema...ja soolapeki-muna kaste -nämmmmmm, mul hakkas suugi vett jooksma...
Pekk - äök. Mul läheb süda juba mõttest pahaks. Molluskid, kalmaarid ja muud sarnased elukad - no ei suuda mõttes kah neid kugistada. Samuti silmu.
Oh, neid asju on palju tegelt. Aga neid siinnimetatuid ma tõega ei kavatsegi proovida, ja proovitud krevette veelkord proovida. Minu jaoks söödamatud.
Aga kui hästi mõelda siis lapsepõlves ei söönd ma kana ja nüüd näeb pere minu järel taldrikul vaid konta .... Aga see on erand 
või on vastik ja seda ei söö ma kunagi...siis veel pekki,liha ka ei maitse ja heeringas ja kyyslauk ja teod ja ananass ja piim ja...kõik kohe ei tule
meeldegi aga neid igatahes päris palju
ma ei söö madusid
Noo..ytlen ,et tõepoolest ei söö hernesuppi mitte kunagi...samuti ka präänikuid...klimbi- ja piimasuppi...neid asju on palju ,mida ei söö...
aga shokolaadikook on iseenesest mõistetavalt hää 
tatrapudru ja küüslauguga oli minul pisiksena siuke asi, et ma arvasin,et ei hakka neid kunagi sööma, nüüd tunduvad mõlemad ääretult head asjad.
küll on aga palju asju,mida ma tegelt ei söö eriti: eelpool juba nimetatud pekki ei armasta minagi ja sibulat ja maksa ja enamikke kalatooteid, eriti
heeringat ei taha.
samas, molluskid on küll head asjad, minu meelest, krevetid-karbid,alati valmis sööma.
Minu shokolaadiisu tänahommikuse pugimisega sai ammendatud.
Lõuna ajal tuli see kõik üles ja jälle olen ma vana mina .. kellel pelgalt shokolaadilõhnast juba maost kõik üles hakkab pressima.
S E E N E D. . .
mina ei söö tomateid ja oliive. ja tilli ja rohelist sibulat jälestan!
Piimasuppi ja rosolje salatit ei ole kunagi söönud ja ega söö ka tulevikus loodetavasti. Maitsnud olen ja ei maitsenud need toidud kuidagi.
ma vihkan neid makrapulki.....täiesti jubedad minu arust...vend vanasti noris mind sellega, sest ma ei talu selle lõhnagi...ropsima lihtsalt ajab...ja
siis vend sõi neid mu nina all...
ja muidu olen üldse väga valiv oma söögi puhul...veel ei söö paprikat, samuti juba lõhn on vastik...ja seened...ja
siis ühepajatoitu ja siis veel igast suppe...näitex borssi ja igast selliseid asju....pekk on ka vastik...ja küüslauku vihkan ma ka pärast seda, kui
meile rebaste ristimisel seda vägisi sisse söödeti ja kurgivett peale anti...
Nagu sirli'gi ei söö ma never heeringat, lõhn on juba öäkkk...
Ja siis veel igasugu nn delikatess-staffi, alustades kalamarjast, tigudest jne
jne
Mitte väga ammu ei söönud ma rohelist sibulat, aga sellega ma lepin juba. Muud nimetamisväärilist ei meenugi, olen peaaegu omnivoor 
maks ja muud rupskid - fäkk!
Olen siiani olnud kõikesööja... ja sellist kindlat asja küll ei tea nimetada mille söömisest olex loobunud... tähtis on et söök olex hästi
tehtud
Isegi sinihallitusjuustud hakkavad tasapisi meeldima
Eksootilisi putukaid ja loomi ja tigusid pole proovinud- aga ilmselt prooviks ära, kui võimalus tuleb. Eks siis oskan ragemat juttu rääkida.
Aga kookos ei meeldi mulle ja lagritsa maitse ning lõhn ajavad ka öökima.
Maks, punapeet ja kookos ei lähe kuidagi sisse. Lihtsalt ei istu. Ja tean, et see ei ole ainult mõtlemises kinni, sest olen mitu korda üritanud neid endale maitsvaks muuta. Kuid mis ei kõlba, see ei kõlba.
peaaegu k6iges88ja olen
aa mis t6esti ei v6ta suhugi on
kalasupp - lasteaiast kurvad kogemused
kui supi sees olid kalasoomused ja need mul kurku kinni j2id
siis leivasupp
lagritsat, paprika
aa muidu enam v2hem k6ike s88n
rosinaid ka ei s88
paljalt mitte, kuidagi, kahtlased on
nendest söödavatest asjades, mida ma oma elus proovinud olen - ei söö lagritsat ... need, mis proovimata (teod, konna jalad, prussakad jne jne) - ma
ei tea. kas ma neid söön ... kui ära proovin kunagi siis tean 

just k88gis olles, süües, meenus t2nane reis, lihakombinaati ja tapamajja
ja siis meenus, et ma ei taha paar kuud eanam viinereid ega pasteeti syya
PS! ma kardan et enamus neid ei tahaks kui teada saaks millest neid tehakse
aa jah, notsu liha ka paar p2eva ei tahaks
Üks mu tuttav küsis, kas mulle maitsevad lehma tissid.
Vastasin, et loomulikult pole isegi mitte maitsenud.
Ladus siis ette, et lastevorsti sööd? doktori? Kevadist? ..
Siis sain juba aru, millest ta räägib.
Maitseb jah lehma tiss 
ok
ma alustasin seda nyyd l6petan
ma tahaks veel elus laste vorsti jne syya
need mu lemmikud
aa noh lehma tiss, nyyd olen selle ka 2ra proovinud
aa koeralihast ka midagi tehtakse?
seda tahaks ka proovida, kui aus olla

olen juba 16 aastat kindel olnud et ei söö ega hakkagi sööma toite kus on praetud sibul sees...salatites ei talu samuti mugulsibulat
hapupiima ei hakka kunagi jooma...ma mõtlen originaali, maa hapupiima
siis...mitte iiiiiiiial ei kavatse ega taha süüa putru kisselli vms kus tükid sees...
ja piimasuppe, kakaod selle kilega
siis...puhast pekki ka ei söö
on asju mida ma oma koduses menüüs pigem väldin aga ilmselt olen ma ikkagi kõigesööja
ealeski pole ma kodus valmistanud piima-juurviljasuppi
Seda viimast ära parem tee kah kunagi - juba nimi ja ettekujutus sellest "roast" paneb dieedile
Aga muidu ikka söön pea kõike
piimajuurviljasuppi ei söö
pekk ajab judinad peale ja paprikat ning oliive samuti ei söö. Lihtsalt ei maitse
Tomatimahl on ka suht jube minu jaox.
Enda okset ei söö kunagi
Andestage et ma seda ütlema pidin 
Tsitaat:Hmm, miks te seda vihkate ja söödamatuks peate
Algne postitaja: muhhin
Seda viimast ära parem tee kah kunagi - juba nimi ja ettekujutus sellest "roast" paneb dieedile
Aga muidu ikka söön pea kõike
aru me ei saa....ehk pole teile seda heal
kujul pakutud ? Ma ka arvasin, et ma seda ei söö, kuid kui kunagi mehe palvel seda ise tegin, siis tulemus tahtis keele kõhtu ka kaasa viia ...
Katsetage, te ei pettu... Kuid nojah, see on minu arvamus
mina ei söö seeni - vastik
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Hmm, miks te seda vihkate ja söödamatuks peate![]()
aru me ei saa....ehk pole teile seda heal kujul pakutud ? ...
Kui elab vees siis tõenäoliselt mina seda süüa ei taha. Tomatid keeravad sisemuse segi ja juustuga peab enne midagi ette võtma kui mina seda närida tahan.
teate, see meatrixi link, mis kayleigh ühes teises teemas andis, pani mind tõsiselt herbivooriks hakkamist kaaluma.
Tänasest päevast peale ei söö ma enam ka kuivatatud banaaniliistakaid.....öäk, siiani süda paha....
Huvitav, minul on juba mõnda aega ühe siinmainitud "söödamatu" roa järele neelud - piima-juurviljasupp. Kunagi mõtlesin küll vastikusega. Nüüd aga ...
On kaks toitu, millede lõhn juba ajab tõsiselt iiveldama. Need on tatrapuder ja piimasupp. Elagu lasteaed!!
