Board logo

Kukkumised
Helari - 30.03.2003 kell 14:31

kuidas sa kukkunud oled? kui valusasti? ja kas mõni luu ka katki on läinud?


cleona - 30.03.2003 kell 14:35

Luid ei ole murdnud.
Aga kukkunud olen ikka...ja mõni kord ikka valusalt kah.
Kõrget kukkumist pole ka ette tulnud...ju olen liig madala lennuga!


Lotake - 30.03.2003 kell 14:38

Enamus kukkumisi lõpeb ikka valusalt, kuidas siis muidu...

Õnneks kõik luud on siiamaani terveks jäänud


roosi - 30.03.2003 kell 14:39

Kukkunud ikka olen aga luud on õnneks siiani terveks jäänud


sakistukidnuh - 30.03.2003 kell 14:44

eip tea pole kordagi murdnud kuigi tahax tunda kyll seda tunnet v2iksest 2prast sai kyll kuhjaga tehtud hyppeid kahe korddse amja katuselt alla nii et kes kaugemale hyppab veel hoogu v6eti eriti siis kui keegi taga ajab siis om ilus lend maja katuslet kuuse otsas ja siis mingi roomamine et vahele eip j22x ja passimine yhes kohas pool tundis et mittes liigutada ja liiga k6vsati hingatas aga jah yx kukus kiigelt ja kohes k2eluu l2inud vi6 jalkas jalaluust ilma j22nud nu see om see kui mis see kurt oligi nyyd mis luusi tugevndas kaltsium ve kurt seda nem m2letab piimast ja eip tea kust sedas veel saama pidis aa ninaluu om vist m6ranenud aind muud eip miskit poximises ikka see ette tuleb


jenni - 30.03.2003 kell 14:45

Olen 2 korda õnnetult kukkunud, põrutuse ja hetkelise mälukaga läbi lakapõranda vajunud ja uiskudel... Hea on seejuures see, et luid ei murdnud


marintz - 30.03.2003 kell 14:52

Oi olen küll,see oli väga ammu muidugi.Olin siis veel väike kooliplika,talvine aeg oli ja emme keetis hommikul kisselli,ja ütles mulle,et vii see pott siis õue lume peale jahtub kiiresti äraMa siis läksin...toasussidega muidugi ega arvestanud et lumise trepi peal libe nendega onKui ma seal trepil siis kukkusin koos selle kisselli potiga....vähe sellest,et pepu sinine oli,põletasin ennast veel kuuma kisselliga ka äraÕnneks aga mitte nii väga ,et oleks arsti abi vaja olnud ja arme ka kuhugi ei jäänudVaid nädal aega oli istuda mitte just meeldiv


Krissu - 30.03.2003 kell 14:52

Yhe varjendi pealt talvel lapsepõlves, mis lõppes vasaku käe luumõraga


pisimimm - 30.03.2003 kell 15:04

Kukkunud kõige hullemini kehalise tunnis üle kitse hüpates -> kaela peale, mille tagajärjel oli kaks selgroolülide vahelist kõhret katki ja kaks nädalat haiglaravi kindlustatud....selle tagajärjel tuli ka trenniskäik pooleli jätta.


moggy - 30.03.2003 kell 15:19

muig... diivanilt alla pisikesena, arm põsel, aknast alla(esimene korrus) kaotasin teadvuse,jääpeal kukkusin(rangluumurd), igasugustelt ronimis kohtadest hüpanud v. kukkunud õnnetult, treppidest alla tormates kukkunud(selliseid juhtumeid ikka väga palju on olnud) , siis muidugi rattaga kukkunud paar korda valusalt, hobusega ja hobuse seljast kukkunud mõnel korral... oh mis veel... basseini äärepealt libisesin 1x hästi valusalt.
Ja siis kõige hullem kukkumine - Liikuvast bussist välja keset sõiduteed(paar murdu ja põrutused)
Luid olen murdnud 4st erinevas kohast ja veel on mõrasi olnud. aga kips on paha. Tugev peapõrutus on olnud...

Mõnel lihtsalt ei vea aga see, et ma niipalju igalpool kukkun, ei tähenda et mul miskit tegemata jääb


Mamba - 30.03.2003 kell 15:26

Mina olen käeluu puruks kukkunud ja põlve, aga see ei olnud luumurd vaid mingi kõõlusevigastus, rohkem pole midagi puruks kukkunud


pisimimm - 30.03.2003 kell 15:45

No selliseid lapsepõlevkukkumisi, a'la puu otsast alla,neid ikka oli, kuid ilma luumurdudeta...olin sihuke poisilik tüdruk ja olin seetõttu kogu aeg sinikaid täis... lapsena siis. Nüüd on asi paranenud, enam eriti kusagile ei roni ja seega on ka nahapind ühtlaselt roosakas...nagu ikka


Lola69 - 30.03.2003 kell 15:49

Kukkunud .. No eks pisemaid põntse on ikka olnud, aga ei midagi sellist mis suure kukkumisena meelde oleks jäänud. Ja luud-kondid seni ka tevred ....
/me sülitab 3 korda üle vasaku õla


Helari - 30.03.2003 kell 15:53

nuhh mul pole peale varbaluu mitte mingit luud läinud.. aga verd on lennanud kõvasti...


Mara - 30.03.2003 kell 16:12

irv..kukkusin kunagi kodus juhtme taha koperdades varbaluu sodiks taheti veel opile viia, aga "õnneks" pani kipsi..


Kayleigh´n I - 30.03.2003 kell 17:48

Ehh .. ma muud ei osanudki vahel ..
Kukkusin uiskudel, puu otsast alla, laka katuselt, treppidest, akendest ..
Ükskord ka sirgelt kahel jalal seistes oskasin näoli kukkuda nii, et nina mullane oli .. aga noh siis ma olin maani täis


Patu - 30.03.2003 kell 17:54

Kiigult korra alla sadanud ja käeluu sai ikke ka katki murtud. Kodusest trepist ka alla potsatatud, siis olid kõik selgröölülid sinised ja suur muhk ka peas.
Heh ja praami peal kahe auto vahele kah jäänud põlvesid pidi.


Virgin - 30.03.2003 kell 18:20

Luid pole veel õnnestunud murda (ptui, ptui, ptui)... niiti & nõela on mõned korrad ikka kasutatud
Põlved on liiga palju vopse saanud & see suht jama


Hiirekas - 30.03.2003 kell 18:25

Oh, mina olen vist see laps olnud kunagi, kelle pärast vanemad ikka päris palju peavalu said tunda.
On olnud nii luud, kui kõõlused katki, rääkimata lihasetaumadest.


Laurikas - 30.03.2003 kell 18:41

suht on ikka juhtunud...
jalgrattaga söites esimene porilaud tuli nii önnetult küljest ära, et esirattas blokki läks ja ma löuaga asfaldisse lendasin... ei hullu suurt ei olnud peale katkise löua..
Viimane kukkumine rattaga oli pöhjustatud söbra ratta esi- ja tagapidurite erinevast paigutusest oma rattaga... Hoog oli päris hea sees, kui esipiduritele muljusin.... ja sedapuhku terve näoga vastu könniteed kukkusin... paar uperpalli ka.... kulm sai ömmeldud, ülahuul nii seest kui väljaspoolt... tükk aega ikka paranes. (minu jaoks kaua). Kukkumistega on önneks läinud, aga autoavariides päris mitu korda kannatada sanud ja luid murdnud..


Mara - 30.03.2003 kell 19:09

ma siin yksi irvitan teema paigutuse yle... kukkumised-Vaba Aeg....


