
Kellel on veel sellega kokkupuudet olnud?
Minul läks igatahes sellega täna "õnneks", et sain punkti kirja.
Õigem oleks vist siiski öelda, et too elukas sai punkti kirja. 
Pidasin 4. oktoobril maha duelli mind rünnanud kesk-aasia lambakoeraga. Tulemus:
Koera jätsin terveks (kuigi suur isu oli tal selgroog murda..
) ja andsin ta üle peremehele.
Mina: 14 õmblust näole ja 2 käele armid ilmselt igaveseks...
Koeraomanik: 1600 eeku trahvi... 
Ei ole ette tulnud, vastasel juhul oleksin koera kaela kõhklematult kahekorra keeranud. Kasvõi hiljem üles otsinud ja autoga üle sõitnud.
marga22, ka siis kui tegu sugulase (sõbra, tuttava) koeraga? Kes muidu on sõbralik, aga ükskord võtab ja hammustab nii et veri taga.
Minuga on 2x nii juhtunud. Ükskord lapsepõlves, teist korda ca 6-7 aasta eest. Mõlemal korral hammustas koer, keda eelnevalt silitasin, mu käe
veriseks.
On juhtunud. Ette hoiatamata keset tühja tänavat, selja tagant. Õnneks oli koer tilluke ja suuremat häda mu sääremarjale ei teinud. Koera vastu viha
ei pea.
Samas nt olen kõiki külalisi hoiatanud, et nad mu peni silitama ei kipuks, kuna talle võõraste isikute intiimsused ei meeldi. Ja ikka leidub
kodanikke, kes hoiatust millekski ei pea ja siis pahandavad, kui koer hoiatavalt hambaid välgutab.
Ei mõista hukka ühtegi koera aga hooletuid peremehi küll 
Olen mõned korrad naksata saanud aga ma üldiselt naksamisele ei reageeri, sest koer tunnetab hirmu ja kui rapsima hakata... Üks mu sõbranna ema ütles,
et ta pole veel kedagi näinud, kes koera hammustamisele nii rahulikult reageerib
Aga noh, küllap ma siis enam nii rahulik ei oleks kui mind kohe
veristama tullakse.
Lisan siis juurde pisikese kirjelduse selle kohta, mis minuga eile juhtus.
Nimelt kutsus üks tuttav mind appi keskkütte katelt keldrisse vinnama. Tegime töö ära ja tagasi välja tulles sattusin mina esimeseks, kes uksest
välja astus. Samas kohe ukse kõrval oli too armas kutsu, kes pikemalt jokutamata hambad mulle kintsu lõi. Ta isegi ei haugatanud ega urisenud. Algul
ei saanud nagu miskit aru, et ehmatasin ainult natuke ja tundsin, et see koht kergelt kipitab. Aga kui koju jõudes püksisäär punase tooni omandas,
siis jõudis alles kohale, et tegu ei olegi paljalt kriimustusega.
Igatahes on nüüd kintsu peal kaks sügavat kihva auku ja käia on ebameeldiv.
Kirjeldatud juhtum on ilmselt kahetsusväärne tegematajätmine katla/koera omaniku poolt...
Koer valvab oma territooriumi, kust äkki ja endale üllatuseks võõra avastas. Kuna astusid välja esimesena, ei saanud koer ka kontrollida peremehe
suhet sinusse ning ründas - sinu peletamiseks, mitte tapmiseks - sind reide.
See et sina sellise peletusründega harjunud ei ole, võis koerale uudiseks olla - koerte endi hulgas on see tavaline. Põhjus et ta ründas haukumata oli
sinu aktiivne liikumine - kui koer oleks sind avastanud paigaletardununa, oleks ta ilmselt haukumise ja urinaga alustanud, nüüd aga polnud selleks
enam aega...
Lase peremehel endale korralikult välja teha... koera peale ära aga viha pea, ta tegi enda arust kõik õieti...
