
Kas oled kunagi olnud ja kuidas pärast olemine oli?
Kas sul nii hull, et teema teispoolsusesse pidid paigutama
Krt, maijulgegi nii minna doonoriks enam

Kooli ajal tegi lausa raha sellega. Iga kahe kuu tagant müüsin 400g 20 rubla eest. Stipp oli 40 rubla. Mingeid terviseprobleeme ei esinenud.
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Kas sul nii hull, et teema teispoolsusesse pidid paigutamaKrt, maijulgegi nii minna doonoriks enam
![]()
![]()
nihutasin teemat...aga kas äkki mõtlesid doonorluse all veredoonorlust?
http://www.kodutud.com/viewthread.php?tid=4018
Doonor juba 12 aastat. Muud pole midagi, aga enne peab söönud olema, tühja kõhuga minna ei soovita
Organidoonori kaart ka olemas.
5 korda olen käinud, häda pole miskit olnud, aga trenni ei soovita samal päeval enam minna ja samuti ei soovita etanoolseid lahuseid manustada.
Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
nihutasin teemat...aga kas äkki mõtlesid doonorluse all veredoonorlust?
http://www.kodutud.com/viewthread.php?tid=4018
Umbes poolteist aastat tagasi sai esimest korda verd antud ja nüüd olen alates sellest ajast ikka paar korda aastas verd loovutanud.Pärast on hea olla, kui muidugi tühja kõhu ja väsinud olekuga seda ette ei võta.
Olen käinud ja lähen veelgi - järgmine kord tuleb see neljapäev. Samal päeval on küll natuke nõrk olemine, aga rohkem midagi täheldanud pole. Ja need rauatabletid mis antakse tuleb ilusti ära süüa, muidu võib hemoglobiinitase liiga madalaks langeda ja sind enam ei taheta - mind ükskord otseselt hoiatati et järgmine kord võin kõlbmatu olla kui küllalt rauda ei söö.
Päris palju verd ära antud. Ja peale vereandmist ka trennis käidud ning ka kangemat sorti etanoolseid lahuseid manustatud (mõlemal juhul lõppes asi
turvaliselt pikali olles
). PS viimaseid tegevusi nõrgemapoolse tervisega tegelastele ei soovita.
Eelmine aasta ekslesin pool mustamäed läbi, et verekabinetti jõuda. Kohapeal selgus, et kaalusin liiga vähe. Soovitati aasta pärast uuesti tulla. Pole pärast seda juhtumit teekonda ette võtnud. Ehk peaks?
Aga kosunud oled?
mina pole julgenud minna. Ja mul on nii nirult leitavad veresooned,et arst määsab end uimaseks,kui tagab vereproovi võtta.Mul on häda korral jala pealt ka otsitud. Nii et ei lähe sinna tohtri närve sööma.
vere võtmine ja aadri laskmine on väga mõnus asi ise doonoriks ei või hakatam kahjuks või õnneks venemaal näiteks jäi mitu tuhat aidsi tänu vereülekandele
skingirl, pead sa siis hirmutama inimest?! Mina tahan uskuda ja usun, et meil käib kõik ikka saksa täpsusega.
Olen kaks korda andnud ja kaks korda on mind ära saadetud, mõlemad ära saatmised olid hemoglobiini taseme madalsuse pärast. Ei saanud kahjuks abiks
olla.
kes on verekeskustes kainud, see teab kui steriilne ja pabereid jargiv see koik on. mingit ohtu haigusi saada kyll ei tohiks seal olla.
Olen paar korda verd andnud. Pärast vereandmist oli olemine hea. Mingisuguseid kõrvalnähte ei esinenud.