Lotake - 30.03.2003 kell 19:19

Ühest kukkumisest siiamaani arm kulmul- sai venna punnvõrriga väike tiir tehtud...


Vamp O Drama - 30.03.2003 kell 20:36

kõige kõrgem 40 meetri pealt, pea ees. tõsi küll, kummiköis jalge küljes.

aga muidu eriti ei ole kukkunud. mõned aastad tagasi uiskude peal uljaks minnes oli tulemuseks väga koledad suured sinikad. ja suvel sadasin töö juures trepist alla oma 10-cm kontsade tõttu.


Pillekas - 05.04.2003 kell 15:21

Köige hullem kukkumine oli enne teise klassi minekut, kui lauda katuse ääre alt kassipoegi tagaajades koerakuudile ja sealt edasi nögestesse kukkusin - retk löppes rangluu murruga...


yller - 05.04.2003 kell 16:38

/me kukkus täna selle talve esimest korda:


TKtydryk - 05.04.2003 kell 18:34

irwwww@ teema on taas kord vabas ajas
kas tõesti on nii et me kukume vabal ajal ja põgeneme politsei eest vabal ajal?

enda kõige valusam kukkumine oli sellel suvel....sõbra juures, kui diivan alla kukkus trepist sellega koos mina.....2 korrust kukkusin ja 1 lohisesin ...
õudselt valus oli
aga aint kriimustada sain
<<<õnnetähe all sündind


kykloop - 09.04.2003 kell 14:36

kuna söön rohkelt kaltsiumirohkeid toite ja elan aktiivset elu pole ükski luu mul veel murdunud


Helari - 12.04.2003 kell 15:57

Tsitaat:
Algne postitaja: Lotake
Ühest kukkumisest siiamaani arm kulmul- sai venna punnvõrriga väike tiir tehtud...


irww.. mis sa selle punnvõrriga siis kimbad oli see kraav, puu või kivi kuhu sa sisse sõitsid ?


marintz - 12.04.2003 kell 16:05

algklassis käisin kui pidime kukerpalli või saltot tegema ,maandumine oli aga nii õnnetu ,et päris tükk aega maast üles ei saanud ja hingata oli raske


meryli - 12.04.2003 kell 17:19

Kukkumised....liigitamse sinna alla siis need...hypped körgelt-tagajärg, kolm päeva ei vötnud voodist jalgu alla. aga lollisti kukkumisi kus lume all on peidus nt. jää, minu puhul eriti ei esine, ma nimelt olen öppinud, et "vedela jalaga" ei ole mötet lumel köndida (värskel lumel)


Ull Miis - 12.04.2003 kell 21:51

Ma kukkunud nii palju et vist veteran sellel alal! Katkiseid kohti ei tasu mainida sis vist jutt eriti pikax lähex!


kuriKass - 12.04.2003 kell 21:52

njah 3-4 meetri kõrguselt kahe kõrvuti kasvava puu vahele kukkusin ja jäin sinna kinni. viga polnud muud midagi.

kiiktooliga ülepeakaela käies oli suurem jama. Luumurdu küll ei olnud, lihtsalt oli vaja käsi õigesse kohta tagasi väänata.


synoptik - 12.04.2003 kell 22:04

Puruks ennast kukkunud küll pole aga selle eest on klaasiga lausa "sõbrasuhe".Lapsepõlves alati palja jalu lipatud sai ja kindlasti leidis mõni klaasikild mu jalatalla üles.
Hiljem kui töötasin kuumklaasi lõikajana sai ikka päris mitu raksu lõigata,mis tegelikult polegi valus
Lõikehetke lihtsalt ei tunne...alles verd nähes taipasin et olin jälle lõigata saanud.Külm klaas lõikab palju valusamini


tiina - 13.04.2003 kell 07:48

Eks ma ikka elus kukkunud olen...nii füüsilises kui psüühilises mõttes. Füüsilisi kukkumisi lapsepõlves hulgaliselt oli...täiskasvanuna rohkem jalad all püsinud...aga psüühilises mõttes kukkumisi jälle rohkem olnud.

Siiani luud kondid kõik terveks jäänud.


Kavaldaja - 13.04.2003 kell 10:55

Kukkumised -see küll valus teema - räägin siis ühe loo - taiplik nagu ma väiksena olin, arvasin, et jah miks mäest alla kelgutada - igav ju. Hulga põnevam on sealt hoopis alla uisutada ja nii oligi - tuiskasin mõned korrad mäest alla ja oh seda jubedust - kukkusin ja nihestasin jala ära - aga jah kuna ma just väiksest kasvu polnud siis oli raskusi minu transportimisega traumapunkti - õnneks ikka leidus seal mäel üks ennastohverdav vanaema, kes oma lapselapse kelgule mind panna julges ja kõigest jõust punnitades mind kohale vedas - tulemus - kips


muhhin - 13.04.2003 kell 23:23

Viimased valusamad kukkumsed suusatades olnud. Lapsepõlve omadest eriti miskit ei meenu.
Kondid kukkudes siiski veel terveks jäänud


Mara - 14.04.2003 kell 15:43

1 sugulane kukkus läbi välikäimla põranda..need kuivkäimlad vanad jne...see oli ka 10-neid aastaid tagasi..põrand oli mädanenud ja läbi ta kukkus...kaelani rooja sisse...isa parandas tal samal ajal autot ja raadio ka yyrgas kõvasti..eks ta seal kakahunnikus karjus täie lõuaga kuni keegi suvatses appi minna....väike sylelaps oli ka..rinnapiima lõi aga kinni selline juhtum....


eero - 14.04.2003 kell 18:21

Luid olen kukkudes murdnud nii palju et ykskord sain kahest näpuluust jagu...
aga muidu veel paarkorda rattaga kukkumisi võistlustel ja siis eks sporti tehes ikka tuleb vahel maa kiiremini vastu kui soovid


li-li - 07.06.2003 kell 06:52

Kõik kukkumised ,mis kunagi olnud,suht õnnelikud olnud........luid pole vähemalt katki kukkund


Mara - 07.06.2003 kell 18:49

nyyd meenub ,et mind on lausa ka trepist alla lykatud...see oli ka ysna hirmutav ja ebameeldiv kogemus...


Monts - 18.07.2003 kell 10:30

Ikka olen kukkunud.Kunagi kolmeaastasena kukkusin oma ninaluu katki,kuid õnnex nina kõverax ei jäänud.Lugematuid kordi olen kukkunud hobuse seljast ja sellest mu seljal ka paar lüli puseriti.No ja siis üx hüppeliigese rebend ja see olex vist kõik.


Ketzu - 18.07.2003 kell 22:14

paar pääva tagasi kukkusin...pea sai naca kriimustada kaa


SigurdaKepike - 19.07.2003 kell 18:22

vuti mängus ajast-arust oli rangluu murd...


tont - 19.07.2003 kell 18:31

Tsitaat:
Algne postitaja: Helari
kuidas sa kukkunud oled? kui valusasti? ja kas mõni luu ka katki on läinud?
Olen kukkunud, sest kunagine treener( mina) ikka elus kondimurdmisega on haiglasse sattunud. (mõtlen vene ajal keelatud sporti,......----Kundo- krass, ehk karatee.) Ei kurda praegu, sest olen tundetu ja kontidele ei mõtlegi....( tähtsam on hing, süda, ja teiste inimeste arusaamine elus)


montca - 25.07.2003 kell 01:51

Eks ikka on kukutud. Viimati see aasta talvel oli valusaim


chi - 02.08.2003 kell 14:49

Trennis pidevalt kukun miskit ära ei ole murdnud ega põrutanud sest olen kukkumist õppinud. Niisama tänaval vms ei olegi eriti kukkunud, ei meenu küll.
Vot trepist olen pildikaotuse tõttu alla kukkunud, päris kõva mats, et siis kõige ülemiselt trepiastmelt selg ees alla ja siis pea ees alumise astmeni välja. pea oli veel mööda trepiastmeid käinud, kolks-kolks- kolks Aga vedas, õnnelik õnnetus, mitte mingit peapõrutust, ühtegi kriimu vms.


