
Kas olete sattunud tõeliselt kurjade arstide juurde? Mul ikka päris mitu ebameeldivat kogemust. Eriti meesarstidega, kes on suutnud mind isegi nutma ajada. Ja ühe keskealise günekoloogiga ka väga halb kogemus. Sõimas mind simulandiks, aga ise ei suutnud lihtsalt välja mõelda, mis mul viga võib olla.
Mina olen sattunud kurjade ja rahahaigete arstide juurde. Tõsiselt on mul vägivaldsed mõtted peast läbi käinud.
On ju avalik saladus, et kiireid ja elulisi operatsioone tehakse tihti $$$ eest, loomulikult sularaha ulatades. Summad on rahvajuttude tasemel
küündinud 6 kohalisteks. EEK-ides
Palju muud seletama ei hakka, muidu tekivad probleemid.
Kurjade arstidega otseselr mitte, ehk ka seetõttu,et väga vähe arstidega üldse kokku olen puuutnud (õnneks). Aga sellist juhtumit on küll ette tulnud,et mul küljes olnud haigus üledramatiseeriti ja raskeks tõveks kuulutati. kuigi ise igalt poolt hiljem uurides midagi tõsist see ei olnudki. Aga ära suudeti küll väääga kõvasti hirmutada ja halb enesetunne ka tekitada.
Arst mitte aga õde.
Mul hakkas paha ja ma ei saanud aru, miks. Ronisin haiglas voodist välja ja komberdasin seinast toetades õdesi otsima. Lõpuks kukkusin kokku ka sinna
koridori. Vaarusin seal teadvuse ja selle kadumise vahel .. oi, kui paha oli. Ja siis õed veel sõimasid, et ma loll olen ja mõtlematult käitun ..
Pärast oli aga teine jutt, sest voodisse jäädes oleks ma arvatavasti verd liialt kaotanud .. arvestades et õed kohvitasid ja neil ei olnud aega mul
silma peal hoida, kuigi oli kästud!
abbikene, otseloomulikult
oli meil kord selline gynekoloog, et ma hiljem teda haiglakoridoris kohtas lauda käigu pealt ymber pöörasin
no kujutage
ette yks 100 kilost, vihase hoiakuga massi
Ja kui sai teinud nii kui temale meeldis siis sattusid automaatselt musta nimekirja. samuti olid köik
naides kes on teinud aborti ( ei möista hukka pöhjuseid on elus)tema jaoks ....no yhesönaga olid...ei oskagi sönastada. lihtsamalt, et aborti teinud
inimestel ei olnud asja tema vastuvötule, said vastava kohtlemise omaseks. minu meelest peab ikka gynekoloog tegema oma tööd nii, et ei oleks kinni
oma arvamustes.
On küll niisuguseid ebameeldivaid persoone olnud
Praegu ühtegi kokreetset näidet meelde ei tule. Aga kui natsa järgi mõtlen, siis kirjutan.
Niisuguseid paraku leidub ja sellistega kokku puutudes tekib tihti küsimus, et milleks nad sellise elukutse üldse valisid, kui nad inimesi vihkavad
Ma kah igatsugu tigedate tohtritega kokku puutunud. Suisa sõimata saand. Parim oli ikka see, kui kohaliku tuimestusega emakapuhastust tehes röökides
vanemõde omakorda minu peale karjus, et mida ma karjun.
Sellepärast ma ammuks ka paljudes asjades tasulise meditsiini teenuse tarbija. Ravikindlustus nagunii alati ei maksa suurt midagi. Milleks siis veel
närve kah rumalatel põhja lasta lasta.
kurjal ja inimvaenulikul arstil oleks võimalik valget kitlit ka mujal kanda-tapamajas näiteks. selleks ei pea arstiks hakkama.
