Board logo

sööd midagi muud kui arvad ...
jaanely - 14.12.2005 kell 19:54

tegin südamekastet...mees mul südant ei söö,kuid ta arvas,et tegu on maksaga... sõi rahulikult terve portsu ära....minu südametunnistus siis ei pidanud vastu,ja tunnistasin ülesse millega tegelikult tegu oli(süümekad on siiani)....täna sõin üksi seda kastet kas keegi on enda meelest ühte asja söönud,kuid siis tuleb välja,et tegu on hoopis millegi teisega...


meryli - 14.12.2005 kell 19:59

Ma ikka yldjuhul tean-mida söön! Vägekenegi kahtlust kui on-jätan söömata! Söögi poole pealt pirtsakas ei ole. Söön köike! No siseorganitest ainult maksa, samuti ei söö muud liha kui sea, looma ja kana!


Hera - 14.12.2005 kell 21:19

Mulle meenub juhus Kuriilide mägimatkalt. Võtsime kaasa üldkasutatavad toiduained - need olid teada-tuntud, kuid igaüks võttis ka veel lisaks üht-teist söödavat seljakotti. Juhtuski see ühe ühise lõunase pruukosti võtmise ajal. Keegi grupist oli kaasa võtnud lihakonservid. Kõik sõid ja kiitsid, kuni üks märkas küsida, et millise looma lihast need konservid on. Saades kuulda, et nutrialihast, eemaldus vaikselt põõsa taha öökima. Ei oskagi suhtuda sellisesse käitumisse. Tundub, et tegu on ikkagi eelkõige enesesisendusega - vot seda ma ei söö ja ei hakka kunagi sööma. Ning see ei mängi rolli, et teadmatusest süües seesama nö. mittesöödav toit lausa maitseb.
Kunagi tegin perele nutriapraadi ning igaks-juhuks teatasin, et pannil olev liha kuulub jänesele. Kõik sõid ja kiitsid ning teadmatuses liha õigest päritolust on nad siiani. Mind küll süda seepärast ei vaeva.


Kayleigh´n I - 14.12.2005 kell 21:46

Sõbranna juures .. sõin seal täitsa tavalist salatit ja tundsin, et midagi on valesti selle salati juures. Sõbranna vaatab mind ja itsitab .. Pärast sain teada, mis ta itsitas: söötis sisse salatit tigudega.
Siiani ei ole õppinud tigusid sööma ja ei taha kah!

Aga noh, laste asi igasuguseid asju maitsta. Sama sõbrannaga veel üks lugu. Ma olin haige ja ta andis mulle mingit teed. Maitse oli päris hea seni, kuni kurk paiste läks ja hingamisraskused tekkisid.
Aga noh, proovima ju pidi, pidin ju olema julge

Enam ei söö mitte midagi, mis natukenegi kahtlasena tundub. Menüüd loen korralikult ja küsin üle.


sirli - 14.12.2005 kell 21:49

mina ei söö heeringat. Aga kunagi endine klassivend oli teinud mingit hästi head salatit ja ma ei tea miks, aga ma kahtlustasin, et seal on heeringas sees. Küsisin enne sööma hakkamist 3 korda üle, et ega see heeringaga pole ja ta ütles, et mitte. Kui salat otsas oli, selgus, et oli ikka küll, aga ta oli selle hästi peeneks hakkinud. Nüüd olen tunduvalt ettevaatlikum


Dinxu - 14.12.2005 kell 21:56

Paar korda on vist juhtunud ka, aga ega siis midagi ei juhtu erilist. Kui ikka tõesti maitses, siis ütlen, et tõesti hai. Üldjuhul olen ikkagi kõigesööja. Ei söö ainult siis, kui tõesti ei maitse. Pole tegemist sugugi enesesisendusega


Lola69 - 14.12.2005 kell 22:02

Kahtlaseid asju ma lihtsalt ei söö. Ja ise ka ei peta. Vahel harva lapsi pisiasjades, kui nad millegi kallal vinguma hakkavad.


