Board logo

Koera hammustus
traxic - 16.01.2006 kell 00:23

Kellel on veel sellega kokkupuudet olnud?
Minul läks igatahes sellega täna "õnneks", et sain punkti kirja.
Õigem oleks vist siiski öelda, et too elukas sai punkti kirja.


habe - 16.01.2006 kell 09:30

Pidasin 4. oktoobril maha duelli mind rünnanud kesk-aasia lambakoeraga. Tulemus:
Koera jätsin terveks (kuigi suur isu oli tal selgroog murda.. ) ja andsin ta üle peremehele.
Mina: 14 õmblust näole ja 2 käele armid ilmselt igaveseks...
Koeraomanik: 1600 eeku trahvi...


marga22 - 16.01.2006 kell 09:55

Ei ole ette tulnud, vastasel juhul oleksin koera kaela kõhklematult kahekorra keeranud. Kasvõi hiljem üles otsinud ja autoga üle sõitnud.


viidik - 16.01.2006 kell 10:24

marga22, ka siis kui tegu sugulase (sõbra, tuttava) koeraga? Kes muidu on sõbralik, aga ükskord võtab ja hammustab nii et veri taga.

Minuga on 2x nii juhtunud. Ükskord lapsepõlves, teist korda ca 6-7 aasta eest. Mõlemal korral hammustas koer, keda eelnevalt silitasin, mu käe veriseks.


madu - 16.01.2006 kell 11:02

On juhtunud. Ette hoiatamata keset tühja tänavat, selja tagant. Õnneks oli koer tilluke ja suuremat häda mu sääremarjale ei teinud. Koera vastu viha ei pea.

Samas nt olen kõiki külalisi hoiatanud, et nad mu peni silitama ei kipuks, kuna talle võõraste isikute intiimsused ei meeldi. Ja ikka leidub kodanikke, kes hoiatust millekski ei pea ja siis pahandavad, kui koer hoiatavalt hambaid välgutab.


prints33 - 16.01.2006 kell 11:15

Ei mõista hukka ühtegi koera aga hooletuid peremehi küll


LadyButterfly - 16.01.2006 kell 11:32

Olen mõned korrad naksata saanud aga ma üldiselt naksamisele ei reageeri, sest koer tunnetab hirmu ja kui rapsima hakata... Üks mu sõbranna ema ütles, et ta pole veel kedagi näinud, kes koera hammustamisele nii rahulikult reageerib Aga noh, küllap ma siis enam nii rahulik ei oleks kui mind kohe veristama tullakse.


traxic - 16.01.2006 kell 11:43

Lisan siis juurde pisikese kirjelduse selle kohta, mis minuga eile juhtus.

Nimelt kutsus üks tuttav mind appi keskkütte katelt keldrisse vinnama. Tegime töö ära ja tagasi välja tulles sattusin mina esimeseks, kes uksest välja astus. Samas kohe ukse kõrval oli too armas kutsu, kes pikemalt jokutamata hambad mulle kintsu lõi. Ta isegi ei haugatanud ega urisenud. Algul ei saanud nagu miskit aru, et ehmatasin ainult natuke ja tundsin, et see koht kergelt kipitab. Aga kui koju jõudes püksisäär punase tooni omandas, siis jõudis alles kohale, et tegu ei olegi paljalt kriimustusega.
Igatahes on nüüd kintsu peal kaks sügavat kihva auku ja käia on ebameeldiv.


habe - 16.01.2006 kell 11:52

Kirjeldatud juhtum on ilmselt kahetsusväärne tegematajätmine katla/koera omaniku poolt...
Koer valvab oma territooriumi, kust äkki ja endale üllatuseks võõra avastas. Kuna astusid välja esimesena, ei saanud koer ka kontrollida peremehe suhet sinusse ning ründas - sinu peletamiseks, mitte tapmiseks - sind reide.
See et sina sellise peletusründega harjunud ei ole, võis koerale uudiseks olla - koerte endi hulgas on see tavaline. Põhjus et ta ründas haukumata oli sinu aktiivne liikumine - kui koer oleks sind avastanud paigaletardununa, oleks ta ilmselt haukumise ja urinaga alustanud, nüüd aga polnud selleks enam aega...

