
Enne oli siin juttu kohvisõltuvusest... aga nüüd selline küsimus: kas teie arvates on sõltuvus haigus? Või arvate, et 100% juhtudel on sõltuvuses olevad inimesed asjas ise süüdi ning nende oma asi mis nad edasi teevad, neid ei ole vaja riigi kulul ravida jms?
Oleneb mille sõltuvus, aga jah eks ta omamoodi haigus on!
Ole siis mis sõltlane tahes, ma näitex kiiruse sõltlane ja füüsilise koormuse
sõltlane
Ilma nende kaheta ei kujuta oma elu ette
no ma mõtlesin näiteks alkoholisõltuvust, tubakasõltuvust, narkotsisõltuvust jms
Njaah......oleneb tõesti sõltuvusest
ja sõltuvused on ikka haigused vist küll........eriti alko ja muu jama sõltuvus
ning millegipärast ma arvan,et
need ikka peaks ravi alla kuuluma mida ka mingilgi määral riik toetaks
nii ja naa 
Mina mõtlen, et need ikkagi on sõltuvused ja kuna alati ei ole inimene nendes ise süüdi, elu võib paratamatult igalühel meist viltu minna siis peaks
riik ikkagi mingil määral aitama nende ravimist ja uuesti sotsialiseerumist.
Sest mind hämmastas kunagi suurest film nendest narkosõltlastest, kes tulid siia talna ennast ravima ja siis põhimõtteliselt saadetakse nad välja
haiglast siis kui kõige raskem aeg on alles ees. Aga kes neid toetab ja hoiab kodus, et ta uuesti ei läheks end süstima? Ühesõnaga ma tahtsin öelda,
et minu meelest selles asutuses tuleks teha uuring, kui paljud siis pääsevad sealt välja tulles oma sõltuvusest?
Mina arvan, et see protsent üleliia suur pole
Loomulikult on sõltuvused(joomine, narkots jne.) haigused. Tihti need inimesed ise ei saagi ju aru, et nad haiged. Pealegi pole meist keegi tegelikult
elulõpuni kaitstud selle eest, et ise niisugusesse olukorda ei satu.
Näiteks teadsin inimest, kes üldse alkohooli ei pruukinud ega suitsetanud, ja kuskil 45 aastaselt hakkas järsku jooma ja suri joodikuna tänaval.
Vaevalt, et ta seda ette nägi ja oma elu nii planeeris. Joomisesse ja suitsetamisse suhtus ta väga halvustavalt enne seda ja kinnitas et tema kunagi
jooma ei hakka. Aga elu on imelik ja keeruline ja nii ta elu lõppes, joodikuna.
Tahan sellega seda öelda, et paljud kes kritiseerivad neid ja ütlevad, et hoolitsegu ise endi eest ja ärgu joogu või kasutagu narkotsi ja mingit ravi
neile vaja pole, need eksivad. Minu meelest vähemalt. Elu võib igaühel niisuguse kannapöörde teha, et suurest parastajast ja hukkamõistjast võib saada
parastusalune ja hukkamõistetu.
Tsitaat:
Algne postitaja: penelope
Mina mõtlen, et need ikkagi on sõltuvused ja kuna alati ei ole inimene nendes ise süüdi, elu võib paratamatult igalühel meist viltu minna siis peaks riik ikkagi mingil määral aitama nende ravimist ja uuesti sotsialiseerumist.
Sest mind hämmastas kunagi suurest film nendest narkosõltlastest, kes tulid siia talna ennast ravima ja siis põhimõtteliselt saadetakse nad välja haiglast siis kui kõige raskem aeg on alles ees. Aga kes neid toetab ja hoiab kodus, et ta uuesti ei läheks end süstima? Ühesõnaga ma tahtsin öelda, et minu meelest selles asutuses tuleks teha uuring, kui paljud siis pääsevad sealt välja tulles oma sõltuvusest?