Elundidoonor ma olnud ei ole ja loodan, et ei saa iialgi olema. Kindlasti sõltub enesetunne, elundi loovutamise järel, loovutatud elundist endast ja
tema funktsioonide tähtsusest, hoidmaks eluvaimu meie kehas. Mõne elundi loovutamisel ei ole enam mingit enesetunnet.
eiii..pelgan süstlaid ja verd.
olen olnud doonor vist 3 korda ja lähen veel. Esimest korda sattusin juhuslikult, läksin sõbrannaga kaasa, tema verd ei tahetud, aga mind nö.
"värvati ära. "
Esimene kord oli mul pärast vereandmist päris paha enesetunne, aga see vist oli pigem pabistamisest, teistel kordadel pole minuga midagi halba
juhtunud.
ise pole olnud, aga kaamet sõbrannat turgutasin pärast aktsiooni terve õhtu punaveiniga
Tsitaat:
Algne postitaja: taavi30
Kas oled kunagi olnud ja kuidas pärast olemine oli?
Aeg-ajalt ikka loovutan mõne tiga, tore ju teada, et mõnele läheb seda rohkem vaja kui mulle. Ja samas saab tasuta mõned olulised analüüsid tehtud.
Doonorlusega on tegeletud juba küll üle 10 aasta, aga järjepidevusega hiilata ei kannata! Vahel jääb ikka tavapärasest pikk vahe sisse! Satun
sinna siis, kui mu vennale ära mainitakse, et kus see Väike-V on? ( olen vennast 1,5x suurem ja 4 aastat noorem, aga kutsutakse Väike-V-x) Siis tuleb
minna, sest tean, et mind ikka mäletatakse ja igatsetakse (vist)!
Tegelikult on see Doonorivere andmine parajalt lõbus tegevus, sest alati saab seal nii palju nalja! Kindlasti muudab ka teadmine, et keegi on
päästetud tuju meeldivalt heaks!

Olen doonor juba 20 aastat ja kuna vergrupp on universaalne, siis tuleb alati koju kirjalik kutse, või sms mobiilile. Selleks on jah vajalikud head veenid, seda, milline enesetunne pärast on, ei saa enne teada, kui korra ära käid.Mul endal pole kunagi halb hakanud, aga olen näinud inimesi, kes kohe peale seda minestavad, teda turgutatakse, tõuseb püsti, ütleb, et on ok ja kukub uuesti siruli.Üldiselt ei maksa peljata, aga võid ju sõbra kaasa võtta, kes toetaks, kui äkki pea ringi hakkab käima pärast, lihtsalt, et kenasti koju pääseksid. Aga mine kindlasti, vere puudus on väga suur ja teed sellega kellegile kuskil head.
10 aastat verd loovutanud ja mingis samasuguses teemas sellest vist ka pikemalt heietanud.
Üldiselt on alati positiivne kogemus olnud, v.a paar juhtumit säälse arstiga, kes on kohati ikka täiesti üle piiri läinud ja küsimuse tekitanud, kas
nad üldse meditsiini on kunagi studeerinud.
Ei ole käinud ja ei lähe kah kunagi.
Mul kuskil midagi viga, kui arsti juures pean selle õnnetu tuubi täis saama, siis püsti tõustes silme ees läheb ähmaseks.
0+ nii tavaline kah, et mind ei vajata sinna siiberdama.
Kay, ma kah positiivselt null, aga siiski helistavad ja kutsuvad. Ju on siis meiesugust "halli massi" samuti tarvis.
seda "halli massi" saab koikidele edasi anda. ma kah yks nendest ja saan kah siia ookeani taga paar korda aastas kutseid, et tulge nyyd,
meil kriis kaes
Saab küll kõikidele edasi anda, aga üldiselt on nii, et kui ei ole *eriline* hädajuhtum, siis sobitatakse ikka ainult sama veregrupi verd.
p.s.
ise käin ka doonoriks. Erilisi enesetundemuutusi küll märgata ei ole peale menetlust.