Lase peremehel endale korralikult välja teha... koera peale ära aga viha pea, ta tegi enda arust kõik õieti...


Ray - 16.01.2006 kell 11:53

Koer oli ikka süstitud? Oleks paganama narr hiljem (kui juba on hilja) avastada mõnda surmatõbe. On uskumatu, kui kergesti levivad igasugused haigused kasvõi näriliste või mõne näljase varese kaudu, kes koera toidukaussi või lohakil konti nokib.

Ole ettevaatlik.

Ise olen ka hammustada saanud, küll kaukaasia lambakoera käest, küll teiste käest. Õnneks olen siiani suurema rappimiseta pääsenud.


lati - 16.01.2006 kell 11:55

on küll mitu korda rünnatud, kuid otseselt hammustada pole saanud. minu koer on küll hammustanud, ükskord öösel üle aia roninud joodikuid, kes nõudsid et ma neid autoga kuhugi viiks ja teine kord samal põhjusel tulnud naabri purjus sulast.


sinisilm - 16.01.2006 kell 12:02

Nojah...teada tuntud tõde, et sisse lastakse kergemini, kui välja(äkki viid midagi kaasa). Ja kui sa paistsid üksi tagasi tulevat, peale peremehega lahkumist...
Minugi koer ei salli võõrastelt kohe intiimset lähenemist....Peale ülenuusutamist käib veel hulk aega kannul ja jälgib, mis teed.
Üldiselt peremehed peaks omad tigedad kutsud kinni hoidma ja samas võõraid koeri ärgu kiputagu ka katsuma ja narrima. Kõikse targem peab ikka inimene olema..


jaanely - 16.01.2006 kell 12:43

olen 2 korda hammustatud saanud... vastik asi,kohe mitte ei taha paraneda... ja ega need koerad tavaliselt ei hoiata kui purema tulevad....


traxic - 16.01.2006 kell 13:13

Tsitaat:
Algne postitaja: habe
..koera peale ära aga viha pea, ta tegi enda arust kõik õieti...


No koera peale ma viha ei kannagi, kuigi oli üllatav, et ta sedasi käitus, kuna eelmistel kordadel pole temaga mingit probleemi olnud.
Aga eks see oli samas ka asjaolude kokkulangemine, kuna esiteks ei näinud mina teda.. ta oli täpselt pool-lahtise garaazi ukse taga varjus, muidu oleksin arvatavasti ettevaatlikumalt talle lähenenud. Teiseks oli ta ka ketis, mistõttu ei osanud karta, et üldse temaga kokku puutun, kuna enne tundus, et kett ei ulata ukseni.. aga näe, tuli välja, et ulatas..
Õnneks oli too kutsa vähemasti vaktisneeritud.

Igatahes edaspidi olen "peitust mängivate" koertega ettevaatlikum.


Imre - 16.01.2006 kell 13:39

Ei ole sellist juhtumit olnud, et koer mind ründaks.
Saan loomadega üldiselt hästi läbi, eriti koertega.
Eks mind on üksjagu hoiatatud "tigedate" koerte eest, aga see pole mind reeglina häirinud ja ikka koerale lähenenud, silitanud ja kenasti rääkinud. Pole ükski kallale tulnud.
Eks koer tunneb ikka koera ära, võibolla sellepärast nad mind ei ründagi.
Loom ründab ikka siis, kui on mingi põhjus. Lihtsalt niisama ta kallale ei tule.


lati - 16.01.2006 kell 13:46

tegelikult mõned koerad ründavad ikka niisama ka, on üsna palju haige psühhikaga koeri ja need on üsna ettearvamatud. enamasti siiski tuleb teada mis võib koeri ründama panna ja sellest hoiduda.