RealBitch - 02.08.2003 kell 22:47

Jups. ikke lennand igat pidi ja väiksena mu leivanummer oli ikke trepist alla. A luud nii karmid, tugevad maanaise omad, et need pole järgi andnud.. veel...


arena - 05.08.2003 kell 14:20

olen kukkunud kohe päris kõrgelt ja kõik kukkumised lõppenud valuda,verega ,armiga
kõige kõrgem kukkumine oli puu otsast,mul tuttav kukkus pidevalt narilt alla aga alumisel korrusel ei olnud nõus magama


Hiirekas - 05.08.2003 kell 14:24

Tsitaat:
Algne postitaja: RealBitch
Jups. ikke lennand igat pidi ja väiksena mu leivanummer oli ikke trepist alla. A luud nii karmid, tugevad maanaise omad, et need pole järgi andnud.. veel...


Siis sul vedanud. Minul küll siin ja seal kõõlused purud ja mõned kondid ka. Noh pöörastega pole midagi teha. Nad on kohe sellised. Tormakad. Aga ega vagurusega kaugele jõua. Revulutsioone teevad ikka need, kel energit ja tahtmist torme trotsida. Ja nad ka enam kukuvad, aga alti tõusevad, vahel ka hauast


RealBitch - 05.08.2003 kell 15:15

vat kukkumise juures see hea asi ongi, et saab pysti tõusta ja vahets kohe teiste kiuste ja seda uhkem on edasi minna ja veelki kindlamal sammul, et siis uuesti kukkuda teadmisega, et tõusen taas.


Hiirekas - 05.08.2003 kell 16:14

just nimelt.
hea irvitada siis teiste üle, kes lootsid, et nüüd sinna jääd.


päikesekilluke - 07.07.2004 kell 02:56

Lapsena olin kõva ronija-rippusin puu külge kinnitatud väikese liivaämbri küljes
ja muidugi kukkusin sealt alla, nii, et hing seisma jäi, uhh...
Vaibakloppimisturnikalt trikke tehes alla lennanud, taas selja peale.
Selg on seetõttu õrn koht. Luid õnneks murdnud ei ole.


erxu - 07.07.2004 kell 19:56

Kukkunud olen päris palju - väiksena olid põlved korda mööda suvi läbi ää plaasterdatud. Suuremana olen kah saanud ikka päris suure läbimõõduga sinikaid ning traumapunktis õmblemaski käinud, kui luud on õnneks seni terveks jäänud - kaltsiumipuudust mul ei ole


vantark - 07.07.2004 kell 21:47

esimesd hambad olen välja kukkund, käeluu, sõrmeluud, ja veel igasuguseid õmbluseid jne ja tavaliselt olen kukkund asfaldile


chardonnay - 07.07.2004 kell 22:02

Kukkudes luid murdnud pole, sporti tehes küll. Aga nooremana sai ikka pidevalt kukutud, kas siis rattaga sõites või võrkpalli/jalgpalli mängides. Aknast olen alla kukkunud - nii suur tahtmine oli haigena õue minna Rattaga olen keldri trepist ka alla kukkunud....ja seda lausa tagurpidi, nii et hinge lõi mõneks ajaks kinni.
Aga nüüd pole õnneks enam aastaid selliseid asju juhtunud - kui välja arvata mõned kukkumised võrkpalli võistlustel, kuid need kriimud on spordi juures loomulikud


metsakutsa - 16.08.2004 kell 23:43

Kõige rohkem olen arvatavasti kukkunud tsikliga.....siis kui ma alles avastasin tsiklisõidu mõnusid muidugi. Ehk siis üsna ammu juba. Aga luid (ptüi ptüi ptüi) pole veel murdnud.


Vingats - 17.08.2004 kell 02:18

Nooremana muidugi palju kukutud, eriti rattaga sõites ja vahel üsnagi jaburalt.
Päris väiksena olevat mul ema jutu järgi lihtsalt vahel jalad alt kadunud ja mina käpuli vms olnud. Tal olevat päris häbi olnud juba minuga traumapunktis käia
Lasteaiaajast mäletan, kui tegin "tsirkust" kodus sõpradele - panin madratsi ühe otsa voodile ja teise toolile ja mõtlesin, et käin seal peal. Tulemuseks esihammaste kaotus. Õnneks piimakad (kuigi ma kardan, et too õnnetus süüdi praeguses vildakas hambumuses :|).
Paar suve tagasi õnnestus ühes suvilas koos trepiga kukkuda (säärane redelilaadne). Häbiga tunnistan, et kardetavalt oli alkohol süüdi. Kuigi kaine peagagi seal liikudes jalad värisesid all.
Viimatine kukkumine oli vist see, kui tahtsin voodi pealt teise tuppa lipata ja millegipärast püsti tõusmise asemel koperdasin kusagile ja lõpetasin käpuli põrandal, siis tundsin end küll jaburana
Kusjuures ühtegi luud kunagi murdnud ega väänanud pole, isegi imestan. Õnnelik mina :}
Heh, üks naljakas kukkumine meenus. Tulime emaga kahekesi Linnahallist kontserdilt ning seal need plaadid on nagu on. Igatahes koperdasime mõlemad üheaegselt miski ääre taha ja lendasime põlvili. Lõbus.


Hera - 17.08.2004 kell 04:32

Ükskord mägimatkal viibides andis kinnitusköis järele ning kukkusin rindkerega vastu kaljut. Too moment oli väga valus ning ka hiljem matka jätkates kõndisin, sõrmed seljakoti rihmade vahel ringi. Muidu ei saanud, sest rihmad soonisid ebameeldivalt ning tegid haiget. Ka magamiskotti pugemine ning sealt uuesti väljaronimine polnud meeldivad. Olin matkal kuu aega ning alles peale kojujõudmist sain arsti juures teada, et olin murdnud kaks roiet, mis selleks ajaks juba korralikult kinni kasvanud olid.
Lapsena olin paras rööveldis ning kukkusin küll puu otsast alla, küll niisama jooksu pealt. Põlved olid alalõpmata katki, kuid siis luid-konte murda ei õnnestunud.
Ühe korra olen ka rattaga lennanud ning oma kulmu katki kukkunud, kuid ka see paranes korralikult ära. Ainuke viga oli selles, et silm läks siniseks ning seetõttu keeldusin kodunt väljumast. Sõbranna, kelle pärast ma tegelikult kukkusingi, käis siis mind senikaua toitmas ning lohutamas, kuni kõik jälle korras oli.


sungirl23 - 17.08.2004 kell 11:55

kukkunud ikka päris mitmeid kordi aga siiamaani õnnelikult, luud on kõik tervex jäänud aga valus on ikka olnud


Lord666 - 27.08.2004 kell 08:44

mina olen kukkunud palju, õnneks on kõik õnnelikud olnud ja ühtegi luud pole kunagi murdnud. Üks ohtlik kukkumine on olnud, kui kukkusin katuselt alla (õnneks oli madal), oleksin 10cm kõrvale kukkunud, poleks mind praegu siin. Seekord läks aga õnneks ja suuri vigastusi ei olnud.