Koer oli ikka süstitud? Oleks paganama narr hiljem (kui juba on hilja) avastada mõnda surmatõbe. On uskumatu, kui kergesti levivad igasugused haigused
kasvõi näriliste või mõne näljase varese kaudu, kes koera toidukaussi või lohakil konti nokib.
Ole ettevaatlik.
Ise olen ka hammustada saanud, küll kaukaasia lambakoera käest, küll teiste käest. Õnneks olen siiani suurema rappimiseta pääsenud.
on küll mitu korda rünnatud, kuid otseselt hammustada pole saanud. minu koer on küll hammustanud, ükskord öösel üle aia roninud joodikuid, kes nõudsid et ma neid autoga kuhugi viiks ja teine kord samal põhjusel tulnud naabri purjus sulast.
Nojah...teada tuntud tõde, et sisse lastakse kergemini, kui välja(äkki viid midagi kaasa). Ja kui sa paistsid üksi tagasi tulevat, peale peremehega
lahkumist...
Minugi koer ei salli võõrastelt kohe intiimset lähenemist....Peale ülenuusutamist käib veel hulk aega kannul ja jälgib, mis teed.
Üldiselt peremehed peaks omad tigedad kutsud kinni hoidma ja samas võõraid koeri ärgu kiputagu ka katsuma ja narrima. Kõikse targem peab ikka inimene
olema..
olen 2 korda hammustatud saanud... vastik asi,kohe mitte ei taha paraneda... ja ega need koerad tavaliselt ei hoiata kui purema tulevad....
Tsitaat:
Algne postitaja: habe
..koera peale ära aga viha pea, ta tegi enda arust kõik õieti...
Ei ole sellist juhtumit olnud, et koer mind ründaks.
Saan loomadega üldiselt hästi läbi, eriti koertega.
Eks mind on üksjagu hoiatatud "tigedate" koerte eest, aga see pole mind reeglina häirinud ja ikka koerale lähenenud, silitanud ja kenasti
rääkinud. Pole ükski kallale tulnud.
Eks koer tunneb ikka koera ära, võibolla sellepärast nad mind ei ründagi.
Loom ründab ikka siis, kui on mingi põhjus. Lihtsalt niisama ta kallale ei tule.
tegelikult mõned koerad ründavad ikka niisama ka, on üsna palju haige psühhikaga koeri ja need on üsna ettearvamatud. enamasti siiski tuleb teada mis võib koeri ründama panna ja sellest hoiduda.
oih..., lapsepõlves sain kahe koera käest hammustada: 1. teises klassis hommikul kooli minnes ründas mind minust suurem dogi ja hammustas kätte. verd küll ei tulnud, aga paraja ¹oki sain küll ja kusjuures omanik oli paari meetri kaugusel ja ütles mu isale pärast, et tüdruk ehmatas niisama ja hakkas karjuma, koer oli temast mitme meetri kaugusel. ja huvitav mispärast mul olid käel siis hambajäljed? a ma loll läksin kooli edasi.; 2. nii 6-s klassis, jällegist nendesamuste inimeste maja juurest mööda minnes jooksis aiast välja nende teine dogi, kes kargas mulle kõrri, õnneks jõudsin viimasel hetkel pea õlgade vahele tõmmata ja ta sai kõigest õlast kinni. seekord oli perenaine juures, aga ega tema ka ei hakanud vabandama. kokkuvõttes sain ma 10 aasta pikkuse ¹oki osaliseks, mis väljendus ka kõige pisemate nuustikute kartmises. hetkel olen enamvähen sellest üle saanud, aga ettevaatlik olen igaljuhul.
märkimisväärselt pole pureda saanud aga tean üht tütarlast, kelle näo koer igaveseks rikkus.
kunagi, kui ma vähe sportlikum tüdrik ollin, juhtus kah üx väike äpardus, kus sain kutsalt pureda
...dressid jäid tervex aga jalas oli lausa
suur auk
asi löödi isegi suure kella külge, lausa lehes oli, et koeraomanikele südametunnistusele koputada aga kuna ma eestist vahepeal lahkuma pidin, siis jäi
kohtu case katki...