roswell23 - 16.01.2006 kell 16:20

oih..., lapsepõlves sain kahe koera käest hammustada: 1. teises klassis hommikul kooli minnes ründas mind minust suurem dogi ja hammustas kätte. verd küll ei tulnud, aga paraja ¹oki sain küll ja kusjuures omanik oli paari meetri kaugusel ja ütles mu isale pärast, et tüdruk ehmatas niisama ja hakkas karjuma, koer oli temast mitme meetri kaugusel. ja huvitav mispärast mul olid käel siis hambajäljed? a ma loll läksin kooli edasi.; 2. nii 6-s klassis, jällegist nendesamuste inimeste maja juurest mööda minnes jooksis aiast välja nende teine dogi, kes kargas mulle kõrri, õnneks jõudsin viimasel hetkel pea õlgade vahele tõmmata ja ta sai kõigest õlast kinni. seekord oli perenaine juures, aga ega tema ka ei hakanud vabandama. kokkuvõttes sain ma 10 aasta pikkuse ¹oki osaliseks, mis väljendus ka kõige pisemate nuustikute kartmises. hetkel olen enamvähen sellest üle saanud, aga ettevaatlik olen igaljuhul.


Godfather - 16.01.2006 kell 16:27

märkimisväärselt pole pureda saanud aga tean üht tütarlast, kelle näo koer igaveseks rikkus.


li-li - 16.01.2006 kell 22:59

kunagi, kui ma vähe sportlikum tüdrik ollin, juhtus kah üx väike äpardus, kus sain kutsalt pureda...dressid jäid tervex aga jalas oli lausa suur auk
asi löödi isegi suure kella külge, lausa lehes oli, et koeraomanikele südametunnistusele koputada aga kuna ma eestist vahepeal lahkuma pidin, siis jäi kohtu case katki...


Tascan - 16.01.2006 kell 23:07

Mulle tuli ka koer kunagi kallale. Siis kui veel nooruk olin.
Kuulsin et keegi jookseb ja ähib selja taga. Vaatasin ja ennäe... kuri koer tormab minu poole. Mind päästis kiire löök jalaga. Koer lõrises ja üritas veel kord aga peale teist korda andis alla. Ei tea miks ta tahtis kallale hüpata. Nägu oli tal küll selline et nüüd murrab maha.


reheline - 17.01.2006 kell 09:04

Kas vastab tõele, et korralik koera hammustus halvab lihase? Või kehtib see iga võõrkeha kohta, mis ihusse tungib?


habe - 17.01.2006 kell 10:00

Huvitav väide , aga kinnitada küll ei oska. Just viimase case kogemustest võin kinnitada, et valu ma ründe ajal praktiliselt ei tundnud ja sügav lihasehaav ei takistanud lihase tegevust. Pime õnn säästis arterit, samuti ka nina ja silmi...
Kahjustuste kogu-ulatus oli mulle suur tagant järele suur üllatus, sest verejooksule ei pööranud ma tähelepanu (oletades pindmisi haavu), valu ei tundnud ja kõik lihased toimisid...


mmunk - 17.01.2006 kell 10:20

mina esimesel korral kohe duubeldasin. noorena üks must peletis lõi lambist kihvad kätte. ma muidugi pahane ja siis tuli omanik (sama noor kui mina ), tegi hästi tõsist nägu, noomis koera ning ütles siis, et too sai aru. andku ma talle uuesti käsi, mida too siis lakub leppimise märgiks. arvatagu ära, kas ma sain esimesele kihvareale väikese nihkega teise juurde pärast seda on vaid kergeid näksimisi olnud.

nähes kamraadi tehtud pilti ühel tallinna haljasalal kasvavast (?!) puust tuli tõsine viha ja hirm peale. vaeseke oli kuni keskmise mehe pikkuseni koorest puhtaks puretud ja see pidavat peris mitme koeraomaniku "hobi" olema- puude peal koerte murdjaks õpetamine annaks kõigevägevam, et söuksed koerad kunagi lahti ei pääseks ja omanikud mõistusele tuleksid!


habe - 17.01.2006 kell 10:24

Ha ha ha !! Koera, kes mind õnnistas, treenivad mu naabrid võitluskoeraks, püüdes teda Moskvasse müüa...


helikax - 17.01.2006 kell 10:49

Viimati sain pureda siis kui väike piiga olin veel .. 1 korra kätte ja 1 korra kintsu .. üldiselt mind koerad armastavad ega kipu eriti ligi ja eks ma ise hoian kah võõrastest kutsadest eemale .. no a samas ega kunagi ei tea, kust või millal see laks võib tulla ja koer mul turjas kinni ongi .. need omanikud on ikka eridebiilid vahest ..


norija - 17.01.2006 kell 12:04

Lapsena olen korra kannast nähvata saanud, aga mitte midagi tõsist.