Mina arvan, et see protsent üleliia suur pole![]()
hmm a etc osad on kergemini mõjutatavad!!! Seega ka aldimad igasugustele pahedele ning kui pundis ollaxe ja kõik proovivad siis ei juleta tihtipeale ära öelda ja sealt asi alguse saabki!!!
Kas sõltuvus on haigus? Sõltuvus ise on kindlasti haigus. Muidugi oleneb sõltuvuse raskusest. No ütleme teglt on see kõik väga suhteline, nagu kogu
elu. Kõik oleneb millestki. Lihtne on vaadata sõltlast kõrvalt ja öelda, et ise ta on selles süüdi või näiteks ma ei saa aru, kuidas saab mingist
asjast nii sõltuvuses olla. Aga ei kujuta ju ette end samas olukorras, kui pole seal tegelikult ise olnud. Tähendab kui inimene on jõudnud juba nii
kaugele, et ta ise sealt enam välja ei suuda tulla, siis on see haigus ja inimene vajab abi. Siis pole enam süüdistustest mingit kasu. Õpetada,
hoiatada ja ehk ka süüdistada tuleks siis kui inimene veel teab, millega ta riskib. Kuid siis pole tal veel ka sõltuvust. ... njah, mida ma nüüd
öelda tahtsin ...
tähendab minu meelest on sõltuvus haigus.
ühe asja puhul oleme me kõik ju sõltlased
ma mõtlen siis siin seda sexy värki
Kas suudaksite sellest loobuda
? Vat las igaüks vastab sellele ise ja iseendale ning siis saab ka vastuse sellele mix või mis moodi ei saa näitex
narkomaanid enda pahest lahti!!!
etc, ma ei öelnud, et pole ise süüdi, ma ütlesin et alati pole ise süüdi ja sellele jään ma ka kindlaks. Ja selle tagantsundimisega on ka nii, et eks
neid sunnitaksegi, esiteks nende alateadvus ja teiseks need kellega nad koos tarbivad neid aineid. Aga suitsetajat ju ka keegi ei sunni suitsetama aga
lahti ka ta sellest kombest ei saa, enamus langevad ikkagi jälle suitsetamise võrku
Ega jah
Tsitaat:
Algne postitaja: N1X
Ega jah![]()
See tähendasgi Ega jah 
Need ikka täiesti kaks erinevat asja!?Haigust põed korra,kaks või kolm äärmisel juhul aasta jooksul.Sõltuvus aga on sul kogu aeg ja kui mitte kogu aeg
siis kannul on ta sul ikkagi ning kannustab sind igal vabal momendil.
That´s it!
penelope.. Ull_Miis...
nu see on see kambavaim, et kui teised teevad siis teen mina ka...muidumingiks nohikuks peetaks või miskit... a see sõtlub kõik sõpradest... mul ntx
koolis kõik klassivennad suitsetasid aga mina ei hakanud... samas ei öelnud keegi mulle miskit halavsti kah... pigem öeldi et tappa saan kui
suitsetama hakkan 
Siinjuures püüaksin veidi mõtiskleda sõltuvuse ja vajaduse erinevustest. Liigitus ja arutelu on suhteliselt vabas vormis, aga loodan, et mõtte sisu
ikkagi oleks arusaadav
Vajaduseks võiks ehk nimetada asja, milleta ei saa elada: näiteks õhk, elementaarne tervis, toit jm. sedalaadsed asjad. Kuigi seksita inimene ära ei
sure, siiski liigitaks ka seksi koos erinevate vormidega vajaduste hulka.
Sõltuvus oleks ehk siis teatud vaatenurgast tekkinud v. tekitatud vajaduse vormid, mida inimene pole võimeline edukalt tagasi hoidma: sellisteks
võivad ehk olla suitsetamine, hasartmängud, narkootikumid, mõttetult kallite asjade kokkuostmine, muu analoogne.
Tahaksin tähedada üle, et see on suhteliselt vaieldav küsimus, aga vahel võib sõltuvusliku iseloomuga tegevus v. asi hoopis pigem mittesõltuvuslik,
kui nii tohiks õelda.