Adaro - 27.08.2004 kell 11:42

Luid pole murdnud ja tahaks loota, et see "rõõm" mulle ka tundmatuks jääb.

Trepist olen1-2 korda alla lennanud, diivani otsa pealt nii et silma kõrval nüüd arm, rula pealt kukkusin nii et lõug lõhki, jälle arm, jalgrattaga olen võssa sõitnud ja seal siis maha lennanud, jala olen ükskord koperdades välja väänanud, olen ka poriloigus ära käinud, pärast oli puus jube kaua valus.

Selliseid väiksemaid asja, ega ma pole vist kõike suutnud meeldegi jätta.


norija - 27.08.2004 kell 12:01

Midagi sihukest, mis arsti juurde viiks ja meelde jääks pole nagu ette tulnudki. Aga eks libedal jääl või märjal rohul ootamatult ja kiiruse pealt külilikäimisi juhtub ikka.


Renka - 27.08.2004 kell 12:46

Ikka olen kukkunud ja valusasti . Näitex paar aastat tagasi , kui kelguga sõitsin ja üks tüüp oli veel kelgul läksin hüppest lendu ja kukkusin pe**eli maha siis kukkus kelk käe peale ja siis kukkus see teine tüüp kelgu peale . Tagajärjeks oli käeluu murd kahest kohast


Kapsauss - 27.08.2004 kell 13:10

oi ma olen nii palju kukkunud, et kõik polegi enam meeles.Luu on ka katki olnud korra.Enamus jaolt ikka armid ainult alles.


Lii001 - 28.08.2004 kell 12:34

Kui väike olin, siis kukkusin hästi palju ja mu haavad ei tahtnud ära paraneda... Luid ma kyll murdnud ei ole, aga mu põlved on kyll arme täis....


salliise - 23.09.2004 kell 08:27

Selline kassi moodi kukkuja. Korra pea ees trepist alla üle koera lennanud jooksu pealt ja ühegi kriimuta paari kukerpalliga pääsesin Nö diagonaalis üle selja nagu 10 aastat hiljem judos õppisin. Sama kordasin Jõusaalis seljalihaste pingilt alla sadades ainult betoonpõrand oli all. potsatasin tossudest välja tegin kukerpalli ja istusin äkki valge näoga treeneri jalge ees. Ei suut teist kuidagi veenda, et kõik ok on. Samas olen murdnud luu ühest toast teise tavalisest nõks kiiremalt kulgedes. lõin jala vastu riidekapi mingit alumist horisontaalselt ja veidi ripakil ust ära ja algul oli valus nagu ikka varba ära löömine. Kui õhtuks jalg paiste ja väga valusaks läks oli selge, et mingi jama. Jama seegi, et olin hoopis teises linnas ja koos väikse lapsega. Nii reisisin takso ja bussiga koju saabas ühe ja titt teise näpu otsas. Õnneks mees tuli vastu ja traumapunktis selgus, et neljanda varba (väiksest järgmine) luu puhta pooleks. Pandi kipsi ja saadeti koju. Sel suvel, neli aastat hiljem avastasin, et luu polegi kokku kasvanud. Liigub kuidagi liiga veidralt ja nupp talla all tunda, kui paljajalu kõval põrandal.
Sel aastal potsatasin sõitvalt ATV-lt alla kruusateele ja vist üks pisike kriim ilmus küünarnukile järgmine päev. Jälle päästis kukerpall.
Lapsena kõva kakleja olnud, mul kari mõni aasta vanemaid onupoegi, tuli ju sama osav olla.
Suuskadelt ka igate pidi lennnud, Praegu kahtlen, kas läheks plastsuuskadega Lauluväljakule pinkide vahele mässama aga lapsena tavaline, mida jäisem ja mägisem, seda ägedam. Möödunud talvel avastasin lumelaua. On lahe küll. Meil pole ainult piisavalt suurt mäge siinkandis.
Kergelt kukkunmise harjutamiseks tasuks täitsa mingisse trenni minna, kus seda õpetatakse. Kui pole loomulik omadus siis tuleb õppida. Ka pensokal pole hilja sellist asja ette võtta. Isegi lähen kungi veel edasi õppima, kui võimalust on.
Eile tegelt kukkusin jube lollisti, panin käe vastu lauda ja valu tuletas meelde. Vihma järel oli õu libe ja libisesin mudasel murul kurvi võttes ja lendasin käega vastu raudplaati. Muljuda saipeopesa päkk. korra suusatades ka selle koha tõsiselt haigeks kukkunud, koolis olin kirjutamisest vabastatud. Selline loll inimene, et õige suusatamine hakkab ikka siis kui tuul kõrvus vilistama hakkab ja mida mägisem, seda lahedam.


salliise - 23.09.2004 kell 09:07

Kige hirmsam kukkumine oli ühel sünnipäeval. Hüppasime traktori väliskummide ühelt äärelt teisele. Ma olin teistest nõks pikem ja paras kirbu moodi hüppaja ka. Kõik kena, kuni mingit teistpidi kuskilt hüppasin. Siis kui pilt ette tuli oli kael kole valus. Tõstsin silmad taeva ja nägin pesukuivatamise traati. Ilmselt sinna otsa oma kõri parkida üritasingi. Ema eest sai hirmsasti vorpi pärast peidetud, vanem poolvend sai kunagi surma nii, et kuidagi köitesse puu otsa kinni jäi. ema oleks ullult endast väljas olnud.
Isa kunagi suuremana ütles mulle, et tee,mis sa teed aga ära sa teisi kaasa tõmba.


saxcat - 23.09.2004 kell 09:14

no luid ei ole päris murdnud, aga kolmele sõrmeluule suutsin mõra küll sisse tekitada. lihtne, jooksuvõistlused ja keegi kurat teab kust tuli ja hüppas minu raja peale ette.. tagatipuks takerdusid minu jalad temasse ning nii ma uperkuuti lendasin.... oi seda nalja ja tralli kui vaatasid, et sõrmed ei liigu hästi ning õhtul oli veel esinemine pilliga

ent teine kukkumine oli rattaga. Pea kukkusin ilusasti lõhki. Kulmu õigemini. Aga ega ma ise ei teadnud enne kui mu kaaslane ütles mulle, et pea lõhki. Ma vingusin rohkem selle pärast, et näe, põlved marraskil (asfalt on ju halastamatu) ja homne pidu seelikut kandes ei ole vist võimalik


unistaja - 28.09.2004 kell 16:51

Minu kukkumised on alles aastate tagant tundma hakanud ja väga tugevalt, et peaaegu teovõimetuks jäänud vahel. Iga kukkumine jätab jälje. Minu puhul küll. Kuigi neid pole palju olnud, on nad ikkagi väga pahad.


delilah - 16.06.2005 kell 09:45

Lugesin just Ekspressist, et väga vana inimene võib seljalüli murda juba aevastades Iga kolmas naine pidavat saama lülisambamurru, kui elab 80-aastaseks, reieluukaela murrust vanainimesed ei tahagi paraneda - aasta jooksul sureb 30-40 protsenti.
Karm! Kas me peame siit järeldama, et kui nooruses ei õnnestu luid murda, siis vanaduses kindlasti?