Muidu, ei, ei ole hammustada saanud. Kuigi hiljem sulaselgete lollustena paistvate asjadega olen hakkama saanud küll. Näiteks võtnud kahe palja käega minu buldogit ründaval bokseril kaela ümbert kinni (mitte kägistanud, pigem kaissu) ja ta eemale tõmmanud. Endal nägu hammaste ligi. Bokseri peremees vaatas mind nagu hullu ja mulle endale jõudis ka kohale, et nii ju ei tehta. Bokser mind ei rünnanud, ju ta leidis ka, et hullule ei tohi viga teha.

Samas, mingitel minu jaoks arusaamatutel põhjustel olen ma viimasel ajal mõningaid koeri kartma hakanud. Miks, ei tea. Võibolla kannan mingeid veidi valesid riideid, saan kuidagi aru, et koerale ma ei meeldi ja hakkangi kartma. Kui ma sellest üle ei saa, siis küllap ootavad mindki kusagil hambad.


Sybill - 17.01.2006 kell 14:18

Olen samuti lapsepõlves hulkuva koera käest kannast naksata saanud ning ilmselt just seetõttu kardan hulkuvaid koeri.


dope - 17.01.2006 kell 17:04

Üldiselt võõraid koeri paitama ei lähe ja võimalikult kaugelt möödun neist, sest loom on ju loom..
Õnneks ei ole veel hammustada saanud..


Secretwish - 19.01.2006 kell 16:06

Kah väiksena...Üks suur segavereline krants (ketis kusjuures). Uskusin teisi, kes ütlesid, et "lähme jookseme ruttu ta eest läbi, ta magab ja ei pane tähele". Ei pannud ta jah Kohe kihvad säärde ja lõikekihv kohe nii sügavale et lausa väike auk oli jalas.

Aga suuri (ega väikseid) koeri ma siiski ei karda, kuid ettevaatlik olen küll


dsikibriki - 25.01.2006 kell 17:35

minu vanem tütar sai koera käest naksata kätte, see juhtus 3-4 aastat tagasi kui me maal olime, siis oli meil koer nimega Semu (tavaline hundikoera suurune maakrants), kes ainult mind hoidis, mina võisin temaga kõike teha: lükata, sabast sikutada, isegi mu ema peale urises( kuigi ema just andis talle süüa) vahel.Semule meeldis hirmsasti mulle sülle pugeda, ükskord kui ma trepi peal istusin tahtis Semu mulle jälle sülle pugeda ja siis plika arvaski et teeks koerale pai ja koer kohe kätte, õnneks oli plikal jope all paks kampsun ja suuremat häda ei juhtunud peale ehmatuse.nii et jah ei või iial teada, mida koer mõtleb või arvab - antud juhul arvan, et koer vist mõtles et plikal kurjad kavatsused minuga.
mõned nädalad hiljem, kui paar tuttavat maale tulid, siis juba teadsin hoiatada, et ärge te minu lähedale tulge, kui koer juures.tuttavad muidugi ei uskunud ja üks siis hakkas mu juurde tulema ja Semu kohe tema käe juurde ja urisema, ise veel vaatas mu poole, et mida ma teen.ma muidugi kutsusin koera ära ja tuttaval soovitasin eemale minna.
koer kusjuures polnud mingit õpet ega kodust kaitsmisekursust saanud.


skingirl - 25.01.2006 kell 17:37

üks kord ja see oli veel haukuv koer, väike siuke
pures ikka korralikult tüki välja nii,et tuli õmmelda