Tooksin paar robustset näidet ka:
1) Mees külmetas suusalaagris, ning ta joob kohaliku baaris mõne klaasi höögveini. Sellega asi piirdub.
2) Naftafirma kõrgepalgaline töötaja saab palka 100K kuus. Sellest 75K mängib ta kasiinos maha.
3) Edukas ärimees reisib palju maailmas ning omab arvuliselt väga palju armukesi. Peagi sisaldub tema ajaviites vaid ohtrate naisterahvastega
saunapeod, pralled, millest ta sugugi ei taha loobuda. Seks on muutunud kohati lausa kinnisideeks. Lisaks pigistavad armukesed üsna kalleid
"kingitusi" välja. Mehel on juba rahalised probleemid ning hakkab laostuma, omandatud orgiatepidamist ta siiski ei lõpeta.
Küsimus: kas ja kes on sõltlased?
Kindlasti on sõltuvuses kolmandas näites toodud mees, ta ei suuda naistest ja seksist loobuda isegi mitte seetõttu, et on ise rahaliselt laostumas.
Esimeses näites toodud juhtumit ei saa nüüd küll sõltuvuseks lugeda... hõõgveini joomine sellistel puhkudel on sama loomulik kui aspiriini võtmine.
Raskem on nüüd öelda teise juhtumi kohta. Nagu öeldud, mängib mees maha 75% oma palgast. Kui palk oleks väiksem, ütleme 10K, siis võiks seda täiesti
sõltuvuseks lugeda, sest alles jääv 2,5K ei ole kindlasti mitte piisav edukalt ära elamiseks. See tähendab, et ta kulutab raha hasartmängudele oma
muude hüvede (toit, maksud jms) arvelt. Kuid näites oli toodud palgaks 100K, millest peale mahamängimist allesjääv osa on 25K, mis on minu arvates
piisav, et mitte loobuda ka muudest lõbudest ning vajadustest. See teebki vastamise keeruliseks. Ütleme, kui tol mehel oleks majaehitamine samal ajal
pooleli, võiks seda sõltuvuseks nimetada, praegu jääb ta sellegipoolest kuhugi sõltuvuse ning meelelahutuse eest tasumise vahepeale.
Just analoogset tõlgendust ma nende 3 näite puhul mõtlesingi. Vahel sõltub liigitus asjaoludest. Jah, elu on sellest vaatevinklist vahel üsna
keeruline....
Seega ega vist kindlat määratlust ei olegi reaalses elus igale konkreetsele juhule....
Ma siiski leian, et inimene kes ei saa päevagi ilma alkota olla või päevagi ilma nakotsita olla, on siiski sõltuvuses ja haige. Kui inimesel hommikul
ärgates vasardab peas, kust ma küll uue pudeli saaks või kust uue toosi saan ja muid mõtteid sinna vahele eriti ei mahu, siis on inimene sõltuvuses ja
haige, ning vajab ravi. Paraku paljud nendest inimestest ise ei saa aru, et nad ei rabele ise üksinda sellest olukorrast välja. Nende tüüpiline ütlus
on..."eh...mis sõltuvus, kui ei taha ei joo, iga kell võin maha jätta...aga mulle lihtsalt meeldib" . See inimene ise ei saa aru, et ta ei saa midagi
maha jätta ja ta on haige ja sõltuvuses.
Aga ka roberti jutus oli tõetera sees, kui oled ka saanud lahti narko või alko sõltuvusest, siis tegelikult jääb see saatma sind terve elu. Üks lonks
või üks toos ja sa oled jälle omadega sees. Tean, et üks mees käis ravil ja tugigruppides ja ei joonud 13 aastat tilkagi, paar napsu ja ta oli jälle
omadega sees. Nüüdseks on ilma olla suutnud jälle 3 kuud, aga seda ainult pere toel ja grupi abiga.
Niisis vajavad siiski sõltuvuses ja haiged inimesed abi, kuigi nad võivad väga kergelt sellele teele ka tagasi sattuda.