/kevad/ - 16.06.2005 kell 09:59

Oi, ma olen ikka päris palju kukkunud nii lapsest peast kui nüüdki veel. Aga suhteliselt õnnelikult, luid pole murdnud. Lapsepõlvest meenuvad korduvad õnnetused jalgrattasõidul. Kui alguses ei osanud pulgaga rattalt, st meestekalt, maha tulla, siis oli hoo peatamiseks vahel vaja näiteks vastu seina sõita.
Hobuse seljast olen ka päris palju maha sadanud. Viimati, umbes kuu aega tagasi, oli see kukkumine ikka päris suure hoo pealt ja kõva matakas selja peale. Hing kinni, meeletult valus. Järgmistel päevadel üle keha kõik lihased haiged ja kondid kanged.


sweet - 16.06.2005 kell 13:05

Kunagi kukkusin trepist alla, see oli valus
Ja päris väiksena rattaga, nii et peas oli auk


Loretta - 16.06.2005 kell 17:35

Mul see suht tavaline asi, et kukun.. aga õnneks on kondid terveks jäänud.


liisbeth - 16.06.2005 kell 20:56

kukkunud jalgrattaga - siis pääsesin marrastustega


sissy84 - 17.06.2005 kell 09:43

Kukkudes luid ma murdnud pole.Väiksena kukkusin puuotsast(umbes meetri kõrguselt) selja peale ja hing jäi kinni.Kuna sõbranna käega tagumine mööda selga ei aidanud ja hakkasin juba siniseks minema,siis lõi sõbranna jalaga selga.Loodan,et mu seljavalud pole sellest tingitud


kuuvalgus - 23.07.2005 kell 20:01

Olen ka kukkunud, kuid viimane kukkumine oli seotud minu selja haigusest.Kukkusin kui hoidsin süles väikest tüdrukut..mitte et komistades vaid lihtsalt jalad vedasid alt.


kontorihiir - 23.07.2005 kell 22:17

seni polnud mul siia teemasse asja, kuid nüüd.....
kukkusin (õigemini libisesin) enne viimase puhkusenädala algust nii õnnelikult, et vaagnaluu jäi terveks, kuid siiski nii õnnetult, et selle teadasaamiseks tuli kasutada kiirabi teenust, kuna ei suutnud end lihtsalt liigutada...
nädala jagu ei saanud normaalselt tõusta ega liikuda, vasakul küljel lamamisest rääkimata....uhhh...pilt oli totaalselt taskus....ja kiirabis sõit kinnitas veelkord meie teede äärmist viletsust...no ma ütlen, et ka terve inimene ei kannataks pikali olles meie teedel sõitu välja ja oioi, kui mõni luu peaks puru olema...


Chriss - 23.07.2005 kell 22:34

Kukkund ,komistand liiuelnd,ma olen vahest eriti osav enda vigastamisega


salliise - 24.07.2005 kell 22:37

Olen, ja palju. Näiteks pea ees betoonpõrandale lähenenud, ATV seljast kruusateele potsatatud, üle koera trepist alla lennanud ja terve nahaga pääsetud, samas olen prügikoti kõrvalt paberitükki korjates veenid osaliselt läbi lõiganud ja ühest toast teise kulgedes luu murdnud.
Võta siis kinni, mis see ohtlik on.
Olen juba siia teemasse pool memuaari kirjutanud, tuleb välja.


norija - 25.07.2005 kell 15:43

Näh, mul tuli kah üks kukkumiselugu, mis väga halvasti lõppeda oleks võinud, meelde.
Kõige lihtsam lugu, tööuksest kiiruga välja tulemine. Talvine aeg, trepp kurask oli libe. Hakkan esimesest astmest alla astuma, kui külg lendab maha. Mingi imenipiga suutsin siiski ainult käe mahapanemisega piirduda, aga väga vähe jäi puudu, et oleksin just trepi eest mööda mineva lapse jalust maha sõitnud. Tiheda liiklusega sõidutee sealsamas kõrval.
Õnneks midagi ei juhtunud, lapse ema ilmselt ehmatas ka hullusti, midagi otse ei öelnud, aga pomises küll midagi kaunis kurjalt.

Kui nüüd lapse ema mind ära tundis, siis.... Palun andeks!


maipõrnikas - 25.07.2005 kell 16:05

viimane kord rullikatel pepu peale ja siis hopsti püsti ja edasi
aga minevikust...rattaga kukkusin nii, et nina oli tolmu täis ja sõpsid olid naerukrampides


sinukalla - 25.07.2005 kell 18:07

kukkund olen igat moodi,korra elus vaid paarist roidest jagu saand


Dinxu - 16.02.2006 kell 16:35

Kukkunud olen palju- põlved arme täis. Aga luud on siiamaani terveks jäänud.


Pipilota - 16.02.2006 kell 16:38

rattaga olen palju kukkunud, kaks korda nii ka kae katki teinud.
alkoholijoobes trepist alla "libisenud" ka onneks luumurdudeta!


prints33 - 16.02.2006 kell 16:43

Ükspäev kukkusin jooma, õnneks luumurde ei olnud


miranda - 16.02.2006 kell 16:48

Lapsena puu otsast alla, korduvalt. Luud jäid terveks. Siis ühe korra jääauku....väike külmetus.

Korra libisesin jääl, väike mõra käeluus...ja vist ongi kõik....paar korda olen minestanud kah, aga need pole valusad kukkumised


Tascan - 16.02.2006 kell 16:50

Kukkunud olen küll, aga luid ei ole murdnud. Need luumurrud, mis mul on olnud, on tekkinud jäseme põrkumisest teise objektiga. Pea peale olen mõned korrad kukkunud, nii et arme on seal juuste sees piisavalt. Õnneks mõistusele pole see mõjunud. Vist....


Sybill - 16.02.2006 kell 17:09

Olen kukkunud palju. Kaks korda ka nii, et luu on puruks.
Viimati panin matsu kepikõndijate pärast, kes arvavad, et suusarajal kuuekesi kõrvuti kõndida ja valjuhäälselt jutustada on nii vahva. Järgmine kord ma enam ei looda viimase hetkeni, et keegi neist mu raja karjumise peale suvatseb eest ära astuda.


xneiu - 16.02.2006 kell 19:10

Palju, palju kordi ikka kukutud...päris lapsepõlve meenutama nüüd ka ei hakka...kuid koos hobusega olen kukkunud nii, et murdsin neljast kohast jalaluu; jalgrattaga, et mõlemad põlved korralikult lõhki ning paar nädalat üks jalg valutas ning korralikult käia ei saanud; ja igasugu muid kukkumisi olnud:suusatades,jalgrattasõidul, ratsutamisel....ja ka niisama kõndides või joostes...ei hakka kõike ette loetlema kuid päris mitmed on ikka tõsiselt valusad olnud!


LadyButterfly - 16.02.2006 kell 22:10

Kolmandas klassis keka tunnis murdsin käeluu. Selliseid pisikukkumisi on hulgi. A Mulle meenub seoses kukkumistega meie järsk trepp, kust ma mingi kolm korda olen selili lajatades jalad ees alla käinud ja alles siin üks päev - marsin mina kohvoitass näppus üles, jalg libises astmel... ai, ai, ai...ja siis juba lapiga vehkimas ja ei mingit kohvi. Ah veel - eelmisel nädalal tegin ühes toas remonti, käin edasi-tagasi ja jalg ikka libiseb paljal põrandal, ise mõtlen veel, et siin võib ju käntsa käia ja siis - niuh, jalad alt ja külg maha. Lõin põlve nii kõvasti ära, et järgmistel päevadelgi veel valutas. Aga ennast ajas ka naerma - täiskasvanud inimene ja prantsatab nagu tita keset põrandat maha


Godfather - 16.02.2006 kell 22:18

parimad palad on 3 meetri kõrguselt, selg ees betoonile maanduda ja suurel kiirusel, jalgrattaga, üle pea lennata. Luud seni terveks jäänud.