Renka - 25.01.2006 kell 19:45

Oh neid on mõni olnud

Enda koer maal hammustas huulde , kuna tahtsin talt palli ära võtta hammaste vahelt
Siis mingi lambi koer keda paitasin hammustas kätte
Maal teine koer hüppas randmesse , kui veel väga väike olin .
Ja kõige hullem, mis juhtunud on see , et koer hammustas sealt , kus mehel kõige valusam . Peenise alt pikk haav ja üks kihv läks kintsu . Õnneks midagi hullu ei juhtunud , aga koerte vastu on sellest ajast saadik hirm .


miranda - 26.01.2006 kell 18:32

Kui väike olin, sain ikka mitmeid kordi naabri suure koera käest hammustada.....
Lõpuks hakkasin suure ringiga teist teed pidi koju minema....sealt sain kaasa meeletu koerahirmu, mis pole siiani veel päriselt üle läinud....


freelancer - 26.01.2006 kell 18:39

Maal hulkuvate koertega on paar korda intsident toimunud.Hammustamiseni pole jõutud,siiani olnud oma veenmismeetoditega kiirem.


exactly - 26.01.2006 kell 21:55

Tsitaat:
Algne postitaja: traxic
Õigem oleks vist siiski öelda, et too elukas sai punkti kirja.


....oooo! Kas sina hammustasid koera?


traxic - 27.01.2006 kell 00:45

no ikka ikka, mis seal salata, saabus tõesti ka see moment, kui tekkis tahtmine vastu hammustada..


taksi - 17.02.2006 kell 18:02

minul ka selline kurb kogemus kutseka ajast.keku tunnis läksin 5 km jooksma ja eemalt nägin lähenevat 4 koera.ja kuna väiksena oli öpetatud mind sellisel juhul paigale jääma siis nii ma seal seisin.aga need koerad hyppasid mulle ikkagi kallale ja tykk tegu oli et neid eemale saada kui mölemalt poolt 2 koera sind ryndavad.löpuks tömbasid nad eemale ja nii ma koperdasin kuidagi kooli tagasi kus öpetaja mind kohe haigla viis .löpuks oli nii et dressid räbalateks ja mölema jalapeal hulgi haavasid millest 2 suuremat ka tuli kinni ömmelda.asi läks muidugi politseisse,ja omanikule tehti ka trahvi ja kästi koerad ketti panna,ja mulle maksid nad 100 eek-u valuraha ja sedagi pidasid nad suureks summaks.ajas ikka närvi kyll sest selle raha eest ei saanud ma endale uusi dressegi.


väikehapukurk - 17.02.2006 kell 18:04

õnneks pole minuga seda veel juhtunud ja loodan, et ei juhtu ka


2mustikas - 25.02.2007 kell 12:48

Suur njufa ja rotveileri segu krants , muidu sõbralik, tegi eile 24.02- seda mida talt paluti....
Ehk siis mõtlesin, et kui sa mind nüüd hammustad , siis on mul õige hetk saun tühjaks teha kutsumata külalistest. ja nii läkski , koer oli üksi õue jäetud, tulin kiirel sammul sauna , - naksaski ja mul põhjust lärmiks. Tegemist ühe küla saunaga kus mina käin seal elavaid inimesi aitamas, nii materjaalselt kui nõuga. Kuid mingil hetkel ilmub sinna mingi kamp joodikuid. Need tulevad vanast harjumusest ja nende poolt kaasa võetud koera hammustus oli tööriist ja ettekääne õigluse jalule seadmiseks.


SinineLiblikas - 25.02.2007 kell 12:56

mu tuttaval oli koer emane pisike karvanähvits üli inetu emane...2 kihva suust väljas...kole 'koer..ta oli juba pojast saati kasvatatud agresiivseks..ja ükskord ta hammustas nii mu jalast et oleksin valust lolliks läinud suur arm siiani jalal..jube...



Ka väiksed koerad on ohtlikud....ja vahel isegi rohkem kui suured


maritv - 25.02.2007 kell 15:17

Mis selle teema point on?!?