Igast keedetud kaalikad/porganid/kapsad hakkavad vaikselt juba söödavaks muutuma aga vot kaks esimest toitu ei suuda kuidagi omaks saada. Muidu aga
olen peaagu kõige sööja. Teod, krevetid, pekk, sinep jne jne on väga head asjad...nämmm 
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Huvitav, minul on juba mõnda aega ühe siinmainitud "söödamatu" roa järele neelud - piima-juurviljasupp. Kunagi mõtlesin küll vastikusega. Nüüd aga ...
)
Kaalikas ple eriti isuäratav 
Ma söön peaaegu kõike. Elusaid vingerdisi ei söö vast ja mõned limukad ei klapi just kõige paremini. Aga isu on hea ja sobib peaaegu kõik. Alati söön taldriku tühjaks ka, isegi kui ei taha mahtuda enam. (Imestan inimesi, kes vaid maitsevad head toitu ja songivad söömata lihtsalt toitu).
mina ei söö kunagi vedelaks jäätud munakollast, olgu siis praetult või keedetult väkk minu meelest!!!
Jogurt ei lähe kohe mitte.
maks, lumepallisupp, pubert 
Toored herned ei sobi. Asi selles, et lapsepõlves hernepõllul luurekat mängitud ja mürgistus saadud. Samas hernes keedetud kujul ja konserveeritud, tõrget pole. See ka ainuke asi.
Verivorst ja verikäkk ei lähe ka käsu peale alla. Isegi tean täpselt mispärast. Nii umbes 7-8 aastaselt oli mul oma armastatud kodusiga. Talvel siis
rõõmsalt sõime kõik verivorsti ja puha. Ja kui pärast laudast nördinud näoga tagasi tulin, et kus Roosa on siis teatas vanaema mulle rõõmsalt, et sa
just sõid teda...
Peale seda on igasugu veritoidud rangelt vastunäidustaud.
Seeni ka ei söö peale karmile seeneõgimisele järgnenud maokrampe, mis kaks ööd-päeva üleval hoidsid... Nüüd hakkab isegi lõhn vastu.
Pekk on selline asi mida lihtsalt maitse pärast ei taha
"kiletatud" keedetud piim või kakao.. kui kilet pole, siis läheb sisse, kuid piisab väikesest tükikesest, et sees hakkaks keerama
samal põhjusel pole piimasupid mu lemmikud - kui vähegi võimalik väldin teiste keedetud piimasuppe - ise keedan veega, piima lisan pärast, ei keeda
läbi.
Rasvane liha on väga harva söödav
(peab ikka väga kõva nälg olema). Muidu olen peaaegu kõigesööja
Soolapekki ja magusat riisiputru ja hirsiputru ei söö ma kunagi. Rõvedad toidud lihtsalt...
Magus riisipuder rosinate ja kisselliga..... nämmmmmmm.....
Sry, offtopic, aga kõht läks kohutavalt tühjaks 
sibul ja tema sugulased va. till, petersell, seller. lihtsalt ei söö öökima ajab ja vastik on ja .... JÖÄK
Vanasti ei söönud ma banaani üldse, nüüd läheb päris hästi.
Kuid mida ma kindlasti ei söö ega hakkagi sööma on lagrits, lambaliha ja igasugu teod ja moluskid, kindlasti midagi veel aga praegu ei tule meelde.
Ükski toit ei ole rõve, sööja maitsemeel aga küll...irw
meenus et telekas ükskord näitas kuidas mees sõi seaajusid kuivanud lehma"koogiga" vot seda ka süüa ei tahaks
ma olen selline kuju, kes sööb põhimõtteliselt kõike. ka need eksootilised elajad ei tekita vastumeelsust, proovime ju peab, äkki hakkab meeldima.
ebameeldivad on mulle aga kõik keedetud piimal põhinevad asjad. asi on soojas piimas. see ei tundu nagu päris õige
Tsitaat:Vat just. Piimasuppe söön küll, aga need peavad olema mehe tehtud, siis võin kindel olla mida söön ja saan ka jaole alati nii, et "kilet" pole. Kakao kah nii kohe joomaks. Siis pole hullu.
Algne postitaja: MonaLisa
"kiletatud" keedetud piim või kakao.. kui kilet pole, siis läheb sisse, kuid piisab väikesest tükikesest, et sees hakkaks keerama![]()
samal põhjusel pole piimasupid mu lemmikud - kui vähegi võimalik väldin teiste keedetud piimasuppe - ise keedan veega, piima lisan pärast, ei keeda läbi.
/.../
8-9 aastat tagasi sain toidumürgituse hamburgeri söömisest, ostsin hilja õhtul ühest t¹urkade putkast Tartu maanteel (praeguse Ühispanga maja kõrval asus, kus praegu Coffe shop). Siis oli nädal aega üpris out´s omadega. See oli üldse esimene ja seni viimane toidumürgitus. Ja ma ei söönud ühtegi burgerit oma 3-4 aastat.
Algul ei tulegi meelde aga ei söö-tangusuppi ja seletada ei ole vajagi,enamus asju ikka söön ja ega enam tangusuppi ei tee ka
Vanasti ei söönud seenekastet ja ei joonud kakaod, praegu söön-joon mõlemat hea meelega. Sellepärast ei luba ka, et kunagi ei söö! Iial ei või
teada.
Aga nii kaua kui mäletan, pole pekki kunagi söönud. Lihast sobib üldse ainult lihaskude, igasugu kopsud-maksad-südamed minu söögilauale küll ei sobi.
Suvel sõin isegi sülti, mida polnud vist juba 15 aastat söönud, aga seal ei olnud ka kõõluseid ja muid jõledusi sees.
Üldiselt siiski ei ole söögi suhtes eelarvamuslik. Kui maitseb, siis söön ja pole vahet, mis asi või kust pärit. Ja kui ei maitse, siis ütlen, et ei
maitse.
maksakastet kah ei söö elu sees... 
Mina jälle maksakastet söön hea meelega, väga maitseb. Aga maksa ei söö. ei maitse.
piima.
kartulisalat 


kylm, hakitud ja naeb valja nagu araseeditud toit..
Väiksena ei maitsend värskekapsasupp, aga nyyd söön seda kah. Yldse mulle siis ei maitsend keedetud juurviljad, aga nyyd söön kyll. Yhepaja toitu ei sööks, ei, ei ,eiii
Olen üsna kindel, et kunagi ei söö inimliha
lugesin ja mõtlesin, et mis siis oleks see, mida kohe üldse ei sööks
molluskid, kuidagi kohe ei meeldi
sibul, aga ta olemas toitudes, siis välja ei otsi
ei meeldi sellised pekised asjad
seega väldin neid
kõik võõras, mis kohe ei kutsu ostma, sööma
Tsitaat:
ealeski pole ma kodus valmistanud piima-juurviljasuppi![]()
Mina ntx ei söö üldse maksa(praetud või maxa kaste vms), siis ei maice mulle mannapudru absull, seda ei taha näha ka
! Lihtsalt kunagi lapsena sai
mannapudrust isu täis ja kõik ning max lihtsalt ei maice
!
Peale mannapudru ei lähe yxki suutäis muid putre kurgust alla ei lähe... seda peab õppima veel 
äädikat jõin väiksena.. kogemata loomulikult
a see oli süldisöömise ajal.. seega sylt jääb minu poolt puutumata.. ei tunne tõmmet.. siis verivorst
ja verikäkk ei maitse kohe yldse.. seatappu on kogemata nähtud.. ja maitse pole ka kiita neil..pekki lihtsalt ei armasta, siuke jõle ja vetruv ja..
samas krt seda teab, äkki tuleb isu peale:p
mõned asjad on veel, mida syya ei taha.. sisetunne lihtsalt eitab.. ja isegi, kui olen siis vastu tahtmist proovinud, ei ole maitsenud.. nt paljast
makrat ei taha.. salati sees, kui seda väga palju pole, elab üle.. igast teod ja särgid-värgid-no thnx.. marineeritud kaheksajalga proovisin.. nagu
marineeritud männiriisikas.. milleks siis syya kaheksajalga, kui saab seentega hakkama?
mannaputru ei taha.. piima pärast.. ja veega tehtuna on see lörr.. teisi piima baasil tehtud putrusid söön kyll, kuid ei saa palju korraga, läheb
ikkagi syda pahax pärast.. piima ei joo ammugi mitte...laktoosisallimatus ei ole tore..
dziisas, ma tundun nyyd nii pirtsaka inimesena
Vanadill ei söö sibulat, küüslauku, punast peeti ja mannat! Kõik muu läheb enamvähem alla. Aga ma pole vabatahtlikult ka seapärakut või pääsukesepesi
proovinud.
