Board logo

Kus viga näed laita, seal tule ja aita, ehk Kodutu eesti keele käsiraamat
delilah - 27.01.2006 kell 17:04

Ei saa mitte vaiki olla
Aidakem Kodutuil parandada oma emakeeleoskust.

Esialgu sellised vihjed:

DU©©, DU©I, DU©©I
ÜLDSE


dillinger - 27.01.2006 kell 17:10

Väga väärt algatus. Ma ei unusta ka mainimata, et on lohakusvead ja on lollusest tingitud vead.Eks hakkan siis ka näiteid tooma varsti. Põhiline mis silma on jäänud on see et pikkade ja lühikeste sulghäälikutega ollakse ikka tõsiselt hädas.

TJ


pisimimm - 27.01.2006 kell 17:10

ja sõnades 'gi ja 'ki lõppudega kaaaa


Vanapaks - 27.01.2006 kell 17:11

Vot selle katusega essuga on sähendse lugu et oleneb... pooled kasutajad näevad umbes #£$" või midagi sellist.

/me kirjutab teadlikult t(d)ush või ka vajaduse korral tuss


delilah - 27.01.2006 kell 17:15

Lohakus- ja näpuvigu pole siin vast mõtet mainida (kui väga naljakas pole. Mul tuli kord "kalalkäigust" "kakalkäik". Sai ära parandatud tänu heasoovlikule Kodutule. Tänan!)
Aga eeltoodud sõnade vale kirjapilt on juba mitmeid kordi valusalt silma riivanud.


Vanapaks - 27.01.2006 kell 17:45

>>> Link <<< Kena mänguasi guuglilt. Võrdlesin sõnu kellelgi/kellegil esinemissagedust. Seis lootusetu?


Sybill - 27.01.2006 kell 17:51

"Mõttetu" asemel kirjutatakse tihti "mõtetu". Need, kes nii kirjutavad on ilmselt lihtsalt kokkuhoidlikud inimesed

Veel tehakse sisulisi vigu sõnade peale/pärast kasutamisel ning samad probleemid esinevad sõnadega järele/järgi; õieti/õigesti


skingirl - 27.01.2006 kell 17:54

see on tähenärijate teema, väga ilus, ma imetlen teie emakeele armastust, mina seda keelt ei armasta ja mul on täiesti pohhui peaasi, et ropp ja rahvalik


li-li - 27.01.2006 kell 18:39

"x"-id on ikkagi ilusad


berta - 27.01.2006 kell 18:45

Tänuväärt algatus, ma lisaks nii muuseas, et kirjavahemärkide järel käivad ikka tühikud, nagu paberile kirjutadeski jätame peale punkti tühja ruumi. Vanasti koolis soovitati näpuga vahesid mõõta kui muidu ei saand.


Godfather - 27.01.2006 kell 19:00

kes tahab tähenärija olla võib kritiseerida kasutajate stilistilisi vigu


Maiu - 27.01.2006 kell 19:02

Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
"x"-id on ikkagi ilusad

ex nad ole jah
Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
Veel tehakse sisulisi vigu sõnade peale/pärast kasutamisel ning samad probleemid esinevad sõnadega järele/järgi

viitsid selgitada natuke lähemalt neid sisulisi erinevusi.. mitte ei jää meelde


LadyButterfly - 27.01.2006 kell 19:07

a ühes foorumis, oli keegi ka kole vihane valesti kirjutajate peale ja tema teema pealkiri oli 'kirjavigad' ja vaidleb nagu rauda, et nii kirjutataksegi, no minule oli see uudis
Mind need 'vigad' väga ei häiri. Enda omad parandan kasvõi kuu aega hiljem ära kui juhtun leidma aga näiteks komadega maadlen ma vahel küll. Ärge siis pahandage vaid parandage aga lahkesti
Hmh, muide, dill, alles eile lugesin ma su üht vana postitust ja leidsin kirjavea - mis ma nüüd sellega küll peale peaks hakkama


Lola69 - 27.01.2006 kell 19:10

See tööpõld on nii lõpmatu ... Aga noh, kui jaksu on, miks ka mitte künda ...


viidik - 27.01.2006 kell 19:10

Tsitaat:
Algne postitaja: Vanapaks
...
Võrdlesin sõnu kellelgi/kellegil esinemissagedust. Seis lootusetu?


Õiget varianti siiski ligi kolm korda rohkem. Pole vist VÄGA lootusetu?
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
See tööpõld on nii lõpmatu ... Aga noh, kui jaksu on, miks ka mitte künda ...


Vaikselt ikka parandan siinseid vigu. Kõiki ei jõua, ent enamuse loodetavasti siiski....


Maiu - 27.01.2006 kell 19:13

et siis Sina, viidik, neid punaseid tähekesi endast maha jätadki?


Imre - 27.01.2006 kell 19:14

Kellegil ja kellelgi.
See on totrus/lollus, mis mind aegajalt vihastab.
Pole ju raske meelde jätta, et helilise hääliku järgi tuleb "gi" ja helitu järgi "ki".
"Ütelda" ja "öelda"
"Majja" ja "maijja"

Eks taolisi totrusi on veelgi, aga hetkel ei meenu rohkem.


viidik - 27.01.2006 kell 19:15

Maiu, mina'p see olengi.


Maiu - 27.01.2006 kell 19:17

viidik, no nüüd ehk saad abimehi ja naisi


andri00 - 27.01.2006 kell 19:17

mina teen igalepoole võimalikult palju vigu


mmunk - 27.01.2006 kell 19:47

tühja sest, kui ei kasutata semikoolonit või suuri algustähti (kuulun ise ka nende hulka), aga emakeele lörtsimine inglise keelega ajab vahel vihasemakski kui grammatika algteadmiste puudumine. eriti need juhud, kus postitaja ajumaht pole välja kannatanud kummagi keele baasteadmiste selgeks saamist loetagu parem kirjutamise asemel mõni raamat läbi- ehk jääb midagi keelekasutusestKI külge.


Vanapaks - 27.01.2006 kell 19:48

Ok. Võtame siis veelkord need õnnetud kellelgi/kellegil.
Esmapilgul oleks nagu õigem kellelgi. Miks? Põhiliselt sellepärast, et emakeele õpetaja ütles!

Aga üritame nüüd mõelda (või mõtelda?). Mis sest, et võõras tegevus aga prooviks siiski.

Millega sa sõidad? Kas kelguga või rattaga?

Kas on kellegil? Peetril või Arvetil?

Või on hoopis kellelgi? Jaanilgi või Sassilgi?

Noh, kuidas on? Kas jää hakkas liikuma, härrad vannutatud mehed? Tabasite loogikat?


Vanapaks- keelekorüfee ja dogmaatikute p*** saatja


Sybill - 27.01.2006 kell 19:56

Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
Veel tehakse sisulisi vigu sõnade peale/pärast kasutamisel ning samad probleemid esinevad sõnadega järele/järgi

viitsid selgitada natuke lähemalt neid sisulisi erinevusi.. mitte ei jää meelde



* Järgi tähendab 'millegi põhjal, kohaselt'.
Järele kasutatakse tähenduses 'üle, alles, kannule' jpm, nt Kõik võileivad jäid järele. Nad jooksid meile järele.

* Õigesti tähendab 'veatult, korrektselt, korralikult', Õieti tähendab 'õigupoolest'

* Õige on kirjutada pärast õhtusööki aga mitte peale õhtusööki.

* Õiged vormid on kellessegi, kellestki, kellelegi, kellelgi, kellenagi, kelletagi, kellegagi. Rõhuliide on pärast käändetunnust

abiks http://www.eki.ee/keeleabi/


Vanapaks - 27.01.2006 kell 20:06

Tsitaat:
Algne postitaja: mmunk..... aga emakeele lörtsimine inglise keelega ajab vahel vihasemakski kui ....

Kõik oleneb, kõik oleneb.... Tihtipeale ei ole võimalik mõnda väljendit ammendavalt/mõtet mittemoonutavalt tõlkida.
Kahtlejatel soovitaksin proovida tõlkida inglisekeelset image-it kusjuures kuvand ei kvalifitseeru ammendavalt ja imago on lihtsalt sõnavärd (mis iseenesest ei tähenda, et kuvand poleks). Või panna lihtsalt maakeelne rehepapplus suvalisse võõrkeelde.


Vanapaks - 27.01.2006 kell 20:21

Sulle, oo Sybill (TO: asemel)

Õietiöelda tuleks need EKI vanatüdrukud seal põlema pista. Nad tea elavast keelest miskit.

Vanapaks- koolis õppind, et "igavesest ajast igavesti" on ainuõige kotlet ja tapet.


Andrew - 27.01.2006 kell 20:32

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
See tööpõld on nii lõpmatu ... Aga noh, kui jaksu on, miks ka mitte künda ...


Väga hea. Alustagem siis oma uksealuse pühkimisest. Ka see on osa meie kultuurist.


delilah - 31.01.2006 kell 13:56

SINUL=SUL

Ühe L-iga, kes ei tea.


Nõrgaku - 31.01.2006 kell 14:51

lõpuks ometi targad inimesed ümberringi: mind on alati vaevanud mõned väljendid-käänded-pöörded. Hetkel meenub väljend: "ärme vaidle" ja teised samasugused. Minu kolmeline emakeeletunnetus siiski tõrgub sellise kasutuse vastu. Kas see on ka nö. ametlikult tunnustatud mugandus?


Andrew - 31.01.2006 kell 19:35

Tsitaat:
Algne postitaja: mmunk
tühja sest, kui ei kasutata semikoolonit või suuri algustähti (kuulun ise ka nende hulka), aga emakeele lörtsimine inglise keelega ajab vahel vihasemakski kui grammatika algteadmiste puudumine. eriti need juhud, kus postitaja ajumaht pole välja kannatanud kummagi keele baasteadmiste selgeks saamist loetagu parem kirjutamise asemel mõni raamat läbi- ehk jääb midagi keelekasutusestKI külge.


Lause alguses käib suur täht kah!
Pada sòimab katelt.
Ja igaüks teab, et "natukese" hellitusvorm on "natukesekenegi".


exactly - 31.01.2006 kell 19:54

kuna olen vist üks viletsamaid eesti keele praktikuid siin (mis kindlasti mind ei kaunista), siis julgen avaldada arvamust,et interneti suhtlemiskeel, ei ole mitte kirjakeel,vaid kirjalikult väljendatud audio......? ,mis muidugi ei tähenda ,et siin hea eesti keele grammatika kasutamine out oleks,......kas aga selle ületähtsustamine siin tingimata vajalik?


anne51 - 01.02.2006 kell 09:21

Kui teksti mõte arusaadavaks jääb, pole hullu. Kodututes kirjutatakse hästi.
Üks viga on üsna levinud, ka mujal foorumites. Olen ennast jälgima hakanud ja avastanud, et teen ka ise seda viga.
Näiteks: "Lisaks veel kõikvõimalikke tegusid tegi."
Eesti keeles ei kirjutata tegusõna lause lõppu.
"Ta tegi lisaks veel kõikvõimalikke tegusid."
Tühiasi muidugi, kui ei tekiks mõtet, et see viga tuleb vist vene keelest.


dillinger - 01.02.2006 kell 09:25

Mingi isikupära võiks ikka postitustes säilida.Kuulge kui Monet impressionismiga välja tuli arvati ka, et ta on hulluks läinud, sest tema tööd ei vastanud tolle aja stiilinõuetele.Mina kasutan ka sõnu, mis on võib olla veidi kas vanapärase või luulekeelse vormiga aeg ajalt.Mull meeldiks küll kui neid kodutuid oleks palju, kelle postitusi tunneks ära ka avatari nägemata!