Hera - 14.12.2005 kell 22:04

Enesesisenduse all pidasin siiski silmas seda, et süüakse tundmatut toitu ja kiidetakse väga. Kui aga teada saadakse, mida tegelikult söödi, siis on kohe vesi ahjus ja kohustuslik peldikukülastus ka kindlustatud. Toit OLI ju hea ja igati söödav, miks siis pärast selline eputamine? Sirli ju ka näiteks tunnistas, et salat oli hea ja maitsev. Pole lugu, et ta ka edaspidi heeringat vabatahtlikult ei söö, kuid ühe korra ju sõi ja kõlbas süüa. Nii et ikkagi ju enesesisendus.


exactly - 14.12.2005 kell 22:05

...ükskord vene sõjaväes...arvasin,et söön sitta ja kuna olin transportlennukil piloot,siis kukkusin karjuma,et sealt ülevalt võin terve venemaa täissittuda oma lahtise kõhuga ...aga tõestati siis ikka mulle,et olevat looma liha!


Lola69 - 14.12.2005 kell 22:07

See mao tühjendamine ei ole alati eputamine. Mul on paar sellist "hilisemat täpsustust" visanud mao sisu välja. Ja alati ei peagi olema selle taga mingit ilmvõimatut ja öökimaajavat toitu. Pahaaimamatult olen söönud krevetisalatit. Ja see tuli välja kiiremini kui nö sisse sai. Nagu miskine refleks.
Jama ta on, aga mis sa hing ära teed.


ratatosk - 14.12.2005 kell 22:31

Ei tea, et mind oleks niimoodi alt veetud. Aga üldiselt on nii, et kui maitseb, siis söön, sõltumata selest, mis on ja kui ikka ei maitse, siis ei maitse, midagi teha pole. Uusi asju proovin ka võimalust mööda. Kui ei julgeks proovida, siis ei teakski, et valge veini kastmes keedetud järvekarbid on päris maitsvad.

P.S.
Pärnu õlle suhtes on endiselt väike eelarvamus, ise poodi ostma ei lähe.


Hera - 15.12.2005 kell 00:04

Väga paljudel juhtudel pole üldsegi tegu altvedamisega. Lihtsalt, kui on võõram rahvas koos, siis ei teata ju üksteise söömisharjumustest kuigi palju. Samuti ei hakka ju iga toiduvärgi juurde rääkima, mida see täpselt sisaldab, lihtsalt ei tule ju selle peale. Või kasvõi koduse salatigi valmistamine. Kui ma tean, et sõbranna salati sees sibulat ei kannata, siis teen ma osa salatist ilma selleta. Kui ma aga ei tea? Tegelikult on natukene häiriv just see, et tegelikult süüakse kõike, mis hästi valmistatud on, kuid pärast tagantjärele hakatakse pirtsutama - oh ma ju tegelikult üldse ei söögi seda, öäkk. Võib-olla ma eksin, kuid väga sageli ongi just selline mulje jäänud. Ja pealegi, kui uusi asju ei proovi, siis ju ei saagi teada, kas nad maitsvad on ning süüa kõlbavad. Teine lugu on loomulikult siis kui mingi toit tõesti ei maitse või allergiat tekitab. Aga siis on ju ka alati võimalik toidu koostis kindlaks teha ENNE toidu söömist.


knight - 15.12.2005 kell 00:12

No küll teist enamus on sashlõki pähe kindlalt koera ja kassi maitsnud aga vaevalt, et vahet tegitegi ja no ka kas siis nüüd tuleb selle pärast välja või?
Ei ole hullu selles midagi - põhiline, et tervislik ja toitev on ning ikka värske peaks ka olema.