Veredoonorlus pidi isegi mingis mõttes tervislik olema.Ei tea kas seda väiksemates linnades ka teha saab? Ma nagu selline provintsi elanik.
tervislik on ta igal juhul - taastuv veri on ju uus ja värske, mis värskendab kogu organismi, üle 2 korra ei maksa pakkuda siis on kõik ok! ( kui enda
tervis on korraks läinud käest saad sellest enne vere võtmist teada, igal juhul enda jälgimine on nii ka ladusam kui peretohtri ukse kulutamine
kunagi kui tahtsin doonor olla siis ei saanud seda teha sest 50kg oli miinimum kehakaal mis tohtis olla et verd anda aga mina kaalusin 1 kg sellest
vähem ja saadeti minema ja nii oli kaks aastat järjest...nüüd viimasel ajal pole käinud...
aga minu sõbranna oli doonoriks ja kui ta oli vere ära andnud siis lihtsalt kukkus kokku...tema kaalus täpselt 50kg
Mul oli sama lugu, mis viimasel postitajal - kaal jäi alla 50 kg. Lisaks sain veel hurjutada kah. Aga eks ma kunagi ikka lähen. Minestamist ma küll ei karda- pole ma varem kunagi minestanud, vaevalt et üks verevõtmine mind kokku kukutab.
kunagi võeti verd veregrupi määramiseks ja pärast arstid ütlesid, et ma ei kõlbavat doonoriks kuna veri nii kehva, et pidi teistele halvasti mõjuma,
nii et ei ole olnud doonor 
No mul ka sellega kriips peal. Nüüd hakkan teisi agiteerima - kui nõelu ega verd karda, minge aga kõik doonoriks
Muide - kas keegi teab midagi täpsemat erütrotsütaarsetest antikehadest?
Tsitaat:
Algne postitaja: Marla
Eelmine aasta ekslesin pool mustamäed läbi, et verekabinetti jõuda. Kohapeal selgus, et kaalusin liiga vähe. Soovitati aasta pärast uuesti tulla. Pole pärast seda juhtumit teekonda ette võtnud. Ehk peaks?
Mis meie naistega lahti on? Sööge ometi midagi 
Tsitaat:
Algne postitaja: delilah
No mul ka sellega kriips peal. Nüüd hakkan teisi agiteerima - kui nõelu ega verd karda, minge aga kõik doonoriks![]()
Muide - kas keegi teab midagi täpsemat erütrotsütaarsetest antikehadest?
Olen andnud verd 8 korda. Ja tõenäoliselt annan tulevikus veel. Ei näe põhjust - miks mitte...
Pole kunagi doonoriks olnud,aga võiks ju proovida.
esimest ja viimast korda käisin 20.12.1997. andsin oma portsu ära ja kõik oli suurepärane,kuni selleni et sain medpunktist sajameetri kauguseni ja
siis langesin täiespikkuses,nagu keegi oleks kaikaga kuklasse äsanud. 





Pole kunagi verd andmas käinud, sest ma arvan, et minust rohkem tüli kui abi. Ma minestan juba tavalise vereproovi võtmise ajal ära.
Tsitaat:
Algne postitaja: kerberos
esimest ja viimast korda käisin 20.12.1997. andsin oma portsu ära ja kõik oli suurepärane,kuni selleni et sain medpunktist sajameetri kauguseni ja siis langesin täiespikkuses,nagu keegi oleks kaikaga kuklasse äsanud.![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: kerberos
esimest ja viimast korda käisin 20.12.1997. andsin oma portsu ära ja kõik oli suurepärane,kuni selleni et sain medpunktist sajameetri kauguseni ja siis langesin täiespikkuses,nagu keegi oleks kaikaga kuklasse äsanud.![]()
Ei,ma vist ikka ei proovi
Tsitaat:
Algne postitaja: olevt
Tsitaat:
Algne postitaja: kerberos
esimest ja viimast korda käisin 20.12.1997. andsin oma portsu ära ja kõik oli suurepärane,kuni selleni et sain medpunktist sajameetri kauguseni ja siis langesin täiespikkuses,nagu keegi oleks kaikaga kuklasse äsanud.![]()
siit järeldus, et üks õige doonor saab olla ainult naisterahvas, kuna tema selle verekaotusega harjunud![]()
Vaat selle minestamise pärast soovitataksegi tungivalt pärast vereloovutust pool tundi sääl kohapeal istuda ja mahla/teed/kohvi tarbida.