Olen vist hästi hakkama saanud, pole selliseid kohanud lausa, kes üdini kurjad, kuid mõnel inimese puhul on tema kesta alla raske pääseda. Esmamulje jääb kui inimesest, eks on tõre ja endassesulgunud, kes ootab, millal juba minema lähed ja abipaludes on tunne, et virutatakse hoopis aitamise asemel. Kuid tegelikkus on hoopis teine - paar -kolm visiiti ja arst on kui ümber muutunud. Ei teagi, kas sellistel on probleeme uute inimestega suhtlemisel, et kui oled juba varem käinud, hakkab suhtlemine alles laabuma - meie lastearst selline. Nüüd mu jaoks kena ja hooliv arstitädi, kelle soovitused on kuldaväärt, kuid kui mõtlen esimesele visiidile tagasi, siis olin valmis arsti koheselt vahetama kui võimalus tuleb. Nüüd aga, mitte mingil juhul enam...
Kui sünnitasin esimest last siis olid emad ja lapsed eraldi. Lapsi hooldasid õed ja oli üks nende seast (vanatüdruk, selle sõna otseses mõttes), ta lausa vihkas neid emasi. kuna olin noor ja loll lasin lapsel rinnad ära närida ja arstid keelasid mul rinda anda kuni rinnad ära paranevad. Siis see õde sõinas mind et mis ema ma selline olen, ei anna lapsele süüa. Ta suutis mind ikka nii ära traumeerida et oli tunne: võtan lapse ja jooksen seal minema. Ja umbes samamoodi käitus ta iga emaga.
njaa, mina sain omale ka ühe arsti, kes tublilt tahtis mul kõik korda teha, et kõrvetame aga selle emakakaela ära siis kõik ok. nu aga kuna ta ei
rääkinud miks ja milleks ja oli muidu vaenulik siis ma järgmine kord küsisin talt otse, et mille jaoks ja kuna ta ei teadnud seda isegi ja ütles et
pole minu asi uurida siis ma hakkasin muidugi ulguma keset haiglat ja lasin sealt jalga, pärast kirjutati kaardile, et patsient keeldus läbivaatusest,
ahaahhaa, mõtlesin et lähen küsima talt ükspäev, et mida ta kõrvetada siis tahab sest tegelikult on kõik korras.
nu ja siis teine arst oli ka selline kes kleepis haiguse külge ja lõpuks hakkasin ka ise seda uskuma aga miskipärast sattusin teise arsti juurde ja
osutus, et kõik korras on
nu ja selliseid sügavalt ükskõikseid arste olen ma ka näinud
kui veel koolis käisin ja lastepolikliinik oli kohask kus käisin siis kohtasin ikke frukte küll aga üks juhtum mis meenub mitte küll kurja arstiga.
olin mina oma 1,5 kuuse titege arstile kutsutud kella 12,45-x jõudsin 10 minutit varem ja kuyi olin viisakasti ära oodanud millal enne mind emmed olid
ära käinud siis tuli arst ja ütle tulge homme tagasi mul sai tööpäev läbi. enam seda viga ei tee, et ootan viisakalt, kui on ikka muleg siis ütlen
vabandage ja koputan ise uksepihta
kõige s*temad arstid on................AMBAARSTID
kui ambaarsti juurde minek, siis tead et midagi head sealt tulemas ei ole
PRRRRR......Vot see on teema mis mind veriseks ajab!!!
No kuulge,igal elualal on erineva iseloomu ja käitumisega inimesi!Ei saa ju mõõta,et arstid peavad olema ainukesena viisakad!
Vaadake oma käitumist,ehk olete ise kah kellegile halvasti tööl öelnud!Kas või pahaaimamatult!
Tsitaat:
Algne postitaja: ipsu
Kui sünnitasin esimest last siis olid emad ja lapsed eraldi. Lapsi hooldasid õed ja oli üks nende seast (vanatüdruk, selle sõna otseses mõttes), ta lausa vihkas neid emasi. kuna olin noor ja loll lasin lapsel rinnad ära närida ja arstid keelasid mul rinda anda kuni rinnad ära paranevad. Siis see õde sõinas mind et mis ema ma selline olen, ei anna lapsele süüa. Ta suutis mind ikka nii ära traumeerida et oli tunne: võtan lapse ja jooksen seal minema. Ja umbes samamoodi käitus ta iga emaga.