TJ
Aga vot mina ei mõista lihtsalt sellist asja ,et "fui,öäkk mina seda ei söö!"(Norm. toiduainete puhul).Ma ei tea kas ma olen liiga palju nälgima pidanud elus või mis,aga sellised inimesed ajavad närvi mind aegajalt....
Kõik on söödav, mis toit on. Kipub aga jah olema nii, et see, mis lapsena sisse ei läinud, kaob nüüd ludinal hammaste taha. Võibolla ehk subproduktid on need, mis teistele jätan...
Ennem läheb siga sõjaväkke kui mina jõuan kõik need asjad üles kirjutada, mida ma ei söö.. Ok, mõned näited - seened, oliivid, teod, igasugused
molluskid, lumepallisupp ja kiisel: nagu tatt juuu..prrr, kõrvits, heeringas, valge ¹okolaad, lamba- ja loomaliha, keedetud kaalikas ja porgand,
mesi, lillkapsas, spinat, brokoli: väkkk, jne jne jne 
See peaks küll midagi ekstreemset olema
Helikax millest sa siis toitud? Kas ainult pruun shokolaad ja sealiha su menüüs ongi?!
TJ
Tsitaat:
Algne postitaja: vanadill
Helikax millest sa siis toitud? Kas ainult pruun shokolaad ja sealiha su menüüs ongi?!
TJ
Ei suuda värskeid herneid süüa. Lapsepõlves sai hernepõllul päev otsa luurekat mängitud ja herneid õgitud. Peale seda viskas kopa ette, mis kestab tänaseni. Teine artikkel on konservkõrvitsad, no lihtsalt ei maitse.
Mis siin vanduda, lihtsalt pole mõne asja soolikat, lihtsalt ei lähe alla ja kõik. Näiteks kõrvitsasalat ja kalasupp, vannu või ära vannu aga alla ei
lähe
no mädarõigas ja pekitükid
Päris jube hakkab viimasel ajal, kui toiduetikettidele on kirjutatud kas see, millest toode koosneb.
Ostsin kogemata mingi Koduse sealihakonservi ja pärast kodus avastasin, et selles sealiha 12%. Ülejäänud olid ilmselt kanapead ja suled ja
lehmakoogid
lapsepõlves hinnati toitu selle järgi,kas ma sõin seda või mitte. kui sõin, siis pidi ikka super toit olema.
putrusid ma ei söönud va tatra
suppe ei söönud va piimajuurviljasupp
liha ma ei söönud va suitsupekk
kastmeid ma ei söönud va maksakaste
loomulikult oli erandjuhte, kui kõht oli väga tühi
eriti vihatud olid kartulisalatid, bor¹ ja mannapuder.
Nüüd söön pea kõike...isegi kaalikat, kuigi mitte väga isukalt. mannapuder ei maitse eriti ja banaanid ei meeldi.
kartuli-makra ja rosolje salatite vastu on säilinud tõrge....harva saan veidi kurgust alla ja mitte eriti rõõmuga.herne ja põldoa supid ka ei maitse
eriti.
aga sellist asja, mida kohe suu sissegi ei suudaks võtta ei meenu. aga kindlasti neid on.
Paraku olen vahel ikka pidanud seda sööma, mida kõige rohkem jälestan ehk siis sibulat. Olen seda lapsest peale söökide seest välja nokkinud, kuigi
ega see ka eriti ei aita, sest toidu maitse on ikka rikutud, olgu sibulat sees kuitahes vähe. Niisiis, ma väldin sibulat (!!!) ja teisi sarnase
maistega olluseid, nagu porrut ja murulauku. Ka paprika tekitab jälestust. Küllap on neid maitseaineid veel, mis mulle ei istuks, aga need pole
lihtsalt ette sattunud. Mulle tegelikult üleüldse ei meeldi teravad toidud, mis jätavad kauaks ajaks suhu ebameeldiva järelmaitse, ja sibul ongi neist
just see kõige hullem.
Ma pole kindel, et ma just igasugust putukat-mutukat vms ollust suhu pistaks. Küllap see oleneks konkreetse asja väljanägemisest.
Tsitaat:
Algne postitaja: /kevad/
Mulle tegelikult üleüldse ei meeldi teravad toidud, mis jätavad kauaks ajaks suhu ebameeldiva järelmaitse, ja sibul ongi neist just see kõige hullem.
Vanadill teeb kunagi sibula ja küüslauguvabade toitudega söögikoha Cipollino. Küüslaugurestoranid meil juba on aga vastupidist variant veel pole.
Tegelikult ma kavatsen terve keti avada. Cipollino kett ja G-punkti kett-see oleks siis grillroogadega kiirsöögikoht. Ja seda reklaamitaks nii-G-Punkt
nüüd kõigile kättesaadav!!
TJ
on üks selline saade vist nagu "hirmu faktor". seal ajavad omale sisse lehma ajusid, sea pärasoolt, sea kopsu, maksa, südant, kõrvu ja
kärssa, jne, jne, jne
see on jäle! :S
miljoni krooni eest ka ei sööks selliseid asju. iuuuu...
Suht kõigesööja olen, vaat seened ei lähe mitte (va marineeritud kukeseened), kuigi jah, viisakusest on tulnud koos kartulitega ka seenesoust naha vahele väänata. Tomat on ka selline asi mida väldin. Sedasi siis.
ei söö maksa ja pekki, ei joo hapupiima. sellepärast, et jälk on.
Lõdisev pekk ja üldse pekk... never ei söö seda jura( hakkan oksele kohe)
Saiavorm ja karamellkissell. Ei teagi täpselt miks aga ei lähe mitte. Kunagi esimestel kordadel ämmaga kohtudes proovisin viisakusest saiavormiga
ühelepoole saada aga käis suus ringi nagu hirmu faktoris mõnel sea rupskid.
Mingi aeg olnud piima ja muna vastu ka vaen.
Isaga käisime lapsena 10 minuti söögisaalis mannaputru söömas ja see on ka tänini ainus koht, kus seda kraami rõõmuga söönud olen.
Lisan veel, et viimane kogemus Kiiu torni likööriga tuletas meelde, et toore muna maitse tekitab automaatselt söömisele vastupidise reaktsiooni.
Samas nii hea väänata üks korralik suitsu või hapukapsapeki käntsakas leiva peale. Eluviis ja ainevahetus ilmselt nõuavad vahel.
kunagi vandusin, et kunagi ei soo sushit aga vot opetati valja ja nyyd saab ikka paris tihedalt sushibaarist labi astutud. sama lugu oli
lapsepolves ka maksaga ja munakollasega ja.. aga piisavas koguses on imehea.
mida aga hetkel kyll ei soo, on igasugused kaheksajalad, teod ja muud limuskid.. oak....
Keedetud kaalikas ja porgand- ei meeldi nende maitse keedetud pärast. Ja pekki ei saa mitte nähagi kui süda juba pahaks läheb.
Rupskeid ei söö, aga maks ja süda meeldivad küll
Ja keel!
ei meeldi juua ka piima.
No neid asju, mida ma ei söö ikka leidub, kuid ma palju selliseid asju olen sööma hakanud, mida ennem ei söönud. Nii, et jääb loota...küll tuleb nende
aeg kah, mida ma praegu ei söö 
Minule tuleb meelde selline asi nagu kiisel. Kui sõbranna vanaema seda vahel keetis, siis oli terve tuba sihukest haisu täis, et ma lihtsalt ei kujuta
ette, kuidas seda asjandust veel süüa on võimalik.
Siis mulle veel ei meeldi riisisalatid ja nn kasukas.
inimese söömisharjumused muutuvad keskkonnaga milles ta viibib.Kunagi oli neid asju mida ei söönud
päris palju kuid ajapikku olen jõudnud arusaamisele et ei söö ilmselt neid asju mis on kiiremad kui mina ja jõuavad mu eest plehku panna.Jõudsin
arusaamisele ,et kui toit minule ei maitse siis pole see solk vaid mõnele maiuspala.Kõige parem kokk on nälg ja väita et ma ei söö seda toitu iialgi
enne suren on suuresti liialdatud.(Oma kogemused)
Mulle ei meeldi piimasupp. Aga vend selle nimel ainult elakski.
ämblikke --> neid mina küll ei söö kunagi
ahviajusid või midagi sellist.........nägin dokumentaalfimist kunagi jube lhtsalt.
Aga samas need kes neid ajusid söövad vaatava jälle näiteks eestlaste peale .........öäk sööte hapukapsast 
kala ja seeni...mõlemad läksid vastikuks peale koolisööklat, kus kogu toit tuli ju taldrikult ära süüa.