JoanMadou - 17.02.2006 kell 01:06

Luud-kondid siiani terveks jäänud.

Viimane tõsisem kukkumine oli linnadevahelises bussis. Olime peaaegu peatusesse jõudnud, mina ajasin end püsti ja hakkasin vahekäigus seistes pea kohalt kotti alla tõstma. Järsku bussijuht vajutab linnasõidu hoo pealt piduri täiesti põhja. Aga ma lendasin - mitu meetrit juhiistme poole, maandudes võttis suurema hoobi käsivars mis vastu tooli puutus ning kints mis vastu maad lendas. Õnnelik õnnetus oli - bussijuht reageeris kiirelt ning püüdis mul pea kinni, muidu oleks vist põrutus tulnud.

Pärast ei saanud mitu nädalat korralikult istuda ega ka lühikesi varrukaid kanda, pool käsivart oli täiesti potisinine.


anne51 - 17.02.2006 kell 12:53

Kolm aastat tagasi tegime metsa ja mina kandsin oksi välja. Olin krabanud liiga palju, nii et jalge ette ma ei näinud. Kukkusin vasakule põlvele. Nüüd kannan põlvetuge, aga lonkan ikkagi natuke.


skingirl - 27.03.2006 kell 12:51

Ma kukkusin just, krt ma olen nüüd invaliid. Mu valutab!


Kayleigh´n I - 27.03.2006 kell 12:57

Mul eriline oskus sirgel teel koperdada .. Sõbrannad päris tihti imestavad, et kuidas on võimalik sirgel teel, ilma konarustega, kainel inimesel lihtsalt koperdada

Ma kah ei tea. Aga mul vähemalt üks oskus, mida mu sõbrannadel pole


pisimimm - 27.03.2006 kell 13:18

3 nädalat tagasi sadasin tööjuures betoonäärelt alla (tahtsin lõigata ja ei viitsinud trepini minna- ikkagi 5 lisasammu ju), jalg libises ja olin asfaldil tagasi Säär õnneks enam sinine pole, aga muhk on küll mega , tea kas kaobki kunagi ära enam...


sissy84 - 27.03.2006 kell 15:23

Nu selle aasta alguses sai käidud jäähallis.Nagu ikka oli vaja näidata oma oskusi ja siis sõitsingi kellegi teise jälgedesse halvasti sisse ning käisin kõhuli.Kuna mul muidugi kindaid polnud käes siis kukkudes suunasin valusaima löögi põlvedele-põlve valutasin pea kuu aega ja olen käinud nii elektri kui ka magnetravis kuna väike vee kogum tuli sellega seoses põlve.Siiani elastikside ja määrin geeliga(arsti sõnul maximum 2 nädalat pean soojas hoidma).

Enne seda sai ka käidud jäähallis ja mõtlesin,et teen pulli ja hüppan mehele selga...seejärel kukkus mees mulle otsa ja suure raskuse tõttu sai sabakont + tagumik põrutada nii,et tol päeval istusin toolidele väga vaikselt ja rahulikult.

Treppidel libastumine ja komberdamine on minu puhul tavaline-siiani pole ma veel õnneks treppist kukkunud aga jala olen küll välja väänanud.


Marchrabbit - 27.03.2006 kell 20:01

Paar aastat tagasi kukkusin ratta pealtnii,et lõin selja kõvasti ära. Sain sellest pikaks ajaks räiged seljavalud.Lasin siis lastel oma slja peal sõtkuda,nagu massaazi asemel.Kuna olin just töökohta vahetanud ja istusin katseaja peal ei saanud arsti juurde ka minna. Lõpuks läksin mitu kuud hiljem ja selgus,et oli olnud vaagnaluu mõra,mis oli juba kokku kasvanud.Parem jalg on ikka peale seda pooleldi tuim ja viskab vahest teravaid valuhoogusid,aga ära lõigata ka veel ei raatsi.


rosita - 28.03.2006 kell 09:34

Rattaga olen kukkunud.Konte pole õnneks murdnud.Viimane kord väänasin randme välja ja see oli sinine veel nädalaid hiljem.Siniseks minemises olin vist ise süüdi, kuna tõmbasin randme liiga tugevalt elastiksidemega kinni.


earthland - 28.03.2006 kell 14:24

täna viljandis väga libe. naaber kukkus hommikul nii, et ikka veel on haiglas. bussipetuses juhtus see õnnetus.


skingirl - 29.03.2006 kell 13:35

Ma sain just terveks, terve päev olin voodis ja vahtisin televiisorit
krt igat sammu tuleb ikka jälgida, võibolla on mul sitt tähtede seis, et sellised jamad juhtuvad.


Poopie - 29.03.2006 kell 13:40

kukkunud olen palju, kuid mitte ammu. täna hommikul pidin taas tundma seda ego purunemist, kui kukkusin bussipeatuses olevast mäekünkast küllili, plärtsti suurde porilompi.vihane olin, katki ei teinud midagi...ots ringi ja koju tagasi


skingirl - 29.03.2006 kell 15:08

miks see ego sul puruneb?
Huvitav kõik kes kukuvad vahivad kohe ringi, et ehk keegi ei näind, see on nii loomulik asi, see ei näita nõrkust, see on vaid ebaõnnestunud samm
Ja kui keegi naerabki siis naerata läbi pisarate vastu.


Parnapuu - 29.03.2006 kell 15:26

Kukkunud olen ma päris palju. Luid just murdnud pole, aga peahaavu olen ikka päris mitu saanud.
Üks haav kulmus, teine kuklas. Kõik lapsepõlvest.


exactly - 29.03.2006 kell 16:22

...äärmiselt vähe olen kukkunud.Elu vingem oli paar kuud tagasi, kui tennisemängul ajal servi vastuvõttes libisesin......


freelancer - 29.03.2006 kell 16:47

Täna kurat kukkusin-tegelikult lendasin täites ülimalt tähtsat ja vastutusrikast ülesannet mille keegi kolmas oli andnud ja mis eeldas mõlema käe hõivatust firma vara hoidmisel.Ei unusta kunagi ja jätan meelde.Süüdlased saavad karistuse niikuinii.


Canyncton - 09.04.2006 kell 10:09

Murdin õlaluu ja kukkusin selle veel omakorda paigast ära. Kaines olekus trepi peal, enne võistluseid. Vahva oli 2 kuud haiglas olla. See on kõige valusam kukkumine.


sungirl23 - 11.04.2006 kell 13:51

ikka päris valusasti libedaga kukkutud aga õnneks luud on siiamaani kõik terveks jäänud


dsikibriki - 13.04.2006 kell 10:54

ise pole kukkunud, küll aga just noorem plika väiksena kukkus nii et käisime otsmikuhaavu õmblemas ja mingi aasta tagasi murdis randmeluu, aga see nüüd ilusti korras ja mängib palli mühinal.


shamantha - 14.04.2006 kell 09:15


Uss - 14.04.2006 kell 16:14

Minu juhitud auto kukkus peale väikest õhulendu katusele. Mõne kruvi (ei pea silmas autokonstruktsiooni kinnihoidvaid detaile) koputas ilmselt lahti. Aga ussid ja umbrohi ei hävine.


cetlyn666 - 14.04.2006 kell 17:26

Luid pole ma veel kordagi murdnud.
Lapsena oli kukkumisi rohkem ning seega ka katkiseid põlvi-käsi rohkem.


sheridan - 10.06.2006 kell 11:07

raskelt ajas närvi see, kuidas koeraga jalutades koer oma "neljarattavedu" kasutades ikka vaatab, et inimese pikali saaks tõmmata. libedaga tal see õnnestubki.