...oi kuda ma seda kuivikut mäletan ja ilmselt jäin ka mina talle meelde
Tsitaat:Oo jaa...minagi mäletan seda tädikest. Ta polnud vaid kohati mõnede vastu pahatahtlik, vaid kõiki emasid vihkas. Kuidas üldse lubati sellisel inimesel töötada sünnitusosakonnas?
Algne postitaja: ipsu
Kui sünnitasin esimest last siis olid emad ja lapsed eraldi. Lapsi hooldasid õed ja oli üks nende seast (vanatüdruk, selle sõna otseses mõttes), ta lausa vihkas neid emasi. kuna olin noor ja loll lasin lapsel rinnad ära närida ja arstid keelasid mul rinda anda kuni rinnad ära paranevad. Siis see õde sõinas mind et mis ema ma selline olen, ei anna lapsele süüa. Ta suutis mind ikka nii ära traumeerida et oli tunne: võtan lapse ja jooksen seal minema. Ja umbes samamoodi käitus ta iga emaga.
Õnneks mina olin siis lihtsalt rasedana sees ja sünnituseni
oli aega ja sünnitasin teises haiglas. Aga sõimata saime ikka, kui palatit tahtsime tuulutada...pidas meid laste mõrvariteks, kuigi lapsed meie sees
peidus olid ja ühtegi titat palatis polnud...oli rasedate palat...aga uks pidi rangelt kinni olema ja oh jumal...kui julgesid veel akna lahti teha,
siis tahtis päris ää süüa
Tsitaat:
Algne postitaja: cleona
PRRRRR......Vot see on teema mis mind veriseks ajab!!!
No kuulge,igal elualal on erineva iseloomu ja käitumisega inimesi!Ei saa ju mõõta,et arstid peavad olema ainukesena viisakad!
Vaadake oma käitumist,ehk olete ise kah kellegile halvasti tööl öelnud!Kas või pahaaimamatult!![]()
Keegi ei omanda ametit ju lihtsalt selle pärast, et vaja on. Ikka valitakse meelepärane. Või kui valitakse ka muul põhjusel, näiteks toob raha sisse,
siis arstiks sel põhjusel siin vabariigis nüüd küll ei hakata. Seega nagu eeldaks, et arstiameti valinud on omamoodi missioonitundega inimesed. Enamus
ongi. Ja ega me alati neid parimaid märkagi. Meepotti rikkuvad tõrvatilgad kipuvad paremini meelde jääma. Maitse jääb kauaks suhu pidama.
Oli vanal ajal nende arstidega kuidas oli, aga alates esimese poja ootamisest ja ühest jubedast vanemast õest Pelgulinna sünnitusmajas on minu
kontaktid olnud ka igati positiivsed. Neist suur osa küll erakast hangitud, raseduse ja sünnituse pool. Isegi hambaarsti pole ammu torisevat kohanud.
Vanasti sain vaid sõimata.
Tsitaat:
Algne postitaja: penelope
teine arst oli ka selline kes kleepis haiguse külge ja lõpuks hakkasin ka ise seda uskuma aga miskipärast sattusin teise arsti juurde ja osutus, et kõik korras on
Tuli meelde mu sõbranna juhus. Läks tema arsti juurde kuna palavik oli juba mitu nädalat(37,3) ja see tegi olemise pahaks. Arst(mees) küsis et mis viga? Sõbrants siis seletama oma muret. Arst, ei ta vaadanud ta üle, ei lasknud analüüse teha, küsis kohe: kauaks haigus kehte vaja on? Sõbrants: ei ole vaja, ma kodune. Arst jäi talle lolli näoga otsa vahtima : milleks sa siia siis tulid? Siis jäi sõbrants lolli näoga teda vahtima: terveks tahaks nagu saada. Alles siis hakkas arst teda üle vaatama.
