
Kui jah siis miks, mis põhjustel .Kuidas jõudsid selleni?
TJ
Ise ei ole, kuid mul pojale arst kirjutas....ei ole need head..mõnda aega olevat hea jah aga kui poiss otsustas, et nüüd aitab (kirjutatigi
paariks-kolmeks kuuks) - siis nendest võõrdumine tekitas omakorda tervisehädasid....õnneks läks mõne päevaga üle...
seega, kui vähegi võimalik, mitte tarvitada!!!!
enne pöörduda ssiiski rahvameditsiini poole - nagu rahusrtavad teed vm sarnast
Kuidas on seotud antidepressantide kasutamine ja vastusevariant "Olen mees!".
Kas mehed ei võigi neid kasutada ?
Või teeb see neid vähem mehelikuks ?
Vastasin, et ei ole kasutanud. Ei välista aga, et ei hakka kunagi neid tarvitama.
Ei tea kunagi ette, mida homne päev võib tuua.
Imre! Kas tundsid end hetkel kergelt ahistatuna? See oligi pandud polli kergelt provokatiivsetel eesmärkidel.
Oleks kirjutanud mõnda autopolli -Olen naine oleks siin solvatuid olnud kümneid. Aga enamus mehi on ilmselt nagunii arvamusel et AD on mingi nõrkade
ja naiste teema ja kui AD d juba võtad ega siis täisväärtuslik mees pole küll.
TJ
Enamik mehi arvab ka, et mees ei tohi nutta...
Ja palju neist arvajaist sureb pagana noorelt. Infarkti näiteks. 
tore, dill, et sa minu markust nii tosiselt votsid ja eesti rahva antidepressandikaitumist tosiselt uurima hakkasid
jah, olen votnud ja ei nae selles midagi hirmutavat. votsin kolm kuud ja mitte mingeid probleeme ei olnud ara jatmisel. kyll aga aitas ta mul
hommikuti voodist valja saada (sest muidu oleks sinna jaanud terveks paevaks), viis mind trenni, aitas koolitoid lopetada ja tool kaia. ei ole prozac
mingi imerohi ja motlemist-suhtumist ei muuda, kuid viib tegudeni.
joudsin selleni parast mitmeid kuid kestnud arenevat depressiooni (duh), mis viis valja musta auguni. ilmselt olen ma siis nork ja mottetu naine, aga
muud lahendust ei leidnud.
Üsna kitsarinnaline suhtumine, et mehed põlgavad AD kasutamist ja kasutavaid mehi. Võta klapid peast hr. Dillinger, sa pole raudmees! 
Lihtsalt tuleb elada oma elu nii, et see oleks rahuldustpakkuv. Tuleb langetada õigeid otsuseid.Elu peab olema lihtne seda ei tohi liiga keeruliseks
mõelda.
Peab omama kindlaid seisukohti ja neid kaitsma.
Mul on ka olnud suitsiidimõtteid aga ma pole kunagi hakanud neid realiseerima aga AD mõtteid pole mul isegi unagi olnud mitte.Ma olen ise AD.
TJ
sa oled JA mitte AD!
Olen. Oli depressioon, kasutasin, kuni enam ei olnud, siis lõpetasin.
Aga selleni viis ülemuse (omaniku) pidev sõimamine tööl.
Ja sellise avaldusega muutsid sa end dillingeri silmis hetkega pussuks
Nõrk oled viidik.Krt pole enam aasta 95. Löö selg sirgu ja jaluta minema kui omanik möliseb põhjuseta. Tööpakkumisi on rohkem kui töötahtjaid. terve
tugev mees mõistus peas ja käed otsas , kaine ka enamvähem-sa ei jääks nälga! pere ka ei jääks!
TJ
olen mees ja lisaks veel ei ole antidepressante kunagi kasutanud.
Ammu enam ei tööta seal. ja üleüldse ei tööta seal enam ühtegi meest. (Üks on, aga see ka selline imelik). Kõik on vaid tibid ja needki mõlgutavad
aeg-ajalt lahkumisplaane.
Mis teha, kui inimene on sünnilt mats ja lisaks veel 6 klassi haridusega...
dill, pakun, et sa oled oma pyhas yrituses "ei antidepressantidele" ysna yksi jaanud!
muide, on teooria, et dinosaurused surid kah valja, kuna ei kohanenud muutuva ymbruskonnaga. ehk motleksid selle yle
Nad võivad ju abiks olla ja on juhte, mil on ka möödapääsmatud, aga viimasel ajal kipub jääma mulje, et nende järgi haaratakse liiga kergekäeliselt.
Enamikel kordadel saaks ka ilma, aga ... see on ju nii lihtne. Vähemalt näib.
Inimesed on ikka ja jälle imerohtusid ihaldanud. Eriti kui miskine tarvitamine tundub levinud trendina.
Hetkel on pollile vastanud 10 inimest neist 5 pole kasutanud ja mõned neist on ka mehed. Kaks on ainult mõelnud neile ja ainult 3 on kasutanud. Lihtne
arvutus näitab et ma pole üksi ja et keemiakombinaatide zombied on ilmses vähemuses.
TJ
Depressioon ei ole haigus. Depressiooni defineeriksin mina meeleseisundiks. Tootma hakati umbes 80 alguses -Popiks sai prozac kusagil 90 algul kui ma
ei eksi.
---Küsitava ravimi toimeaineks on fluoksetiinhüdrokloriid, mille sünteesisid esimestena kolm USA meditsiiniteadlast – Bryan Molloy, David
Wong ja Ray Fuller. Ravimi peamine eesmärk on takistada seratoniini, noradrenaliini või mõlema tasakaalu häirumist ajus. Teisiti öelduna peab ravim
ära hoidma inimestel depressiooni tekkimise. Ravimikompanii Eli Lilly hakkas ravimit müüma 1986. aastal ning see kujunes kiiresti kõige levinumaks
antidepressandiks maailmas. Tänapäeval kasutatakse ravimit ka obsessiiv-kompulsiivsete (ehk sundseisundi) häirete ja buliimia raviks. Mis ravim?
--
No mäletasin üsna hästi...