TJ


kontorihiir - 01.02.2006 kell 09:41

Tsitaat:
Algne postitaja: anne51

Eesti keeles ei kirjutata tegusõna lause lõppu.
"Ta tegi lisaks veel kõikvõimalikke tegusid."
Tühiasi muidugi, kui ei tekiks mõtet, et see viga tuleb vist vene keelest.


vene keelest on palju üle võetud küll...mitte küll siin, kuid teleekraanil räägitakse pidevalt väjendiga "mitte kaugel" sellest või tollest kohast....ehk siis venekeeli - nedaleko ot........
kuigi eesti keeles on ju olemas sõna "lähedal"...
aga see ei puuduta foorumit....
siin olen endise piloodiga täiesti nõus, et netis kasutatav kirjutamisviis on siiski eripärane...ja las ta olla...virtuaalelu ongi natuke teistmoodi
ma ei viitsi ise ka alati kõike kenasti välja kirjutada....lihtsalt ei viitsi....
tähtsam on minu arust see, et poleks liiga jubedaid ja silmariivavaid kirjavigu...vot see viskab küll pinda ja eks näita ka teatavat harituse taset ....
ok, esineb kiirustamisest tulenevaid eksitusi, kuid MUUDA nupuga saab kõik kenasti jonksu ajada ju...


viidik - 01.02.2006 kell 09:53

Tsitaat:
Algne postitaja: dillinger
Mingi isikupära võiks ikka postitustes säilida.
...
TJ


Aga sinu näpuvead parandan ikka ära...


delilah - 01.02.2006 kell 09:59

Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
/.../ et netis kasutatav kirjutamisviis on siiski eripärane...ja las ta olla...virtuaalelu ongi natuke teistmoodi/...//.../
tähtsam on minu arust see, et poleks liiga jubedaid ja silmariivavaid kirjavigu...vot see viskab küll pinda ja eks näita ka teatavat harituse taset /.../


Nende viimaste pärast saigi see teema algatatud. Ei tahaks, et see mingiks tähenärimiseks kujuneks. On ju aru saada, kas inimene kirjutab laiskusest/kiirustamisest/meelega valesti, või on tegu tõesti harimatusega (no kui "sul" näeb kirjapildis välja "sull" vms.), või mingi üldlevinud veaga, millele võiks tähelepanu juhtida (see "du¹i" kasutamine).


anne51 - 01.02.2006 kell 10:10

kontorihiir, millised on liiga jubedad ja silmariivavad kirjavead? Minu jaoks on piisavalt jube näiteks "ull" (hull), "otell" (hotell), aga võib-olla on see kirjutaja "isikupära". Paha on lugeda, kui eksitakse "i" ja "j" kasutamisega ("varjandid". Aga tekstist arusaamist see ei sega, erinevalt sellest. kui ei kasutata komasid. Kirjavahemärkideta teksti peab mõnikord kaks korda lugema, et aru saada, mida öelda tahetakse.


delilah - 01.02.2006 kell 10:11

"Varjant" ja "pensjonär" on, muide, nüüd lubatud.


anne51 - 01.02.2006 kell 10:19

delilah, seda ma ei teadnud. Ei tea, milleks need muutused head on? Ehk selleks, et inimesed, kes pole "i" ja "j" kasutamist ära õppinud, saaksid ka hakkama? Võib-olla kirjutame siis varsti "materjaalne"?


delilah - 01.02.2006 kell 10:23

See vist on kah lubatud
Üritan kusagilt selle kohta materjali otsida, hetkel edutult.


kontorihiir - 01.02.2006 kell 10:52

anne51...no täiesti jube on lugeda ju postitust, kus igas sõnas on mingi viga..nagu näiteks oli falkoni algatatud teema esimene postitus...kohutav ...nüüdseks on keegi selle siiski ära parandanud..
arvan, et siinsed haritumad postitajad on ennegi peale sattunud sellistele kirjutistele, millest on raske üldse vigade tõttu midagi välja lugeda...mina küll olen....

ja materiaalne võibki kirjutada materjaalne ...nii nagu hääldad, selles selle õigekirja muudatuse mõte oligi ...algul on võõras, sest meid on nõukaajal õpetatud "i"-ga kirjutama...aga küll ära harjub


jenni - 01.02.2006 kell 11:03

Tsitaat:
Algne postitaja: viidik
Maiu, mina'p see olengi.


Jessas, viidik, Sina?!
Mina arvasin, et Kay
Aga noh, tervitatav nähtus Ole(i)n ise ka kergelt tähenärija-tüüpi, aga nüüd ei tundugi see teema enam nii vahva olevat... No parandame ära mõned vead ja mis edasi? Teema lukku? Enamus kodutuid ikkagi keeleliselt korrektsed ja saadavad otse, kui vajadust on


dillinger - 01.02.2006 kell 11:05

Materiaalne-peaks nagu olema sõnast mateeria.
Materjaalne aga nagu sõnast materjal. Krt vanasti oli eesti keel ikka lihtsam.Sai kirjutada kas õigesti või valesti.Nüüd pole enam ei vale ega õige.

TJ


delilah - 01.02.2006 kell 11:09

Jah, sellest ajast, kui meie koolis käisime, on juba üksjagu möödas. Ja vahepeal on kõik tagurpidi keeratud! Ma ei olegi uusimate veidrustega kursis. Kui keegi teab selle kohta soovitada mõnd linki või raamatut, oleksin tänulik.


delilah - 01.02.2006 kell 11:11

Tsitaat:
Algne postitaja: jenni
[/.../ No parandame ära mõned vead ja mis edasi? Teema lukku? /.../


Vead ei saa ju kunagi otsa. Mis lukku?
Ja mida internetiseerunumaks inimesed muutuvad, seda rohkem vigast keelt tekib. Lugege, kuidas tänapäva koolilapsed ennast veebis väljendavad. Pooltest asjadest ei saa aru. Vean kihla, et nende kirjakeel on meie omast palju viletsam.


kontorihiir - 01.02.2006 kell 12:06

Tsitaat:
Algne postitaja: dillinger
Materiaalne-peaks nagu olema sõnast mateeria.
Materjaalne aga nagu sõnast materjal. Krt vanasti oli eesti keel ikka lihtsam.Sai kirjutada kas õigesti või valesti.Nüüd pole enam ei vale ega õige.

TJ



kulla dillinger...aga nüüd kirjuta ükskõik kuidas, ikka kirjutad õigesti ..ei pea enam oma pead vaevama selle i ja j-ga....ja palun, ära nuta seda nõukaaega taga, kuigi mõned asjad olid jah, ka sel ajal üsna head


Sybill - 01.02.2006 kell 14:21

Tänamine on kena tegevus. Keeleliselt korrektselt väljendatuna oleks see veelgi ilusam. Muidugi on võimalik, et mitu h-tähte sõnas "aitäh" näitab suuremat tänulikkust


pisimimm - 01.02.2006 kell 14:25

jäin ise hetkel just mõtlema, kumb on õige, kas stop või stopp


delilah - 01.02.2006 kell 14:35

Kahe "p"-ga.


pisimimm - 01.02.2006 kell 14:38

Aga miks vanasti stoppmärkidel oli ta ainult ühe 'p'-ga - see mind segadusse ajab(s)ki..


delilah - 01.02.2006 kell 14:40

Need on välismaa keeles
Tegelikult ka - märgid on ju rahvusvahelised.
Eesti keeles ikka "stopp", ütleb ÕS.


jenni - 01.02.2006 kell 16:41

Eeee, mis aastal väljaantud ÕS siis nii ütleb?