olen ühega juba 21 aastat koos elanud. ema nimelt. vahel kuri, vahel hea. aga kui panna kokku tema isik, ema-arst-minu lapse vanaema-väääga range
tegelane-töö-ja elukogemustega....pean mainima et kooselu sellisega on taluvuse piiril. ma ise ka paras jonnipunn olen, nii et kitkume
pidevalt



kurjad arstid (no tujukad igatahes küll)
viimased 2 kuud olen oma kaasag käinud arstide vahet ocimaks haiguse olemust ja põhjust ... aga see selleks hakkas ais igatahes väga traagiliselt,
naisel hakkas tööl halb ja kiirabi viis aise haiglasse ja rahustas süstiga maha, sellek ajaks olin ma ka juba sinna jõudnud ja läksime koos
perearstile, et sinine leht paariks päevaks küsida, too sõimas naise nii läbi, et tema "puhkusetuusikuid" välja ei kirjuta ning asi lõppes järjekordse
kokku kukkumisega arsti ukse taga - oleks te mind näinud kõikke muud kui
NB! nüüd on uus perearst
aga kokkuvõttes on ikka igasugu hulle olemas
Kurja arsti pole kohand. Ka kiirabiarstid on olnud õudset head. Nii harva kui neid on ka vaja läinud.
Kuid üks juhus oli küll, kus ma perearstile tõesti halvasti ütlesin. Üks poeg koliski teise arsti juurde ümber.
Tõeliselt kurja arsti ei ole ma kohanud.
Aga ühekorra on ütlemiseks küll läinud, nimelt hambaarsti juures, ma siis mingi viienda klassi pudin olin ja terve klass pidi hambaarstile minema, aga
mul on oma hambaarst olemas kelle juures ma alati käinud olen ja siis nii ma talle ütlesingi et kui tahab võib vaadata aga mingit puurimist ei ole,
seal oli sel ajal veel sihuke rihmadega puur, et kui liiga sügavale läheb jääb hambasse kinni.
No ja siis ta leidis seal ühe augu ja tahtis seda kangesti parandama hakkata aga ei saanud sest saatsin ta pikkalt p... ja tulin tulema, enne sai veel
veidi omavahel teravusi ka vahetatud
Ja järgmine päev oli mul vestlus direktoriga
irv.... suure juhiga sai tegelt ikka päris tihti vesteldud teemadel: kas nii on siis ilus....., peame jälle su ema kooli kutsuma...., õppeedukus(no
comments)..... jne.
Arstide eest ma pole hirmu tundnud, reeglina olen sattunud normaalsete inimeste juurde
Kuid mõni meditsiini töötaja on hämmingusse ajanud küll
Üks kurioosne juhtum leidis aset sünnitusmajas - Hommikul 5.30 vajus palatisse suur venekeelne õde (pigem nais-karu) ja röögatas - ženštšinõ
umõvatsja!!! Esimene reaktsioon oli ehmatus, järgmine naerupahvak
Järgmisel hommikul samal ajal tuli noor ja leebe õde ja rahulikult ütles: Emad, tõuske üles
ja naeratusega kohe
Õnneks siiani kurjade arstidega kokkupuuteid pole olnud. Küll aga muu med. personaliga. Ja need ikka vägagi masendavad kogemused.
kui ma laps olin siis pidin käima sellisa arsti juures nagu dr. Tamm oli kesklinna lastepolikliiniku hambaarst temale meeldis lapsi kiusata 
meil siinkandis 2 beebit lohakate arstide pärast ära surnud
(
Oh jah neid kogemusi lausa varnast võtta,.tüdruk mul suisa kaks korda omn ääre pealt toonela maile sattund!!!Aga läks õnneks!!MIs teha kui me elame
sellises as eesti vabariigis, kus laiutab vaid ükskõiksus kõige suhtes!!!
no mul selline perearst kes koguaeg nii kuri tundub.