Madame - 15.12.2005 kell 01:37

hmmm... nutrialiha oli tõesti maitsev, miks seda küll enam saada ei ole?

mis puutub koera-kassi saslõkki...
olen lapse-east saadik enamasti vaid oma (vanemate) tehtud saslikuid söönud, võibolla 1-2 korda kvaliteetkohtades...
aga kord tõesti juhtus, et mingil avalikul üritusel otsustasin oma rahakotti veristada ja ostsin saslõkki - ja sel oli imelik, selline kopitanud, nagu hiiresita maitse. Olen muidu söögiga kokkuhoidlik, seekord viskasin küll üle poole portsust ära, aga küsima ka ei läinud, mille või kelle lihast see roog oli...
btw, lihtsalt pahaksläinud liha maitse see nüüd ka ei olnud - seda ma tean ja tunnen. Oli värske aga imelik.
-
tigusid proovisin, kui need uudisasjad meile müüki ilmusid, ei maitsenud. võibolla sööksin uuesti, kui kvaliteetse asja otsa satuksin, ise osta ja katsetada ei raatsi

mida ma ei taha - makaronisalatit - aga tegelikult olen seda suure hädaga söönud ka, kui muud pole. Ja ükskord tõesti ütlesin lahkele võõrustajale, et ma tegelikult seda toitu ei armasta. Aga ta ise oli hirmsasti tähtsust täis ja kiitis oma toite nii, et see juba tekitas okserefleksi... sry.

väga omapärane maitse on sokulihal. tean,et metskitsesokku lastes tuleb tal otsekohe pärast tapmist munad maha võtta, muidu jääb lihale sokuhais juure. Vist jäi üks mu sugulane selle munendamisega hiljaks, igatahes seda konkreetset sokku ei suitsetatud, ei kõlvanud, vaid ta tegi sellest vürtsidega konserve. Oli neiski sokuhais sees, aga kuna vürtsid nii ahvatlevalt lõhnasid, siis ei suutnud ma konsevi söömata ka jätta ja lõpuks hakkas mulle isegi see juustune sokuhais meeldima... nagu eksootika


meryli - 15.12.2005 kell 09:34

Tsitaat:
Algne postitaja: Hera
Enesesisenduse all pidasin siiski silmas seda, et süüakse tundmatut toitu ja kiidetakse väga. Kui aga teada saadakse, mida tegelikult söödi, siis on kohe vesi ahjus ja kohustuslik peldikukülastus ka kindlustatud. Toit OLI ju hea ja igati söödav, miks siis pärast selline eputamine? Sirli ju ka näiteks tunnistas, et salat oli hea ja maitsev. Pole lugu, et ta ka edaspidi heeringat vabatahtlikult ei söö, kuid ühe korra ju sõi ja kõlbas süüa. Nii et ikkagi ju enesesisendus.

Selle tundmatu söömise ja teise inimese samaegse itsitamise ajal vöib olla asi nii, et naermine löpeb nutmisega!!! Väga erinevaid allergiaid on olemas, mis väga erineval moel välja löövad.


sissy84 - 15.12.2005 kell 10:02

Pole siiani veel söönud sellist asja mida ma ei tea või nu millegi teise asja pähe pole samuti söönud.Kui midagi uut söön siis tavaliselt ikka küsin mis see on.


muhhin - 15.12.2005 kell 10:17

Kui söök on maitsev, pole vahet, millest ta tehtud on. Ei tahagi teada täpset koostist. Olen valmis ka kama sööma, kui seda mulle nii serveeritakse, et see minu maitsemeeltega kokku sobib


delilah - 15.12.2005 kell 10:18

Mul üsna ükskõik, mida ma söön, kui see maitsev on.
Mõnikord ongi võibolla targem mitte teada


kontorihiir - 15.12.2005 kell 10:36

nutrialiha olen ka söönud....polnud häda miskit....
aga kord töökaaslane tegi sünnipäeval välja ja laual oli ka mingi salat, väga hea...siiski oli selline kahtlane tunne, et seal sees on midagi tavapäratut, kuigi hea oli...ja töökaaslane ka salatses ega rääkinudki, mida ta meile sisse söötis....aga ma arvan, et seal olid teod....aga sõime ubade pähe........


Godfather - 15.12.2005 kell 10:49

kui toit kahtlane tundub siis tuleb oodata natukene ja kui teised ellu jäävad, siis ju kõlbab mulle ka.