dilbert - 01.02.2006 kell 16:47

EESTI KEEL
6.klass
Tallinn


LAPS: Kas "taat" on laadivahelduslik?
EMA: Miks Sa seda arvad?
LAPS: Sest sulghäälik teiseneb. "Taat", "taadi". D-täht muutub nõrgaks. Reegel ütleb, et kui sulghäälik sisehäälikutes kaob või teiseneb, siis on laadivaheldus.
EMA: Mitte d-täht, vaid d-sulghäälik! Aga see teisenemine seal "taadi"
sees ei loe. Kui sulghäälik teiseneb j-ks või millekski selliseks, siis on laadivaheldus. Ma praegu enam ei mäleta, milleks sulgääliks saab seal teiseneda.
LAPS: Õige jah. Aga kas "vankri" on laadivahelduslik? Sisehäälikud teisenevad. Vanker, vankri - "ank" muutub "ankr"-iks.
EMA: Miks sa reelgeid pähe ei õpi! Ainult siis, kui sisehäälikute hulgas teisenevad k, p, t, g, b, d, s - ainult siis on laadivaheldus.
LAPS: S? Mul oli meeles ainult kpt, gbd. Kas "rebane" on laadivaheldus? S kaob ära.
EMA: Tuleta sisehäälikute reegle ka meelde! S peab ära kaduma sõna sisehäälikutest, aga "rebase" sisehäälikud on "eb". Mingit s-i seal ei ole.
LAPS: Mis asi on "ee"?
EMA: Ee on omastav kääne sõnast "esi".
LAPS: Mis asi "esi" on?
EMA: Ma täpselt ei tea. Tänapäeval öeldakse esik ja esine. Aga ma tean, kuidas seda sõna käänatakse: "esi", "ee", "ett". Nagu "vesi", "vee" "vett". Kui sa tead, kuidas sõna käändub, siis pole tähendust vaja teadagi. Määrad lihtsalt sisehälikud ära ja oskadki öelda, missuguses käändes on sõna tugevas ja missuguses nõrgas astmes.
LAPS: "Esi" on nõrgas astmes, on ju?
EMA: Miks Sa nii arvad?
LAPS: Sest reegel ütleb, et kui sisehäälikutes on üksainus täishäälik ja üksainus kaashäälik ja see kaashäälik ei ole k, p, t, siis on sõna esimeses vältes.
EMA: Jah, aga kas sulle ei tundu, et "ee" on veel nõrgemas astmes kui "esi"?
LAPS: Mulle tundub, et vahet ei ole. Mina vahet ei kuule.
EMA: Mina ka ei kuule. Aga on kokku lepitud, et vahe siiski on. Kui "s" kaob sisehäälikutest ära, siis see ilma s-ita sõna on nõrgas astmes.
LAPS: "Vee" on nõrgas astmes ja esimeses vältes?
EMA: Kas sa unustasid jälle ära, et 1-silbilised sõnad on alati kolmandas vältes?
LAPS: Kas "vee" on siis nõrgas astmes ja kolmandas vältes?
EMA: Jah.
LAPS: Misasi "lõa" on?
EMA: "Lõa" on omastav kääne sõnast "lõõg". Mis pagana asi see lõõg oli. See käib vist hobuse päitsete külge. Kui Väljaotsa Jaan läks kõrtsi, siis ta sidus hobuse ühe palgi külge ... Ei, vist lehma pannakse lõõga. Aga kas karjamaal või laudas? Karjamaal pannakse vist ikka kammitsasse. Kalevipoja hobune oli kammitsas, mitte lõas? Mis asi see lasipuu oli? Ja vehmer? Kuskil kohustuslikus kirjanduses oli vehmer rohu sees. Kas selle sees tehti vanasti võid?
LAPS: Tead, õpetaja ütles, et "konarlik" on kolmandas vältes!
EMA: Ongi! Sest mõnikord on sisehäälikud sõna lõpus. Sa pead reeglid ikka pähe õppima! Muidu sa seda parandustööd ära ei tee! "Konarliku"
sisehäälikud on "ik", "iku", "ikku" - "ik" on kolmandas vältes.
LAPS: Aga seal on ju "ik", mitte "ikk"?
EMA: Aga see "ik" on ju 1-silbliline sõna! Püüa ometi meelde jätta, et sõnu ei vaadata ainult tähtede järgi. Vaadatakse ka sisehäälikute järgi, hääldamise järgi, sõna rõhu järgi - kõi peab meeles olema.
vaadatakse mitme kandi pealt. See asi ei käi nii, et üks reegel ja kõik. Erandeid on ikka ka, ja väga palju. Igal reeglil on siin mitu erandit. Erandeid on tegelikult isegi rohkem kui reegleid. Need pead sa lihtsalt pähe õppima.
Tähendab "konarlik". See "ik" on sõna viimane silp! See "ik" on üks silp! Ja ühesilbiline silp on alati kolmandas vältes! Brrrrr.. Üks silp on üks silp ja kolmandas vältes - kui ta on sõna viimane silp, milles on vältevaheldus. Said aru?
LAPS: Kas kolmas välde selles sõnas nõrk või tugev aste? Ja millal on sõna teises vältes?
EMA: Vaata vihikust reeglit. Miks te siis vihikusse kirjutasite, kui sa sealt asju ära ei õpi! Ja püüa tunnis ikka kuulata ka. Te liiga palju sosistate tunnis Jannoga. Õpetaja arenguvestlusel ütles mulle.
Nii sa ei kuule, mis õpetaja räägib, ja mina pean sind õpetama. Nagu oleks meil koduõpe! Mõne asja võiks ikka koolis ka selgeks saada!
LAPS: Siin on kirjutatud, et sõna on teises vältes, kui silp on pikk, kui sisehäälikuid ei saa venitada ülipikaks.
EMA: Kas seal on kirjutatud "kui silp on pikk"?
LAPS: Jah.
EMA: Võib-olla on seal kirjutatud, et sisehäälikud on pika vältusega?
Silp on üks asi ja sisehäälikud teine asi. Aga vahel ei ole ka. Vahel alngevad kokku. Aga üks ja sama nad ei ole. Välde käib sisehäälikute järgi. Aga käib ka silbi järgi...
Ah! mina ka ei mäleta enam seda nii täpselt. Keskkoolis sain sisehäälikute eest viie, ülikoolis sain viie, kolm aatat õpetasin seda asja koolis lastele, aga ei mäleta enam midagi! Kas ma pean nüüd sinu pärast neljas kord elus sisehäälikuid õppima hakkama?
LAPS: Meil klassis jääb see ka ainult mõnele üksikule meelde. Eile olid pooltel kahed.
EMA: Mis su vihikus kolmanda välte kohta on?
LAPS: Sõna on kolmandas vältes, kui mõni sisehäälikuist on ülipikk...
Kas "ik" on ülipika k-ga.
EMA: Jah. Juttu on häälikust, mitte tähest. Sa ära vaata ainult tähti, proovi hääldada ka. Proovi, kas saad silpi nii venitada, nagu laseksid häälega ülevalt pika kaarega alla liugu. Kui saad, siis on kolmas välde. Kui ga saad seda sõna hääldada nii nagu muusikatunnis "hüp-pan" rütmi, siis on teine välde. Ja "jook-sen" on esimene välde.
Aga ainult hääldamise järgi" Sest sisehäälikute järgi on "jooksen" ...
kas ta on ikkagi teine välde? Oi jumal küll, miks sa mind karistad!
LAPS: Kas see asi on nii, et nägemine on üks asi ja kuulmine on teine asi? Ja välted on üks asi ja astmed teine asi? Ja silbid üks üks asi ja sisehäälikud on teine asi? Ja tähed on üks asi ja häälikud on teine asi. Miks see eesti keel nii keeruline on?! Ma ei saa seda vist kunagi selgeks!
EMA: Eesti keelt saab vaadata mitme nurga pealt, selles on asi. Kui vaatad mitme nurga pealt, siis saad eesti keelest paremini aru - tunnetad keelt paremini. Selles vältevahetuses on tegelikult oma filosoofia ka sees. Sest mõtle - eesti keeles saab väldete järgi sõnu ritta seada, saab laadide järgi ritta seada. Astmete järgi. Paljudes keeltes pole midagi sellist olemaski!
LAPS: Miks neid sõnu üldse peab ritta seadma?
EMA: Kui oskad ritta seada, siis oskad näiteks teiste maade keeleteadlastele selgitada, kui keeruline eesti keel on. Eesti keel on üks maailma raskemaid keeli tegelikult. Inglise keel on eesti keelega võrreldes primitiivne. Ma olen olnud eesti keele õpetaja, aga ikkagi ei oska viie peale - nii keeruline keel on.
LAPS: Sa ei ole enam õpetaja. Ja mina hakkan kondiitriks... "Paugud"
on tugev või nõrk aste? Nõrk g on sees, selle järgi oleks nagu tugev aste. Aga kui vaadata hoopis vältevaheldust, siis on nõrk aste.
EMA: Hakkad juba aru saama? Tubli!
LAPS: Kõva pauk on ka nõrk aste...
EMA: See ei käi jah paugu kõvaduse järgi, vaid sisehäälikute, silpide arvu, tähtede arvu ja häälikute järgi.
Kääna alati kolm esimest käänet läbi, siis saad aru, kus on nõrk ja kus tugev aste..."Pauk" on kõva aste, "paukku" on nõrk. Ptüi! Täitsa sassi oled mind ajanud oma väldetega!
Mis sul veel homseks on?
LAPS: Kokku- ja lahkukirjutamise reegleid peame homseks kordama.
EMA: No loe need reeglid mulle peast ette, näita, mis sul meeles on.
LAPS: Tegusõnad jagunevad väljendtegusõnadeks, liittegusõnadeks, väljendtegusõnadeks, arvtegusõnadeks.
EMA: Kuidas nad kirjutatakse?
LAPS: Väljendtegusõnad kirjutatakse lahku. Sõna kuulama. Liittegusõnad kirjutatakse kokku. Esietenduma. Ühendtegusõnad kirjutatakse lahku...
EMA: ... mis ajast ühendtegusõnad lahku kirjutatakse? Kas sõnad ühendatakse lahku või? Mis näide sul seal on?
LAPS: Ühendtegusõnade näide on, et "kokku jääma" kirjutatakse lahku...
Arvsõnad kirjutatakse lahku. Kümme neegrit.
EMA: Kas teil tohib "neeger" öelda?!
LAPS: Poisid hakkasid kisama, et ei tohi, aga õpetaja ei teinud väljagi.
EMA: Kas kirjand Kalle Blomkvistist on valmis? Ma võin üle lugeda, äkki on vigu sees?
LAPS: Mul ei ole kirjandites kunagi ühtki viga....

TUNNI LÕPP


JoanMadou - 01.02.2006 kell 16:58

/mul oli täna tunne et tööd on palju ja meel muidu must, aga nüüd olen lihtsalt õnnelik et ma pole kunagi pidanud koolis eesti keelt õppima. Tänx!


delilah - 01.02.2006 kell 17:17

Tsitaat:
Algne postitaja: jenni
Eeee, mis aastal väljaantud ÕS siis nii ütleb?


1999. aastal.


delilah - 02.02.2006 kell 11:33

PROFESSIONAAL
EFEKT


dillinger - 02.02.2006 kell 11:39

Sõna efekt on minus alati tekitanud segadust. Küsimus kas effektselt või efektselt? Ma kirjutan vist enamvähem kordamööda mõlemat versiooni.Ja ilmselt jälle süüdi vene keel kus sõnaks effektivno vähemalt hääldatakse pika effiga.

TJ


Maiu - 05.02.2006 kell 23:10

et mix just mees tahab tütart.. et mix naine ei taha.. või..
sõnade järjekord muudab mõtte vahel hoopis teistsugusex, kui see tegelikult mõeldud..


delilah - 16.02.2006 kell 09:48

Eesti keeles ei käi tegusõna lause lõppu

Ikka - alus, öeldis, sihitis jne.


earthland - 21.02.2006 kell 12:02

he-he-hee.... olen võõrsõnadega hädas! Ja tõsi on mõtetu või mõttetu? Mõttetu ja... okasteTTa meenub mõnele kohe kindlasti. okasteta. okastetta. okastettta.


LadyButterfly - 21.02.2006 kell 12:19

Andeks mu harimatus aga nii ei saa ju normaalset teksti kirjutada kui kohe kunagi ei kirjutata tegusõna lause lõppu /tegusõna lause lõppu ei kirjutata/


viidik - 21.02.2006 kell 12:25

'Kus sa siis nii kaua olid?'
'Kus sa olid siis nii kaua?'


Hmmm. Mõlemad kõlavad hästi. Et üks neist siis vale?


LadyButterfly - 21.02.2006 kell 12:33

Kas oskab keegi aidata?
Kas keegi aidata oskab?

Mõnel lausel ei saagi ju teisti kui peab tegusõna lõppu panema, muidu muutub lause mõte.


Tascan - 21.02.2006 kell 13:56

Võiks ju ka kirjutada: " Kas keegi oskab aidata?"


LadyButterfly - 21.02.2006 kell 13:59

Tegusõna ju lause lõppu ei pidavat sobima.


Lola69 - 21.02.2006 kell 14:00

"oskab" ei olegi siis ju lause lõpus?


ratatosk - 21.02.2006 kell 14:52

Tsitaat:
Algne postitaja: Vanapaks
Ok. Võtame siis veelkord need õnnetud kellelgi/kellegil.
Esmapilgul oleks nagu õigem kellelgi. Miks? Põhiliselt sellepärast, et emakeele õpetaja ütles!

Aga üritame nüüd mõelda (või mõtelda?). Mis sest, et võõras tegevus aga prooviks siiski.

Kas on kellegil? Peetril või Arvetil?

Või on hoopis kellelgi? Jaanilgi või Sassilgi?

Noh, kuidas on? Kas jää hakkas liikuma, härrad vannutatud mehed? Tabasite loogikat?