Iga kord kui ma olen ta juures käinud on ta olnud selline napisõnaline, kulm kortsus, hästi range olekuga, kurja/range häälega. Selline vist ongi kuri
arst?
A samas tundub ta päris naljakas kogu oma ranguse juures. Tema juures käimine on nagu pisike julgusproov minu jaox 
Te naa kurjad arstide pääle. Pole nad nii hullud midagi. Samasuguseid inimesi leidub igal eriala. Me nii hellad oma tervise osas ning sageli arvame, et meil kõige halvem on ja siis ruttu saama peame. Leidub ka täitsa normaalseid ja mõnusaid. Tuleb vaid enda hirm ukse taha jätta ja rahulikult suu lahti teha. Või kui ikka ei meeldi, otsi parem.
Eelpostitajaga päris nõus. Eks neid kurje arste on...ja olen ka sellistega kokku puutunud...aga see on tegelikult ime väike osa...sest enamus arstid
ja med töötajad ikka väga toredad ja vastutulelikud.
Viimasel ajal eriti...pole kellegis pidanud pettuma...vastupidi...perearst tegi mulle hoopis
suure teene ja on lootust terveks saada ja olen igati abi saanud kui vaja.
Aga kui meenutada NL aegu, siis tuleb nagu neid üleolevaid ja tigedaid arste rohkem meelde...praeguseks kõik muutunud ja selliseid arste vähe.
Perearst mul selline, kes andis oma koduse telefoni numbri ja mobiili numbri, et oleks kätte saadav vajadusel ka siis kui tal pole tööaega. Mul ju
lapsed kodus ja endal kah tervis vahel kahte jalga lonkab....paar korda on läinud ka kiiret nõuannet vaja. Aga pole eriti segaja tüüpi...ikka üritan
töö ajal asjad ära ajada ja kui nädalavahetus, siis oma jõududega hakkama saada. Arst kah inimene ja iga pisiasja pärast küll teda puhke ajal segama
ei hakka. Arst teab seda ja seepärast on alati ka väga vastutulelik olnud. 
See oli aasta tagasi kui ma käisin arsti juures see oli hmm.. lennundus tervisekontrollis ja siis olin olmmikul esimene petsient vereproovi tädikesele.. kuna ma ei kandnud käes kindaid siis ta oli kuri.. aga ta oli vist natc venelane ka.. nii et ma ei saanud ta sõnadest mõhkugi aru... mis ta rääkis.. v yritas öelda.. masseeris mu käst ja tegi systi.. aga veri oli kinni vms.. ja siis surkas veel mu sõrme 6 auku.. ja ise seal sõimas...see oli päeva halb algus.. :S aga muidu pole nagu eriti midagi juhtunud...
Pole ma neid usaldanud mitte kunagi
Paar aastat tagasi ennustas üks arst mulle koguni et ma suren kui haiglast lahkun. ma lasin sellisest õudsast paigast jalga ja ma elan siia maani.
Peale perioodilisi tervisekontrolle (autojuhi ja relvaluba jm selline pahn) pole nagu meedikutega kokku puutunud... ülikoolis oli mul armukeseks üks
tulevane arst... meeldivad inimesed, eriti medõed
Ainult head kogemused. vähemalt siiani.
Kurjadest arstidest ei tea ma midagi
küll aga õdedest, kes arvavad, et on maailma nabad.
Hiljuti olin Magdaleena haiglas ja palatikaaslane, kes ootas oppi sai sellise sõimu osaliseks, et mina, kes ma olin tulnud opilt, jõllitasin seda
õejõhkardit üle õla juba sigavihase pilguga ja olin valmis ka sõna võtma, siis tõmbas õnneks natuke tagasi
sest mul hakkas juba mõõt täis
saama, teades, mis tunne on niigi enne operatsiooni ja inimesed on ju erineva närvikavaga... ja see nooruke naine näis olema vägagi närvis, sest
peapiirkonnas tehtavad opid on vist kõik ikka sellised, mis panevad ka kõige kõvema närvikavaga inimesed proovile ja siis veel saada enne sõimata
asjade pärast mida nagunii muuta ei saa... no ma ei tea, see oli küll vägagi vastik kuulata ja õe poolt täiesti vastuvõetamatu käitumine.
