
Ei saa mitte vaiki olla
Aidakem Kodutuil parandada oma emakeeleoskust.
Esialgu sellised vihjed:
DU©©, DU©I, DU©©I
ÜLDSE
Väga väärt algatus. Ma ei unusta ka mainimata, et on lohakusvead ja on lollusest tingitud vead.Eks hakkan siis ka näiteid tooma varsti. Põhiline mis
silma on jäänud on see et pikkade ja lühikeste sulghäälikutega ollakse ikka tõsiselt hädas.
TJ
ja sõnades 'gi ja 'ki lõppudega kaaaa 
Vot selle katusega essuga on sähendse lugu et oleneb... pooled kasutajad näevad umbes #£$" või midagi sellist.
/me kirjutab teadlikult t(d)ush või ka vajaduse korral tuss 
Lohakus- ja näpuvigu pole siin vast mõtet mainida (kui väga naljakas pole. Mul tuli kord "kalalkäigust" "kakalkäik".
Sai ära
parandatud tänu heasoovlikule Kodutule. Tänan!)
Aga eeltoodud sõnade vale kirjapilt on juba mitmeid kordi valusalt silma riivanud.
>>> Link <<< Kena mänguasi guuglilt. Võrdlesin sõnu kellelgi/kellegil esinemissagedust. Seis lootusetu?
"Mõttetu" asemel kirjutatakse tihti "mõtetu". Need, kes nii kirjutavad on ilmselt lihtsalt kokkuhoidlikud inimesed
Veel tehakse sisulisi vigu sõnade peale/pärast kasutamisel ning samad probleemid esinevad sõnadega järele/järgi; õieti/õigesti
see on tähenärijate teema, väga ilus, ma imetlen teie emakeele armastust, mina seda keelt ei armasta ja mul on täiesti pohhui peaasi, et ropp ja
rahvalik
"x"-id on ikkagi ilusad
Tänuväärt algatus, ma lisaks nii muuseas, et kirjavahemärkide järel käivad ikka tühikud, nagu paberile kirjutadeski jätame peale punkti tühja ruumi.
Vanasti koolis soovitati näpuga vahesid mõõta kui muidu ei saand.
kes tahab tähenärija olla võib kritiseerida kasutajate stilistilisi vigu
Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
"x"-id on ikkagi ilusad![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
Veel tehakse sisulisi vigu sõnade peale/pärast kasutamisel ning samad probleemid esinevad sõnadega järele/järgi
a ühes foorumis, oli keegi ka kole vihane valesti kirjutajate peale ja tema teema pealkiri oli 'kirjavigad' 

ja vaidleb
nagu rauda, et nii kirjutataksegi, no minule oli see uudis 

Mind need 'vigad' väga ei häiri. Enda omad parandan kasvõi kuu aega hiljem ära kui juhtun leidma aga näiteks komadega maadlen ma vahel küll.
Ärge siis pahandage vaid parandage aga lahkesti
Hmh, muide, dill, alles eile lugesin ma su üht vana postitust ja leidsin kirjavea - mis ma nüüd sellega küll peale peaks hakkama

See tööpõld on nii lõpmatu ... Aga noh, kui jaksu on, miks ka mitte künda ...
Tsitaat:
Algne postitaja: Vanapaks
...
Võrdlesin sõnu kellelgi/kellegil esinemissagedust. Seis lootusetu?
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
See tööpõld on nii lõpmatu ... Aga noh, kui jaksu on, miks ka mitte künda ...
et siis Sina, viidik, neid punaseid tähekesi endast maha jätadki?
Kellegil ja kellelgi.
See on totrus/lollus, mis mind aegajalt vihastab.
Pole ju raske meelde jätta, et helilise hääliku järgi tuleb "gi" ja helitu järgi "ki".
"Ütelda" ja "öelda"
"Majja" ja "maijja"
Eks taolisi totrusi on veelgi, aga hetkel ei meenu rohkem.
Maiu, mina'p see olengi. 
viidik, no nüüd ehk saad abimehi
ja naisi
mina teen igalepoole võimalikult palju vigu
tühja sest, kui ei kasutata semikoolonit või suuri algustähti (kuulun ise ka nende hulka), aga emakeele lörtsimine inglise keelega ajab vahel
vihasemakski kui grammatika algteadmiste puudumine. eriti need juhud, kus postitaja ajumaht pole välja kannatanud kummagi keele baasteadmiste selgeks
saamist
loetagu parem kirjutamise asemel mõni raamat läbi- ehk jääb midagi keelekasutusestKI külge.
Ok. Võtame siis veelkord need õnnetud kellelgi/kellegil.
Esmapilgul oleks nagu õigem kellelgi. Miks? Põhiliselt sellepärast, et emakeele õpetaja ütles!
Aga üritame nüüd mõelda (või mõtelda?). Mis sest, et võõras tegevus aga prooviks siiski.
Millega sa sõidad? Kas kelguga või rattaga?