Eriti esmastel doonoritel.
Meestel on just seetõttu soovitav doonor olla, et nende veri ei vahetu (kui nad just igakuiselt endale tõsisemaid veresoonte vigastusi ei tekita).
mehed pole nii kanged, et suudaksid endale igakuiselt veresoonte vigastusi tekitada 
oleksin hea meelega doonor aga arsti arvates ei ole see kuigi hea mõtte.... 
43 korda on käidud. Varsti jälle ja probleeme ei ole küll leidnud
Soovitan soojalt
Tsitaat:
Algne postitaja: Marchrabbit
Veredoonorlus pidi isegi mingis mõttes tervislik olema.Ei tea kas seda väiksemates linnades ka teha saab? Ma nagu selline provintsi elanik.
olen ka nii neli aastat aktiivne doonor olnud.
negatiivseid nähte vereloovutusega seoses ei meenu, pigem olen tähele pannud, et selle tegevusega igati eufooriline tunne kaasneb
Tsitaat:
Algne postitaja: vanasilk
43 korda on käidud.
mis aastast saati,kui saladus pole?![]()
Marla - 13.05.2007 kell 08:27Hahaha, mind jätkuvalt ei võetud, peale viimast äraütlemist otsustasin, et enam ei proovi ka.
ratatosk - 13.05.2007 kell 08:33Tsitaat:
Algne postitaja: taavi30
Tsitaat:
Algne postitaja: vanasilk
43 korda on käidud.
mis aastast saati,kui saladus pole?![]()
Kodanik vanasilk on oma profiilis sünniastaks öelnud 1975, mis teeb praeguseks vanuseks 31 aastat. Kui tervis on korras, siis võetakse verd iga kahe kuu tagant, seega maksimaalselt kus korda aastas. Kui teostada lihtne jagamistehe, siis saame doonoristaa¾i pisut pealt seitsme aasta. Arvestades sisse mõned haigused ja mitte täpselt kahekuulist pausi, siis näiteks kümneaastane doonoristaa¾. Seega pole midagi imelikku. Pigem imetlusväärne.
johann - 13.05.2007 kell 10:13Olen paar korda andnud.Kuid mulle ei meeldi see nõela otsas olemine.
hedy2 - 15.05.2007 kell 14:50olen küll doonor, aga iga kord on pärast kehv hakanud ja pilt kipub eest ära minema. Ükskord oli küll oma süü, sest läksin tühja kõhuga. Teised korrad aga olen kõik enda meelest õigesti teinud. Äkki lihtsalt ei sobigi doonoriks?
kuutõbine - 17.05.2007 kell 18:18Tsitaat:
Algne postitaja: pisihiir
eiii..pelgan süstlaid ja verd.
sama siin![]()
Emily - 17.05.2007 kell 22:21Olen vahelduva eduga ikka käinud verd loovutamas. Mul on üks nendest haruldastest veredest - B negatiivne. Muide hea, et meelde tuletasite
peakski jälle minema. Ülikooli ajal sai ikka koos sõbrannaga käidud ning peamiselt kuu lõpus, et siis sealt saadud pakikesega oma üliõpilase söögilauda täiendada. Tavaline taks oli et üks võttis paki kohvi ning teine siis vastavalt kas paki müslit või ¹okolaadi ning pärast oli mõnus olla
Aga paha pole pärast vere loovutamist küll kunagi olnud, pigem mõnus tunne teadmisest, et äkki saab just minu veretilk kedagi aidata.