Mulle tuli ka koer kunagi kallale. Siis kui veel nooruk olin.
Kuulsin et keegi jookseb ja ähib selja taga. Vaatasin ja ennäe... kuri koer tormab minu poole. Mind päästis kiire löök jalaga. Koer lõrises ja üritas
veel kord aga peale teist korda andis alla. Ei tea miks ta tahtis kallale hüpata. Nägu oli tal küll selline et nüüd murrab maha.
Kas vastab tõele, et korralik koera hammustus halvab lihase? Või kehtib see iga võõrkeha kohta, mis ihusse tungib?
Huvitav väide , aga kinnitada küll ei oska. Just viimase case kogemustest võin kinnitada, et valu ma ründe ajal praktiliselt ei tundnud ja sügav
lihasehaav ei takistanud lihase tegevust. Pime õnn säästis arterit, samuti ka nina ja silmi...
Kahjustuste kogu-ulatus oli mulle suur tagant järele suur üllatus, sest verejooksule ei pööranud ma tähelepanu (oletades pindmisi haavu), valu ei
tundnud ja kõik lihased toimisid...
mina esimesel korral kohe duubeldasin. noorena üks must peletis lõi lambist kihvad kätte. ma muidugi pahane ja siis tuli omanik (sama noor kui
mina
), tegi hästi tõsist nägu, noomis koera ning ütles siis, et too sai aru. andku ma talle uuesti käsi, mida too siis lakub leppimise märgiks.
arvatagu ära, kas ma sain esimesele kihvareale väikese nihkega teise juurde
pärast seda on vaid kergeid näksimisi olnud.
nähes kamraadi tehtud pilti ühel tallinna haljasalal kasvavast (?!) puust tuli tõsine viha ja hirm peale. vaeseke oli kuni keskmise mehe pikkuseni
koorest puhtaks puretud
ja see pidavat peris mitme koeraomaniku "hobi" olema- puude peal koerte murdjaks õpetamine
annaks
kõigevägevam, et söuksed koerad kunagi lahti ei pääseks ja omanikud mõistusele tuleksid!
Ha ha ha !! Koera, kes mind õnnistas, treenivad mu naabrid võitluskoeraks, püüdes teda Moskvasse müüa... 
Viimati sain pureda siis kui väike piiga olin veel .. 1 korra kätte ja 1 korra kintsu .. üldiselt mind koerad armastavad ega kipu eriti ligi ja eks ma ise hoian kah võõrastest kutsadest eemale .. no a samas ega kunagi ei tea, kust või millal see laks võib tulla ja koer mul turjas kinni ongi .. need omanikud on ikka eridebiilid vahest ..
Lapsena olen korra kannast nähvata saanud, aga mitte midagi tõsist.
Muidu, ei, ei ole hammustada saanud. Kuigi hiljem sulaselgete lollustena paistvate asjadega olen hakkama saanud küll. Näiteks võtnud kahe palja käega
minu buldogit ründaval bokseril kaela ümbert kinni (mitte kägistanud, pigem kaissu) ja ta eemale tõmmanud. Endal nägu hammaste ligi. Bokseri peremees
vaatas mind nagu hullu ja mulle endale jõudis ka kohale, et nii ju ei tehta. Bokser mind ei rünnanud, ju ta leidis ka, et hullule ei tohi viga teha.
Samas, mingitel minu jaoks arusaamatutel põhjustel olen ma viimasel ajal mõningaid koeri kartma hakanud. Miks, ei tea. Võibolla kannan mingeid veidi
valesid riideid, saan kuidagi aru, et koerale ma ei meeldi ja hakkangi kartma. Kui ma sellest üle ei saa, siis küllap ootavad mindki kusagil hambad.
Olen samuti lapsepõlves hulkuva koera käest kannast naksata saanud ning ilmselt just seetõttu kardan hulkuvaid koeri.
Üldiselt võõraid koeri paitama ei lähe ja võimalikult kaugelt möödun neist, sest loom on ju loom..
Õnneks ei ole veel hammustada saanud..