Ma saan aru, mida sa arvad loogiline olevat, kuid sa teed oma arutluskäigul siiski ühe vea.
Korrekte küsimus on kellel?, mitte kellegil?

Kellel on? või Kas mõnel on? Peetril või Arvetil


timmu - 21.02.2006 kell 19:58

Tubli, delilah! Väga väärt teema!
Alguseks üks tänaseid teemasid, Hiire mure, sos! Eesti keeles näitab antud väljendi lahku kirjutamine, et hiirel on mure. Mis mure siis?Ei saagi teada, küll aga on jama hiire endaga. Lahus kirjutatud sõnad näitavad kuuluvust! Kelle-mille. Lapse raamat, ema kleit... Aga: lasteraamat, emalendur...
Veel midagi. Ka meedias räägivad tähtsadki ninad: kellegile, kuhugile, kummagile... Meile anti koolis tüüplause: laps andis kassilegi piima. Kes teist kirjutaks: andis kassigile piima? Lihtne ju! Järelikult ka kellelegi, kummalegi, kuhugi on aga hoopis lõputa... (vt. ka eelmist postitust!)

Lisatud: Hiire mure saigi lahendatud. Aitäh!


Tascan - 21.02.2006 kell 20:56

Tõesti kuhulegi ei saa ju kirjutada ( või saab )


ratatosk - 21.02.2006 kell 20:59

Saab küll, paber kannatab kõike. Aga ilus küll ei ole


delilah - 21.02.2006 kell 21:52

Siin on tegusõnaga probeemid, ma vaatan
Mõte tuli mõnigatest juhuslikest teemadest, kus väga palju vale sõnajärjekorda kasutati. Suures tuhinas unustasin märkida, et mõtlesin ikkagi jutustavat, jaatavat lauset. Kui leian, panen siia lõppu mõned markantsemad näited ka, siis saate paremini aru, mida ma oma segasevõitu jutuga silmas pean.

1) Loodetavasti seekord õige valik saab tehtud.
2) Haned ja pardid igast p...a sees paterdavad ja lehmad-pullid kuidagi siuksed vanad ja "kõvad" on
3) õnneks ta keilas elab


delilah - 21.02.2006 kell 22:00

Tsitaat:
Algne postitaja: timmu
Tubli, delilah! Väga väärt teema!
/.../ Lahus kirjutatud sõnad näitavad kuuluvust! Kelle-mille. Lapse raamat, ema kleit... Aga: lasteraamat, emalendur...
/.../

Kokku kirjutatud sõnad näitavad liiki, mingit omadust. N: lokirull, hiirelõks. Vähemalt nii mäletan kooliajast. Kui neid omadusi on rohkem, siis lähevad reeglid keerulisemaks.
Kohe juurde värvikas näide elust enesest - täna pakuti (kõrgkooli- )kohvikus juustu saia, samas aga seapraadi. Kuna sai ei kuulu juustule, on esimene näide vigane. Selle loogikaga oleks pidanud ju sea praad kah olema


timmu - 23.02.2006 kell 17:44

Tõsi või? Kas see praad kuulub seale? Teine asi oleks, kui ees oleks täiendsõna, nagu isegi mainisid. Noore sea praad, näiteks. Aga pajapraad, lambapraad... Sama efekt. Kuid see "juustu saia"- tüüp on praegu paraku häbematult laialt levinud. Üks reeglit kinnitav erand on siin vana ja väärikas Kuld Lõvi, mis ju meie reeglite järgi liitsõna peaks olema.
Kuigi fakt on seegi, et käisime koolis eri aegadel ja aeg-ajalt muutuvad ka reeglite formuleeringud, seega võime üht-sama asja erinevalt nimetada.


ratatosk - 23.02.2006 kell 19:20

Noore sea praad ei ole hea näide, sest selle sõnaühendi tähendus sõltub kasutamise kontekstist ja grammatiliselt oleks ta ikkagi vale. Kuigi ma ei tea väga täpselt, peale minu kooliõpinguid on eesti keele reegleid oluliselt lõdvendatud.

Noor siga on teatavasti põrsas, seega põrsapraad või siis seapraad noorest seast, aga see oleks kantseliit. Noore sea praad võib näidata lihtsalt prae kuuluvust noorele seale ehk põrsale. (Kuigi tegemist on vaid akadeemilise aruteluga, sest vaevalt keegi sigadele praade valmistab.)


madu - 24.02.2006 kell 10:19

Minu stiili(tusse) kuulub küll täiesti vale sõnade järjekord lauses.

-gi ja -ki on alati sõna lõpus, nt kassilgi, susski.
Seega kellelgi, mitte kellegil.


milligramsmile - 24.02.2006 kell 11:24

keegi kirjutas siin alles serjaal seriaali asemel.
see riivab väga silma nagu ka see, kui kirjutatakse variandi asemel varjant.
brr.


timmu - 24.02.2006 kell 17:23

ratatosk, sul on õigus! See näide oli kiirustades toodud... Mõte oli lihtsalt täiendsõnas.

Lisatud: et aga kirjeldatud olukorda, kus noor siga praadi järaks, praktikas ei esine, siis on toodud näide omal kohal. Kehtivate näidetena annan siis värvitud laua jalg, endise naise vend, so liitsõnad, mis täiendita kirjutataks kokku.


delilah - 26.02.2006 kell 22:14

Tegusõna -mata vorm on siiski veel ühe t-ga, ma loodan.

kahtlemata
kiirustamata


Sa ju ei kirjuta söömatta või viimatta.


madu - 27.02.2006 kell 13:20

Komad, komad, komad...
Mõnele inimesele annaks kohe kamaluga neid konkse, ehk hakkab kasutamagi.


delilah - 27.02.2006 kell 13:49

Oi, ära parem anna!
Hunnik komasid valedes kohtades on vist hullemgi kui komatus?

mõte, mõtte, mõtet, mõttega, mõttetu jne...
õlu, õlle, õlut, õllesse jne.


anne51 - 27.02.2006 kell 14:01

timmu, ei ole mingit kahtlust, et kui sa kirjutad "noore sea praad", siis räägid sa praest, mis kuulub seale, kes on noor.
noore naise ema - jutt on noorest naisest ja tema emast
noor naiseema - noor ämm


delilah - 23.03.2006 kell 14:14

Uuesti peab tähelepanu juhtima tegusõna -mata vormile.


lati - 23.03.2006 kell 14:26

kirjutan nagu tahan, keegi ei maksa kirjaoskuse ja õigekirja eest niikuinii!


madu - 23.03.2006 kell 14:37

lati, täiesti õige.

Eks ta selline harituse värk ole.
On inimesi, kes soovivad vähemalt oma emakeelt osata ja teiste vastu viisakas olla, st muuhulgas ka grammatiliselt õigesti oma mõtteid kirja panna. Ja siis on inimesi, kes virisevad, et "milleks see õigekiri küll olemas on".


delilah - 23.03.2006 kell 14:45

Latile näide elust - mina ei suuda tõsiselt võtta firmat, mis pakub mulle "käsiscännereid".
Ja tehing jääb sooritamata.


lati - 23.03.2006 kell 14:45

kui emakeel on võrukeel ja kirjutama pean siin eesti keelen..., kuidas siis on? jama on! ma ei viitsi tähti närida, arusaamine on lugejas kinni.


madu - 23.03.2006 kell 14:51

lati, olen oma esimestest sõnadest alates rääkinud nii eesti keelt kui võro kiilt. Siiani on mulle tundunud, et just lõuna-eestlastel on kirjakeel rohkem paigas, pole väldetega erilisi probleeme jms. (palun vabandust, kes end puudutatuna tundsid!)

Nüüd siis selgus, et murde valdamine on vabandus, miks kirjakeelt mitte osata.
Nunuh.


viidik - 23.03.2006 kell 14:51

Lihtsalt on viisakas ka teistega arvestada. Milleks siis üldse postitada, kui ei huvita, kas kirjutatust ka aru saadakse?


delilah - 23.03.2006 kell 14:55

Teema on püsitatud neile, kes tahavad edaspidi vältida piinlikke vigu eesti keeles
Nagu ütleb pealkiri - abiks, mitte osatamiseks.


lati - 23.03.2006 kell 15:10

põhjaeestlastel on murdeerinevusi lihtsalt nii vähe, et neid peetakse vigadeks.


anne51 - 23.03.2006 kell 15:13

Lati, ma mõista kah võro kiilt, aga ma tahan eesti keelt hästi osata ja nii läksin googeldama. Nimelt tekkis mul probleem kokku - ja lahkukirjutamisega. Olen märganud, et palju vigu esineb nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamisel ka siin foorumis.

I Ainsuse nimetavas käändes nimisõna kirj. järgneva nimisõnaga kokku:
vesiveski, nahkmööbel, verivorst

II Lühitüveline nimisõna kirj. järgneva nimisõnaga kokku:
kuningriik, naisarst

III Ainsuse omastavas olev nimisõna kirj. järgneva nimisõnaga kokku, kui ta moodustab ühe kindlakskujunenud mõiste (missugune? mis liiki? mis laadi?)
jahikoer, taskukell, rongipilet, rauapood, sõiduauto,tammepuu, märtsikuu

Sellesama reegli järgi:

1.kui on objekt, millele on suunatud mingi tegevus
vend, keda armastatakse - vennaarmastus
rõõm, mida avaldatakse - rõõmuavaldus
rukis, mida lõigatakse - rukkilõikus

2. hulka ja kogu väljendavad ühendid
liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, veetilk

3. mitmusliku sisuga ainsuse omastav

tikutoos, raamatukapp, palgikoorem, kartulipanek, suusabaas

4. kolm või enam tüve
aedviljakonserv, allmaaraudtee, töövõtuleping
a


sauza - 23.03.2006 kell 15:19

Issand, neid reegleid on ju nii palju, mul pole ükski peas, läheb ikka tunde järgi.


Lola69 - 23.03.2006 kell 15:21

/me kirjutab kah tunde järgi. Noh vahel läheb jah nihu. Siis ma parandan. Ka ennast.

Nagu juba öeldud, õigekiri on ka lugupidamisavaldus. Lugeja suhtes. Kui lugeja korda ei lähe, milleks siis üldse siia kirjutada?


lati - 23.03.2006 kell 15:31

kui ma pean koguaeg kartma, et valesti kirjutan ja seejuures tean, et kirjutan, kas ma siis üldse viitsin siin meelt lahutada? kui ma oma teksti läbi peaks lugema, siis leian kindlasti mõne vea.
tõesti mulle ei meeldi, kui väga vigaselt kirjutatakse, aga mulle ei meeldi ka see, kui iga vea eest võid mööda näppe saada.


viidik - 23.03.2006 kell 15:39

lati, vastu näppe saavad siin selle eest küll väga vähesed. Ja sina pole ju sugugi mitte kõige valemini kirjutajate hulgas. Ära põe!


Dinxu - 23.03.2006 kell 15:59

Mõtetu ja mõttetu- mõlemad on lubatud ju ometigi!