Tsitaat:
Algne postitaja: etc
penelope.. Ull_Miis...
nu see on see kambavaim, et kui teised teevad siis teen mina ka...muidumingiks nohikuks peetaks või miskit... a see sõtlub kõik sõpradest... mul ntx koolis kõik klassivennad suitsetasid aga mina ei hakanud... samas ei öelnud keegi mulle miskit halavsti kah... pigem öeldi et tappa saan kui suitsetama hakkan![]()
sinu matused
<<-- ka kiiruse sõltlane...ei saa öösel magada ka kui päeval millegiga ei kihutaks
arvan et kõigil on mingi sõltuvus miski asja peale...see näitabki iseloomu jne
Sõltuvus on haigus.
Kasiinod see on kõige hullem näide.

Tsitaat:
Algne postitaja: etc
pole ise süüdi kui tarbivad alkohoili ja süstivad end? Kes siis süüdi on kui mitte nemad? Sunnib keegi neid seda tegema? Ise on süüdi, etnad neid tarbima hakkasid ja enam sõltuvusest lahti ei saa.
Tsitaat:
Algne postitaja: grim reefer
Sõltuvus on haigus.
Kasiinod see on kõige hullem näide.
![]()
kui inimene pole terve, siis on ta järelikult haige , on ju nii? aga kas sõltlane on terve? ei ole- kasvõi juba mitte ainult selle pärast, et ta nimetust "sõltlane" kannab vaid selle pärast, et tema tervis on tema sõltuvuse tõttu rikitud ja korrast ära. ja riik peax neid nagu kõiki teisigi haigeid toetama, et nad tervex saaxid. aga see on nende oma süü ju- ütlete teie? okk, aga kas see et inimene ntx külmetushaiguse endale saab pole tema oma süü?- käib siis ilmale mittevastavalt riides ja ei karasta ennast profülaktika tarbex! ja ausõna, sõltuvusest ju tunduvalt raskem üle saada kui paljudest muudest haigustest mille puhul haigekassalt toetust saame.. mingi teise teema all keegi tõi näite, mis minu arust sobib hästi ka siia, et kui miski kipub viltu vajuma, siis tuleb seda toetada, sest muidu vajubki ..
Tsitaat:
Algne postitaja: julychill
... ta nimetust "sõltlane" kannab vaid selle pärast, et tema tervis on tema sõltuvuse tõttu rikitud ja korrast ära. ja riik peax neid nagu kõiki teisigi haigeid toetama, et nad tervex saaxid....see et inimene ntx külmetushaiguse endale saab pole tema oma süü?- käib siis ilmale mittevastavalt riides ja ei karasta ennast profülaktika tarbex!...
Mina isklikult ei oleks nõus maksma omast taskust kellegi teise ravi eest, mida ta tegelikult ei taha!
Siinkohal pean silmas narkomaane. Sest nad kõik ei ole tegelikult psüühiliselt nii tugevad, et ainest loobuda .. ja kas ei ole siis nende ravi eest
maksmine põhjatu .. neile meeldb see tunne, mille nad narkost saavad .. see kadumine reaalsusest enda poolt kehtestatud reeglitega maailma!
Olen nõus ühe võimaluse andmisega aga kõigel on piir .. kaua saab poputada kedagi, kes hingega asja juures ei ole ..
Tsitaat:
Algne postitaja: julychill
ja riik peax neid nagu kõiki teisigi haigeid toetama, et nad tervex saaxid. aga see on nende oma süü ju- ütlete teie? okk, aga kas see et inimene ntx külmetushaiguse endale saab pole tema oma süü?- käib siis ilmale mittevastavalt riides ja ei karasta ennast profülaktika tarbex! ja ausõna, sõltuvusest ju tunduvalt raskem üle saada kui paljudest muudest haigustest mille puhul haigekassalt toetust saame..
sõltlased võtavad ainult esimest korda enamsti vabatahtlikult, ja tihtipeale teadmata kaasnevatest ohtudest... aga edaspidi ei allu enam iseenda kontrollile ja vajavad abi, kasvõi sellex, et keaagi neil käed-jalad kinni seox, et enam ei saax võtta..