Limane seenesoust või kalakaste, mis nägi välja nagu kassiokse....
sorry! isegi mõtlemine sellest ajab siiani südame pahaks!
Rupskid ei lähe kohe mitte, süda, maks ja keel kaasa arvatud. Ilmselt jäävad mõne riigi rahvustoidud ka söömata nagu lambasilmad ja ahviajud vms..
Tundub et ma pole vist nälga kogenud...
Söön peaaegu kõike. Muidugi maitsevad mõned toidud paremini ja mõned vähem. Tugevas eelistuses on sea-, kana- ja lambalihatoidud. Vähem armastan
loomaliha selle spetsiifilise maitse tõttu. Oskan ka rupskitest väga maitsvaid roogi valmistada. Meeldivad kalatoidud. Gurmaansuse tipuks pean siiani
uhhaad gorbuu¹ast. Suppe söön meeleldi, ehk kõige vähem bor¹i. Magustoidud lähevad kõik väga hästi peale, ainukeseks erandiks on vahukoor, mis minu
jaoks liiga vänge on.
Ei söö aga kindlasti tigusid, sest neid vaadates meenuvad mulle elusad teod ja kardan, et nende teekond mu seedekulglasse lõpeks
tagasipöördumisega.
Puuviljadest ei söö eriti õunu ja üldse mitte kiivit, kuna viimase vastu olen allergiline.
Nii et võib öelda - olen omnivoor.
Sibul-just mugulsibul ja toorena. Ei söö kuna on allergia sibula vastu. Aga ära praetult toidu sees...nämm-nämm-nämm.
Teod...ja muud molluskid kah vast ei lähe alla. Proovinud küll pole aga sisetunne ütleb et jälk.
Samas kiruvad paljud pekki.
Hapukapsasuppi sees keedetud pekk leivaga...mmmmm...parim asi maailmas.
Sama ka maks...imehää asi...
Et nüüd kellegil isu ära ei läheks aga...maitseb ka toores maks
Lihtsalt paar suutäit pean saama kui maksa lõigun.
Mida pole kunagi proovida saanud on "ungari pekk" sest ma ei tea kuidas seda tehakse. Proovida tahaks küll. Aga mitte poest ostetud vaid
ikka ise tehtud.
eriti valiv ma küll toidu suhtes ei ole...lihtsalt on paar asja mis ei maitse,oliiv näiteks..
Mina ei söö teist eestlast. Muude rahvuste vastu pole midagi.
Muidu tundub, et teie seltskonnas ma nälga küll ei jääks. Nii palju häid asju laokil, kusjuures kari kakleb vorsti pärast (selles on pool sojajahu ja
pool osa vahtu löödud neidsamu jõledaid rupskeid, pekki, konte, sõrgu ja karvu + lihalõhna ning -värvi).
P.S. Kui seal pekki ei oleks, oleks ta mõttetu loom. Ja ilma sibulata ei oska üldse süüa teha.
Lugesin terve selle pirtspersete paraadi siin kenasti läbi.
Olen 101% kindel, et nädalakene-kaks 0-dieeti ja valdav enamus pistab seda "öäkk, ei iialgi" kaupa kahe suupoolega ja küsib juurde kah
veel.
Tagumikud lihtsalt liiga täis ja ei tea sõna "nälg" tähendusest ka miskit. 
Juurvilja-piima suppi ei söö kunagi.. sest ükskord leidsin sellest surnud kärbse..
Ei ole asja, mille puhul väidaksin ,et mitte kunagi ma seda ei söö. On asju, mis mulle eriti ei maitse -nt. verivorst, karamellkissell. Aga söönud
olen neid ikkagi. Kord aastas, pühade puhul võib ju ka väikese verivorsti endale sisse ajada.
Elavate sitikate-usside söömine on lihtsalt jäle. Valget ja võdisevat pekki ei suuda küll süüa- lasteaia sündroom
Muidu ei piparda! 
kakao joogina ja karamell kisell Lasteajast saadik

2 kindlat asja on kala ja riis...
kala on kondine ja haiseb jms.
riisitera meenutab vakla.
Ehehee. Vaatasin, et kirjutasin veel eelmise aasta alguses, et ei söö tomatit ja oliivi.
Nüüd pean hoopis oma sõnu sööma
Ja esimese ülikooliaasta lõpuks olen mina kui vaene tudeng hoopis kiirnuudleid jälestama hakanud 
Heeringas,herne-ja piimasupp ja pekk-need on asjad mida ma ei söö


Tsitaat:Selles neetud EU-s pole ju enam korralikku pekki saada. Tuttavat siga on tarvis.
Algne postitaja: Bithe
Mida pole kunagi proovida saanud on "ungari pekk" sest ma ei tea kuidas seda tehakse. Proovida tahaks küll. Aga mitte poest ostetud vaid ikka ise tehtud.
Ja viina
kulub ka kõvasti.
Ei söö kunagi keedetud vähki. Selle tõttu, kuidas neid tehakse.
Küüslauk-seda ei söö ma mitte kunagi.
Oliivid;seened praetuna(ainult marineeritud läheb alla);mannapuder;piima ei joo-ei kannata laktoosi,tuleb sama kiirelt välja kui sissegi läheb;teod ja
sinihallitusjuust ka ei lähe.
Asi on selles,miks ei söö on see,et paha hakkab või tuleb välja.
Kunagi ma ei söönud paprikat,mm nüüd söön
Mul mees ei söö ei sibulat ega tomatit-ma jumaldan mõlemat-urr praekartulit ei saa ma sibulaga teha,rohelise sibula saan peale panna aga see pole
sama
lahkamisel käisime eelmine aasta. Täna on minu menüüst kapitaalselt väljas maksatooted.
Tsitaat:
Algne postitaja: antz77
Küüslauk-seda ei söö ma mitte kunagi.
Igasugu eksootilised "delikatessid" jätaks vahele....midagi, mis liigutab ka ei sööks...ja kui mulle torgataks ette taldrik, mille sisu on
mulle tundmatu, siis kohe kindlasti seda ei puutuks
Ungari pekk - seapeekoni kamarad shokolaadis (voi oli see hoopis Ukrainas? "Usu voi ara usu" saates nagin. )
peet,heeringas ja seened-no lihtsalt ei taha
Oliividest ja kahtlastest eksootilistest toitudest kõnnin suure kaarega mööda.
Läheb kõik peale peki. Lapsest saati molluskeid söönd
Elu parim juhtum - ema aegajalt ostis teokarbi konserve, kus olid siis purgis karbid koos tigudega ja ikka sai neid näritud mmm...nämma. Aga siis
ühtäkki olid laual serveeritud jälle ilusad karbid sidruniga - söön...muda mis muda... söön veel, no nii muda maik. Ja kui ma taipasin ema käest
küsida, et kus kohast need pärit on, sain vasuteks...."Noh suvila silla alt"
. neid karpe ma enam ei taha
aga kui ma näen, et
korralikult purgi seest võetud, siis nämma nämma 
Vot kama on minu jaoks kooslus liivast ja roiskunud piimast. Olen teda küll korduvalt proovinud aga no ei ole paremaks läinud
ma ei söö kunagi teatud roiskunud piimatooteid, nagu kohupiim, hapupiim, keefir. toidusees, mingilmääral kasutan hapukoort, kuid vaid siis, kui seda on vähe.
kilu, heeringas, seened, kalamari, punane kala, oliivid, hallitusjuust, teod - asjad, mida ma ei söö. Mind on odav üleval pidada 
Mõni aeg tagasi peenes restoranis pakuti lisaks muudele hõrgutistele ka sushit.Ei maitsenud ja pärast oli tunne, et ajab oksele.Õnneks jäi see väljaoksendamata, aga rohkem seda vist ei sööks ka.
Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
kilu, heeringas, seened, kalamari, punane kala, oliivid, hallitusjuust, teod - asjad, mida ma ei söö. Mind on odav üleval pidada![]()
Keedupekk on vastunäidustatud. Verikäkk on sitt ja verivorstid ka suust sisse ei lähe.
Kama, halvaa ja igasugused pudrud(va kartulipuder).
No, pigem nälgin, aga putru mina sööma ei hakka.
Tekitab iiveldust ainult.
Eriti head on kalmaar ja austrid.
Soovitan kõhtu mitte täis süüa austritest.
Olgem ausad, nad on siiski elusad ja kui magu ikka seda limast ollust täis, siis ei ole teps mitte kõige parem olla.
Aga noh, liiga palju pole mõtet ühtegi asja süüa.