susanna - 10.06.2006 kell 11:35

luid otseselt murdnud pole, aga kukkumised põlvedele, küll rattaga ja niisama viisid selleni, et ühte põlve on opereeritud, teine ootab oma järge


pisihiir - 10.06.2006 kell 11:45

mul pole õieti millegiga uhkustada,
vahest tuleb ette mõni halenaljakas siruli viskamise poos, aga õnneks ilma kurbade tägajärgedeta.


freelancer - 10.06.2006 kell 16:55

Ootan pikkisilmi, millal hakkavad oma kukkumisi kirjeldama need foorumlased, kellel see kustumatu jälje on jätnud ja teinekord isegi postitustes välja lööb.


exactly - 10.06.2006 kell 19:46

..ma väga loodan,et sa mõnda siinset moderaatorit silmas ei pea!


freelancer - 10.06.2006 kell 20:23

Kas su lennuk ikka on nii kindlas kohas ,et salasilm ei seletaks ja kuri käsi seda MODIMA ei pääseks.Kahju oleks kui viimane teade mustast kastist algaks sõnadega:Voi vittu ja helvetti.


exactly - 10.06.2006 kell 21:10

.... no mind on ikka päriselus (Afganistanis) ka üritatud allatulistada .... aga neil krt. käsi värises vist, et pihta ei saanud... Mõnel on sellest vist kuri-kahju:~)!


freelancer - 10.06.2006 kell 21:33

sealsete duzmanite kättemaks pole pooltki nii verejanuline kui siin keegi üritab mune salamahti vihmaussidele söögiks viia.
Olgu Allahh sulle armuline.
Sub-haa-nal-laa-hi wal ham-dul-lil-laa hi
wal-laa-hu ak-bar
Allah-ak-bar


exactly - 10.06.2006 kell 22:23

...oleks veel,et ainult mune!


Sybill - 11.06.2006 kell 13:28

Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
Olen kukkunud palju. Kaks korda ka nii, et luu on puruks.
Viimati panin matsu kepikõndijate pärast, kes arvavad, et suusarajal kuuekesi kõrvuti kõndida ja valjuhäälselt jutustada on nii vahva. Järgmine kord ma enam ei looda viimase hetkeni, et keegi neist mu raja karjumise peale suvatseb eest ära astuda.


Võin oma eelmisele postitusele lisada ühe korraliku saltoga õhulennu, mille sooritamisel kolm ribi nats katki läksid.


sinitaevas - 11.06.2006 kell 14:23

Ma olen oma mõlemad põlved mitu korda puruks kukkunud, põhiliselt rattaga, viimati 7 aastat tagasi. Ma olen selline äkilise loomuga ja ettearvamatu ja liiga palju riskin ka. Päris kipsi pole pidanud panema jalgu, aga veri lendab ja silme eest on must.... väga tuttav tunne.


Hypnosis - 23.08.2006 kell 19:18

Esimene luumurd oli mõned aastad tagasi..hüppasin puu otsast alla ja vist natuke liiga kõrgelt ning jalg kohe kipsi. järgmisena kukkusin talvel ja vasakus käes mõra..siis läks kaks nädalat mööda ja kips võeti ära ning kahe kuu pärast uuesti vasakus käes, samas kohas mõra ja jälle kips..või õigemini lahas. järgmine oli eelmine suvi..rippusin toru küljes ja seal rippus nöör. mässisin kogemata parema jala nööri sisse ja arvasin, et sain juba lahti, aga ei..hüppasin maha siis, jalg nööri küljes kinni ja parema jala sääreluu kahest kohast murdunud. istusin nädal aega haiglas selle pärast ja kui viis nädalat oli möödas pidin minema kipsi ära võtma ja arst ütles, et luu ümber pole üldse kudet tekkinud. Pidin veel kaks nädalat kipsiga olema. Käed jumala villis karkudega käimisest. Eelmise aasta detsembris kukkusin puu otsast mingi viie meetri kõrguselt alla. Seljaga vastu kivi. Kuradi valus oli vahest annavad seljavalud ikka tunda


Spiritraver - 24.08.2006 kell 01:50

Maaühendus/ühendus maaga on mul liigagi hea...
Luid murdnud (õnneks) ei ole, aga põlved olen mitu korda korralikult ära põrutanud.

Kõige rämedam kukkumine elus üldse oli umbes kümmekond aastat tagasi. Hommikul tööle kiirustades lendasin trammipeatuses jooksu pealt kõhuli, nii pikk kui lai. Jumalast õnn, et see peatus sel hetkel tühi oli - et ma kaelapidi mingi trammi alla ei jäänud ja et keegi mind nägema ei juhtunud. Tulemus: marraskil põlved ja lõug, esihambad pooleks (need lõin vastu rööbast ).


o0oPinkPanthero0o - 20.12.2008 kell 15:43

eile käisin must jää tõttu 2x käpla (õnneks keegi ei näinud viuhh)

-luud jäid terveks


Acidzeto - 27.12.2008 kell 20:03

Tsitaat:
Algne postitaja: Helari
kuidas sa kukkunud oled? kui valusasti? ja kas mõni luu ka katki on läinud?


2 meetri kõrguselt maandusin otse sirgele käele.Murdu polnud aga luud liikusid kõvasti paigast kohe.


Incel - 28.12.2008 kell 02:13

Kukkusin lapsena puuotsast päris õnnetult, möödunud on 11 aastat, põlvetrauma piinab siiani! Nädalad tagasi sain uue hoobi kukkudes jääl. Juhtub !


SinineLiblikas - 28.12.2008 kell 08:41

Saatuse tahtel olen vain varbaid murdnud ja nii vähe haiget saades..


solusorbis - 28.12.2008 kell 12:26

Luid murdnud õnneks veel pole(ptüiptüiptüi), muidu on kukkumisi üpris kenasti olnud.
*Üks meeldejääv on juba sellest ajast, kui vanust äkki 10 ringis. Oli vaja hüpata üle hernekeppide(need metallist) ja õde liigutas just ühte. See kepp liikus siis ilusti mul põlve sisse. Verd oli korralikult ja valus ka vist. Naha lükkas kokku. Samas, kellegile ütlema ei tormanud. Ei mäletagi mis edasi sai. Igaljuhul arm on põlvel siiani alles.
*Rootsis suusatades läksid suusad risti ja kukerpallitades sain kergemat sorti peapõrutuse.
*Hobuse seljast kukkunud selja peale,külmunud maapinna peale, postidesse, lattidesse jne. Nüüd selg nagu vanainimesel, et ilmamuutustega annab tunda. Hobusega koos ka kukkunud aga õnneks ainult saepuru peal, nii et lömastatud mind ei ole.
*Diivani peal oli vaja väiksena kukkerpalli teha. Lõuaga käetoe pihta, veri väljas ja arm alles.
*Kehalise tunni ajal alustan soojendusjooksu staadioni peal ja üks hetk jalgu enam all pole. Ninali maha, põlved lõhki.
*Päris pisikesena kukkusin vast pidevalt end lõhki, sest piltide peal muudkui kriimustused näos ja plaasrid igal pool.
*Tallis heinaküünis mängisime heinapallide vahel. Üks hetk koperdasin ja peaaees kahe heinapalli ja seina vahelisse tühimikku. Seljas oli küll väga imelik tunne ja ainult jalad paistsid välja, aga ellu ma jäin ja midagi ära ka ei murdnud.


kedlav - 28.12.2008 kell 15:08

>poisikesena kõõlusin jalgpalli peal, ühel jalal. Loomulikult arvas pall heaks alt jeebet panna. Minul pea kõmm paekiviterassil ja kulm õmblemistväärivalt irvakil.