See on alati inimese süü, kui koer hammustab. Kas siis omaniku, kes ei ole osanud koera õigesti kasvatada või hammustatava, kes koera provotseerib.
Mind ennast pole veel kunagi hammustatud, kuid arvestades minu eriala, ega need hammustused tulemata jää...


tiivitaavi - 25.02.2007 kell 18:28

,,,olen saanud hammustada


ariita - 25.02.2007 kell 20:46

normaalselt koeralt ma pole hammustada saanud, alati olen nendega kokkuleppele jõudnud, et mulle ei maksa haiget teha kui ise ei taha saada,
st. seda, et ma lihtsalt suudan hoida ära hirmuhormooni levimise, kuni koer seda ei haista, siis ka hammustust ei tule, siit soovitus jääda potensiaalsest purejast nii, et tuul on koera poolt.
Aga kunagi kohtusin Narvas nii pisikese peniga kes mahtus suurde pokaali istuma, nö, minu peopesale( mingi hirmkallis ja eritõuline) ja mina tobu tahtsin teda esimese 5 min. jooksul silitada, välgu kiirusel rippus see "inimsööja" mu näpu otsas ega lasknud enne lahti kui kiirabi õde ja arst ta lõuad lahti kangutasid, nimelt oli ta mu 1. näpu küünest enda nõelad läbi löönud - uhh! kui jube oli


jeena - 25.02.2007 kell 21:39

Tsitaat:
Algne postitaja: maritv
Mis selle teema point on?!?

See on alati inimese süü, kui koer hammustab. Kas siis omaniku, kes ei ole osanud koera õigesti kasvatada või hammustatava, kes koera provotseerib.

Ka koerte isuloomud on erinevad ja alati ei saa nii väita.Mul oli koer(berhantiini&njufa segu) kes sammuti lõrises kõigile k.a mu õde kes oli nädalavahetused koolist kodus.Koer allus ainult ühele,kelle puudumine silmapiirilt tähendas koera hoiatamata rünnakut.Koertekool oli selle peni puhul mahavisatud aeg.


maritv - 25.02.2007 kell 21:42

Mnjah, see on küll õige, et koerte iseloomud on erinevad. Ja koera võttes tuleks alati arvesse võtta, milleks see tõug algselt aretatud on ja millise iseloomuga ta on. Siis ei teki ebameeldivaid üllatusi ja saab koera õigesti kasvatada.


officer - 25.02.2007 kell 21:49

... mind ei ole koer hammustanud,ka mu enda koer mitte!Kui mingi koer peaks mind hammustama,siis luban,et hammustan vastu!


jeena - 25.02.2007 kell 21:53

kuidas linnukoera õigesti kasvatada -hammas verine närib end raudpuurist ka läbi et kana kätte saada


maritv - 25.02.2007 kell 21:59

Kuulekust annab talle ikka õpetada ju?
Koer peab teadma, kes on boss!


kranz - 25.02.2007 kell 22:37

Ei ole ükski koer hammustanud-koer tunneb koera ära.Aga koer ei ole süüdi,kui ta hammustab,vaid peremees-tema on koera võtnud,siis ka vastutab.


marvin - 26.02.2007 kell 14:04

Kui saate koeralt hammustada, siis tasub minna kohe arsti juurest läbi.


ariita - 26.02.2007 kell 18:22

Tsitaat:
Algne postitaja: jeena
kuidas linnukoera õigesti kasvatada -hammas verine närib end raudpuurist ka läbi et kana kätte saada

seda koera enam ümber ei kasvata, ikka alguses kutsikast alates tuleb alustada ja "linnukoer" on eri-spetsiifiline jahikoer, kuid see kes puuris olnud pistab pardi enne nahka kui peremees saaks saagist rõõmu tunda


kerberos - 26.02.2007 kell 18:34

olen küllalt koerte käest pureda saand ja nüüd on tekkinud teatud vastumeelsus kahe tõu vastu üks on kaukaasia lambakoerad ja teine on rotveiler icc kuna maal elades on ikka koer või paar majapidamises.see et koer ilma põhjuseta ründab võib lugeda vanemate hoolimatuseks laste suhtes. tean omast käest kuidas armsad vennalapsed vaestkoera kiusavad ja ässitavad viimati kui maal käisin oleksid kaks taksiplikat mu äärepealt nahkapistnud alles pikaveenmise ja kahekilo viineri loovutamisega pääsesin tuppa muidugi olid väikesed minuga üpris sõbralikud


LadyButterfly - 23.11.2007 kell 23:22

Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Olen mõned korrad naksata saanud aga ma üldiselt naksamisele ei reageeri, sest koer tunnetab hirmu ja kui rapsima hakata... Üks mu sõbranna ema ütles, et ta pole veel kedagi näinud, kes koera hammustamisele nii rahulikult reageerib Aga noh, küllap ma siis enam nii rahulik ei oleks kui mind kohe veristama tullakse.