Tsitaat:
Algne postitaja: madu
Siiani on mulle tundunud, et just lõuna-eestlastel on kirjakeel rohkem paigas, pole väldetega erilisi probleeme jms


Seda räägiti mulle isegi koolis, et põhja-eestlastel väldetega raskem, sest nemad räägivad keelt raskemalt. Olen sellega täiesti nõus- ma olen välteid 3 korda vähemalt koolis õppinud ja siiamaani pole ma neid täiesti selgeks saanud ja vead tulevad siis kui hääldan.

Stiilivigade kallal palun ärge norige. Ma olin aasta ära Soomes ja ma pole siiamaani tagasi saanud oma keeleoskust. Ma olen 2 aastat juba üritanud kõigest väest stiilivigadest lahti saada, nüüd proovikirjand oli esimene, milles ei olnud ühtegi stiiliviga. Teistes oli. Sõnade järjekord kipub ikka väga kergesti ära minema.


mc1bluesky - 24.03.2006 kell 14:15

Osades inglise keelsetes foorumites programm võimaldab inimesel endal oma postituse õigsus ja õigekiri üle kontrollida. Need "märkide" külge kleepimised, nagu mõne sõna või tähe punaseks tegemised ei ole eriti ilus tegu. Vahel märgatakse vigasid ja vahel ei märgata mitte midagi.Mõnedes foorumites võid saada endale veel ka "templi või staatuse " selle kohta, et su õigekiri lonkab.


Lola69 - 24.03.2006 kell 15:21

Miks parandused "ilus tegu" ei ole?
Minu arust annavad need sulle võimaluse oma viga näha ja parandada. Muidugi on hea elada õndas teadmises, et "mina põhimõtteliselt vigu ei tee" ja lasta teistel oma saasta rookida või lugeda.


Dinxu - 24.03.2006 kell 16:27

Minul ei ole midagi selle vastu, et parandatakse- eks esialgu ehmusin ära, et sõnas "du¹i" oli "¹" äkki punane, aga siis tuli meelde, et mul see ju üldse kahekordsena oli kirjutatud. Nüüd siis jätan meelde ja enam seda viga ei tee. Minu meelest peaks inimene igal juhul püüdma kirjutada nii hästi kui oskab ja kui keegi teda parandab. siis peaks tänulik olema, et keegi on nõus teda aitama.

Pealegi on see foorum ju eelkõige täiskasvanutele mõeldud, kus ei leia üldiselt lapsikut väljanaermist, vaid üldiselt üritatakse ikka abi pakkuda.


väikepärdik - 24.03.2006 kell 17:57

Tsitaat:
Algne postitaja: delilah
Tegusõna -mata vorm on siiski veel ühe t-ga, ma loodan.

kahtlemata
kiirustamata


Sa ju ei kirjuta söömatta või viimatta.

Täiesti õige märkus,
närvi ajab juba see kogematta- vorm,
mida nii mõnigi kodutu usinasti pruugib.Sügelema ajab selline asi!


Moosinina - 20.05.2006 kell 15:26

"Õues oli kuulda hobuse hirnumist - see oli ema, kes koju tuli!"
Niisiis, mitte ainult kirjavead ei häiri meid......


delilah - 15.06.2006 kell 15:39

Päris vahva raamat, õigemini küll kaardipaki moodi asi, on Koolibrilt ilmunud: "Soovitusi kirjutamise parendamise teostamiseks". Täitsa lõbus


dillinger - 15.06.2006 kell 15:40

Kuidas see ki ja gi liidete asi oli. Tugevate konsonantide järel gi ja vastupidi või ma mäletan üleüldse valesti. Koos näidetega palun.

TJ


Imre - 15.06.2006 kell 15:43

ki kasutatakse helitu häälikuga lõppeva sõna puhul, -gi helilise hääliku puhul. (haabki, sangki, ¹effki; mahlgi, vihmgi, krohvgi)

Lisatud: dillinger, su küsimusele on juba eelnevalt vastatud (postitatud 27.01.2006 kell 20:14).


jenni - 15.06.2006 kell 18:05

Mina ei mäleta pea ühtegi reeglit peale nende komade värgi
Toetun oma intuitsioonile, mis tavaliselt alt ei vea...
Vaevalt et Imregi oma täiuslikust mälust tsiteeris


Imre - 15.06.2006 kell 18:13

-ki helitu ja -gi helilise hääliku puhul ...
Seda polegi nii väga raske meelde jätta.
Aga jah, selle tänase vastuse kopeerisin dillingerile wikipediast
Jenni, muide, täiuslikust mälust on asi väga kaugel
Suhteliselt seniine olen, aga see, mis meelde jäänud kooliajast, seda peaks vast teadma siiani


Vanapaks - 15.06.2006 kell 18:24

Tsitaat:
Algne postitaja: delilah
Päris vahva raamat, õigemini küll kaardipaki moodi asi, on Koolibrilt ilmunud: "Soovitusi kirjutamise parendamise teostamiseks". Täitsa lõbus
Ei no ta võib ju olla...Aga siiski, sellisest pealkirjast üksiti võib langetõve saada. Mida seoksed pealkirjastajad keelest teavad? Või on see paroodiana mõeldud?


Sybill - 15.06.2006 kell 19:52

raamatu pealkiri võiks kuuluda küll kantseliidi kullafondi


delilah - 15.06.2006 kell 20:00

Tsitaat:
Algne postitaja: Vanapaks
Tsitaat:
Algne postitaja: delilah
Päris vahva raamat, õigemini küll kaardipaki moodi asi, on Koolibrilt ilmunud: "Soovitusi kirjutamise parendamise teostamiseks". Täitsa lõbus
Ei no ta võib ju olla...Aga siiski, sellisest pealkirjast üksiti võib langetõve saada. Mida seoksed pealkirjastajad keelest teavad? Või on see paroodiana mõeldud?


Just nimelt! Igal raamatu lehel on lause erinevate vigade kohta, kusjuures nendes lausetes on tehtud justnimelt need vead, millest juttu on
Nt.: "Ja ära alusta lauset sidesõnaga./.../"


Vanapaks - 16.06.2006 kell 07:33

Aga vot alustan ikka küll! Ja kavatsen ses suhtes EKI-ga aegade lõpuni jääda eriarvamusele. Ja nii mõneski asjas veel. Kui kramplikult kõiki lauseehituslikke reegleid järgida on tulemuseks kevadkülvi aruanne või lahanguraport.... mitte aga lugemist kannatav tekst.

Vanapaks-keelekangutaja


delilah - 16.06.2006 kell 09:50

Kui silmas pidada nt kirjandit, siis tuleb mõningane isikupära kirjas kindlasti kasuks. Seda raamatukest soovitaks aga tõsiselt neile, kel kursuse- või lõputööd tegemisel. Head kuivikutamist!

Üks oluline, jah, just pikkades ja keerulistes lausetes arusaadavuse huvides, nagu mu emakeeleõpetaja alati tavatses öelda, kuigi ma ei kuulanud, sest mängisin pinginaabriga laevade pommitamist, ettepanek soovitab kokkukuuluvaid sõnu üksteisest mitte lahutada.
Soovitusi kirjutamise parendamise teostamiseks


Lii001 - 17.06.2006 kell 03:19

Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
"Mõttetu" asemel kirjutatakse tihti "mõtetu". Need, kes nii kirjutavad on ilmselt lihtsalt kokkuhoidlikud inimesed

Veel tehakse sisulisi vigu sõnade peale/pärast kasutamisel ning samad probleemid esinevad sõnadega järele/järgi; õieti/õigesti


Minu teada on mõlemad vormid lubatud... Nägin nagu seda kuskil, aga võin väga hästi ka eksida...


earthland - 30.08.2006 kell 12:19

välted

kui on näiteks sõna ''kass'' kas see on siis teine välde ja esimeses vältes on see ''kas''? sama asi sõnaga kell.

mul on kõik totaalselt meelest läinud..


delilah - 30.08.2006 kell 12:23

"Kell" ja "kass" on kolmandas vältes. Kõige lihtsamalt saab seda kontrollida sõna lõputult venitades - kas venib või mitte


arbuuz - 20.10.2006 kell 15:17

Ei pannud tähele, kas selline selgitus oli, aga siis:
Ja, ning, ega, ehk, või, kui ka - kirjutatakse ilma komata.
Et, aga, sest, kui, kuid, vaid, siis - kirjutatakse komaga.
Teadmiseks: kui lauses on kaks öeldist (tegusõna), siis kaks öeldist peavad olema teineteisest erandatud sidesõnaga, kui sidesõna pole lauses topi koma sinna, kus paremini kõlab.

Ps. peale selle postituse kirjutamist kontrollisin teksti mitu korda, et jumala eest poleks kirjavigu!

Ps2: tänud jennile hea tähelepaneku eest!


jenni - 20.10.2006 kell 16:41

arbuuz, viga tuleb ikka ja just sinna, kus teda ei märka

ja, ning, ega, ehk, või, kui ka, mitte kuis


olevt - 20.10.2006 kell 18:09

Tsitaat:
Algne postitaja: delilah
"Kell" ja "kass" on kolmandas vältes. Kõige lihtsamalt saab seda kontrollida sõna lõputult venitades - kas venib või mitte

ja - esimene välde
jaa - teine välde
jaaa (innukas jaatus) - kolmas välde
jaaaa (maniakaalne jaatus) - neljas välde


Vanapaks - 20.10.2006 kell 18:35

Lisaks veel "ähähh" - välde 1.5


delilah - 24.11.2007 kell 11:41

Ma ei taha lugeda postitusi, kus pole kasutatud muid kirjavahemärke kui...
Konkreetse lause lõpus on punkt või hüümärk, küsimusel loomulikult küsimärk. Kolm punkti iga lause lõpus ütlevad mulle, et see inimene kõhkleb neis lausetes, järelikult ei tea ta isegi täpselt, millest räägib.


Lola69 - 24.11.2007 kell 12:40

Kolme punkti kasutan mina siis, kui ma mõtet lõpuni välja ei ütle. Mis põhjusel siis iganes.


delilah - 24.11.2007 kell 12:58

Seda küll, aga on selliseid postitajaid, kes muid kirjavahemärke ei tunnegi.
Mõnikord on punkte isegi rohkem korraga kui kolm.


Vanapaks - 24.11.2007 kell 15:34

Hmm.....hmm....


tiivitaavi - 24.11.2007 kell 15:38

Äsja mängisin googlefightiga


lepatriinu13 - 24.11.2007 kell 15:45

nojah! Mulle paistab see teema mitte käsiraamatuna vaid rohkem vingumisena! Kah asi kuidas keegi kirjutab, kas siis eksimine polegi enam inimlik? Ja mina oma kirjastiili ümber muutma ei hakka! Kui tahan siis panen vahele nii palju .... kui tahan ja kui keegi ei suuda seda seedida siis ärgu vaadaku. Nõme on teisi selle koha pealt kritiseerida


ullike - 24.11.2007 kell 16:38

Tänud teema algatajale ühe tõeliselt asjaliku teema eest!

Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Eesti keeles ei kirjutata tegusõna lause lõppu.
................................................
Tühiasi muidugi, kui ei tekiks mõtet, et see viga tuleb vist vene keelest.