TJ
ega antidepressante kirjutata välja vaid depressiooni puhul.....see on rumal arusaam....
tänapäeval on palju moodsamaid haigusi - näiteks ärevushäired - ja see on üsna tõsine teema...
Kuna Hexal on tuntud ravimifirma-siis ma ei hakka lugemagi.Loomulikult aitavad nende kõik rohud 100% nii koeranaelte, viljaikalduste, depressiooni kui
ka soovimatu rasestumise vastu. Elementaarne!
TJ
Nääd sa! Kuna depressiooni põhiliseks sümptomiks on huvide ja elurõõmu kadumine- ei pea ma sellepärast ilmselt lähema 50 aasta jooksul muretsema-Mul
on nii huvisid kui ka elurõõmu piisavalt. Soovin sama teilegi-õnnetud(eks)sõltlased!
TJ
Et saada ülipõhjalikku materjali analüüsiks võiks pollis olla veel. Olen kasutanud ainult koos alkoholiga. Kusjuures huvitaval kombel mõned hullud
kammivad ennast nende koosmõjust segi.
Ise ei ole kasutanud. Seda olen mees vastusevarianti ma tähele ei pannudki.
Tsitaat:
Algne postitaja: dillinger
Kui jah siis miks, mis põhjustel .Kuidas jõudsid selleni?
TJ
Irvitan enda ja
maailma üle ilma, et laseks kedagi/midagi lähedale. Muutusin närviliseks ja agressiivseks. Läksin psühhiaatri jutule ja sain retsepti ADle. Võtsin paar kuud. Ei mäleta küll, et oleks miskit abi olnud.
Eelmisel suvel sattusin südame valuga kiirabisse ja seal öeldi, et mul tavaline noorte naiste haigus, ma pole esimene, kes sellepärast kiirabisse
satub. Öeldi, et 3 last on piisav põhjus ja et rahustid peaks inimestel siiski alati igaks juhuks kapis olemas olema.
Olen end täiesti unarusse jätnud ja poleks mingi ime kui ma siin ühel päeval lihtsalt kokku kukun. Elurõõmuga pole siin suurt midagi tegemist - pinge
ja koormus on lihtsalt suur, olgugi, et kodune inimene.
Olen miskit kasutanud. Prozac ta ei olnud. Ei mäleta, sest see oli 10 aastat tagasi. Mitmed asjaolud langesid kokku: töökohavahetus,
pereprobleemid.
Minu teada loetakse depressiooni haiguseks. Kuskilt lugesin, et inimene kroonilise depressiooniga langes koomasse.
Praegu on vist tavalised Xanax ja Cypralex (kirjutati vist nii...)
kontorihiir, Sa paned rahustid ja antidepressandid ühte patta.
Ise pole kasutanud. Aga depressiooni pean sellest hoolimata siiski haiguseks mitte nõrkuseks.
olen küll kasutanud, xanaxit, kolm kuud
tegelikult oli ettenhtud kuur pikem, 6 kuud vist, aga ei suutnud rohkem.
kasutamiseni viiski see, et raskel ajal ei saanud enam ümbritsevaga hakkama - selleks, et tööl ja kodus inimeselaadne olevus olla.
tegi küll rahulikuks, suutsin keskenduda, olin parem inimene, mõtlesin olnule vähem, taastus osaline eluisu jne.
minul avaldusid ebameedlivad kõrvalnähud higistamisena - näonaha rikkusin "tänu" tablettidele mitmeks heaks kuuks ära.
muid probleeme kasutamisega ei kaasnenud.
Cipramil oli see, mida olen kasutanud, et oma segaseid tundeid ja mõtteid hajutada
Väga tänuväärsed krõbinad
Ainus antidepressant, mida kunagi kasutanud olen on vabariigi kesvamärjuke ja vähemalt praeguse seisuga tundub, et rohkemaks ei ole vajadust ka.
Vastasin, et olen mees, kuna tõesti minu tutvusringkonnas ei ole ühtegi meest, kes antidepressante või rahusteid pruugiksid, küll aga on selliseid
naisterahvaid.
Seks on parim antideprekas 
Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
ega antidepressante kirjutata välja vaid depressiooni puhul.....see on rumal arusaam....
tänapäeval on palju moodsamaid haigusi - näiteks ärevushäired - ja see on üsna tõsine teema...
Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
kontorihiir, Sa paned rahustid ja antidepressandid ühte patta.
Ise pole kasutanud. Aga depressiooni pean sellest hoolimata siiski haiguseks mitte nõrkuseks.
Ise pole kasutanud aga ei välista seda tulevikus. Tunnen mitut inimest kes neid kasutanud on ja usun et depressioon on haigus.
olen kasutanud
mingil ajahetkel oli see hädasti vajalik, et mitte rappa minna omadega
kergekäeliselt ei suhtu sellesse
naljalt pole võtnud
ma ei oska öelda, kas aitas
ju vist, kui tunned ka tavalistest asjadest rõõmu
Ei ole kasutanud. Ja tarbimist ette näha ka ei ole. Erinevalt eelkõnelejast mina ei usu, et depressioon või mõni muu psüühiline seisund või häire on asjad, mida ohtra keemia neelamisega peaks ravima.
ei ole, alati aidanud enese- ja olukorra analüüs või olen lihtsalt idioot
!
Või on sul lihtsalt elus vedanud 
Kas narkootilise toimega mõnuained kuuluvad kirjeldatud teemasse.
nuusuta lilli 
Raudselt. Põhimõtteliselt peaks see olema igasugune elementaarosaksest koosnev aine või energia, mis likvideerib või leevendab fenomenaalset nähtust
nimega deprekas.
Edit: Lillede asemel võiks lausa midagi kangemat panna.
siis olen kasutanud.Lilled ja nende nuusutamine peaks rahustama ilmselt neitsilike omadustega inimeste depressioone.
Ei ole kasutanud. Võimalikult palju ikka püüdnud ise hakkama saada, kuigi on olnud olukordi, kuskohast ei paista isegi päike... Kuid - alati on olnud
väljapääs. Õnneks!!!
Samas ei mõista ma hukka neid inimesi, kes neid kasutavad.