Kah väiksena...Üks suur segavereline krants (ketis kusjuures). Uskusin teisi, kes ütlesid, et "lähme jookseme ruttu ta eest läbi, ta magab ja ei
pane tähele". Ei pannud ta jah
Kohe kihvad säärde ja lõikekihv kohe nii sügavale et lausa väike auk oli jalas.
Aga suuri (ega väikseid) koeri ma siiski ei karda, kuid ettevaatlik olen küll
minu vanem tütar sai koera käest naksata kätte, see juhtus 3-4 aastat tagasi kui me maal olime, siis oli meil koer nimega Semu (tavaline hundikoera
suurune maakrants), kes ainult mind hoidis, mina võisin temaga kõike teha: lükata, sabast sikutada, isegi mu ema peale urises( kuigi ema just andis
talle süüa) vahel.Semule meeldis hirmsasti mulle sülle pugeda, ükskord kui ma trepi peal istusin tahtis Semu mulle jälle sülle pugeda ja siis plika
arvaski et teeks koerale pai ja koer kohe kätte, õnneks oli plikal jope all paks kampsun ja suuremat häda ei juhtunud peale ehmatuse.nii et jah ei või
iial teada, mida koer mõtleb või arvab - antud juhul arvan, et koer vist mõtles et plikal kurjad kavatsused minuga.
mõned nädalad hiljem, kui paar tuttavat maale tulid, siis juba teadsin hoiatada, et ärge te minu lähedale tulge, kui koer juures.tuttavad muidugi ei
uskunud ja üks siis hakkas mu juurde tulema ja Semu kohe tema käe juurde ja urisema, ise veel vaatas mu poole, et mida ma teen.ma muidugi kutsusin
koera ära ja tuttaval soovitasin eemale minna.
koer kusjuures polnud mingit õpet ega kodust kaitsmisekursust saanud.
üks kord ja see oli veel haukuv koer, väike siuke
pures ikka korralikult tüki välja nii,et tuli õmmelda
Oh neid on mõni olnud
Enda koer maal hammustas huulde , kuna tahtsin talt palli ära võtta hammaste vahelt
Siis mingi lambi koer keda paitasin hammustas kätte
Maal teine koer hüppas randmesse , kui veel väga väike olin .
Ja kõige hullem, mis juhtunud on see , et koer hammustas sealt , kus mehel kõige valusam . Peenise alt pikk haav ja üks kihv läks kintsu . Õnneks
midagi hullu ei juhtunud , aga koerte vastu on sellest ajast saadik hirm .
Kui väike olin, sain ikka mitmeid kordi naabri suure koera käest hammustada.....
Lõpuks hakkasin suure ringiga teist teed pidi koju minema....sealt sain kaasa meeletu koerahirmu, mis pole siiani veel päriselt üle läinud....
Maal hulkuvate koertega on paar korda intsident toimunud.Hammustamiseni pole jõutud,siiani olnud oma veenmismeetoditega kiirem.
Tsitaat:
Algne postitaja: traxic
Õigem oleks vist siiski öelda, et too elukas sai punkti kirja.![]()
?
no ikka ikka, mis seal salata, saabus tõesti ka see moment, kui tekkis tahtmine vastu hammustada.. 
minul ka selline kurb kogemus kutseka ajast.keku tunnis läksin 5 km jooksma ja eemalt nägin lähenevat 4 koera.ja kuna väiksena oli öpetatud mind
sellisel juhul paigale jääma siis nii ma seal seisin.aga need koerad hyppasid mulle ikkagi kallale ja tykk tegu oli et neid eemale saada kui mölemalt
poolt 2 koera sind ryndavad.löpuks tömbasid nad eemale ja nii ma koperdasin kuidagi kooli tagasi kus öpetaja mind kohe haigla viis .löpuks oli nii et
dressid räbalateks ja mölema jalapeal hulgi haavasid millest 2 suuremat ka tuli kinni ömmelda.asi läks muidugi politseisse,ja omanikule tehti ka
trahvi ja kästi koerad ketti panna,ja mulle maksid nad 100 eek-u valuraha ja sedagi pidasid nad suureks summaks.ajas ikka närvi kyll sest selle raha
eest ei saanud ma endale uusi dressegi.