Niiimodinaamodi.. nyid naca seda teemat puudutavat juttu teaduslikust aspektist:
Müüdid narkomaaniast: “see pole haigus” -tegelikult kinnitab kaasaegne meditsiin, et see on just nimelt haigus, mille korral tekib füsioloogiline
sõltuvus narkootilisest ainest. Sõltuvus tekib biokeemilisel tasandil, siseelundite talitus läheb paigast ära, saabub füüsiline ja psüühiline
kurnatus. Vastupidiselt levinud arvamusele võib see juhtuda ka väga tugeva tahtejõuga inimesega. Kes kord süstlanarkomaaniks saanud, seda enam
isikuomadused ei päästa. Asi on selles, et kui narkomaani organism ei saa uimastit, on hmöostaas(kõigi elundite talitusex vajalik organismi
sisekeskkonna püsivus) häiritud. Selle juurde käib nn murdumine (äärmiselt valulikud füüs. aistingud, hingamise, südametegevuse ja aju verevarustuse
häired). Seda on väga raske taluda. Sellepärast tulex narkootikumidest loobuda iseseisvalt enne sõltuvuse tekkimist. Sõltuvuse tekkimise hetke
tabamine on aga peaaegu võimatu. Kui aga sõltuvus on juba tekkinud tuleb pöörduda spetsialistide abi järele, väljavaaade sellest omal jõul jagu saada
on peaaegu olematu.
Kas arvate ikkaveel, et see pole haigus?
Kõik oleneb sellest, millest sa sõltuv oled. Ma arvan, et, kui on sõltuvus suitsust ei tohiks see haigus olla, siis oleks 50% maailmast haiged aga sõltuvus kuritegudest on küll haigus...
Kui inimene ise pöördub abi saama oma sõltuvusest lahti saamisex, siis leian et riik peax teda toetama... pole ju igal abiotsijal oma taskust
vajaminevaid summasid võtta... mis riik see olex, kes oma kodanikel lihtsalt surra laseb... muidugi on sõltlasel endal suur süü sellisesse seisundisse
jõudmises, kuid mis lootus tal üldse paraneda on, kui keegi ei toeta ega aita?
Maxud on ja jäävad nii või naa... ning üxikisikul nendest laekuvate summade kasutamise kohta suurt midagi kaasa rääkida ei ole...
Tsitaat:
Algne postitaja: pirka
Tsitaat:
Algne postitaja: julychill
ja riik peax neid nagu kõiki teisigi haigeid toetama, et nad tervex saaxid. aga see on nende oma süü ju- ütlete teie? okk, aga kas see et inimene ntx külmetushaiguse endale saab pole tema oma süü?- käib siis ilmale mittevastavalt riides ja ei karasta ennast profülaktika tarbex! ja ausõna, sõltuvusest ju tunduvalt raskem üle saada kui paljudest muudest haigustest mille puhul haigekassalt toetust saame..
Need ikka väga erinevad asjad, kas inimene nakatub külmetuhaigusesse või ise omale nõela sisse torkab... või kas või kasiino uksest sisse astub ning end lagedaks mängib....
Neid ei saa ühele tasandile asetada.
Haigekassa ei suuda praegugi omadega toime tulla, lastel eriarstidele meeletud järjekorrad, ja siis veel tulevad need ka haigekassa ülalpidamisele, kes ise end mürgitavad...
Sõltuvus on haigus ja mida vähem seda suudetakse tunnistada, seda suurem haigus see on.