Ma mõtlen siin selle üle, et kui ma näiteks kevadeti loopisin lambaaeda tühjaks sitast(nii mõnusad 2-3 tonni, ühe päevaga ei jõudnudki) siis kas hea enesetunde andis lõhn või füüsiline töö või lammaste tänulikkus.
jll, ma arvan, et kõik kolm kokku. Vaimse pinge puhul on füüsiline koormus (koristamine, sitaloopimine, sport etc.) parim maandaja. Kui sellele lisaks hangitakse ka positiivseid emotsioone on hea enesetunne kindlustatud.
Ei, ei ole kasutanud... Ja muide usun siiralt, et ei pea ka... Igalt poolt mujalt saab abi, milleks neelata keemiat 
Ausalt öeldes oli see üks vastik kohustus mille avalikukstulek iga kord mind masendas. Seasulu tühjaksloopimine oli parem sest, siis sai siga peksta
vahepeal. Nii et postiivsest emotsioonist toimingu alguses küll rääkida ei saand. See jutt oli tegelikult mõeldud mitte küsimusena, vaid lihtsalt
mõtisklusena AD vajalikkusest. Sest mis deprekast ja filosoofiast saab juttu olla soomeugrilase puhul kes peab elu seeshoidmiseks tegema talv läbi
puid, suvi läbi heina, kevadel külvama, sügisel lõikama jne. Või arvab keegi et toit jõuab meie laudadele suhtekorralduse läbi. Ok asi läks teemast
välja.
Kui nüüd tulla tagasi sitaloopimise juurde siis võiks selle klassifitseerida kusagile AD ja tippspordi vahele. Et loomad on tänulikud ja sina saad
neid peksta kui nad sulle ette jäävad.
Väga huvitav on see et Jll on teine inimene minu elus kes väidab , et lambasõnniku loopimine on parim antidepressant. Üks mu sõber on seda väitnud
viimased 15 aastat juba. Kus su lambad elavad?
TJ
Tsitaat:
Algne postitaja: dillinger
Väga huvitav on see et Jll on teine inimene minu elus kes väidab , et lambasõnniku loopimine on parim antidepressant. Üks mu sõber on seda väitnud vciimased 15 aastat juba. Kus su lambad elavad?
TJ
Kunagi ammu mingeid rahusteid kasutanud.
Pärast sünnitust oleks küll AD-d tarvis olnud, kuna tekkisid kontrollimatud äkkvihahood, mil tahtsin last ära tappa. Kuna imetasin, ei kirjutatud
välja ja pärast polnud aega, et arsti manu minna. Olukord stabiliseerus ca 8 kuuga.
eelnevat lugedes, nüüd ma tean miks ma lani postitustest midagi aru ei saa tavaliselt, sest need on kas teemast mööda või lihtsalt imelikud, ta on
pidevate AD laksu all.
Küsimusele vastates ei ole AD kasutand
Leidsin ühest foorumist mingi idioodi nõuande:
Kõige parem vahend on teha läbi kuuajaline andidepressandi kuur.
Riist muutub küll natuke tundetumaks aga seisab viis korda kauem. Natuke tekib ka kusemisega raskusi, kuna ei taha kohe välja tulla.
Pärast on nii, et kui plaanid õhtul kedagi põrutama minna võtad hommikul ühe tableti sisse ja seisab nagu vana mees.
Antidepressanti saab sulle välja kirjutada ka perearst, kui oled talle kurtnud meeleolu muutusi negatiivsema suunas.
Kõrvaltoimeteks veel söögiisu vähenemine ja kerge higistamine.
Huvitav kaua siuke tüüp suudab, pakun et mitte rohkem kui 2 aastat ja siis on impotent valims
õnneks pole AD-sid kasutanud, küll olen aga mõelnud nende vajadusele. mõtlesin proovida närve rahustada palderjani tablettidega, nii 3-4 tükki päevas.
pidasin vastu 5 päeva, seejärel tundsin, et mingi imelik nõrkus oli tekkinud, pea hakkas ringikäima ja lihtsalt oli liiiiga imelik olla. rohkem neid
ei võtnud ja kohe hakkas ka parem. üle poole aasta oli tohutu depressioon olnud ja see üritas ikka süveneda. põhjuseks oli endise elukaaslase terror,
ähvardused, solvangud, tema enesetapu katsed + tahtis mul ka veenid läbi lõigata, ja palju-palju muid asju. no tal hakkas katus sõitma, kui olin suhte
lõpetanud ja tahtis mind kaasa kiskuda. õnneks harrastan päris palju enese-analüüsi, mis aitas kõvasti, leidsin töö ja uued sõbrad. elu läks kohe
ülesmäge.
igaljuhul soovitan depressioonist ülesaamiseks AD-de asemel kõik muud variandid läbi proovida. keskkonna muutus on suureks plussiks.
Ei ole ja kuna pole ka kokku puutunud inimesega, kes seda teinud on, ei saa nende kasulikkusest ja vajalikusest aru.
Mis ei tähenda, et nad olemata võix olla.
mimm
LSD ja kummiliim on keemia-koka ja kanep on jumala puhas looduse toode.Ilmselt taimetoitlased kasutavadki sellist taimetoitu muidu vaevalt nad oma
omapäraseid teese teistele kuulutama kipuvad.
Maiu
mind sa ka pole kokku puutunud kuid mina olen küll tarvitanud asju mis on väga kanged.
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Maiu
mind sa ka pole kokku puutunud kuid mina olenn küll tarvitanud asju mis on väga kanged.![]()
Normaalne neh, kohe nii hea, et talle lausa joostakse tormi 
Ise ei kasuta ning ka minu tutvusringkonnas ei kasutata neid
See et mõnele tormi joostakse ei tähenda veel seda et kõik on teretulnud.Sõel on väga tihe ja kriteeriumid väga kõrged.Kes on marjamaale sattunud teab
seda.
Matuste ajal olen midagi sisse söönud, aga muidu mitte. Mul veel aega küll.
Lola.kas
Nii et surra veel ei kavatse 
Kisub nagu põhimõtete kallale, tore!