Krt, neelud hakkasid käima austrite jutu peale:
Sidrunimahla, klõmps auster alla(ilma närimata), lonks valget veini peale.
Oi, kus maitseb hea 
aedvilja piimasupp -väkk
lasteaiast meelde jäänud sund-söömine enne lõunauinakut. Kes ei söönud , ei võinud lauast lahkuda.
Siiani ei suuda seda enam proovida, olgu mistahes koka valmistatud.
hirsipuder - rõve maitse ja jäle kollane
seakamar, eriti millel karvad ka küljes - tunned, kuidas okse tuleb kui kurgus kõditab
mangomahl - lapsepõlvetrauma
marineeritud kõrvits - mõttetu roog
Mõttetu teema, aga võimalus postituste arvu suurendada 
kalamari
No on ikka vastused... "ussiliha", "inimliha", nagu seda teile pakutaks siin Eesti Vabariigis
. Naljahambad. Ma vist söön kõiki
toiduaineid, mis poes lettidel. Loomulikult ei söö riknenud asju , juba kergelt kahtlase lõhna puhul jääb raudselt toit söömata. Tegelikult-ei armasta
stoovitud porgandeid.. kooliajal millegipärast tehti seda jube tihti lõunasöögiks ja juba selle löga vaatamisest.. magus jahu-porgandikört-hakkas
iiveldama. Toored porgandid ja toorsalat neist, maitsevad küll.
Silmusid ei söö
samsara vist esimene siin kellega kannataks ka lõunale minna. Ülejäänuid peaks kõige oma printsessliku pirtsutamisega nädalakese näljas pidama.
/me sööb endiselt kõike ja kõiki
Ei ole siiani mõistnud kuidas suutsin süüa väiksena, päris väiksena ikka, tigusid. Noh peale seda ei ole ma neid maitsnud või isegi nuusutanud, aga
juba see sõna tundub vastik. Veel ei armasta ma piima- ja hernesuppi. Oliivi võlusid ei ole ka veel avastanud, aga küll need varsti tulevad.
Sooja sula-pekki , mis suunurgast välja tilgub-NO!
Liha-NO
Kana -NO
Tsitaat:
Algne postitaja: Kurieit
lahkamisel käisime eelmine aasta. Täna on minu menüüst kapitaalselt väljas maksatooted.
Tsitaat:Kas sa oled taimetoitlane
Algne postitaja: 2mustikas
Sooja sula-pekki , mis suunurgast välja tilgub-NO!
Liha-NO
Kana -NO
Tsitaat:Kas sa oled taimetoitlane
Algne postitaja: pisimimm
no vaatamata suurtele pingutustele ja teraapiale ei suuda ikka veel syya kaheksajalgu ja igatsugu muid molluskeid!
ega teraapia ei aitagi kaheksajala söömisel, see on ja jääbki kõvaks kummiku tükiks! keeda kuidas tahad.
seda saab ainult tervelt neelata, nagu madu neelab hiirt!
Kunagi koolisööklas pakuti plohvi ja see oli lausa jube
Ja kuigi on möödas aastaid sellest,ei suuda ma süüa seda toitu
Ma ei ütle,et kunagi ei söö,kuid kes teab äkki muudan meelt.Praegu ei söö ma seda kindlalt
Never say never!kuid...
seeni eriti hea meelega ei söö,kuid tasapisi tuleb ka see isegi nüüd välja...oliive ei söö!!maitstud,ei meeldi!.. teod,kaheksajalad jms ollused jätaks
söömata... ning nüüd juba mitu aastat ei ole söönud vorsti(nagu nt lastevorst jms)-väga rõve kogemus ning 1 halb päev tuleb sellega meelde,selle
söömisest mõtlemine juba paneb kõhus keerama...mett ka ei söö,ei maitse kohe üldse!...ning ei joo piima!(kuigi piimasupp on väga hea ja kõik ülejäänud
piimatooted).
Tsitaat:
Algne postitaja: 2mustikas
...
sojatooteid söön-nämma.
...
Võeh.
paprika on jälkus. kunagi pubekana sai lubatud ka seda mitte süüa. ja nii jäigi. no, oliiv on ebameeldivalt maitsetu. tigude, vihmausside ja muude molluskiteni pole ma veel elus jõudnud.
ainuke asi mida ma ei söö ja ei hakka kunagi sööma on tatrapuder... ma jään haigeks sellest ( sõna otseses mõtteas) ma saan tatrapudrust
palaviku
Ma arvan,et ma ei söö sitta kunagi!
Lõunaks on vahest pakutud tatraputru, aga ma nõuan kartulit.
Kui kartulitt ei anta, siis ma ei söögi.
Täna oli lõunaks juurviljahautis.
Liha ja kartuli sõin ära, muu jälkus jäi taldrikule.
paprika ja keedetud porgand minu kõrist alla ei lähe.
Ma ei tohiks tervise tõttu paljusid asju süüa, aga vahel ikka söön. Mõõdukalt ja vahel väga vähe, kuid täiesti loobuda ei kavatse. Kaalikat küll ei söö ja verikäkke ning- vorste ka ei söö. Mitte et vere vastu midagi oleks, aga lihtsalt ei taha, kuid teisi, kes söövad, ma ka ei halvusta. Igaühele oma. Aga jah, ja jogurt, mida meeletult kartsin, seda olin sunnitud hakkama sööma ning õnneks ei juhtunud midagi enam... muidu on migreen platsis...
söök-jook, millele ainuüksi mõtlemisest juba süda pahaks läheb
ja mida mitte mingil juhul suu sissegi ei võtaks?
teema muideks taitsa olemas 
ikka vaatasin ja ikka ei leidnud vist
mida suhu pista
arvatvasti seksiteema all
jah oraalseksi teema on mujal.
neerud on need, millele mõeldes halb hakkab.
seks ei puutu asjasse.
Õige.
http://www.valdre.com/indrek/sounds/reliikvia/meil%20lobisemise%20eest%20palka%20ei%20maksta.wav
Tsitaat:
Algne postitaja: viidik
[Inimesed on ikka hullult erinevad.![]()
Sojatooted nämma...Võeh.
Kaerakile................juba mõte sellest ajab värinad peale. Esimene "mittesöödav", mis pähe tuleb..............kindlasti on midagi veel.
Arvan, et kui ikka söök taldriku peal liigutab, siis ma seda kindlasti ei söö.
Tsitaat:
Algne postitaja: sossuke
neerud on need, millele mõeldes halb hakkab.
seks ei puutu asjasse.
Meile pakuti kunagi kooriga Tsehhis olles mingit rohelist ollust - tundus poolt taimne, pool sisikondne...jubeda välimusega, veel jubedama maitsega
Kui teada sain, et tegu oli spinatiga, siis ausalt, seda ma oma elu sees enam iial ei söö - tglt ei söönud toonagi...jätsin lihtsalt lõuna vahele 
Oi, aga spinatist saab ka väga maitsvaid asju valmistada ..
Mitte et ma just fännaks, aga täitsa söödav ja kasutatav. Eriti kui ise teha ja spinatilehtedest.
Oli aeg kus mulle ei maitsenud oliivid, nüüd võin vabalt terve purgi ära süüa, nämma. Asi mida ikka veel vabatahtlikult ei söö on pulbrist tehtud
kartulipuder, väiksena oli halb kogemus sellega. Aga kui mulle surmkindlalt väita et see on päris kartulitest tehtud, siis söön ära ja võibolla kiidan
ka veel.
Süda on ükskord halvaks läinud. Sõime Vietnami delikatessi - jahe supp koaguleerunud pardiverest ja hakitud sisikonnast. Maitsel polnud midagi viga,
ja sisikonna sõin supi seest kõik ära. Aga seda kallerdunud verd ei suutnud riisiviina napsude vahelt ära süüa, jätsin pool kaussi järgi kuna tundsin
et kohe tuleb ülejäänu üles tagasi. Asi on ikka peas kinni, maitse oli hea, aga mõtelda selle peale mida ma söön ei saanud.
limukad-molluskid, ajud, silmad ja muu samaväärne tekitavad üksjagu õõvastust küll, pääsupesad ei ahvatle kuidagi ja kurb oleks neid süüa ka
ilmselt...
petti ei taha sugugi tema välise oleku tõttu, aga keefir ja teised piimatooted on vägagi nauditavad.
lagrits ja lumepallisupp panevad nägu krimpsutama - no ei maitse!
kalamari, tomatimahl ja arbuus ei paku lihtsalt midagi ja vorstile eelistan iga kell sinki.
metsapähkel on ainus asi, mis tekitab allergiat - suu hakkab vastikult pakitsema - kusjuures see allergia ilmus äketsi 6-7a tagasi, enne seda sõin
probleemitult, sest kõiksugu pähklid muidu väga maitsevad. no kõiki teisi pähkleid ma saan õnneks edasi süüa.