Sõltuvus on haigus tõepoolest, aga selle haiguse ravi ei tule riigi kulul finantseerida. Igasugust sõltuvust ravib ainult üks asi: tahtejõud. Riigil aga ei ole võimu inimese tahte üle.
igasugune sõltuvus on haigus. sõltuvus võib tekkida ja süveneda mitmetel arinevatel põhjustel ja/või nende kokkulengemisel, kuid haigus on ikkagi.
haigus, kui sõltuvus alkoholist, hasartmängudest, narkots ja kõik muu selline kole asi.
kõik, mis täielikku võõrutamist vajavad
mina olen arvutisõltlane. kahtlemata on see haigus, kuid ma otsin elle vastu ka abi, sest keskkooli lõpetamisega on probleeme... mina maksumaksja õnneks enda raviks raha ei raiska. narkosõltalasi (loe herosõltalsi) ma ei salli. nad raiskavad miljoneid maksumaksja kroone, et ennast ravida, kuigi on teda, et heroiinisõltuvust ei ole võimalik ravida... mina avan, et herosõltlaed (eriti need, kes on HIV viirusekandjad) tuleks kohapeal mah lasta...
Sõltuvus tuleb ikka inimese enda peast. Ja kui inimene ikka midagi väga usub siis olen näinud et see toimib ka, nagu hüpnoos..
kohvijoomist ma enda puhul sõltuvuseks ei pea
jah, ta meeldib mulle, hommik algab temaga jne, aga selle kätte veel ära ei sure, kui ei saa
samas narkots, joomine, kasiinod on sõltuvus, selle nimel tehakse kõik, et oma ports kätte vist saada
samas on sõltuvad oma ekstreemsetest spordialadest ekstremistid ka, neid hukka mõista ju ei saa
kui neil hea on olla seal maa ja taeva vahel, kus iganes
peaasi, et omal vastutusel
Näide 1 :-)
koolipõlves parema sõbrannaga tegime "katse" oma piiride (vaba tahte) tundmiseks - hakkasime suitsetama. Südamest. Oli Rumba ja Leegi aeg.
Paari kuuga saime niikaugele, et kulus umbes poolteist pakki päevas. Naudingu saime selgeks - see algas juba suitsupaki (või laenatud sigareti
olemasolust). Siis tuli meie katses see vaba tahte koht - tänasest lõpetame (inimene on ju iseenda peremees!) . Mina olen nüüd 20 aastat ilma, tema 20
aastat suitsetaja.
Näide 2:
Hea perekonnatuttav, mees, keskeas, ei joo, ei suitseta, töökate kätega, ... astus sisse kasiinosse kui need Tallinnasse ilmnesid alles - vististi
vähem kui 10 aastat tagasi. Peret tal pole, seiklusi ka elus vähe, ilmselt väike adrenaliin - äkki võidan!
Sealt alates kogu raha - palgad, toetused, sõbrad-sugulased, sponsorid - kõik sinna.
Oleks küsimus ainult rahas, poleks asi ju kuigi hull - oma asi, mis inimene teeb. Hullud on hoopis tagajärjed - mida hakkab inimene tegema siis kui
tal enam tööd pole, korterit pole, söögiraha pole, tervist pole.
Kui on ainult üks näriv vajadus iga kord kui minimaalne rahasumma laekub, minna sellega lähimasse kasiinosse. Kui siis kui mistahes raha taskus, on
võimatu käia mööda linna, sest igal nurgal on mõni kutsuvalt tuledes vilklev kasiino...Kui jääb ainult üks kinnismõte - "Ükskord ma teen teile
kõik tagasi! Vot tulen ja võidan jackpoti! Ja siis ma lõpetan päevapealt...."
Ja mis jääb inimesest järele kui kogu raha taas läinud. Raev, tapmiseni küündiv viha, kõnevõimetus, enesehaletsus, enesetapumõtted, kõikvõimalikud
haigusnähud - mida taandab ainult füüsiline nõrkus.
Näide 3:
Armusin internetti. Mängisin seal piljardit, omasin paralleelset (paremat) elu seksi, suhete ja kõige muu juurde kuuluvaga. Töö jäi ripakile, pere
hooletusse, aastaajad vahetusid ilma, et oleks arugi saanud.