Kasutasin , siis kui oli vaja, 1986, peale väga kurba sündmust ja 2003 enne kurgu oppi.
Ei näe vajadust seda peljata, hullem oleks põdeda...
Ja kirurgi abi vastu võib ju ka võidelda , kuni , omal on abi kunagi tarvis.
Vot ei ole kasutanud. Keemia ei ole minu jaoks asi, millega oma kõveraks kiskunud mõttemaailma parandada.
See on jälle nö. moodsa aja haigus, mille süvenemisele ravimifirmad muheledes kaasa aitavad.
Tõepoolest krt - visake sitta või tehke sporti, mitte ärge lootke iga suureks mõeldud pisiprobleemi puhul tabletile.
Ei ole, ega kavatsegi niipea selliseid mürke näppida.Õigupoolest pole ma aru saanud,ega enda puhul tähelepannud mis asi on depressioon. Arvan, et siis
lihtsalt inimene ei saa endaga ja oma tegemistega hakkama.Ma ei soovita ühelegi tervele inimesele selliste mürkide tarbimist.Parem teha siis pool
tundi füüsilist tööd,metsajooksu, magada väsimus välja või minna sõbrapoole oma hädasi kurtma ja lahendust ummikule leidma.
vaata kallis ariita, kui sa ykskord hommikul argates voodist valja ei saa sel pohjusel, et elul ei ole eesmarki ja maailm tundub tyhi ning ainus
vahend selleks vabanemiseks on silmad kinni panna ja ara surra, siis saad sa aru, kui hadised su siinsed soovitused on
Tsitaat:
Algne postitaja: ariita
Ma ei soovita ühelegi tervele inimesele selliste mürkide tarbimist.
Ei ole kunagi neid kasutanud. Ka siis mitte, kui suur masendus tabas ja oleksin vabalt võinud hullumajja kolida. Õnneks sain ilma kolimiseta ja ka
ilma antidepressantideta hakkama
Kuid mul üks tuttav naisterahvas kasutab neid küll väga tihti ja mõtlematult. Kahju on teda vaadata ja kuulata, sest inimene saaks hoopis teisiti oma
muredele lahendused, aga ta ei viitsi lihtsalt oma peaga mõelda. Tema jaoks on lihtsam mitte mõelda. Ja sellest on kahju...
Kulla Pipilota on minugi maailm kokku varisenud,kõik unistused ühisest ja toredast elust lõpetas hommikune kõne haiglast...Nagu igal hommikul läheb
väljas valgeks ja õhtul pimeneb.nii läheb ka elu edasi.Olin sunnitud antud hetkel edasi üksi tegutsema ja lihtsalt polnud võimalust pead padjal hoida
-oli siis tunne, mis oli.Edasine tähendas elukohast välja kolimist,st -kus surijaid seal pärijaid.Mulle jäi ainus võimalus jääda iseendaks, st. tee
tööd ja tegutse ,tõesti kõik deprekad taganeved. PEALE VIHMA PAISTAB PÄIKE,PEALE PÄIKEST TULEB ÄIKEST ! Nii on see maailm ju paika pandud!
ariita, kullake, kõigil meil on paremaid ja halvemaid aegu. Vahe on ainult selles, et mõningad inimesed saavad elult peksa aga rühivad edasi. Teised
jälle kukuvad, ajavad end üles kuid kukuvad jälle kuni ühel hetkel enam tõusta ei suuda. Asi pole mitte lihtsalt tahtes vaid inimesed on lihtsalt
erinevad. Depressioon on haigus, kus aju keemilised protsessid on häiritud. See, et sa seda ei näe (kuna see pole furunkel nina otsas) ei tähenda, et
seda pole.
Sa pole ilmselt lähedalt näinud rasket depressiooni - apaatsust, kus inimest tuleb toita sondiga. Mina olen.
Siin maailmas on vaid kaks kindlat asja.
Surm ja maksud.
Tegelikult oleme me kõik inimesed ja täiuslikud originaalid.
Meie mured ja rõõmud on erinevad. Vatupanu elule erinev. On ju öeldud et, iial ära ütle iial.
Jah ma ei poolda nende tarbimist aga samas kui ma ei suuda oma elu elada ilma nendeta siis selleks et mitte kahjustada oma lähedaste tervist oleksin
vist valmis neid tarbima.
Tsitaat:
Algne postitaja: ariita
PEALE VIHMA PAISTAB PÄIKE,PEALE PÄIKEST TULEB ÄIKEST !
Viha on selline abiks tugev emotsioon mis aitab igast deprekast üle.
zyon, depressiooniga ei ole viha, on jouetus....
Selles ongi viga, et on jõuetus mitte viha. Tuleb tekitada endas jõuetuse asemel viha, süüdlased leiab alati.
depressiooni alla kannataval inimesel on motivatsioonipuudus ja soovitused stiilis mine-kai-tee-tekita ei aita.
Mina ei ole antidepressante siiani kasutanud ja loodan, et ei teki ka vajadust kasutada. Aga tunnistan, et elus on olnud olukordi, mille tagajärjel, kas just oleks pidanud mingeid tablette neelama, aga vähemasti oleks võinud spetsialistide poole pöörduda. Ühesõnaga ma ei pea antidepressante, psühholooge ja muid teraapiavõimalusi valedeks ega halbadeks. See, et mina olen raskest situatsioonist nende abita üle saanud, ei tähenda, et mõne teise inimese puhul ei oleks neist abi.
Vabadage,kui asi kiskus tuliseks!Minuga ühes majas elab raskekujulist kroonilist depr. põdev haige.Olen ikka näinud küll ja küll oma töö käiguski.Mul
polnud mõtteski haigeid inimesi vihastama hakata vaid tahtsin veidigi selgroogusi tugevamaks ässitada, et terved inimesed hoiduksid sellistest
mürkidest eemale.Kui on ikka tarvis rohtu võtta,siis tohtri ettekirjutuse järgi,kui tervis taastunud - neid mürke mitte puutuda!Ma ei suru ju
kellelegi oma arvamust peale,eks iga üks tunneb end ja oma keha kõige paremini.Päikest kõigile.