Vanal hallil ajal, kui kodutud.com loodi, esindas üks foorumi looja ja tollal sagedaseim postitaja justnimelt seda stiili. Kuna ma teda reaalses elus ei tunne, siis ei tea ma põhjust, kas vene mõju või mitte. Koos temaga hakkasid seda stiili kasutama paljud kodutud ja minu jaoks oligi see üks meie foorumi isikupäradest. Mulle see meeldis ja kasutasin seda sageli. Nüüdseks on see komme meie foorumis tunduvalt vähenenud.


Tsitaat:
Algne postitaja: lepatriinu13
Mulle paistab see teema mitte käsiraamatuna vaid rohkem vingumisena!
...................................................
Kui tahan siis panen vahele nii palju .... kui tahan ja kui keegi ei suuda seda seedida siis ärgu vaadaku.

Foorum ongi selleks, et oma arvamust avaldada. Kui teema üldse ei meeldi, siis ei ole ju vaja reageerida. Mulle isiklikult ei meeldi seksiteemad ja ma ei kibele seal postitama. Iga teema on ikka sellele, kellele ta meeldib.
Kolmikpunktide liigne puistamine võib muuta ebameeldivaks mõne teema, mida muidu loeks suure huviga. Meie foorumis on niisuguseid õnneks vähe.


brainstorm - 24.11.2007 kell 16:52



Kolmikpunktide liigne puistamine võib muuta ebameeldivaks mõne teema, mida muidu loeks suure huviga. Meie foorumis on niisuguseid õnneks vähe.

Teemasid või postitajaid?
Ise olen omad sõdimised ühes teises foorumis ära sõdinud, ning oman piisavalt paksu nahka kasvõi selleks, et iga sõna järele kolm punkti panna. Seega poogen.
Aga üldiselt Lepatriinuga nõus.


delilah - 24.11.2007 kell 17:02

Kelle arvates ei ole oma emakeele oskamine oluline, võivad sellest teemast kaarega kaugemale hoida.
See on mõeldud neile, kes keelest hoolivad.


ullike - 24.11.2007 kell 17:03

Tsitaat:
Algne postitaja: brainstorm
Teemasi või postitajaid?


Nii teemasid kui ka postitajaid

Viidik, ma tahtsin selle paksu d veel punaseks kah värvida, aga ei osanud

Teemaväliselt - kodanik vaimuvälgatuse postituste stiil ei ole mind senini sedavõrd häirinud, et tasuks suud lahti teha


brainstorm - 24.11.2007 kell 17:20

Parandasin ära
Loodetavasti on Sul nüüd parem?
Peaks vist siia ühe "Pink Floydi" loo kopeerima
http://www.youtube.com/watch?v=M_bvT-DGcWw
Ma ei räägi siinkohal räigetest kuritegudest, nagu k-g t-d jne. äravahetamistest, aga näpukate või komade- punktide kallal norib minu meelest see, kel muud midagi pastakast enam välja imeda ei õnnestu!


Lola69 - 24.11.2007 kell 22:58

Keeleline lohakus on lugupidamatus lugeja vastu

Aga nagu me kõik oleme ise lastetoast ja mõnel on sealt rohkem, mõnel vähem külge jäänud, nii on ka keelega.
Samas on minul kurb, et "keelelisi imbetsille" nii palju on, rikuvad ilusa asja ära.
Ja ainsaks argumendiks on "tahan ja teen, ärge siis lugege". Ei loegi.


brainstorm - 24.11.2007 kell 23:02

Oled Sa ikka veendunud, kallis Lola, et kõik Sinu postitused grammatiliselt korrektsed on?
Kas Sa ei arva, et sellesinatse näpu silma tagumisega võib ka mõni, muidu asjalike mõtetega inimene minema kohkuda?


delilah - 24.11.2007 kell 23:06

Tsitaat:
Algne postitaja: delilah
Teema on püsitatud neile, kes tahavad edaspidi vältida piinlikke vigu eesti keeles
Nagu ütleb pealkiri - abiks, mitte osatamiseks.


See punktide asi ei ole just piinlik, lihtsalt teadmiseks neile, kes neid väga armastavad hulgikaupa kasutada, et need võivad teie jutu usutavust vähendada.

Aga võib ka vabalt minu kiiks olla. Mulle tuli meelde üks jutt vist Juhtumiste alt, päris priske, aga iga lause lõpus kolmikpunkt. See sundis pidevalt mõttele, kas jäetakse midagi ütlemata, mis on seal punktide taga, millest ma nüüd ilma jään.


Lola69 - 24.11.2007 kell 23:10

Ma vähemalt püüan. Ja enamasti saan õigesti kribamisega hakkama ka. Kui just kerge grammatika väänamine taotluslik ei ole. Lisaks niisama sõnaväänamisele.
Ja parandan ka iseenda näpukaid kui neid hiljem avastan. Mitte ei käi ja ei tänita, et "asi nüüd see vigane värk, peaasi et mu möla teisteni jõuaks".

Juhtub igaühel. Aga teadlik keele risustamine on rumal ja inetu. Näpu ajab lugejale silma pigem see hoolimatult lohakas kirjutaja. Ja nii polegi ime kui need, kes keelt väärtustavad, siia lihtsalt tulla, siin olla ja kirjutada ei tahagi.


Pipilota - 25.11.2007 kell 03:23

lola, nii karmilt ei saa ka asju votta. mina pohimotteliselt ei kasuta suuri tahti ei siin, ega enamikes emailides (ka ametlikes). ei kasuta eestikeelset klaviatuuri, sest pidev ymbervahetamine ajab hulluks (kodus ei lastagi).

kas ma olen siis hoolimatu ja lohakas kirjutaja, kes ei tohiks omi motteid siin avaldada?



minu meelest tuleks olla karm nendega, kelle motetest ei sa arugi kirjavahemarkide puudumise tottu.


ullike - 25.11.2007 kell 09:10

Tsitaat:
Algne postitaja: brainstorm
Parandasin ära
Loodetavasti on Sul nüüd parem?


Ega ma tegelikult ei olegi niisugune torisev vanapiiga (vabandan südamlike ja toredate vanapiigade ees), nagu ma näin. Tore on ju natuke nöökida Konkreetsele veale viitasin ma sellepärast, et just äsja juhtusin lugema, kes ja miks tekitab punaseid tähti ja see oli kuidagi ... armas. Siiani mõtlesin, et neid toodab mingi impersonaalne speller. Arvatavasti on neid tekkinud minugi kirjutistesse, aga ma olen nad jätnud punaseks - ka see on omamoodi suhtlemine või hoolimine. Kuna ei Sinul ega minul ei ole neid punaseid tähti sugugi valdavalt, siis ei muretse ma nende pärast. Õigesti kirjutada püüan ma nendega koos ja nendest sõltumatult. Minu jaoks on see lugupidamine emakeele ja iseeneda suhtes. Kaaskodanike suhtes kah muidugi
Muide, austan inimesi, kes ainsuse teise pöörde kirjutavad suure algustähega. Mul võttis mitu aastat aega, et vastavalt võrgusuhtlemise tavadele seda kommet endast välja juurida. Mu näpp kõhkleb sel kohal siiani ja vahel lähtun südametunnistusest, vahel kohalikest (võrgu)kommetest. Sinul on selles kontekstis südametunnistus täiesti alles ja olemas Mulle meeldiks, kui niisuguseid südametunnistusi oleks rohkem, aga ma mõistan ka neid, kes ei teagi midagi sõnast Sina suure algustähega

Tsitaat:
Oled Sa ikka veendunud, ..................et kõik Sinu postitused grammatiliselt korrektsed on?

Pöördumine ei olnud küll mulle suunatud, aga ka mina ei ole selles sugugi kindel. Arvatavasti ei jõua ma selles osas täiuslikkuseni mitte kunagi. Aga ma püüan selle poole


lepatriinu13 - 25.11.2007 kell 11:03

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Keeleline lohakus on lugupidamatus lugeja vastu

Aga nagu me kõik oleme ise lastetoast ja mõnel on sealt rohkem, mõnel vähem külge jäänud, nii on ka keelega.
Samas on minul kurb, et "keelelisi imbetsille" nii palju on, rikuvad ilusa asja ära.
Ja ainsaks argumendiks on "tahan ja teen, ärge siis lugege". Ei loegi.


heh, võta kuidas tahad! Mina pole kellegi vastu lugupidamatu tahtnud olla. Tegelikult ei häiri mind siin mitte keegi oma kirjaviisiga ja ma oma sinisilmsus sündroomiga siin lootsin et kehtib veel selline ütlus nagu käsi peseb kätt.


Lola69 - 25.11.2007 kell 11:32

Tsitaat:
Algne postitaja: Pipilota
lola, nii karmilt ei saa ka asju votta. mina pohimotteliselt ei kasuta suuri tahti ei siin, ega enamikes emailides (ka ametlikes). ei kasuta eestikeelset klaviatuuri, sest pidev ymbervahetamine ajab hulluks (kodus ei lastagi).

kas ma olen siis hoolimatu ja lohakas kirjutaja, kes ei tohiks omi motteid siin avaldada?



minu meelest tuleks olla karm nendega, kelle motetest ei sa arugi kirjavahemarkide puudumise tottu.
Pipi, sinu postitused on täitsa loetavad, neist saab aru.
Kõigi puhul see nii ei ole.

Ahh, ma ei viitsi sel teemal vaielda.


brainstorm - 25.11.2007 kell 22:38

Ma ei hakka tsiteerimisega vaeva nägema, lgp. Ullike, aga kui ma lugesin ikka õigesti välja( sest pole hetkel viitsimist süveneda riuka võimalikkusesse ), siis tähh Sulle komplimendi eest!


Myrk - 26.11.2007 kell 14:05

Algne postitaja: lepatriinu13


nojah! Mulle paistab see teema mitte käsiraamatuna vaid rohkem vingumisena! Kah asi kuidas keegi kirjutab, kas siis eksimine polegi enam inimlik? Ja mina oma kirjastiili ümber muutma ei hakka! Kui tahan siis panen vahele nii palju .... kui tahan ja kui keegi ei suuda seda seedida siis ärgu vaadaku. Nõme on teisi selle koha pealt kritiseerida
..................................................................................
Mulle tundub, et mõnel on selline kutsumus kõiki õpetada. Ise ka siin korduvalt eksinud. Pole tõesti vaadanud kuidas on kirjutatud. Olulisemaks pean
kirjutise sisu ja seda, mida inimesel öelda on. Kui tõesti näed viga, saada 2U2-te viisakas vihje. Kas on vaja kohe solvavaid märkusi teha, ja näidata sellega,
kui kirjaoskaja ta ikka on. Kui mõnele tundub, et see ikka andestamatu patt on, tuleks ametisse määrata korrektor Kelle poolt kõik tekstid enne ilmumist üle vaadatakse.