Itaalias pidada olema ütlus, et oliivid hakkavad maitsema, kui inimene on täiskasvanuks saanud - mina siis ei ole
kusjuures metskuldimune olen söönud - eks-äi praadis neid pannil munade omaniku maksaga koos, kiitis delikatessiks ja provotseeris, et "noh, kas
ei julge või?" - ebalust tekitas vaid teadmine asja olemusest, maitse oli igati meeldiv.
ühepajatoitu ei söö vist kunagi
ülde igasugused pajaroad on minumeelest üsna söömiskõlbmatud.
Plohv ei maitse eriti, kuigi suure näljaga sööks
Ja vot piparkooke ma ka ei söö
Ei söö sellerit,pihve,keedetud porgandit/kaalikat,rohelisi oliive,mangot,kaerahelbeputru,igasuguseid poppe idusid ja seemneid ka ei söö kunagi,samuti
mingite seemnetega leiba.
Väga maitsev on ema tehtud kotletid ja selveri pasteet,praetud kartul on ka lemmik aga seda saab haruarva kuna ei viitsi ise kodus toiduga mässata.
ainus mida süüa ei saa on kalamari,vetrub või kriuksub hamba all,maitse poolest pole peobleem.Kala niisa välimus ei ahvatle.
isu üle ei kurda ja toiduga ei mängi
enam jaolt söön kõike
Väiksena sai söödud heeringat, aga nüüd enam mitte.Ei söö ka piimasuppi(ei meeldi nö keedetud piim) ning saiavormi ka ei söö(halb mälestus
lasetaiast). 
ainus asi mida ma ei söö on pähklid ja kui aus olla siis otsest põhjust nagu polegi
lihtsalt ei maitse ja kõik samuti ei meeldi üldse isegi lõhn st pähklilõhn
Piimajuurvilja supp tekitab minus õudusunenägusid juba lasteaiast saati.
Kõigist lapsepõlve maitsekompleksidest üle saadud- ei siin ega sealpool piiri pole veel ette sattunud toitu, mis söömata oleks jäänud
piimasupp, kuhu on need piimaklimbid tekkinud. Jäle!
Ülejäänud asjadega ei ole nagu probleemi tekkinud.
Oeh, neid asju on nii palju tekkinud, mida enam meeleldi oma menüüsse ei tahaks.
Aga üks asi - loomamaks - pole seda kunagi söönud ja ei hakka sööma ka. Ükskõik, kuidas ta tehtud on.
Ei pirtsuta-söön kõike,mis söödav ja isuäratav.
Keedetud porgand ja kaalikas.
Mannapuder on see, mida ma vist enam kunagi vabatahtlikult ei sööks... kooli ajal rikuti see puder täiega ära minu jaoks...
vähh! ei meeldi mulle piimasupp ega kitsepiim, nende pärast olen lapsepõlvest peale lahinguid pidanud üle elama 
küüslaauk-mitte kunagi!
ma ei suuda süüa prae- või keedumuna...see on ju loode tegelt!!! minu arust ilge wärk
ei söö maksa
Tsitaat:
Algne postitaja: lepatriinu13
ma ei suuda süüa prae- või keedumuna...see on ju loode tegelt!!! minu arust ilge wärk![]()
Mulle ilgelt maitsevad vähekeedetud
kanamunad.
Ei söö seda, mis hamba all karjub.Sinep küll ei karju, aga seda ka ei söö.Kindlasti on neid asju veel, aga kohe ei tule rohkem meelde.
sõin kunagi ammu oasuppi piimaga. võekkk. siiamaani ilmselt ei tahaks. ubade vastu oli tükk aega vastikus. nüüd söön hea meelega. aga oasuppi piimaga
ikka ei tahaks 
ma siin juba kuskil mainisin, et enamikku roiskundpiima toodetest ei söö. lisaks ei söö veel igasugi idusid, lehti, maltsa ja muud muru. kaerahelbe-, tangu-, maisi-, hirsiputru ka ei söö. igasuguste soja jälkuste vastu on mul vaimne allergia.
Eelpoolmainit austrid, ning paprika.
Üldiselt ma toiduga ei pipsuta. 
Eestimaise inimesena olen omnivoor. Kõike, mis meil kasvab, küpseb, merest püütakse ja metsast nopitakse ja mida söögiks traditsiooniliselt pakutakse,
söön nurisemata ära. Keedupekist loobuksin, samuti keedetud vähkidest-neist on kahju. Nagu siit eelnevaid kommenteerijaid lugesin, siis ütlen, et
maksa mina söön (paljud ei armasta), toorelt siiski mitte.
Oliivid ei maitse, Jaapani ja/või Vietnami köök oma vetikatega ei ole ka minu jaoks. Ekstreemsete eksootiliste söökide vastu huvi puudub.
Arvasin ennast kõigesööjate hulka, aga lugedes eelmisi postitusi, siis enam kõva häälega seda ei kuulutaks
Kuigi siiani on olnud küll suur huvi
erinevate maitsete vastu, ma ei saa öelda, et ma ei söö seda või toda, mõni toit maitseb rohkem, mõni vähem. Võimalusel proovin alati seda, millega
pole varem kokku puutunud, huvitav ju
Oi kui pirtsakad foorumlased meil on
Ma ilmselt ei saa öelda, et oleks asju, mida ma ei söö, on asju mis mulle võib olla väga ei maitse, aga kui tarvis saab neidki söödud. Ei armasta ka
eriti piimasuppi, sest ilmselt sai lapsena isu täis söödud ja bor¹ on peale kooliaega ka oma võlu kaotanud, sest kokatädi ei osanud seda hästi
keeta.
Söön nii oliive kui krevette ja karpe ja seda lausa väga hea meelega.
Ja kui toidu sees ei ole sibulat, siis see lihtsalt pole maitsev, ise ilma
sibulata süüa ei tee. Kui kellelegi ei kõlba, siis ega ma kedagi kunagi sööma pole sundinud
Kui aga inimestel on jõudu pirtsutada täiesti normaalsete toitude üle, siis on ilmselt tegu selliste tegelastega, kes ei ole kunagi elus pidanud toidu
puuduse all kannatama. Õnnetuseks on minul selliseid olukordi ette tulnud ja ehk seepärast ei kannatagi toidu üle vingumist ja sellega mängimist
Minu lauale pole juhtunud toitu, mida ma ei söö. Ilmselt selles asi ongi, et pole juhtunud. Kui juhtuks, et peaksin sööma vaklu või molluskeid, siis arvatavasti eelistaksin nälgida, aga ma ei usu, et ma üle kolme päeva nälgida jaksaksin. Vist ikka jaksaksin, sest ma tõesti ei kujuta ette vaklade söömist.
Ei joo rõõska piima - mitte, et ei maitseks aga tekitab ebameeldiva enesetunde. Kaerakile - ei suuda seda endale kuidagi maitsvaks mõelda. Üldiselt söön tühja kõhuga kõike ja täiskõhuga mitte midagi.
söön peaaegu kõike, mis kivist pehmem ja hamba all ei kräunu. kevadisest naadist ja kuusekasvudest sügiseste keeduköögiviljadeni. ainult kibedamat sorti toore mugulsibula suhtes on teatud toitudes (kartulisalat, ratastena võilakate peal vms) vastumeelsus, mis nt küüslaugu, murulaugu ja porru suhtes puudub.
Hmmmm..
Meenub anekas, kus tsuktsa poeg sõi shokolaadi teist korda
Vist ka pole võimeline, aga muidu chilli ja paprika...ahjaa Iirt ka ei viitsiks.. 
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Kui juhtuks, et peaksin sööma vaklu või molluskeid, siis arvatavasti eelistaksin nälgida, aga ma ei usu, et ma üle kolme päeva nälgida jaksaksin. Vist ikka jaksaksin, sest ma tõesti ei kujuta ette vaklade söömist.
ei söö kala - haiseb juba vastikult, kaerahelbeid - hobuse söök.
Mul on sushiga mitte eriti meeldivad kogemused + see roheline sinep seal - too hot 4 me. Leivasuppi kah ei seedi.
olen praktiliselt kõikesööja, muidugi kui söödav on söömiseks küps ja õieti valmistatud, on toidud mis meeldivad ja mis meeldivad vähem. tunnen kaasa inimestele kes mingil põhjusel väldivad teatud toite, igasugust toitu on võimalik valmistada selliselt, et viib keele alla. Eks mul on omalgi veidrusi, ei tarbi juba 5a piima, ei tea isegi mis põhjusel.