Igaks juhuks (selguse mõttes) mainin, et olen suhteliselt lühiajaliselt tarbinud ühte ja teist, aga seda kroonilise valu suhtes ning peamiselt
uudishimust mõjude üle.
Olen meie looduses laialt esinevaid taimseid aineid üsna laialt proovinud (narkootilisi valdavalt mitte), on olnud jahmatavaid reaktsioone sekundite
jooksul (südametegevuse väga kiire
aeglustumine jms).
Mis puutub depressioonihaigetesse, siis karmimad haiged ei tee numbridki kui piltlikult õeldes peapallikurikaga sodiks peksta...
Jätke absurdsed pakkumised a´la viha, tegevus jne, need inimesed tihti hääbuvad väga sügavalt... olen oma haridus- ja täiendõppe mõttes palju näinud
igasuguseid inimesi...
Tsitaat:
Algne postitaja: ariita
Vabadage,kui asi kiskus tuliseks!Minuga ühes majas elab raskekujulist kroonilist depr. põdev haige.Olen ikka näinud küll ja küll oma töö käiguski.Mul polnud mõtteski haigeid inimesi vihastama hakata vaid tahtsin veidigi selgroogusi tugevamaks ässitada, et terved inimesed hoiduksid sellistest mürkidest eemale.Kui on ikka tarvis rohtu võtta,siis tohtri ettekirjutuse järgi,kui tervis taastunud - neid mürke mitte puutuda!
Vabandan, kui kedagi riivan. Tegu on minu isikliku konkreetse arvamusega. (Ja ainult minu arvamusega).
Vahel inimesed tõlgendavad paljutuntud masenduse depressiooniks.
Depressioon on karm seisund, mis võib (ei pea) viia palju hullemate seisunditeni.
Pilt
likult rutiinselt esinev 2-5 nädalat "masekas" võib olla juba kergekujuline depressioon, aga ka alles esimene aste põhjatus trepis musta
sügavikku...
Raju depressioon vajab väga pikka ja rasket ravi. Ilma keemilise toetuseta sealt niisama välja tulla on vähetõenäoline...
Ma ei saa konfidentsiaalset infot levitada, aga kui te vaid teaksite, kui palju noori (ma mõtlen mitte õppesimulante jt) on olnud või on vähem-rohkem
asjaga seotud... oh.
On samuti juhuseid sattuda peale mõne eesti tipp-psühhiaatri tegemistele koduteel. Hm. Väga karm ja huvitav lugu... kutsehaigus, kui midagi palju
rohkemat... (tunnen kogu perekonda, vanad, noored...). Asi oli osalt koomiline, osalt lihtsalt kurb...
Sagedasemad põhjused:
* Sotsiaalsed ja psüühilised pinged
* pärilik eelsoodumus
* muutused aju virgatsainete aktiivsuses
Peamised sümtomid
* kurvameelsus
* elurõõmu kadumine
* aktiivsuse ja energi vähenemine
..hoia ennast, kellele sa ikka rohkem korda lähed ;)
Lugesin oma postituse 2 korda läbi ,on see mula Teie jaoks võib-olla lolli võitu, aga mina jään oma arvamuse juurde:haigetele ravimid ja tervetel on
pahast tujust teiste võtetega võimalik vabaneda.Olgem rõõmsad!
Igasugu rämpsu ka pole tarvis sisse süüa, palderjan on üks väga tore ravim, jooge seda liitrite kaupa, uskuge see mõjub. Ja rahustab ka kõige depressiivsema.
ei tea kas see palderjangi kõige parem ja ohutum on... mul hakkas küll paha palderjani tablettidest, kuidagi imelikuks läks see olemine. lõpetasin
nende võtmise ja hakkas kohe parem.
kergema depressiooni puhul aitab keskkonna muutus, sõbrad, uued tutvused, mingi uus tegevus/hobi/sport. mind aitas.
kunagi sai neid näksitud küll.miks?arsti soovitus ja ema mõjutus.ei saanud hakkama endaga...ja olin ohtlik iseendale.mine tea,äkki oli hiline
puberteet.
minu arust võivad antikaid süüa inimesed kel vaja mõttetegevuse"vaheaega",ehk siis pahade mõtete tõrjumiseks seniks kui oled ise võimeline
oma mõttid suunama.aeg siiski parandab haavad ju...
samas a-d-si kasutav inimene tihti ei taba ära seda hetke milllal kriips peale tõmmata.
siis oleks vaja kedagi kõrvale,kedagi kes aitaks.
kindlasti on inimesi kes neid vajavad,siiski on parem kõik muud variandid läbi proovida,kasvõi palderjan ja mingi tegevus millele keskenduda.
:
Vastasin,et pole võtnud,Ma ei tea ka kes võttis,eile olid nad veel alles
Üldiselt olen kogenud depressiooni mõned korrad,aga ilma AD tablettidetta
olen seni hakkama saanud.Niipalju aju ikka töötab,et suudan välja selgitada depressiooni põhjuse ja seda siis jõuliselt kõrvaldama asuda,tavaliselt
see aitab ka. Vahel on lihtsalt mingi aine puudus see,mis närvisüsteemi nõrgaks teeb,selle vastu aitavad vastava koostisega vitamiinid,Neid olen
tarvitanud küll ja abi on ka olnud.
Tsitaat:
Algne postitaja: dillinger
Kui jah siis miks, mis põhjustel .Kuidas jõudsid selleni?
TJ
ühel väga heal tuttaval on sõltuvus... kuidas sest välja saab, on kellelgi aimu? muidugi, kui ta ise ei taha ikkagi, siis on teine lugu 
ei ole kasutanud ja loodan, et ka tulevikus pole vaja.