P.s. Aga toetan eelpool avaldatud Lepatriinu arvamust.


anne51 - 26.11.2007 kell 14:58

Tsitaat:
Algne postitaja: lepatriinu13
Tegelikult ei häiri mind siin mitte keegi oma kirjaviisiga ja ma oma sinisilmsus sündroomiga siin lootsin et kehtib veel selline ütlus nagu käsi peseb kätt.
Mina oma pikajuhtmesündroomiga ei saa aru, kuidas puutub siia käsi-peseb-kätt-sündroom.
Lepatriinu, lase aga edasi nii nagu meeldib, sellest ei tee keegi erilist numbrit. Teema on ammune ja kui sa loed esimesi lehekülgi, siis näed, et huvilisi on leidunud. Midagi ei saa õpetada, kui puudub huvi.
"Sinisilmsussündroom" - see on üks sõna. Seda reeglit on lihtne meelde jätta - kõik "s"-lõpulised omadussõnad kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku.
alusseelik
pealispind
hilissügis


Lola69 - 26.11.2007 kell 19:13

Tsitaat:
Algne postitaja: Myrk
Kui mõnele tundub, et see ikka andestamatu patt on, tuleks ametisse määrata korrektor Kelle poolt kõik tekstid enne ilmumist üle vaadatakse.


Siinkohal pean ma kordama juba ammu selgunud tõde: kirjutada oskavad vaat et kõik, aga lugemisega on paljudel raskusi. Esmane korrektor võiks igaüks ise olla, omaenda tekstile. Aga selle lugemisoskusega on paraku lood kohati nigelad.


Lola69 - 26.11.2007 kell 19:14

Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Tsitaat:
Algne postitaja: lepatriinu13
Tegelikult ei häiri mind siin mitte keegi oma kirjaviisiga ja ma oma sinisilmsus sündroomiga siin lootsin et kehtib veel selline ütlus nagu käsi peseb kätt.
Mina oma pikajuhtmesündroomiga ei saa aru, kuidas puutub siia käsi-peseb-kätt-sündroom.
Lepatriinu, lase aga edasi nii nagu meeldib, sellest ei tee keegi erilist numbrit. Teema on ammune ja kui sa loed esimesi lehekülgi, siis näed, et huvilisi on leidunud. Midagi ei saa õpetada, kui puudub huvi.
"Sinisilmsussündroom" - see on üks sõna. Seda reeglit on lihtne meelde jätta - kõik "s"-lõpulised omadussõnad kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku.
alusseelik
pealispind
hilissügis

Anne, sa pole ainumas kes käsi-peseb-kätt "sündroomi" ei mõista. Aga usu mind, see pole meie probleem.


Myrk - 27.11.2007 kell 01:07

Algne postitaja: Lola69

Samas on minul kurb, et "keelelisi imbetsille" nii palju on, rikuvad ilusa asja ära.
..................................................................

Uh. kas tõesti on asjad siin kodutute foorumis niiii käest ära? Ja kuidas te kallid" keeletargad " saate teemades kaasa rääkida? Jättes põhimõtteliselt lugematta vigased postitused.
...................................................................

Algne postitaja:anne51

"Sinisilmsussündroom" - see on üks sõna. Seda reeglit on lihtne meelde jätta - kõik "s"-lõpulised omadussõnad kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku.
alusseelik
pealispind
hilissügis
...................................................................

Ehee, saimegi veikesele lepatriinule avalikkuse ees koha kätte näidata.
Ehk oleks viisakam privasse olnud kribada.

See mu isiklik arvamus, oma mätta otsast vaadates.


lepatriinu13 - 27.11.2007 kell 09:26

kle myrk ää nori mu kallal mul täiega suva mis arvab keegi...olen juba harjunud sellise näkku sittumisega
nii et laske aga käia, meil on siin sõnavabadus nagu ma näen ja mind see nutma ei aja ja olles väga jäärapäine tegelane...kohta ka ei näinud


ullike - 27.11.2007 kell 10:16

Tsitaat:

Ehk oleks viisakam privasse olnud kribada. See mu isiklik arvamus, oma mätta otsast vaadates.

Panen siia ka oma isikliku arvamuse, mis samuti ei pretendeeri absoluutsele tõele. Kuna teema on püsti pandud selleks, et foorumi keelelist olukorda parandada, siis arvan, et ikkagi asjakohane on neid reegleid kirjutada kõigile huvilistele. Kes ei soovi, see ei loe ja see ei kasuta. Minu jaoks oli viimatinimetatud reegel väga huvitav, sest oleksin pakkunud samasse kohta hoopis teist reeglit. Kuna ma aga endas kindel ei ole (pärast keskhariduse omandamist ei ole enam grammatikat õppinud), siis ei hakka ma oma oma teadmisi või mitteteadmisi välja pakkuma. Aga ise uurin küll välja - kunagi
Minu jaoks on käesolev teema väga huvitav, sest siin saan piskuhaaval meelde tuletada oma kunagist hobi - korrektset keelekasutust


rossi - 27.11.2007 kell 10:21

Ka minule on teema väga huvitav!Olen üliõpilane Narvas ja tulin siia foorumisse just otsima head suhtlemist eesti keeles.Aga palju sõnu on siin arusaamatud,see vist on släng,mida koolis ei õpita?


vaarema - 27.11.2007 kell 10:45

Mind ei häiri kirjavead postitustes, see teeb foorumi lõbusamaks ja ega ma isegi mingi keeleteadlane ei ole. Samuti annavad nii õigekirja vead kui ka keelekasutus ja muud eripärasused hoopis parema ettekujutuse postitajast


ullike - 27.11.2007 kell 11:48

Tsitaat:
Algne postitaja: rossi
....tulin siia foorumisse just otsima head suhtlemist eesti keeles.Aga palju sõnu on siin arusaamatud,see vist on släng,mida koolis ei õpita?

Tere tulemast Rõõm Sind siin näha Slängi kohta võid kelleltki privas küsida, enamus meist vastab heameelega. Eks sellest saad varsti isegi aru, kellelt nõu küsida ei maksa, sest mitmel meist on kombeks vastata ainult huumori kaudu


anne51 - 27.11.2007 kell 14:31

Tsitaat:
Algne postitaja: Myrk
Algne postitaja:anne51

"Sinisilmsussündroom" - see on üks sõna. Seda reeglit on lihtne meelde jätta - kõik "s"-lõpulised omadussõnad kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku.
alusseelik
pealispind
hilissügis
...................................................................

Ehee, saimegi veikesele lepatriinule avalikkuse ees koha kätte näidata.
Ehk oleks viisakam privasse olnud kribada.
Kes kellele kohta kätte näitas? Alustas Lepatriinu, öeldes, et mõttetu teema ja pole vaja norida. Delilah ei teinud teemat norimiseks.
Me teema kõik vigu ja oleks ikka nali küll, kui hakkaksime privas üksteise apsakatele tähelepanu juhtima.
Ullike, sul on õigus, et ma panin kirja vale reegli. Otsisin ja ei tea ikkagi, kas leidsin. Kas see on reegel, et kui nimisõna on põhisõna ja täiendsõna on lühenenud tüvega, siis kirjutatakse kokku? Näiteks:ühistegevus, ürgmets, hõõrdketas.


Pipilota - 27.11.2007 kell 15:47

minu meelest tasub vaid siis norida, kui kellelegi postitust on kirjavigade tottu arusaamatu. kui me koik kirjutaks nii viisakalt, nagu moni meist, siis.... oleks ju igav lugeda. mulle meeldib isikupara ja mulle meeldib ka, et monede kasutajate puhul ma saan oodata teatud stiili. argem norigem!


delilah - 27.11.2007 kell 17:45

Nii, kas keegi on kellelegi konkreetselt näpuga näidanud, et näe, sellel kasutajal on selline loll viga
Kes tunneb ennast puudutatuna - vabandust, aga ju siis on põhjust. Ja nagu öeldud - keda ei huvita, ärgu lugegu teemat. Lihtne.



Laav, piis änd häppiness


freelancer - 27.11.2007 kell 18:00

delilah
Täiendaks sinu kommi:
Ja kui ei meeldi siis tõmmaku nahhui.Või jagagu oma aadress kiimas türklastele msn-is.

Mind ka näiteks ajab kohe marru mõne emotikoni kasutamine.Kuid ma kasvatan sellega enda iseloomu.Lähen küll marru kuid ei ütle midagi.Milleks solvata inimest tema nõrkuse pärast.ON ju nii Brain.

live fast,die young


ullike - 27.11.2007 kell 19:23

Tsitaat:
Algne postitaja: Anne51
Kas see on reegel, et kui nimisõna on põhisõna ja täiendsõna on lühenenud tüvega, siis kirjutatakse kokku? Näiteks:ühistegevus, ürgmets, hõõrdketas.

See vist läheb lähemale jah, midagi niisugust koitis minugi ajukäärude sügavuses. Eks ma küsin millalgi mõne õpetaja käest järele


delilah - 27.11.2007 kell 19:46

Ma olen enamasti pääsenud reeglite õppimisest ja lasknud liugu oma keelevaistu peal, aga näiteks suure ja väikese algustähe puhul sellest abi ei ole. Lisaks kõik uuendused ja mugandused alates jutumärkide (mitte)kasutamisest "varjandi" ja "pensjonärini" välja - kas keegi teab, on neist kusagil mingi kokkuvõte olemas?


Andrew - 27.11.2007 kell 19:49

Alles siin Kodutute foorumis sigines aeg-ajalt külge harjumus mitte kasutada suurt algustähte. Tuleb ennast kokku võtta.


lepatriinu13 - 27.11.2007 kell 20:07

...................................................................

Kes kellele kohta kätte näitas? Alustas Lepatriinu, öeldes, et mõttetu teema ja pole vaja norida. Delilah ei teinud teemat norimiseks.
Me teema kõik vigu ja oleks ikka nali küll, kui hakkaksime privas üksteise apsakatele tähelepanu juhtima.
Ullike, sul on õigus, et ma panin kirja vale reegli. Otsisin ja ei tea ikkagi, kas leidsin. Kas see on reegel, et kui nimisõna on põhisõna ja täiendsõna on lühenenud tüvega, siis kirjutatakse kokku? Näiteks:ühistegevus, ürgmets, hõõrdketas.




dziisus kraist siin võib pexa ka saada vist...lähen läbunurka vanduma...elagu eestlased


rossi - 27.11.2007 kell 22:08

kas Kodutute eesti keel käsiraamat lubab venekeelset "sõnasid" eesti tähtedega kirjutada, exemp. freelancer (ma vabandan,olen venelane)?


ullike - 27.11.2007 kell 22:30

Tsitaat:
Algne postitaja: rossi
kas Kodutute eesti keel käsiraamat lubab venekeelset "sõnasid" eesti tähtedega kirjutada,

Ei, kulla Rossi, sõnaraamat ei luba, aga me teeme seda ikkagi päris sageli. Ise kasutasin täna samuti seda võimalust. Tegemist on inimese väljendusstiiliga ja igaüks mitmekesistab seda nii, kuidas oskab ja meeldib. Nii nagu siin kasutatakse palju igasuguseid russisme ja anglitsisme (loodan, et kirjutasin viimase sõna õigesti )


susanna - 27.11.2007 kell 22:38

olen arvamuse juures, et iga postitaja võiks oma tekstid üle vaadata enne sisestamist.
või kasutada muuda nuppu, et parandada enda vigu ja apsakaid.
olen seda ise teinud ja üritan keeleliselt normi piires püsida.
minu viga on algustähed, mis jooksevad kõik väikeste tähtedena, aga kui ikka kirjavahemärke ei kasutata ja kpt ja gbd on sassis ja muud keelelised vead, no siis on teinekord tekstist ikka raske aru saada ja ma reeglina ei loegi seda.


brainstorm - 27.11.2007 kell 22:58

Tsitaat:
Algne postitaja: Andrew
Alles siin Kodutute foorumis sigines aeg-ajalt külge harjumus mitte kasutada suurt algustähte. Tuleb ennast kokku võtta.