Ülesoolatud toitu ei saa süüa.
tegime eile poissõbraga nats süüa,vokki ja tal läks soola palju,
janutas kogu öö,hommikul kappasin esimesena kööki,et meile süüa teha,et jälle äpardus ei juhtuks.
Soolase poole pealt ei lähe oliivid kuidagi alla, magusast aga marmelaad.
Tsitaat:
Algne postitaja: metsakutsa
Soolase poole pealt ei lähe oliivid kuidagi alla, magusast aga marmelaad.
oliivid seljanka supis on vohh
Metsakutsa teab väga hästi, mis on tema jaoks hea ja mis mitte - oliivid aga ei ole ega saa ka kunagi head olema
Sool, või, viin....olenamata nende tarbimise järjekorrast, kogusest või tont teab millest veel - oliive nad paremaks ei muuda.
Kõikidele teistele aga otse loomulikult head isu!
Ei söö oliive, soolased junnid, ilma mingi maitseta minu meelest.
Mee, või jne. hea asjaga ei muutu nad paremaks.
Viin mida araablane oliivide söömise juures mainis, tõi mulle sellise mõtte, et kas see on nagu koleda naise ilusaks joomine ?
minu jaoks on müsli selline asi mida ma ei suuda suu sissegi võtta. Samal põhjusel ei fänna ma kaerahelbeküpsiseid, kuigi neid võib veel kuidagimoodi
tarbida...
A kõik muu... söön, mis ette antakse, muidugi on mul maitseelistused (nt mulle ei meeldi soolane tatrapuder vaid peab olema magus) aga ma ei piparda

Mul on mõnus perearst.
Selle asemel,et antibiootikume kirjutada nagu vanasti,hakkas sortima mu toiduvalikut.Lülitas menüüst välja punase liha ja pähklid ja rõhutas hapukapsa
kasulikkust.Üldsegist soovitas 5-6 x päevas toituda nälja kustutamise tasandil.
Käisin täna maximas,ostsin palju kartulikrõpse,dipikastet teen ise,hapukapsa salat kõrvale pohladega ja vaatan homme terve päeva voodist Harry Potteri
viimaseid filme.
Liha ei söö,elagu liha!
Tsitaat:
Algne postitaja: zip
ei söö kala - haiseb juba vastikult, kaerahelbeid - hobuse söök.
Austreid i
Kõiki limaseid olluseid lihtsalt ei võta suhu
Kala.
Olin vast kolmene kui emal jäid roogitud kilud (või miskit sarnast) mingis marinaadis vms kööki suurde kaussi. Sõin oksendamiseni, pärast seda ajas
üles paljast lõhnast. ajab nüüdki 
? Hmmm
Pole ka just suurem asi kalamees olnud, aga lõhe erinevad töötlused nõuavad küll paar kordagi nädalas lähenemist
Paprikat ei seedinud, aga keegi õpetas sedagi "rooga" nautima
Mu magu on nii nagu ta on, et mõte nutriale ajaks öökima, aga samas, kui ma ta teadmatuses ära söön, siis ehk hakkab meeldima. 
Oliive ma ei söö ja ei hakka ka kunagi sööma, juba lõhn on ebameeldiv. Ja siis igasugu teod, austrid, uhh, ei, ei, ei.
Piima pole kunagi joonud, ilmselt siis ei hakka jooma ka. Austrid jäävad minugi menyyst välja ja noh igasugused hallitusjuustud samuti. Mina
hallitanud asju ei söö, olgu see siis pealegi peen 
"tänan jumalat" et olen prii eelarvamustest,
(võin süüa peaaegu kõike ja nautida mis on hea).
loomulikult mis ei maitse ja on ebameeldiv ei söö
..ei söö kunagi looma südamest ja neerust valmistatud hautist....samuti ei söö jäneseliha ja ka mitte nutriat..
maksa,ükskõik mis looma oma
Issand mul oli kõht nii tühi just hetk tagasi, tegin härjasilma leivaga, olen seda vist liiga tihti söönud, nüüd on selline tunne, et ei söö praemuna
enam kunagi. Ilmselt siiski söön.
Muidu ma ei söö kruubiputru. Mulgiputru ka ei söö, mulgikapsaid põhimõtteliselt söön, aga eelistan ilma kruupideta kapsaid ikkagi.
Sellest kruubipudrust ma ei saa lihtsalt aru. Mu meelest tal on üleni selline südantpahaksajav maitse ja ma ei mõista kuidas keegi seda rohkem kui
kaks suutäit suudab taluda. Igasugused hernesupid ja muud asjad, kuhu kruubid käivad, on ka väga imelikud. Kes need kruubid välja mõtles üldse ja miks
küll.
Maksa söön hea meelega ja isegi sibulatega.
Mul vist sellist toitu ei ole, mida ma kunagi ei söö. Ma ei joo paljast piima. Mõnikord ma lõunatan inimesega kellel on kombeks söök kõigepealt
kuivalt nahka pista ja seejärel hakata piimaklaasi kallal "maiustama" nagu see oleks tal magustoit. Minu jaoks küllaltki ebameeldiv
vaatepilt. Veel hullem, kes lähevad otse külmkapist võtavad paki piima ja siis valavad sisse, nagu see oleks vesi. Samas pannkookide ja moosi kõrvale
joon piima päris hea meelega (kui keegi on ostnud, sest ise ma piima ei raatsi osta mitte kunagi). Et selline vastuoluline suhe on piimaga. Üks väga
hea tuttav joob kohvikoort nagu limonaadi, siis ma ei saa enam üldse aru.
Rohelised oliivid ei ole ka lemmikud, aga mustasid võin terve purgitäie nahka pista paljalt.
Samuti seller ei ole väga lemmik. Aga salati sees on väga hea.
Ühesõnaga, mulle ei meeldi paljud asjad, aga ma söön neid siiski hea meelega.
Ma arvan, et maitse poolest, neid asju pole palju, mida ma mingil tingimusel hea meelega ei sööks. Kui toidust keelduda, siis pigem mingil eetilisel
põhjusel. Mingeid prussakaid, vaklu ja hane maksa, kopi luwaki ja muud eksootilist rõvedust.
Siis üks asi, mida ma enam kunagi ei plaani süüa, on see kunstkalamari, mille sees selver oma sushit paneerib. Milleks selline lisand seal vajalik on,
ma ei saa aru.
Issand, oasupp piimaga on nii nämm. Üks parimaid asju. Samuti värskekapsasupp piimaga on üks lemmiktoite.
Nüüd tuli meelde, üks asi mida ma tõeliselt vihkan on äädikas toidu sees.
Aga jällegi, kui kõht tühi, siis lähevad ka äädikaga üle valatud salatid
alla.
Majoneesi ja hamburgerikastet vihkan ka (seda eesti majoneesi, Hellmansi oma on ok).
Vot siis, nüüd said kõik toitumisharjumused kirja mul. 
Värskekapsasupp piimaga kõlab ka nagu mingisugune asi, mida ma ei söö. Õnneks ei ole ka ette tulnud.
Aedviljasuppi piimaga olen saanud ja sõin ära ka vist. Väga selline inspireeriv söök just ei olnud. Ise ei teeks endale.
Tuli veel meelde, kuidas ma ei salli enam põhimõtteliselt risottot. Ükskõik millega. Vanasti nagu oli ok, aga mul ei oleks üldse kahju, kui ma enam
mitte kunagi ühtegi risottot sööma ei pea.
See ongi umbes sama mis köögiviljasupp. Pannakse sisse kõvasti kapsast ja lisaks värskeid herneid, kartulit ja porgandit ning piima. See on maailma
parim supp. Kuna sinna sisse ei panda loomseid saadusi (peale piima), siis absoluutselt ei teki õlimulle. Mul viib juba mõte sellest söögist hetkel
keele alla. Et mingil määral jääda teemasse, siis mainin ära, et õlimulle supi sees vihkan ka.
Ma praegu hakkasin mõtlema, et võibolla, minu isumured kattuvad suures osas selle söökla menüüga, kus ma tööpäevadel lõunatamas käin. Viimasel ajal
see koht tekitab lihtsalt masendust, kõik asjad on neil liiga soolased, liiga äädikased või liiga rasvased. Ükspäev lasjanjel oli poole millimeetri
paksune õlikiht peal lihtsalt.