Raha sai otsa :-)
Reaalne elu tundus mõtetu ja jama.
Käed värisesid kui internet maas oli.
Näide 4:
Mees, 34, edukas, hea väljanägemisega, füüsiliselt heas vormis, abielus :-)
Peab saama kõrvalt, hoolimata sellest, et ka naine on igati ok. Mees ei saa rahu kui vähemalt kolm korda nädalas "autoaknad higised" pole.
Üks osa temas on truu ja ta ei taha oma naisele haiget teha, aga pelgalt see teadmine, et ta on tõesti kõva mees sel alal - et ta suudab viia iga
naise arukaotuseni kui vaid tahab - annab teatud erlise rahulduse.
Mõtlesin lihtsalt, et olgu sõltuvus milline tahes, iseenda peremees sa enam pole.
Tean, mis tähendab kui sulle ulatatakse õlekõrs, sõbra käsi, alternatiivne eluviis, uus maailmavaade vms.
Midagi sellist on vist ka sõltuvushaigete ravi? Aidata inimesel taas iseenda peremeheks saada. Võõrduda sellest, mis sind hukatuseni on viinud.
Ühiskond on tervik - meil pole võimalik tegeleda ainult meile meeldiva osaga probleemidest - laste juurdekasvu soosimise, vanurite või
vähekindlustatud gruppide sotsiaaltoetustega vms. Ühe sõltuvushaige traagika on tavaliselt väga mitmete lähedaste traagika lisaks.
Pean nüüd ausalt tunnistama, et...olen olnud tõsises sõltuvuses, teistest inimestest, nende arvamistest just.
Suhtlemisvajadus, meeldimise soov oli nii suur, et see muutus juba tugevaks harjumuseks.
Ka sellest välja tulemiseks pidin end ise aitama, mitte keegi teine mind sealt välja ei tõmbanud.
Sõltuvus, ükskõik milline, on meeleheitel olemine...sa olen nii sees, et...selle sügava augu servad ka ei paista
Kuid mis on siiski sõltuvus ? Arvan, et üks sügav harjumus, milleta kuidagi olla ei saa...ei kujuta elu enam selleta ette...
Kasiinod, meeletud kogused alkoholi, meelemürke...
Sõltuvusest on võimalik vabaneda, tunnistades endale-mul ON PROBLEEM. Ja MA SAAN end AIDATA, kui tahan.
Eelkõige aitab just eneseusk, usk endasse, oma võimetesse, ka kõige lootusetumates olukordades.
Usun, et ON võimalik end ise aidata.
Esimesed sammud tervenemiseni--
1.Probleemi teadvustamine endale
2.Tee, mis toob su sealt välja, pikkamööda, järk-järgult, koos käänakute ja üle kivide-kändude ületamisega.
Minu arvates on sõltuvus haigus, lihtsalt pisut teistsugune ja vajab ka pisut erinevat ravi ning patsiendid on ümritsevale ohtlikumad.
kohvisõltuvus küll haigus ei ole aga näitex narkotsi ja alkoholi sõltvus küll on ja ma arvan, et riik saab selliste heax vähe teha, nad peavad ise aru saama oma sõltuvusest
haigus..ja sõltuvalt sellest,milles see väljendub,avaldub ka selle patoloogiline ohtlikus nii haigele ,kui ka ühiskonnale.
haigus, ainult minu meelest ise endale tekitatud haigus.
Mingil määral kindlasti haigus...
Psüühiline sõltuvus küll. Ja suuremal või vähemal määral on see ravimatu haigus.
Kui inimene ise enam nende sõltuvustega omal jõul hakkama ei saa, siis on kindlasti tegemist haigusega, mida tuleb ravida.
Ja kui õiget ravi õigel ajal ei saada, siis või see inimesele kurvalt lõppeda. Nii paljud elud on sõltuvuste pärast hukka läinud
Kohe valus on selliseid inimesi vaadata, eriti kui oma tuttavatel või kallitel inimestel peaks selline haigus olema küljes...