No mind ei häiri põrmugi see, et inimesed kasutavad vaid pisikesi tähti.
Lugedes Ullikese, mulle suunat. teksti, jäi mulje, et see, kui inime kasutab ka suuri, näitab vaid seda, et ta on LIIGA vähe netis istunud...
Kasutan neid suuri Sinasid juba paarkümmend aastat, ning nett mind ses mõttes mugavamaks ei tee.
Aga, nagu juba mainisin, ei häiri mind teistepoolsed capsudnoncapsud, ning loodan, et ka teisi ei sega minupoolne kasutus.
Ja LOOMULIKULT sain ma aru, mida see teema taotleb, ning asjal on jumet.
Mina mõtisklesin juuksekarvast. :-)


anne51 - 28.11.2007 kell 15:32

Tsitaat:
Algne postitaja: lepatriinu13
dziisus kraist siin võib pexa ka saada vist...lähen läbunurka vanduma...elagu eestlased
Ei ole mõtet liialdada. Ka pole sulle "näkku situtud" nagu sa eespool väljendusid.


Uss - 28.11.2007 kell 16:20

Mind ei häiri kui foorumis ei kirjutata ülikorrektses ja akadeemilises eesti keeles. Annan andeks õieti-õigesti, mõttetu-mõtetu(muuseas mõlemad variandid on lubatud) ja muu sellise. Tulenevalt oma erialast ehk peaks minagi karm olema? Samas just tulenevalt oma erialast ma saan ka aru, et päris iga asi ei ole seotud lastetoa ja koolitarkusega. On inimesi, kes olenemata eratundidest, reeglite pähetuupimisest ning sellest kui palju keegi siia teemasse mingeid näiteid toob, jäävad ikka kpt-gbd ja muid sellelaadseid vigu tegema. Küll häirivad mindki kui punktijadadega liialdatakse- minu nõrgad silmad võtab see silme eest kirjuks. Samuti ei ole ma just x, y ja w kasutamise fänn, aga noh, aru ju saab. Ja see siin on vaba aja foorum, mitte akadeemiline vestlusring. Isiklikult ei tunne ennast solvatuna, kui ei kasutata suuri tähti, vahel komad on valesti või puudu, samuti eelpool mainitud näited jms.
Ka oma postitustest olen hiljem leidnud trüki-, lohakus-, sõnastus-, õigekirjavigu. Vahel olen parandanud, aga ei ole sellepärast ka eriti rabelema hakanud. Kui kedagi minu vigased postitused solvavad, siis vabandust muidugi.


rossi - 28.11.2007 kell 16:50

mind venelasena paneb imestama,et eestlased niipalju siinses korralikus foorumis nii palju vannub-nagu venelane. Venelaste akadeemilisesmas seltskonnas on mood mitte vanduda,ka mitte inglis keeles,siis erineb teistest venelastest


jenni - 29.11.2007 kell 08:45

Tsitaat:
Algne postitaja: brainstorm
/.../ XXI-ne sajand /.../


Juhiks brain`i tähelepanu sellele, et rooma numbrid on järgarvud (esimene, teine jne), järelikult XXI sajand


susanna - 29.08.2008 kell 15:31

eksin ise ka kindlasti, kui kiiresti kirjutan, aga jõudumööda olen püüdnud oma apsakad parandada.

viimasel ajal, kui mitte väga tihti jääb silma riivama paljude kasutajate sõnalõpp (tege)mattaja muu analoogne -mata vorm.
õige oleks siiski-MATA.



TEGEMATA
OLEMATA
JOOSKMATA
ARMASTAMATA
ELAMATA
UJUMATA
SÖÖMATA JNE.


officer - 29.08.2008 kell 16:19

viimasel ajal,kuid mitte väga tihti,jääb silma riivama paljude kasutajate nimisõna kasutamine tegusõnana...pean silmas sõna "kepp" ehk siis


kepi
kepiga
kepita
kepitaja (üks eestis tihti esinev pääsukeseline lind)
...ja nagu eelnev postitaja õigustatult märkis
"keppimata" asemel kasutada julgelt kirjapilti "kebimada",
selle sõna lõppkonsonant on tuletatud meie foorumis algataja nicname'st"mada"
ning selle sõnaga tahetakse julgustavalt öelda "keppi sulle mada!"


reheline - 29.08.2008 kell 20:21

Kas seto keel on kirjaviga?


susanna - 29.08.2008 kell 20:26

nendel on ju oma kirjakeel, nii, et kes seda kirjakeelt valdab:andku minna.


freelancer - 29.08.2008 kell 22:05

Tsitaat:
Algne postitaja: reheline
Kas seto keel on kirjaviga?


Ei ole.Samuti võib setu rahvatantsu lugeda liialdamata kordinatsioonihäireteks.


susanna - 30.12.2008 kell 12:12

siniseleliblikale.

sõna probleem kirjapilt näeb välja nii.


sossuke - 30.12.2008 kell 12:49

susanna, ära riidle

minule küll see liblika propleem meeldb.
loed ja loed foorumit, ja siis äkki nagu keegi torkaks. oma propleemiga.

küllap see tugev "p" rõhutab see eriliselt probleemi raskust.


susanna - 30.12.2008 kell 12:51

ega ei riidlegi, aga aeg oleks omad järeldused teha.


habe - 30.12.2008 kell 12:52

oooomaigaaad!!!

Sa me tillu Liblikas, kas ei lämbu Sa veel meie foorumlaste kallistustes???


officer - 30.12.2008 kell 14:41

Tsitaat:
Algne postitaja: susanna
ega ei riidlegi, aga aeg oleks omad järeldused teha.


inimene,eriti foorumlane peab säilitama oma identiteedi,jätka samas vaimus liblikas


jenni - 30.12.2008 kell 15:02

Tõesti, nii nummi on lugeda propleemidest ja alkohoolist, justkui oleks alkohoolitud emakeele tunni ajal


ullike - 30.12.2008 kell 15:07

Rootsi kuningaski olevat düslektik, asi siis ühel tavalisel Kodutul veidike düsgraafiliselt esineda Kuigi silma kraabivad need vead tõesti


habe - 30.12.2008 kell 15:40

Eks asi sõltu ju veidi ka kontekstist. Tuleb ette et "Möhhh?" on oluliselt asjakohasem korrektsest väljendit " Kuidas, palun?"

Prantslaste riietumiskultuur pakub analoogi oma stiiliga "Non galant" (ei garanteeri et kirjapilt grammatliliselt õige sai...) mis asetab rõhu näiliselt juhuslikule lohakusele, mida samas käsitletakse hea maitsetajuna.

Vead postituste grammatikas võib laias laastus vist jagada kolme alagruppi:

1. taotluslikud (tean, kuidas peab, aga teen teisiti..)
2. mittetaotluslikud (ei tea, kuidas peab, aga arvan , et teen õigesti)
3. näpukad (osalt lohakus, osalt liigne enesekindlus)

Kuskilt maalt jookseb ilmselt nähtamatu üldise sallivuse rajajoon ja ilmselt ei ole selle tajumise andi antud paraku kõigile.

Isiklikult olen valmis mõlemad silmad kinni pigistama alagruppide 1 ja 3 juures, sest reeglina köidab seal minu tähelepanu jäägitult postituse sisu.

Tõsine probleem on aga alagrupiga 2, kuhu lisandub igapäevaselt esmapostitajaid - ninakaid nolgiohtu noorukeid, kes peale slängi muud eesti keelt ei oska ning reeglina sisuka postitusega ka maha ei saa. Püüad siis sealt varesejalgade vahelt iva otsida, kuni tekkiv vahkviha silmad pimestab...

... ja siis loeksin neile tõesti veidi moraali ja õpetaksin grammatikat, kuid mis oleks selle mõte? Nad ei viitsiks seda lõpuni kuulata...


Pipilota - 30.12.2008 kell 16:02

Tsitaat:
Algne postitaja: susanna
siniseleliblikale.

sõna probleem kirjapilt näeb välja nii.


ma tanan sind sydamest, susanna!!!!
kuigi ma kardan, et siniliblikas seda teemat ei vaevu lugema.


freelancer - 30.12.2008 kell 20:19

Mida jura te ajate.Mingi meeletu kisma ühe tühise sõna pärast.Peaasi et sõna enam-vähem samasugune välja näeb.Tähtis on ise mõelda mida ta mõtles,nagu üks foorumlane siin selgeks tegi..See kuidas see kirjas ja sõnatähenduses välja näeb on absoluutselt ebaoluline.Mõttest arusaamine on tähtis.


ullike - 24.02.2010 kell 11:09

Tsitaat:
Algne postitaja: rebaserein
vaatan,meie majal lipuvarreks harjavars


Rein, kuis tead, et harjavarras Kas hari on ka vardas

Ullike arutab seda teemat - harjavarras ja lipuvars - veel natuke


rebaserein - 24.02.2010 kell 13:54

see nii lühike lipuvardaks,zvjozdot¹ka on ära murtud,lasnamäe värk
vana vene vars


Elastiknaine - 31.08.2011 kell 13:13

Sul ju esimene osa juba valesti.Meil siin kaunil saarel öeldaxe nii:Kus näed viga laita,ole hea ja näpuga näita!


Murakaraba - 18.10.2011 kell 09:50

Mul (special Kommionule: mull) teeb muret sõna "käija" kasutusviis.
Muudkui loen siin, kuid õige oleks allolevates lausetes kasutada sõna "käija" asemel käia
Näited:

Tsitaat:
Sull on natukene vale ettekujutus meestest, üks kõik kuidas ka ei pingutaks, kõikki maailma naisi ei jõuaks keegi läbi käija.

Tsitaat:
Inimene on valinud enesele tee mida mööda käija.

Tsitaat:
Kas ma nüüd mäletan valesti või ütles siiski seda, et ta ei kavatse kõiki maailma naisi läbi käija

õige oleks : kõiki ei jõuaks läbi käia; tee mida mööda käia.
Siin on vahe; kas jalakäija või tee, mida mööda käia. Läbi käia ei tähenda sama mis läbikäija.


freelancer - 18.10.2011 kell 20:31

siia sobiks veel mehhaanikute tervitus-Käi persse....nagu au5tojuhtidele-Nael kummi


guttamax - 18.10.2011 kell 20:37

Nael kummi käib iki rohkem turvaseksijatele.