Hera - 15.12.2005 kell 15:16

Tsitaat:
Algne postitaja: meryli
Tsitaat:
Algne postitaja: Hera
Enesesisenduse all pidasin siiski silmas seda, et süüakse tundmatut toitu ja kiidetakse väga. Kui aga teada saadakse, mida tegelikult söödi, siis on kohe vesi ahjus ja kohustuslik peldikukülastus ka kindlustatud. Toit OLI ju hea ja igati söödav, miks siis pärast selline eputamine? Sirli ju ka näiteks tunnistas, et salat oli hea ja maitsev. Pole lugu, et ta ka edaspidi heeringat vabatahtlikult ei söö, kuid ühe korra ju sõi ja kõlbas süüa. Nii et ikkagi ju enesesisendus.

Selle tundmatu söömise ja teise inimese samaegse itsitamise ajal vöib olla asi nii, et naermine löpeb nutmisega!!! Väga erinevaid allergiaid on olemas, mis väga erineval moel välja löövad.


Ühes oma postituses ma mainisin allergiat. Üleüldse ei tohigi teisele midagi tundmatut millegi muu pähe sisse sööta. Tean, millised võivad olla tagajärjed. Mulle endale piisab väikesest killust kiivist, et mind teise ilma läkitada - kiirelt tekkiv kõriturse ei anna aega reageerimiseks. Pole aga kunagi kuulnud, et näiteks liha, heeringas, tomat või mõni täiesti tavaline muu toiduaine nii tugevat allergiat tekitaks, kui üldse tekitavadki. Nende mittesöömise puhul on siiski tegu rohkem toiduaine mittemaitsemisega ja kui siis on valmistatud maitsev toit, mis sisaldab ühe komponendina seda nö. mittesöödavat ainet ning kõigele lisaks veel antud hetkel mokkamööda ka on, siis järgnevat ebameeldivat reageerimist panen ma küll pahaks. Allergikud on aga kõige uue ja kahtlase suhtes alati väga hoolikad, sest keegi ei taha omale ebameeldivusi ja nii tehakse toidu koostis raudselt ENNE selle söömist kindlaks - nii välditakse palju ebameeldivusi.


skingirl - 15.12.2005 kell 15:47

Ma tavaliselt kassi ei söö aga kogemata sõin


jaanely - 15.12.2005 kell 17:45

olen ise nutriasasslökki söönud..väääga maitsev....
2 aastat tagasi töötasin ühes toitlustusettevõttes ja seal käis meil iga päev söömas klient,kellel oli allergia peterselli vastu.... talle tegime alati erladi toidu ja jälgisime,et isegi nuga ei oleks kasutatud eelenvalt peterselli tükeldamiseks...tema puhul oleks tegu olnud lihtsalt haiglasse sõiduga...
ise ma eriline pirtsutis ei ole...ennemalt ei söönud makrat,aga nüüd anna ainult kätte... minul muutuvad need asjade mitte söömised järjest vähemaks...söön praktiliselt kõike....


väikehapukurk - 15.12.2005 kell 17:57

ma pole kunagi kindel, mida ma söön kooli sööklas Kõikidel toitudel on väga omapärased nimed, näiteks, talupoja hommikusöök, valge lumi jne.


li-li - 16.12.2005 kell 13:39

Minu kõrvalt on nii mõnigi omi söömisharjumusi muutnud petu(patuga)poolex Vennaraas, kes peres kõige pipram on ka kõigerohkem ümberõpet saanud


jaanely - 16.12.2005 kell 18:13

valge lume nimelist sööki sööks veel...aga kollane lumi paneks kahtlema


Bithe - 16.12.2005 kell 21:03

Ise küll ei tea, et miskit kummalist söönud oleksin. Siiski uurin enne alati, ega toidus mugulsibulat pole. Kui on praetud/küpsetatud- siis pole midagi- söön naudinguga...aga mugulsibul salatis-aitähh loobun. Allergia see mis ei luba süüa.
Nutriat olen söönud teadlikult ja maru maitsev
Tigusid pole proovinud...kui kunagi kuskil salati sees sisse söödetakse ja maitseb...vaevalt et öökima jooksen...