Ma võiks ju söögikohta vahetada. Teine teooria tekkis veel, et kuna ma olen jube vana juba ja organism on kasvamise
lõpetanud, siis võibolla ainevahetus hakkab ka aeglustuma ja pole seda energiat nii palju vaja. Vanasti kugistasin komme ja koogikesi, aga enam üldse
ei taha. Mitte midagi ei taha. Hea meelega sööks ainult kapsast, porgandit ja liha. Võibolla mul on depressioon ka. Kuigi ma tunnen ennast väga hästi.
Et siis ootaks doktorihärralt uut diagnoosi tegelikult.
Mitte, et mul suurt usku oleks sellesse abisse. Imeravitseijad on kõik ¹arlatanid. Ma ei usu, et vastasoo suguelundi lakkumine söögiisu tagasi toob.
Ja tegelikult üldse, igal juhul, probleemi ei eksisteeri.
Mulle tuli seoses tänase lõunaga meelde, et ma ei söö spagette.
Penned meeldivad väga ja käivad peaaegu kõik muud variandid ka, aga spagetid ei meeldi. Siin ei ole mingit kahtlast seost a la soolikad või kompleksi,
et ei oskaks neid kahvli ümber keerutada, ei maitse lihtsalt. Eriti hea kastmega annab ära petta veits ja söön ära nad hädapärast, aga ma ei valiks
neid kunagi.
Ka mina olen vahel jaanud motesse selle teema ule, et kuidas mojutab makaroni kuju selle maitset. See on paris huvitav. Koostis peaks neil olema sama, ometi maitsed on erinevad.
Ah, asjade kuju üldse mõjutab nende maitset. Kartulisalat nt. On normaalne kartulisalat ja siis on selline kartulisalat, kus hakkija on läinud hulluks ja hakkinud kõik liiga väikesteks tükkideks. Fuh. Ja kui sinna veel tilli ka panna, siis on tulemus, et ma ei söö kartulisalatit.
Makaronid jätavad ükskõikseks mistahes kujul. Kiire ja kerge võimalus kõhutäiteks ainult.
Puutumata jätaksin vist need idamaised hõrgutised - igasugused rostitud putukad jms.
Kindlasti on olemas asju mille söömine oleks vastuvõetamatu.Vastuvõetamatu just sellel juhul kui elad teises regioonis.Kindlasti on asju mille söömine
on mitte meeldiv kuid iial ei tea.Meie oludes vast lambapea ja ajud ja muu selline staff.
Üldjuhul ei söö sitalt maitsestatud toitu.Ja pole ka eriti vaimustatud tehase konveierilt tulnud valmistoitudega ning tootmisarendustega kaasa mindud
uudistoodetega a-la ,,mulgikapsad etioopiapäraselt,,
Olen juba teemas sõna võtnud.
Tahtsin vaid lisada,et lambapeasülti eraldi ei tehtud,aga lisati süldimaterjalile.No iga kord kui lamba mahavõtmiseks läks,tavaliselt esimest
korda,kui sügisel saarelt tulles lauta pandi,siis pead,jalad,sabad lisati et sült tugevam saaks.
Lihtsalt küsimus
Miks lisatakse süldile pea.Mitte et mul selle vastu midagi oleks.
Ehk selleks, et kaotsi ei läheks midagi, kuhugi tuli see pea ju panna.
Nägin mingit Edwardi-aja teemasaadet, kus lambapeast keedeti suppi. Seda ilmselt ka ei sööks hea meelega.
Loomulikult,midagi ei läinud kaotsi.Villast lõnga,nahast kasukas,sooled vorstiteoks,kops pirukasse,rasv seebiks.Meil küüriti sellise seebiga mere ääres kivi peal või pesulaual põrandariideid.Muidugi searasvast seep ei haisenud nii ebameeldivalt,sellega oli täitsa ennastki küürida.
Ma ei teadnud enne, et see on olemas, aga võin nüüd lisada, et ilmselt ma ei söö heeringavahtu.
Püreesuppe ka ei armasta, eriti kui need on lillkapsast või krevettidega. Värsketest hernestest püreesuppi võin süüa ilma relvaähvarduseta, aga
ülejäänud on kõik kahtlased.
Olen näinud ka lestapeasuppi.
Mõte sellest ajab juba öökima.Samas,kui nälg on olen kõigesööja.
Ei tule küll eriti meelde, et mida jälestan. Suht kõige sööja, kui on hästi tehtud. Selliseid üle krutitud värgid pole küll minu jaoks, nagu ajud, konnad, kaheksajalad jne. teisalt huvi pärast siiski prooviks vist.
Miks mitte proovida erinevaid toiduaineid.Päris tihti on saanud kiusatus selleks argumendiks mis on laiendanud silmaringi just kulinaaria seisukohast.Tänu sellele on proovitud-just proovitud igasugu omapäraseid loodusnähtusi tutvustada oma seedetraktiga.Nii mõnigi kord on tulnud kogeda et manustatud produkt on teinud ennastsalgavaid pingutusi päikesevalguse kätte tagasi tulla.Mõningad pole kaugemale kui kurgumandlid suutnudki minna.
Tsitaat:
Algne postitaja: cc
Mul vist sellist toitu ei ole, mida ma kunagi ei söö. Ma ei joo paljast piima. Mõnikord ma lõunatan inimesega kellel on kombeks söök kõigepealt kuivalt nahka pista ja seejärel hakata piimaklaasi kallal "maiustama" nagu see oleks tal magustoit. Minu jaoks küllaltki ebameeldiv vaatepilt. Veel hullem, kes lähevad otse külmkapist võtavad paki piima ja siis valavad sisse, nagu see oleks vesi.
Lihtsalt õudne,mis asi see kaerakile on?Sellest räägitakse,aga kuskil ei pakuta.Pole näinud üheski restoranis pakutavat.
Restoranis ei pakuta, sest keegi ei sööks seda.
Ma ei ole ka saanud, aga olen kuulnud, et on selline hapu ja limane.
Tähendab,taustast niipalju,et see on rahvustoit.Kus ma siis veel saan seda maitsta,kui ma ei oska seda ise valmistada?
Ma tean jah, et rahvustoit. Jään ikkagi selle juurde, et keegi seda ei sööks. Vanad eestlased ei olnud teab-mis gurmaanid.
Retsepti kindlasti leiab kusagilt, võid ju proovida teha.
Kahju,ma ei oska enam süüa teha.
Ostan valmistoitu.
Ei ole midagi, õpid jälle
Näiteks: http://www.nami-nami.ee/retsept/5057/kaerakile_1
Seal mõni kirjutab isegi, et talle maitseb.
OK,mul on see viga,et ma ei usalda neid koduperenaisi,neil on kõik nii läbimõtäpselt paika pandueldud ja vastuvaidlematult paika pandud.Mulle meeldib eksperimenteerida.
Okei, siis võtad lihtsalt sundimatult ja juhuslikult kapist mõne roostevaba nõu, surad sinna sisse kaerajahu või -helbed ja vee, segad ära ja jätad
seisma. Järgmine päev samal ajal v natuke hiljem kurnad läbi sõela selle möksi potti ja keedad aeglaselt tunde järgi, kuni on valmis.
Suhkrut-soola sobib ka panna.
Ahah,nii lihtne ongi vää... pole võimalik.
Ma usun, et see võib päris hea olla moosiga. Kaerahelbepuder mulle küll maitseb. Retsepti põhjal, ma usun, et see kaerakile on põhimõtteliselt sama asi. Ei ma usun, et see on päris hea. Kuigi ise tegema ei hakka, ei viitsi küll öö õhtu otsa askeldada, selleks et hommikul erilist putru keeta.
"Õhtu otsa askeldada"
Issand jumal, sa segad lihtsalt kokku selle kaerajahu ja vee ja rohkem ei ole midagi vaja askeldada, seista on
vaja lasta lihtsalt. See võtab pool minutit või vähem.
Ma arvan, et see kile on teistmoodi kui puder, sest ta on hapnema lastud. Aga no proovige, kes tahavad, mõnele väga meeldib ju.
Aga, mis juhtub, kui ma panen need komponendid õhtul valmis, aga hommikul tunnen, et tahaks hoopis omletti...
Siis ma teen omletti, või ei taha üldse midagi. Aga see möks jääb mul nädalaks ajaks käärima kusagile pliita kõrvale. Vat, selle pärast ma ei hakkagi
üldse proovima. 
Seda küll, jah.
Ja õhtul valmis segada, et hommikul keeta, on liiga hilja nagunii. 24-30h peab seisma.
Ja no üldse, ta on ju hapu ja limane. 