Kas on kellegil? Peetril või Arvetil?
Või on hoopis kellelgi? Jaanilgi või Sassilgi?
Noh, kuidas on? Kas jää hakkas liikuma, härrad vannutatud mehed? Tabasite loogikat?
Vanapaks- keelekorüfee ja dogmaatikute p*** saatja
Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
Veel tehakse sisulisi vigu sõnade peale/pärast kasutamisel ning samad probleemid esinevad sõnadega järele/järgi
Tsitaat:
Algne postitaja: mmunk..... aga emakeele lörtsimine inglise keelega ajab vahel vihasemakski kui ....
Sulle, oo Sybill (TO: asemel)
Õietiöelda
tuleks need EKI vanatüdrukud seal põlema pista. Nad tea elavast keelest miskit.
Vanapaks- koolis õppind, et "igavesest ajast igavesti" on ainuõige kotlet ja tapet.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
See tööpõld on nii lõpmatu ... Aga noh, kui jaksu on, miks ka mitte künda ...
SINUL=SUL
Ühe L-iga, kes ei tea.

lõpuks ometi targad inimesed ümberringi: mind on alati vaevanud mõned väljendid-käänded-pöörded. Hetkel meenub väljend: "ärme vaidle" ja teised samasugused. Minu kolmeline emakeeletunnetus siiski tõrgub sellise kasutuse vastu. Kas see on ka nö. ametlikult tunnustatud mugandus?
Tsitaat:
Algne postitaja: mmunk
tühja sest, kui ei kasutata semikoolonit või suuri algustähti (kuulun ise ka nende hulka), aga emakeele lörtsimine inglise keelega ajab vahel vihasemakski kui grammatika algteadmiste puudumine. eriti need juhud, kus postitaja ajumaht pole välja kannatanud kummagi keele baasteadmiste selgeks saamistloetagu parem kirjutamise asemel mõni raamat läbi- ehk jääb midagi keelekasutusestKI külge.
kuna olen vist üks viletsamaid eesti keele praktikuid siin (mis kindlasti mind ei kaunista
), siis julgen avaldada arvamust,et interneti
suhtlemiskeel, ei ole mitte kirjakeel,vaid kirjalikult väljendatud audio......? ,mis muidugi ei tähenda ,et siin hea eesti keele grammatika
kasutamine out oleks,......kas aga selle ületähtsustamine siin tingimata vajalik?
Kui teksti mõte arusaadavaks jääb, pole hullu. Kodututes kirjutatakse hästi.
Üks viga on üsna levinud, ka mujal foorumites. Olen ennast jälgima hakanud ja avastanud, et teen ka ise seda viga.
Näiteks: "Lisaks veel kõikvõimalikke tegusid tegi."
Eesti keeles ei kirjutata tegusõna lause lõppu.
"Ta tegi lisaks veel kõikvõimalikke tegusid."
Tühiasi muidugi, kui ei tekiks mõtet, et see viga tuleb vist vene keelest.
Mingi isikupära võiks ikka postitustes säilida.Kuulge kui Monet impressionismiga välja tuli arvati ka, et ta on hulluks läinud, sest tema tööd ei
vastanud tolle aja stiilinõuetele.Mina kasutan ka sõnu, mis on võib olla veidi kas vanapärase või luulekeelse vormiga aeg ajalt.Mull meeldiks küll kui
neid kodutuid oleks palju, kelle postitusi tunneks ära ka avatari nägemata!
TJ
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Eesti keeles ei kirjutata tegusõna lause lõppu.
"Ta tegi lisaks veel kõikvõimalikke tegusid."
Tühiasi muidugi, kui ei tekiks mõtet, et see viga tuleb vist vene keelest.
Tsitaat:
Algne postitaja: dillinger
Mingi isikupära võiks ikka postitustes säilida.
...
TJ
Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
/.../ et netis kasutatav kirjutamisviis on siiski eripärane...ja las ta olla...virtuaalelu ongi natuke teistmoodi/...//.../
tähtsam on minu arust see, et poleks liiga jubedaid ja silmariivavaid kirjavigu...vot see viskab küll pinda ja eks näita ka teatavat harituse taset /.../
kontorihiir, millised on liiga jubedad ja silmariivavad kirjavead? Minu jaoks on piisavalt jube näiteks "ull" (hull), "otell"
(hotell), aga võib-olla on see kirjutaja "isikupära". Paha on lugeda, kui eksitakse "i" ja "j" kasutamisega
("varjandid"
. Aga tekstist arusaamist see ei sega, erinevalt sellest. kui ei kasutata komasid. Kirjavahemärkideta teksti peab mõnikord kaks
korda lugema, et aru saada, mida öelda tahetakse.
"Varjant" ja "pensjonär" on, muide, nüüd lubatud. 
delilah, seda ma ei teadnud. Ei tea, milleks need muutused head on? Ehk selleks, et inimesed, kes pole "i" ja "j" kasutamist ära õppinud, saaksid ka hakkama? Võib-olla kirjutame siis varsti "materjaalne"?