õnneks pole minuga seda veel juhtunud ja loodan, et ei juhtu ka
Suur njufa ja rotveileri segu krants , muidu sõbralik, tegi eile 24.02- seda mida talt paluti....
Ehk siis mõtlesin, et kui sa mind nüüd hammustad , siis on mul õige hetk saun tühjaks teha kutsumata külalistest. ja nii läkski , koer oli üksi õue
jäetud, tulin kiirel sammul sauna , - naksaski ja mul põhjust lärmiks. Tegemist ühe küla saunaga kus mina käin seal elavaid inimesi aitamas, nii
materjaalselt kui nõuga. Kuid mingil hetkel ilmub sinna mingi kamp joodikuid. Need tulevad vanast harjumusest ja nende poolt kaasa võetud koera
hammustus oli tööriist ja ettekääne õigluse jalule seadmiseks.
mu tuttaval oli koer emane pisike karvanähvits üli inetu emane...2 kihva suust väljas...kole 'koer..ta oli juba pojast saati kasvatatud
agresiivseks..ja ükskord ta hammustas nii mu jalast et oleksin valust lolliks läinud suur arm siiani jalal..jube...
Ka väiksed koerad on ohtlikud....ja vahel isegi rohkem kui suured
Mis selle teema point on?!?
See on alati inimese süü, kui koer hammustab. Kas siis omaniku, kes ei ole osanud koera õigesti kasvatada või hammustatava, kes koera provotseerib.
Mind ennast pole veel kunagi hammustatud, kuid arvestades minu eriala, ega need hammustused tulemata jää...
,,,olen saanud hammustada 
normaalselt koeralt ma pole hammustada saanud, alati olen nendega kokkuleppele jõudnud, et mulle ei maksa haiget teha kui ise ei taha saada, 
st. seda, et ma lihtsalt suudan hoida ära hirmuhormooni levimise, kuni koer seda ei haista, siis ka hammustust ei tule, siit soovitus jääda
potensiaalsest purejast nii, et tuul on koera poolt.
Aga kunagi kohtusin Narvas nii pisikese peniga kes mahtus suurde pokaali istuma, nö, minu peopesale( mingi hirmkallis ja eritõuline) ja mina tobu
tahtsin teda esimese 5 min. jooksul silitada, välgu kiirusel rippus see "inimsööja" mu näpu otsas ega lasknud enne lahti kui kiirabi õde ja
arst ta lõuad lahti kangutasid, nimelt oli ta mu 1. näpu küünest enda nõelad läbi löönud - uhh! kui jube oli
Tsitaat:
Algne postitaja: maritv
Mis selle teema point on?!?
See on alati inimese süü, kui koer hammustab. Kas siis omaniku, kes ei ole osanud koera õigesti kasvatada või hammustatava, kes koera provotseerib.
Mnjah, see on küll õige, et koerte iseloomud on erinevad. Ja koera võttes tuleks alati arvesse võtta, milleks see tõug algselt aretatud on ja millise iseloomuga ta on. Siis ei teki ebameeldivaid üllatusi ja saab koera õigesti kasvatada.
... mind ei ole koer hammustanud,ka mu enda koer mitte!Kui mingi koer peaks mind hammustama,siis luban,et hammustan vastu
!
kuidas linnukoera õigesti kasvatada -hammas verine närib end raudpuurist ka läbi et kana kätte saada


Kuulekust annab talle ikka õpetada ju?
Koer peab teadma, kes on boss!
Ei ole ükski koer hammustanud-koer tunneb koera ära.Aga koer ei ole süüdi,kui ta hammustab,vaid peremees-tema on koera võtnud,siis ka vastutab.
Kui saate koeralt hammustada, siis tasub minna kohe arsti juurest läbi.