Sain täna oma esimesed verised hambajäljed (tegelt lausa augud kohe)säärele. Oi, valutab kui kurat. Aga suust ei tulnud piiksugi, panin papu jalga ja astusin uksest välja - pererahvas ei teagi veel.


tiivitaavi - 23.11.2007 kell 23:37

Kui võimalik mine nõeluma,sest need koera hambajäljed jäävad koledad.
Pead uurima,kas koer oli vaktsineeritud.Lisaks peab sul olema kehtiv teetanusesüst.
Isiklikult oman lapsepõlves saadud vihase hagija hambajälgi (õigemini auke),mis on nagu vaktsineerimisest jäänud arm.

Ära karda küsida koeraomanikult kulutuste eest kompensiatsiooni,mis jala ravimiseks kulus


Pipilota - 23.11.2007 kell 23:39

mind on elus tosiselt yks hundikoer hammustanud. pean tunnistama, et antipaatia oli vastastikkune. oleks kah hammustanud, kui nats paremad hambad oleks olnud


siret - 18.12.2007 kell 22:56

Eelkooliajal otsustas üks kena bernhardiin et oleks sobilik mind seljatagant ootamatult rünnata. Kokkuvõttes sain ma kuklasse mõne õmbluse ja selja peale ka hulga jälgesid. (Siiamaani mõistatuslik, kuidas need lõuad nii lahti läksid kutsul). Muidugi te võite ainult arvata kui kõva häält ma traumapunktis tegin õmblemise ajal, kuna mul on väga väike valulävi


Veenus - 09.01.2008 kell 10:52

oo jaa, mitu korda ühe koera poolt koguni. Töötasin keskkooli ajal suvelvaheajal postiljonina Pärnus mitu aastat ja ühes eramajas minu piirkonnas oli üks kohutavalt kuri nähvits ning hoolimatu pererahvas kes jätsid pidevalt värava lahti ja nii see vastik väike nähvits ründas mind mitu korda ja lõi hambad säärde, käisin korra isegi marutaudisüsti tegemas sellepärast sest nende inimestega seal ei olnud võimalik rääkida aga posti pidin ikka neile viima... Sellest ajast saadik pelgan just selliseid väikseid nähvitsaid, suured koerad on mu kogemuse põhjal enamjaolt rahulikud ja sõbralikud.


ikspere - 17.01.2008 kell 00:30

Viimati sain hammustada nädala eest kui kolm enda emast koera ühele kallale läksid.Tavaliselt olen piisavalt tark,et ilma veeämbrita mitte vahele astuda,aga situatsioon läks väga kiiresti tõsiseks ja nii tuli väheke enda verd valada...Õnneks jäid käe ja sõrmeluud terveks aga sidumist oli küll. Vihane olin ka ja osa litasid luuras pool päeva ümber maja põõsastes ,enne kui oma truualamlikkust julgesid kinnitama tulla.Tegelikult oli kogu situatsioon omaenda viga ja hommikune unise peaga tehtud apsakas -ei mäletanud enam,mis koer kuhu õhtul topitud sai.
Tavalisi,nn.ühekordseid valehaarde hammustusi saan hooaja vältel pideval,aga ei pööra neile erilist tähelepanu.See on justkui haamriga näpu pihta löömine-lihtsalt tööõnnetus...