Olen oma probleemidest ise välja tulnud. Põhjus võib olla selles, kui sul pole võimalik eriti kuskil üksi olla, kogu aeg on mingi sagimine,siis ei
ole võimalik oma mõtteid ja probleeme lahata, kogu aeg elad teistele.
vastus küsimusele - ei ole.
nagu viimane etv-s nädat dokustaatki vihjas - andidepressandid on kraam tugevatele inimestele. nagu alko jms. samas, palju tugevaid inimesi üldse
midagi sellist vajab? nõrk lükkab nende toel edasi tegelike põhjustega tegelemist ja kui neid enam talle ei väljastata, siis saab endale vabanduse-
olen teistele ohtlik, hirmul, närviline vms, sest ei saa enam AD-d (ravi?!). veel parem, kui sellele on lisada mingi uhke nimega diagnoos.
minu tagasihoidliku hinnangu järgi võiks AD-d kasutada vaid patsiendi esialgseks tasakaalustamiseks, millele peaks tasapisi järgnema probleemide
juurteni jõudmine. vati sees elades pole see võimalik, sest probleemidega peab tegelema inimene ise. psühhiaatri/ psühholoogi ülesanne peaks idee
järgi olema selleks piisavalt (mitte üleliia) turvalise keskkonna loomine, mitte klienditeendindus. järjest enam jääb mulje, et ravimifirmade
turunduse põhistrateegia on mingi müüdi loomine, millele tuginedes on pärast lihtne hiigelkasumeid teenida. võtkem kasvõi linnugripi ja medukamendi
nimega Tamiflu. ehh..
Tsitaat:
Algne postitaja: mmunk
minu tagasihoidliku hinnangu järgi võiks AD-d kasutada vaid patsiendi esialgseks tasakaalustamiseks, millele peaks tasapisi järgnema probleemide juurteni jõudmine. vati sees elades pole see võimalik, sest probleemidega peab tegelema inimene ise.
Tsitaat:
Algne postitaja: dillinger
Kui jah siis miks, mis põhjustel .Kuidas jõudsid selleni?
TJ
Mu lihane isa tahtis mu elu lõpetada,põhjuse jätan enda teada.Neli aastat kasutasin tugeva toimelisi siis otsustasin need šoklaadi vastu välja vahetada,mis oli tõsiselt raske aga sain hakkama
jah, alles eile jõin paar pudelit antidepessanti
kasutasin kunagi... 4a tagasi.. siis kui teadsin, et mehega kõik nässu läheb... et ta mu sõbranna juurde läheb.. ning ka teised asjaolud kokku
langesid.. pidin minema 1,2 a lapsekõrvalt tööle, et hakata kõike makse täies ulatuses ise maksma
ok see selleks... peale selle kõige olen ka
äärmiselt emotsionaalselt sõltuv inimene... ja mul on lahkuminekuid raske taluda... Kuna teadsin, et võin ennast täiesti kaotada... ning tekkis hirm,
mis lapsekesest nõnda saab, kui emast enam elulooma ei ole
läksingi arstile ja rääkisin oma probleemi ära.. ning sain oma õnnepillid kätte... abi
oli neist küll.. masendusse ei langenud... ja pool aastat peale lahkuminekut... kui see tegelikult mulle kohale jõudis.. olin jõudnud sellega kohaneda
juba ja jalust maha see mind enam ei lööud...
Mis, jälle siin mingi diskrimineerimine käib??
Ei ole kasutanud. Stressi maandan muusika ja kehaliste tegevustega
Seega deprekani pole veel jõudnudki 
Satusin kogemata sinna musta puberteedi auku kus kõik on mõttetu ja pole soovi elada.Seega satusin see tõttu haiglasse(seevald) kus mulle muidugi neid
sisse söödeti.
Need võivad aidata kuigi pole ise ka kindel selles.Ise ei riski neid kasutada,neid kasutades ei oska pärast ilma nendeta elada.
Tsitaat:
Algne postitaja: ariita
Mul polnud mõtteski haigeid inimesi vihastama hakata vaid tahtsin veidigi selgroogusi tugevamaks ässitada
Antidepressandid on ka arstide jaoks ilmselt viimase aja trendiks kujunenud - lihtsaim viis kõike ravida...väsimust, stressi, ülepinget...
Ja siin tegelikult pole ju tegu inimese tugevusega, vaid pigem usuga arstidesse... Kui sulle kirjutatakse põletikuvastaseks raviks antibiootikume,
siis võtad ju, et abi saada...samas, miks ei peaks ma siis uskuma/usaldama ka antidepressantide osas oma ''kallist tohtrit''...
Õnneks olen siiani nii ''tugev/terve'' olnud, et pole neid isegi pakutud 
Ma olen nõus sellega, et AD-sid kirjutatakse liiga kergekäeliselt välja. Sellega, et depressioon pole haigus, ma aga ei nõustu.
Olen lähedalt näinud ühe inimese võitlust selle raske, kordumakippuva haigusega. See võitlus pole mitte kerge olnud ei talle ega ka mulle.
Depressiivse inimesega suhelda on väga raske, kuid nagu öeldakse - sõpra tuntakse hädas.
Olen kunagi midagi kasutanud, teisme-ealisena. Lihtsalt väga palju pingelisi sündmusi kuhjus väga lühikesse ajalõiku - vanemate lahkuminek, elukoha ja
kooli vahetus, uus ümbrus, uued kaaslased jne, jne...
Mis nimega nood tabletikesed olid, mida välja kirjutati, seda enam ei mäleta ega tahagi meelde tuletada. Võtsin neid kuni keskkooli lõpuni ja siis
tegin kindla otsuse: mis ka ei juhtuks, edasi püüan ise endaga toime tulla.
Muusika on aidanud ja aitab endiselt.
Avastasin selle enda jaoks kooliajal ning usun, et sellest oli juba siis tunduvalt rohkem abi kui
nendestsamustest ad-dest...
Tavaantidepressante nagu sex ja alkohol tarvitan regulaarselt ja suurtes doosides. Medikamentoosseid olen ka korra proovinud. Ei mõigand miskit.
Seksihuvi muidugi kadus mingiks ajaks.
Aga miks ja kuidas? No mis see peaks mingitele rahuvalvajatele korda minema.
Osalete uue massihävitusrelva väljatöötamises vä? 
Ma olin antideprekate peal terve aasta.