Tempera - 18.05.2007 kell 07:42esimesel korral lõppes asi hullult - täit nõutud kogus ei saadud, sest enne hakkas silm kinni libisema
pärast toibumist kukkusin veel arsti juures koridoris kokku....ja hiljem töö juures ka.
teisel korral sujus kõik hästi, kuid hirm et juhtub sama mis esimesel korral oli nii suur, et arst pidi igaks juhuks minuga kogu aeg rääkima.
ja noh kolmandat korda pole läinud. ikka jube tundub see asi. samas mul on 0 veri ja seda vajatakse palju.
tirida mind sinna uuesti ei saa, pean selleks ise küps olema, et minna ja verd anda.
niceassu - 18.05.2007 kell 11:56Jaa olen juba kaks korda jõudnud käija
.Minuarust on olemine pärast palju energilisem.Nagu oleks keegi saasta raskusest kergemaks teinud.
Hoiduge mu verest saate pisiku.
2mustikas - 18.05.2007 kell 23:41Kui minu teha oleks, siis ma laseks doonoril oma vere, enne ülekande aega, korda teha. Söök, jook, mikroobid, seened, j.n.e.
Ise lähen ka varsti sellele teele. Andmise teele.
Kuid ma ei taha, et minust jääb maha midagi mõtlematut.
siilikesekene - 01.06.2007 kell 11:27Doonor olen vahelduva eduga 6 aastat juba olnud ja kordagi ei ole peale vere loovutamist end halvasti tundnud.
SinineLiblikas - 08.07.2007 kell 00:01Veel mitte..aga plaan on minna küll mul haruldane veri..miks mitte aidata neid kellel abi vaja on..ma pole kade.
lati - 25.07.2007 kell 21:45mind kahjuks doonoriks ei võeta, kuid ilma doonorite abita poleks mind siin teiega vestlemas, vaidlemas ja niisama iba ajamas. AITÄH!
Cooper1188 - 26.07.2007 kell 16:55Sai korra käidud. Omamoodi funn oli....kui verekotti vaatasin siis korraks tahtis vist pilti tasku lükata muidu oli positiivne.
ZyOn - 27.07.2007 kell 08:35Olen doonor, nõela ei karda, verd ei karda, ei pea kõht enne täis olema kui ise piisavalt suur oled, pole kunagi midagi neilt võtnud selle vere eest, see on asi mida inimesed peaks tegema puhtast kohusetundest.
Marxendorf - 27.07.2007 kell 10:39Olen doonor olnud juba üle 10 aasta, kuid mitte järjepidevalt. Paar aastat välismaal ja siis kui siin olen siis ikka käin! Nõelu ei karda ja hea tunne on!
Alles esmaspäeval helistati mulle ja paluti verd andma tulla! Ei lasknud endale 2 x öelda! Ju neil oli siis minu veretüüpi vaja, sest 15 doonorist (Tartus) vähemalt 10 oli minu veregrupiga!
Igatahes olen selle oma kohustuseks võtnud! Mine tea, ehk olen mina kunagi sama mure ees!
Soovitan kõigil olla Doonor!
kerberos - 28.07.2007 kell 08:52kunagi ammu andsin ja siis peale seda pole enam käinud,sest peale andmist panin pildi tasku ja pärast oli pool päeva nõrk olla
Tigger - 28.07.2007 kell 14:25Olen ka käinud doonoriks, pärast oli suht nõrk õhtu otsa olla. Aga hinges oli hea tunne...
LadyButterfly - 28.07.2007 kell 22:15Pole käinud - ei istu see torkimine aga organidoonori kaart on rahakoti vahel kogu eag kaasas.
Pebbles - 29.07.2007 kell 00:16Verd pole kunagi jaganud, kuigi võiks, aga organeid... no ei tea vb omadele keda saaks surmast või millegist seesugusest säästa aitaks loomulikult välja.
Rashnu - 29.07.2007 kell 00:20Ei tunne end pärast doonorlust hästi. Õnneks pole ka haruldane vererühm.