sales - 17.01.2008 kell 10:35



loomapsühholoog seletas asja tuuma ära nii, et loomad pelgavad ja ründavad neid inimesi, kes eritavad mingit "võimulõhnainet" ... ja lapsed pidid seda ka tunnetama alateadlikult


ikspere - 17.01.2008 kell 11:34

No nii väga lihtsalt ei saa neid asju ka võtta...Pean ausalt tunnistama,et looma (eriti koera) psühhidest ma suurt lugu ei pea!Kunagi võistlesin ühe koerapsühhile spetsialis.treeneriga koos ja nägin selgelt kuidas ta kaotas oma tõsiseltvõetava töökoera üle kontrolli mitte eriti keerulises situatsioonis.Ise muutus punaselapiliseks ja koer vägade ebakindlaks... Ja see ei olnud mitte ainumas kord kui harit inemese ja koera koostöös sellist pilti tulnud näha. Ma tegin kõigest sellest järelduse,et ei oma mõtet 4a. ennast lolliks õppida teemal "kuidas koeri mõjutada" kui ise ei suuda otsustaval hetkel koerajuhtimisele kontsentreeruda...Ja võimulõhnaainest ei ole ma ka suuremat kuulnud.Tean,et koertel on saagi,kaitse ja mis kõige tähtsam-vältimiskäitumine! See viimane eksisteerib ka väga tugeva närvisüsteemiga isastel koertel .Ja võib valmistada nende omanikele ebam.üllatuse.. Ning veel:pelglikku looma on tõsiselt raske inimest ründama panna!Kui mitte just lugeda ründamiseks selja tagant jalst naksamist..


tinx - 06.04.2008 kell 20:50

Olen ka elus ükskord koeralt pureda saanud, oma koeralt. Tegelikult olin ka ise süüdi, sest kui ma veel väiksem olin, siis olime sõpradega koera kiusanud ja alles mitmeid aastaid hiljem maksis kätte.
Näksata olen mitmelt külakoeralt saanud, nüüd ei julge enam tänaval pimedas üksi liikutagi, oleks et kardaks inimkallaletungi, ei, kardan koeri.
Kust tekib mul ka küsimus, kuhu teatada hulkuvast koerast? meil mitu aastat liigub majaümbruses peremeheta, mitte just pisike kutsa, ringi.


Murakaraba - 09.06.2012 kell 15:16

Väga jubedad lood siin, kuidas inimesed on koertelt pureda ja hammustada saanud arusaadav, et suur enamus inimesi koeri kardavad. Õnneks pole mind ükski koer hammustanud, ega ka lõrisenud mu peale. Mu enda emane 40kg koer ei hammustanud ühtki inimest, kuid riidlevad inimesed talle ei meeldinud, läks nende vahele urisema, täiesti võõraste kusjuures. Aga ta kuulas mu sõna ja kedagi küll ei rünnanud. Mu lapsepõlv möödus kodus kus oli saksa lambakoer ja maast-madalast sisendati teadmine et koera, ei enda ega külakoera, ei tohi kiusata ega narrida. Ning ema sõnas, et koer hoiab meeles ja maksab kätte oma kutsikapõlve kiusajatele.
Sellega ma muidugi ei taha väita, et kõik kes koeralt pureda on saanud, on kuidagi ise süüdi. Ei, mitte tingimata, on ka argu koeri kes ründavad ja muid kasvatusvigu peremeeste poolt.


ariita - 09.06.2012 kell 17:46

Õnneks olen sellistest aukudest enda ihus pääsenud, mida võivad jätta koerte hambad. Ju siis on lihtsalt õnne olnud


eerik2 - 09.06.2012 kell 18:02

Ma vaatan koerale otsa ja ütlen - mina ei puutu sind ja sina ei puutu mind. Ja pole ükski mind hammustanud ka. Ka kõige vihasemad on eemale pööranud. Mõni uriseb küll veel aga ei puutu. Kui puutuks, murraksin kaela, ja nad saavad sellest aru. Tavaliselt lasen end üle nuhutada ja siis jäävad nad rahule. Väikestele pitsudele ütlen lihtsalt 'kõtt' ja need kaovad tuhatnelja.
Paar armi siiski on aga see juhtus, kui läksin ükskord kaklevat siga ja koera lahutama, teinekord lihtsalt kahte kaklevat koera.