Tsitaat:
Algne postitaja: jeena
kuidas linnukoera õigesti kasvatada -hammas verine närib end raudpuurist ka läbi et kana kätte saada![]()
olen küllalt koerte käest pureda saand ja nüüd on tekkinud teatud vastumeelsus kahe tõu vastu üks on kaukaasia lambakoerad ja teine on rotveiler icc
kuna maal elades on ikka koer või paar majapidamises.see et koer ilma põhjuseta ründab võib lugeda vanemate hoolimatuseks laste suhtes. tean omast
käest kuidas armsad vennalapsed vaestkoera kiusavad ja ässitavad
viimati kui maal käisin oleksid kaks taksiplikat mu äärepealt nahkapistnud


alles pikaveenmise ja kahekilo viineri loovutamisega pääsesin tuppa
muidugi olid väikesed minuga üpris sõbralikud 

Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Olen mõned korrad naksata saanud aga ma üldiselt naksamisele ei reageeri, sest koer tunnetab hirmu ja kui rapsima hakata... Üks mu sõbranna ema ütles, et ta pole veel kedagi näinud, kes koera hammustamisele nii rahulikult reageeribAga noh, küllap ma siis enam nii rahulik ei oleks kui mind kohe veristama tullakse.
Kui võimalik mine nõeluma,sest need koera hambajäljed jäävad koledad.
Pead uurima,kas koer oli vaktsineeritud.Lisaks peab sul olema kehtiv teetanusesüst.
Isiklikult oman lapsepõlves saadud vihase hagija hambajälgi (õigemini auke),mis on nagu vaktsineerimisest jäänud arm.
Ära karda küsida koeraomanikult kulutuste eest kompensiatsiooni,mis jala ravimiseks kulus
mind on elus tosiselt yks hundikoer hammustanud. pean tunnistama, et antipaatia oli vastastikkune. oleks kah hammustanud, kui nats paremad hambad
oleks olnud 
Eelkooliajal otsustas üks kena bernhardiin et oleks sobilik mind seljatagant ootamatult rünnata. Kokkuvõttes sain ma kuklasse mõne õmbluse ja selja
peale ka hulga jälgesid. (Siiamaani mõistatuslik, kuidas need lõuad nii lahti läksid kutsul). Muidugi te võite ainult arvata kui kõva häält ma
traumapunktis tegin õmblemise ajal, kuna mul on väga väike valulävi 
oo jaa, mitu korda ühe koera poolt koguni. Töötasin keskkooli ajal suvelvaheajal postiljonina Pärnus mitu aastat ja ühes eramajas minu piirkonnas oli
üks kohutavalt kuri nähvits ning hoolimatu pererahvas kes jätsid pidevalt värava lahti ja nii see vastik väike nähvits ründas mind mitu korda ja lõi
hambad säärde, käisin korra isegi marutaudisüsti tegemas sellepärast sest nende inimestega seal ei olnud võimalik rääkida aga posti pidin ikka neile
viima..
. Sellest ajast saadik pelgan just selliseid väikseid nähvitsaid, suured koerad on mu kogemuse põhjal enamjaolt rahulikud ja sõbralikud.
Viimati sain hammustada nädala eest kui kolm enda emast koera ühele kallale läksid.Tavaliselt olen piisavalt tark,et ilma veeämbrita mitte vahele
astuda,aga situatsioon läks väga kiiresti tõsiseks ja nii tuli väheke enda verd valada...Õnneks jäid käe ja sõrmeluud terveks aga sidumist oli küll.
Vihane olin ka ja osa litasid luuras pool päeva ümber maja põõsastes ,enne kui oma truualamlikkust julgesid kinnitama tulla.Tegelikult oli kogu
situatsioon omaenda viga ja hommikune unise peaga tehtud apsakas -ei mäletanud enam,mis koer kuhu õhtul topitud sai.