JoanMadou - 23.04.2006 kell 22:17

Endaga vist pole juhtunud, aga ma söön ka rahulikult enam-vähem kõike. Midagi nii markantset pole juhtunud et söön omateada siga ja siis saan teada et oli rott. Roti söömise vastu põhimõtteliselt midagi poleks, aga tahaks ette teada siiski.

Minu partneril on küll juhtunud igasugust. Väiksest peast oli ta ükskord sousti seest kartulitüki kahvli otsa torganud ja siis suhu...tegi pehme, imeliku maitsega lurtsu. Hoopis baklazaan oli. Talle on siiamaani baklazaan ebameeldiv.

Loomaliha ta ei söö, kuid meie suhte alguses ma ikka söötsin talle seda paar korda kogemata sisse. Näiteks kohvikus tellisin meile mõlemale seljanka, sõime, oli hea, ja alles hiljem hakkasime mõtlema et mis liha seal tegelikult sees oli... vorstivõileivaga samamoodi. Magu teistpidi tal sellest küll ei keeranud, rohkem oli minul piinlik, et võõrustaja või nii, võiks meeles pidada mida pakkuda ja mida mitte...


Imre - 23.04.2006 kell 22:56

Oksendama küll ei lähe, sellist asja vast polegi.
Teod, austrid, kalmaar on sees püsinud kenasti ja hästi maitsenud.
Vot praetud makarone ja putrusid ei söö üldse.
Kalasuppi ka ei söö. Lapsena jäi kalaluu kuidagi õnnetult kurku kinni ja sealtmaalt ka vastikus selle vastu.
Ei peta mind ära ka nendega kuidagi.


anne51 - 24.04.2006 kell 10:50

Ma ei usu, et ma ühegi toidu peale oksendaksin, aga kui mulle maoliha või rotiliha sisse söödetaks, siis ma ei tahaks seda pärast teada. Ma ei tea, miks mulle maod ei meeldi, aga nende liha pidi maitsev olema.


tiivitaavi - 26.06.2014 kell 20:20

No ei ole iial selle peale tulnud,et söön midagi mida ei tea.
Kuigi hiljuti töö juures lõunat süües algul ei teinud vahet kas söön kana või kalaliha.Kalapanniga oli kanafileed küpsetatud.
Ühesõnaga kalamaitseline kanafilee ananassiga.

Ei tahtnud noomitust teha,lihtsalt kalapäeval söön edaspidi suppi ja ongi kõik.


sissy84 - 03.07.2014 kell 22:52

Ei ole ette tulnud. Ma ei söö toitu mille kohta ma ei oma infot millega tegu on. Oma hea tervise ja nooruslikuma välimuse nimel ei söö ma teatud kindlaid produkte. Sageli lähen sünnipäevale nii, et olen kodus juba enam-vähem kõhu täis söönud.
Pulmas olen oma tordi alati mehele andnud. On küll öeldud, et "patusta" aga oma tervise nimel ma ei tee seda. Ma kavatsen 80-aastasena veel kõbus mutt olla!


Dr.Mahl - 03.07.2014 kell 22:58

Monk vist kukkus igal pool kohe korda looma? Mina toiduga ei pirtsuta, senikuni otsest vihjet pole kuulnud, et grillitakse nt rotti vmt... Kavatsen süüa jätkuvalt ja mõõdukalt, ning elada 120 aastaseks. Mul on piisavalt tervisenapse ka juba sees, et elu nautida


Poulette - 04.07.2014 kell 08:47

Vististi pole sellist juhust olnud
Väldin ise teatud asju ja isegi kui on võimalus olnud näiteks kuskil dzunglis mingeid üraskeid proovida või rotti v midagi, siis ei aitäh
Küll aga olen proovinud mõnd normaalsemat asja nt kaimanit mis meenutab osaliselt kana kuid on nätskem