Ja aina hullemaks olukord muutus. Siis saatsin oma arsti kuule ja lihtsalt keeldusin neid tablakaid neelamast
Nüüd juba aasta ilma oldud ja olukord aina paraneb 
suur suur EIIIIIIIIIIIIIIIIIIII, mis neist tablettidest ikka närida
ei ole kasutanud ja ei ole plaanis kah. püüan ilma läbi saada
Pole ka mul vajadust olnud seni ja arvan, et ei ole ka edaspidi 
Tsitaat:
Algne postitaja: night
Seks on parim antideprekas![]()
!
Miks kasutasin?Läksin arstile ja kurtsin oma kurba saatust.Tema määras mulle ravimi ja väike visiit
psühholoogile=elu jälle normis
Need inimesed, kes pole kunagi depressioonis olnud ega kunagi Ad-e kasutanud ei peaks nii kategooriliselt sõna võtma, et EIEIEI IIIALGI!! Kui te ei
tea mida räägite, siis parem olge tasa.
Mina olen oma elus 3 kuud neid söönud. Ja ütlen et aitas, kuni sinnani arvasin et see on hollywoodistaaride psühholoogide viis raha pumbata
Kergekäeliselt ei sööks ja ei soovitaks ka kellelgi kui ikka muud moodi saab.
Mina oleks ilmselt nälgasurnud või tänaval kokku kukkunud kui poleks õigel ajal arsti juurde läinud. Ei kahetse. Sain eluisu tagasi. Sellest nüüdseks
juba 5 aastat möödas ja uuesti pole veel vaja läinud
Võtan igal hommikul tableti....
need ebanormaalsed müüdid võix inimesed omale selgex teha, enne kui antidepresantidest hirmunult räägivad...ei maxa omale ettekujutada, ka see on
patoloogiline
oli periood millal võtsin, arsti poolt määratud loomulikult. ..Eks aitas nii tbl kui psühholoog mõlemad, kuid eks otsused oma elus tuleb nagunii ise teha, psühholoog võib aidata valikuid suunata, tbl teeb emotsionaalse kiirtee tasasemaks ja vähem mägiraudteed meenutavaks....
mina kui vana keemik, kõige kangem deprekarohi on õuka
seda olen iseendale välja kirjutand ja muidugi palderjan
õukat ehk eeter ? - juuakse seal valga kandis.... kui ammu-ammu haiglas töötasin sai seda ühele tuttavale toodud tema vanemad armastasid seda seal kandis....
seni pole kasutanud. aga never say never.
masenduse vastu kasutan:
1. sport - kui ei viitsi, sunnin - superhea enesetunne
2. magamine
3. sõpradega jututamine jm mõnusad tegevused
4. lastega l"olluste" tegemine
5. hea kallis naps
õukat pani minu vastseliina vanaema, hais oli hirmus)
olen lugenud AD kõrvalmõjudest, appi!!!!
deprekas seksimine??
isiklikult ei tahaks iialgi seksida deprekas mehega. arvan et ta poleks suuteline vist
või ei suudaks mina end sundida
sossu, masenduse ja depreka vahel on umbes suur kanjon. masendus tekib siis, kui valjas valab vihma ja ei saa korvi mangima minna, deprekaga ei saa voodistki valja, et naha, mis ilm on. nahtud, tehtud, yle saadud tanu tabladele.
teame seda tunnet, kui kardinad on ees, telekas mõttetult mängib ja ise ei näe mingit mõtet teki alt välja ronida. iga valguskiir kardinate vahelt
teeb haiget.
sööd ja magad. ja see teeb asja veel hullemaks, sest asju, mis tegemata, koguneb veelgi rohkem.
tegelikult tean seda. mida see tähendab.
vahel lihtsalt kaob rõõmsameelsetelgi elurõõm ära, kui tunned, et elu kogu aeg jalaga p....sse taob.
Olen küll kasutanud. Küllaps seal hetkel ületamatutena näivad mured viisd selleni
tõesti pole ette tulnud
,pigem 200g valget
Ei ole kasutanud. Ma teen sporti selleks, et pingeid maandada ning suhtlen sõpradega, st. räägin oma mured lahti, kui neid on. Paar korda elus olen
Validooli keele alla pannud, kui on tekkinud mõte, et vot nüüd on küll närviline situatsioon ja vaja midagi rahustavad
ei ole tarvitanud
------seda saavad asendada muud häääd ained, neid ma siin reklaamima ei hakka, muidu keegi saab veel pahaseks 
ei kasuta debreka jaoks teised ravimid. üks korralik maotäis rummi,kohviga ja ongi korras
Ee, kassid on väga head..
Ikka välispidiseks kasutamiseks muidugi.
aaaaa Bellatrix ja mina juba mõtlesin ,et manustad kass seestpidiselt.
Tsitaat:
Algne postitaja: dex
Ainus antidepressant, mida kunagi kasutanud olen on vabariigi kesvamärjuke ja vähemalt praeguse seisuga tundub, et rohkemaks ei ole vajadust ka.
Vastasin, et olen mees, kuna tõesti minu tutvusringkonnas ei ole ühtegi meest, kes antidepressante või rahusteid pruugiksid, küll aga on selliseid naisterahvaid.
ma kasutan lahjemaid.
Jõudsin selleni sellega et üht äkki ei suutnud ma enam oma emotsioone kontrollida üht äkki nutsin südamest ,vahepeal naersin ja pidevalt olin kurb
..ma ei teagi miks -põhjuseta...arst kirjutas..väites et mul on liigne stress..olen alles 22
kummaline.momendil väldin neid.ega kasuta püüan
meeldivate tegevustega ntx oma hobidega tegeleda...sest nee dtapletid hakkasid ka minu emotsioone mõjutama..ma ei jäänud söltuvusse aga võtsin neid
vaid köige kurvemate tujudega vöi kui endast välja läksin.ja kuna ma neid ei vötnud nagu ette kirjutis oli siis muutusin veel kurvemaks neid
kasutades.