Tavalisi,nn.ühekordseid valehaarde hammustusi saan hooaja vältel pideval,aga ei pööra neile erilist tähelepanu.See on justkui haamriga näpu pihta
löömine-lihtsalt tööõnnetus...
loomapsühholoog seletas asja tuuma ära nii, et loomad pelgavad ja ründavad neid inimesi, kes eritavad mingit "võimulõhnainet"
... ja
lapsed pidid seda ka tunnetama alateadlikult
No nii väga lihtsalt ei saa neid asju ka võtta...Pean ausalt tunnistama,et looma (eriti koera) psühhidest ma suurt lugu ei pea!Kunagi võistlesin ühe koerapsühhile spetsialis.treeneriga koos ja nägin selgelt kuidas ta kaotas oma tõsiseltvõetava töökoera üle kontrolli mitte eriti keerulises situatsioonis.Ise muutus punaselapiliseks ja koer vägade ebakindlaks... Ja see ei olnud mitte ainumas kord kui harit inemese ja koera koostöös sellist pilti tulnud näha. Ma tegin kõigest sellest järelduse,et ei oma mõtet 4a. ennast lolliks õppida teemal "kuidas koeri mõjutada" kui ise ei suuda otsustaval hetkel koerajuhtimisele kontsentreeruda...Ja võimulõhnaainest ei ole ma ka suuremat kuulnud.Tean,et koertel on saagi,kaitse ja mis kõige tähtsam-vältimiskäitumine! See viimane eksisteerib ka väga tugeva närvisüsteemiga isastel koertel .Ja võib valmistada nende omanikele ebam.üllatuse.. Ning veel:pelglikku looma on tõsiselt raske inimest ründama panna!Kui mitte just lugeda ründamiseks selja tagant jalst naksamist..
Olen ka elus ükskord koeralt pureda saanud, oma koeralt. Tegelikult olin ka ise süüdi, sest kui ma veel väiksem olin, siis olime sõpradega koera
kiusanud ja alles mitmeid aastaid hiljem maksis kätte.
Näksata olen mitmelt külakoeralt saanud, nüüd ei julge enam tänaval pimedas üksi liikutagi, oleks et kardaks inimkallaletungi, ei, kardan koeri.
Kust tekib mul ka küsimus, kuhu teatada hulkuvast koerast? meil mitu aastat liigub majaümbruses peremeheta, mitte just pisike kutsa, ringi.
Väga jubedad lood siin, kuidas inimesed on koertelt pureda ja hammustada saanud
arusaadav, et suur enamus inimesi koeri kardavad. Õnneks pole
mind ükski koer hammustanud, ega ka lõrisenud mu peale. Mu enda emane 40kg koer ei hammustanud ühtki inimest, kuid riidlevad inimesed talle ei
meeldinud, läks nende vahele urisema, täiesti võõraste kusjuures. Aga ta kuulas mu sõna ja kedagi küll ei rünnanud. Mu lapsepõlv möödus kodus kus oli
saksa lambakoer ja maast-madalast sisendati teadmine et koera, ei enda ega külakoera, ei tohi kiusata ega narrida. Ning ema sõnas, et koer hoiab
meeles ja maksab kätte oma kutsikapõlve kiusajatele.
Sellega ma muidugi ei taha väita, et kõik kes koeralt pureda on saanud, on kuidagi ise süüdi. Ei, mitte tingimata, on ka argu koeri kes ründavad ja
muid kasvatusvigu peremeeste poolt.
Õnneks olen sellistest aukudest enda ihus pääsenud, mida võivad jätta koerte hambad. Ju siis on lihtsalt õnne olnud
Ma vaatan koerale otsa ja ütlen - mina ei puutu sind ja sina ei puutu mind. Ja pole ükski mind hammustanud ka. Ka kõige vihasemad on eemale pööranud.
Mõni uriseb küll veel aga ei puutu. Kui puutuks, murraksin kaela, ja nad saavad sellest aru. Tavaliselt lasen end üle nuhutada ja siis jäävad nad
rahule. Väikestele pitsudele ütlen lihtsalt 'kõtt' ja need kaovad tuhatnelja.
Paar armi siiski on aga see juhtus, kui läksin ükskord kaklevat siga ja koera lahutama, teinekord lihtsalt kahte kaklevat koera. 