Olen puutunud mõnitava günekoloogiga kokku.Kes suisa alandas ja mõnitas.
Mul on ka üsna karmi ütlemisega perearst.Saan alati peapesu, et nii harva näole annan. Kuna ta oma tööd teeb väga hästi ja alati uuringutele saadab, s,t,, kui mu kätte saab, siis uurib põhjalikult, siis ma olen väga rahul ja ega ma isegi mingi õrn lilleke ole, väärime teineteist. Palju hullem variant- oli meil siin kohalik perearst, libe ja õline, aga kasu polnud tuhkagi.Ei tahtnud inimest käega katsudagi. Ma ikka pigem lasen endal näo täis sõimata ja tean, et asja eest sain, kui paari naeratuse saatel koju lähen, teadmata, mis viga on.
Olen oma eksimustest aru saanud....
Luban ennast parandada
türa, ma ütlen viimast korda, et nohutilkadega pole võimalik AIDSI ravida, kallis Kodukäija!!! No ütle munni, rsk!! Homme saad uue retsepti. Türa, ma
ütlen, putsi rsk!!! 
Huvitav kas arstidel on ka perearst või ravivad nad ise ennast?
Viimane seletaks nii mõndagi. 

Eks neilgi ole oma arst.Muidugi väiksemad asjad sjavad nad vast ise korda.
ära muretse kukununnu, sa pole ainuke. arstid on siin vöi läinud välismaale ,ei tea hippokratese vandest midagi ehk arsti eetikast,-enamus on täiesti külmaköhuga töölised., kui pole antud südant ,siis pole seda ja köik ,ja oma tuimade nägude ja luhtaläind eludega ei saagi neilt midagi tahta. ja nad ei ravigi meid., ma olen aastaid vältinud arste ja mul pole ka haigekassat. ja mingu nad oma üksköiksete nägudega ....koju. nende osa on retsepte väljakirjutada ,mille eest nad saavad raha.
Teate, see ravi riigi raha eest on hambateritamisteks olnud tihti paljude maade komöödiasarjades - Benny Hill, Nasa Rasa,
Viimane värk oli, et läksime kirurgi juurde käega. Valutab, paistes. Väikelinnas olid vastuvõtuajad E kl 900 st. Inimene kannatas pühapäeva ära ja E
olime kohal. Teades värki, varusime aega ka. Kl 930 lohistas ennast kabinetti õde ja kl 1000 saabus arst ka. Kohe oli hästi morn nägu ees, trampis
kabinetti ja siis oli 15 min vaikust. Kui vastu võttis, saatis röntgenit tegema. Käisime ära teises kabinetis pildistamas ja ootasime edasi. Poole
tunni pärast sai siiber ja küsisin ukse vahelt, et pilt ammu tehtud, kas saab edasi ajada asja. Seletas et pilt pole vee l kohale jõudnud. Küsisin, et
kas ta tuleb naaberkabinetist jala see pilt. Nägu oli selline, et panin suu kinni ja kobisin ootama edasi. Kell 1230 saime diagnoosi- närvipõletik
"ehk" ja soovituse süüa neidsamu tablette edasi, mida niikuinii näritud juba. Vahepeal veeretasid sanitarid mingi sent surmale muti
registratuuri ette ja unustasid ennast adminniga mesijuttu ajama. Muidu oli lõbus.
Seal ukse taga kuulsin ka juttu kohalikust haiglast, kuidas sissetulevad haiged veeretati hommiku arsti tulekuootuses suuremasse ruumi. Ühe naise
kõrvale lükati ka mutike. Õhtul loeti üle ja kustutati tuled ära (öörahu). Hommiku pandi tuled põlema. Mutt oli vahepeal ära läinud. See veeretati
siis mujale.