>parajas noores pätieas, fännasin punnvõrriga metsavahel kihutada. Meil olid metsateedele suured rändrahnud ette pandud, et autod ei saaks metsa sõita, ainult jalakäija käiguvahe oli
jäetud.
Panen mina täiega mööda metsateed, nii kuis torust tuli ja väljun pimedast kurvist otse ühe sellise kivi juurde.
Aga just seal kitsas läbipääsus on meie tänava noor emme lapsevankriga.
Ma valisin puusse panemise asemel, või mis ma seal valisin, lihtsalt kütsin täiega vastu suurt kivi. Järgnes peakas läbi õhu üle kivi. Kurat, pääsesin vaid kriimustustega, aga võrr, oma isikliku porgandirohimise rahaga (112.- rutsi) ostetud, oli kivi ees rõngas. Raam V kujuliselt kokku litsutet ja esiratas oli mootori kõrval abirattaks.
Noor emme seisis ikka kivi ja puu vahelises kitsas läbikäigus, näost valge ja vait.

>kaljuronimistreeningul paekiviseinal kukkusin julgestusse, kuid ei saanud käsi ette ja ninuli vastu seina. Esihammas tervelt koos juurega lõualuust lännu. Pärast hambaarst ütles, et oleks kohe tagasi auku torganud, oleks tõenäoliselt tagasi kinni kasvanud. P....e küll!

>Kesk Aasia mägedes olime eesti alpinistide pundiga treeninglaagris. Mingil keskmise raskuskatiga marsruudil (meil oli kõigil juba 2 spordijärk, ei noh, kõvad mehed ju), kui ronisin esimesena mööda umbes 60 kraadist, plaadina siledat graniitseina, tuli mingi 30 m välja minna, ilma et oleks olnud võimalikki ühtegi kaljunaela sisse lüüa, ühtki klemmi panna- ei ühtegi pragu. Kukkumine tähendanuks kiiruse kogumist 30 m kuni julgestajani+ veel lisaks nii palju, kui palju julgestaja köit sisse polnud suutnud sebida.
Siis, kui pulss juba laes murest iseenda ja oma pisitütarde edasise saatuse pärast, näen, jess, pragu! Ja selles juba kellegi poolt 1 nael sisee löödud.
Loomulikult klõpsasin oma enesejulgestusotsa karabiini tänulikult kohe sellesse vanasse julgestuspunkti ja koormasin seda kergendusohkega.
Järgmisel hetkel kukkusin ... Aga kaitseingel oli mulle 2 m allapoole orgunninud 10 cm laiuse astangu kaljuseinal, Libisedes mööda kaljut jäid jalad sellele pidama ...
Muuseas, tehnilises alpinismis on 1 tähtsamaid pähe raiutuid ohutusreegleid- ära IIAL kasuta vana julgestuspunkti, kuid kui teisiti tõesti ei saa, siis kontrolli ennem selle vastupidavust ... . Kuid rõõm "pääsemisest" oli NII suur, et ununes ära!

>98 aasta Nepaalis, eesti pundiga mägimatkal Annapurna rajoonis. Pikk ja suht raske matk seljataga, jõudsime poolel tagasiteel õhtuks külla ööbima. Sadas. Viskasin seljakoti hurtsikusse ja läksin peldikusse. See oli kohe maja kõrval väljas, väikese astangu serval. Tagasiteel libastusin ja lendasin 1m kõrgusest astangult alla, küljega kännu peale.
F..ck, olin 10 aastat alpinismiga tegelenud, korralikke 5 kat. seinu roninud ja alati terveks jäänud, nüüd raisk, peldikuskäik maapinnal lõppes 2 murtud ribiga.
Transport alla, tsivilisatsiooni, teostati Apollo jalalihastega elukutseliste sherpade seljas määda mudaseid mägiradu kandekorvis õõtsudes.
Ja me ei kukkunudki, kuigi olin kindel, et hästi see allaminek ei lõpe, sest kuttidel olid jalas vaid varbavahed!
Pokhara traumapunktistki pääsesin elusalt, kuigi mingigi infektsiooni või nakkuse oleksin raudselt pidanud saama. Traumapunktis sõelusid kannatanute sugulased välisjalatsites tänava ja sidumistoa ning opisaali vahet, koerad sebisid ootesaalis, haavapuhastustampoone pandi rullima kergemalt haavatud- marli rulliti võidunud püksipõlvel pesemata kätega rulli ja lõigati sealsamas endale sülle. Ka mulle anti sama töö, oodates röntgeni vastust, käsi pold kuskil pesta ja ega ei pakutud ka. Pikki püksa polnud, rullisin palja higise reie peal ja lõikasin roostes kääridega parajaiks.
Ja jälle pääsesin.

>Tartu rattaralli. See, mis asfaldil 130 km. Sõitsin suure grupi sees, kuid suht eesotsas. Esimestest keegi kukkus. Ropendamine, metalli kolin, pidurite krigin, karjed. Lendasin minagi oma saatusele vastu, igaks juhuks või instinktiivselt vist siiski silmad kinni.
Maandusin. Kuidagi imelikult pehmelt!?
Avasin silmad, näen sinist taevast ja ratast taevas. Olin üle külakuhja lennenud, lamasin selili maanteekraavis. Ja ratas oli jalgevahel vastu taevast ning nagu peab, pedaalklippidega jalgade küljes kinni.
Mitte ühtegi vigastust ega isegi kriimu ei minul ega ka rattal.
Püsti ja minema!

Vist kõik, seniks. Pean oma kaitseinglile välja tegema.
Ahsakrt, kui pikk tuli!


tiivitaavi - 28.12.2008 kell 16:07

Kes teeb sel juhtub.

Kas see sääreväristaja oli riga 13,selline sibulsilindriga,T6 või 8,arvatavasti oli see sul paugupill.


officer - 28.12.2008 kell 16:37

Tsitaat:
Algne postitaja: solusorbis

*Tallis heinaküünis mängisime heinapallide vahel. /tsitaat]

...ma ei küsi,mis mängu


officer - 28.12.2008 kell 16:39

Tsitaat:
Algne postitaja: kedlav
Vist kõik, seniks.


Tänan,ära sellel aastal palun rohkem postita


tiivitaavi - 28.12.2008 kell 16:42

MIKs
Miks ei peaks,mulle meeldis-
see hoogne esitlusviis,muidugi.


officer - 28.12.2008 kell 16:45

sry,jagasin ainult enda,mitte sinu arvamust
Suurma lugemishimu korral eelistan midagi raamatupoest hankida...ei taha riskida oma vaba ajaga


tiivitaavi - 28.12.2008 kell 16:47

See polnud minu poolt aus,sest ega ma tõesti ei soovi ,et kellegagi sel aastal miskit kukkumistaolist juhtuks.Vabandust.


kedlav - 28.12.2008 kell 16:52

Tsitaat:
Algne postitaja: officer
...ei taha riskida oma vaba ajaga

off, ega sa ju riskigi, ta sul turvaliselt investeeritud! Siiasamasse.
Kle, ma teen järgmistele postitustele märke sinu jaoks, kui nad sisaldavad miskit muud, kui seksi ja allapoole vööd juttu. Et sa ei peaks vaba aega raiskama.


sossuke - 28.12.2008 kell 17:36

offil on vist sõrmed ära hangunud

mina imestan, et kui inimene nii palju on kukkunud, jätkab ta ometi ronimist