minu antideprekateks on: loomad, loodus, puukuur, u.5km. jalgrattaga sõitu, arvuti, hea kohvi, korralik uni, sõbrannad-sõbrad ja mõnus kõhutäis midagi
suupärast, ja muidugi pool tahvlit "Kalevi" ¹okolaadi
Jah, olen kasutanud. Lugesin teie vastuseid ja tegelikult teeb mind kurvaks küllaltki pinnapealne suhtumine nii tõsisesse haigusse nagu depessioon on. Ühel kaunil laupäeva hommikul ärkasin ängistusega mida sõnadesse panna ei ole võimalik. See oli nagu oleks kõige armsama inimese kaotanud, kuigi tegelikkuses midagi sellist ei olnud. Olen päris põhjas oma tunnetega käinud, kui ei oleks nii hoolivat pere kui mul on, ma arvan, et ma ei kirjutaks praegu siin. Kahju on, et meil ei ole kombeks rääkida hingehädadest. Aga kui tubli pereisa end oksa tõmbab, on paljud ahhetamas, ta ju ei rääkinud, et midagi on halvasti. Muidugi ta ei rääkinud, sest ta kartis hukkamõistu. Depressiooni spordiga ei paranda, armastasin joosta oma 30 km tuli nädalas, kui haigeks jäin, oli hea, et suutsin peldikusse minna. Miks Eesti on enesetappude statistikas maailmas esirinnas?
ei ole kasutanud. loodetavasti ei teki selleks mitte kunagi vajadust.
oi mina osalesin DEPRESSIOONIUURINGUS kus pidin kamaluga väljatöötamisel oleva imerohuga kapsleid sisse ajama, ja iga päev ristikesi tõmbama et kuidas
tunne on.
siiamaani imestan. vahepeal sõitis katus ringi, siis tekkis sügav joove ... pärast seda kui uuring läbi, alles siis tohter mainis et tegelt mul
depressiooni polegi ... haha, naljahambad need tohtrid. 
Söön neid. Mõnus on olla...
Olen. Esialgu aitasid,aga mingi aja möödudes tulid kõik põhjused,mille pärast mulle need määrati,tagasi.Suurendati annust.Täpselt sama- esialgu oli kõik hästi ja mõne aja möödudes ei olnud. Jätsin päevapealt järele. Ilmselt praeguseks sööksin neid tablette juba purgitäie päevas. Ei soovita neid mitte kellelegi. Miks ma neid sõin,ei ole oluline.
Kui asi juba nii hull, siis soovitan kanepit. Ei ole narkar, aga aegajalt aitab.
olen millalgi igiammu, tagaotsitav olles ka antidepressante peotäite kaupa tarvitanud, olin noor ja sestap mõju kohta ei mäleta öelda
Aga üldiselt
on nii, et järele jättes saad kolmekordselt tagasi..stressi, unetuse jnejne näol..uuesti rütmitulek nõuab sitaks aega.
Aega ja tahtmist. Ilmselt jääb mulle eluaegse kõrvalnähuna rahutu uni.
Aga see on väike asi. Vahel ongi parem,kui und pole
Olen proovinud. Puude lõhkumine aitab paremini.
Ühele eespoolkirjutajale- ei suhtu kergemeelselt. Tean, kui ränk see on. Aga parim lahendus ei ole medikamendid, parim lahendus on su enda sees.
Ei, ma joon tassikese teed ja lähen magama, mis kuradi depressantte veel vaja.
Kui inimene näitab teistele, et ta on kuidagi sotsiaalselt nõrk ja vajab abi, siis väga vähesed mõistavad ja aitavad, seda näitab ka meie foorum.
Inimene, kes vahel tuleb kurtma ja julgeb tunnistada, et on õnnetu ja ei saa eluga hakkama, siis meie ühine soovitus oleks "pane end põlema"
või "hüppa alla".
Vahel on olukordi, kui ei taha minna psühholoogi või mõne muu eriarsti poole, et piisaks paarist lahkest sõnast ja soojast tähelepanus foorumi
kaaskasutaja poolt.
Ma ei kujuta hästi ette, kui raske peab olema inimesel, kes mõtleb juba antidepressantide peale ja kui keeruline peab see olukord olema, et keemiaga
tuleb inimmõistusesse sekkuma. Inimeste rikki minemise panen meie kiirue, pealispindse, kasusaamismeelse ühiskonnakorralduse arvele. Stiilis, kui ikka
närv vastu ei pea, siis kõnge raibe rataste vahel ja paras sulle, sest oma süü, et nõrk oled. Siis pole mõtet halised, miks inimesed ei suuda suhteid
luua, olla ennastohverdav, kompromissialdis, armastav, hooliv jne. Nendel iseloomuomadustel pole varsti enam kaasaegses ühiskonnas kohta. Peab olema,
nahaalne, kalk, arvestav, pragmaatiline, materjaalne - ühesõnaga, üle laipade tähtede poole. Inimesest kaob inimlikkus, mida tegelikult kõik üksteise
sees hindavad ja otsivad. Inimkond on enesehävituslikul teel ja paras talle. See ilm võiks tõesti restardi teha.
Õnneks pole veel vaja läinud.
Valu on inimese peas-nii otseses kui kaudses mõistes.
Et millalgi on teisiti arvatud?
daaahh...
Olen tähele pannud et siinses foorumis domineerib seisukoht kus kõige halva ja negatiivse aluseks on kõik muu peale täiusliku indiviidi iseenda.Eriti
teravalt jääb see kõlama just mentaalseid probleeme käsitlevates teemades.
Kes siin ennast täiuslikuks peab? Sinul,Free on siin ju kõige teravamad vastused. Ja õiged vastused pea igale teemale
Parem,kui neid ei kasuta.
tere anne !, kas sa oled sama ilus ,kui ennem ?? vöi ikka nagu 20 aastat tagasi .? samasugune . describe yorself please. yo can.
muidugi tuleb vötta.,kui paha on olla ,ehki need antdepr. palju ei aita, esiteks on nad kallid ja teiseks keegi ei tea ,mis rohi konkreet. kedagi
ravib,kui üldse ravib. neid ravimeid on sadu ja läeb tuhat aastat aega,kui leidub sobiv ravim. tean.
, kui öudne nähtus on depressioon . hullem ,kui vähk . närib hinge. ei soovi vaenlasele ka seda sitta . ise olen tegevusega ja alkoholiga end ravind.
aitab küll natuke ...ehki totaalses deprekas on iga teotahe null . tean seda jubedust..