See vist on kah lubatud
Üritan kusagilt selle kohta materjali otsida, hetkel edutult.
anne51...no täiesti jube on lugeda ju postitust, kus igas sõnas on mingi viga..nagu näiteks oli falkoni algatatud teema esimene postitus...kohutav
...nüüdseks on keegi selle siiski ära parandanud..
arvan, et siinsed haritumad postitajad on ennegi peale sattunud sellistele kirjutistele, millest on raske üldse vigade tõttu midagi välja
lugeda...mina küll olen....
ja materiaalne võibki kirjutada materjaalne
...nii nagu hääldad, selles selle õigekirja muudatuse mõte oligi
...algul on võõras,
sest meid on nõukaajal õpetatud "i"-ga kirjutama...aga küll ära harjub 
Tsitaat:
Algne postitaja: viidik
Maiu, mina'p see olengi.![]()
Ole(i)n ise ka kergelt tähenärija-tüüpi, aga nüüd ei tundugi see teema enam nii vahva olevat... No parandame ära mõned
vead ja mis edasi? Teema lukku? Enamus kodutuid ikkagi keeleliselt korrektsed ja saadavad otse, kui vajadust on
Materiaalne-peaks nagu olema sõnast mateeria.
Materjaalne aga nagu sõnast materjal. Krt vanasti oli eesti keel ikka lihtsam.Sai kirjutada kas õigesti või valesti.Nüüd pole enam ei vale ega
õige.
TJ
Jah, sellest ajast, kui meie koolis käisime, on juba üksjagu möödas. Ja vahepeal on kõik tagurpidi keeratud! Ma ei olegi uusimate veidrustega kursis. Kui keegi teab selle kohta soovitada mõnd linki või raamatut, oleksin tänulik.
Tsitaat:
Algne postitaja: jenni
[/.../ No parandame ära mõned vead ja mis edasi? Teema lukku? /.../
Tsitaat:
Algne postitaja: dillinger
Materiaalne-peaks nagu olema sõnast mateeria.
Materjaalne aga nagu sõnast materjal. Krt vanasti oli eesti keel ikka lihtsam.Sai kirjutada kas õigesti või valesti.Nüüd pole enam ei vale ega õige.
TJ
..ei pea enam oma pead vaevama selle i ja j-ga....ja palun, ära nuta seda
nõukaaega taga, kuigi mõned asjad olid jah, ka sel ajal üsna head
Tänamine on kena tegevus. Keeleliselt korrektselt väljendatuna oleks see veelgi ilusam. Muidugi on võimalik, et mitu h-tähte sõnas "aitäh"
näitab suuremat tänulikkust 
jäin ise hetkel just mõtlema, kumb on õige, kas stop või stopp 
Kahe "p"-ga.
Aga miks vanasti stoppmärkidel oli ta ainult ühe 'p'-ga - see mind segadusse ajab(s)ki..
Need on välismaa keeles
Tegelikult ka - märgid on ju rahvusvahelised.
Eesti keeles ikka "stopp", ütleb ÕS.
Eeee, mis aastal väljaantud ÕS siis nii ütleb? 
EESTI KEEL
6.klass
Tallinn
LAPS: Kas "taat" on laadivahelduslik?
EMA: Miks Sa seda arvad?
LAPS: Sest sulghäälik teiseneb. "Taat", "taadi". D-täht muutub nõrgaks. Reegel ütleb, et kui sulghäälik sisehäälikutes kaob või
teiseneb, siis on laadivaheldus.
EMA: Mitte d-täht, vaid d-sulghäälik! Aga see teisenemine seal "taadi"
sees ei loe. Kui sulghäälik teiseneb j-ks või millekski selliseks, siis on laadivaheldus. Ma praegu enam ei mäleta, milleks sulgääliks saab seal
teiseneda.
LAPS: Õige jah. Aga kas "vankri" on laadivahelduslik? Sisehäälikud teisenevad. Vanker, vankri - "ank" muutub
"ankr"-iks.
EMA: Miks sa reelgeid pähe ei õpi! Ainult siis, kui sisehäälikute hulgas teisenevad k, p, t, g, b, d, s - ainult siis on laadivaheldus.
LAPS: S? Mul oli meeles ainult kpt, gbd. Kas "rebane" on laadivaheldus? S kaob ära.
EMA: Tuleta sisehäälikute reegle ka meelde! S peab ära kaduma sõna sisehäälikutest, aga "rebase" sisehäälikud on "eb". Mingit s-i
seal ei ole.
LAPS: Mis asi on "ee"?
EMA: Ee on omastav kääne sõnast "esi".
LAPS: Mis asi "esi" on?
EMA: Ma täpselt ei tea. Tänapäeval öeldakse esik ja esine. Aga ma tean, kuidas seda sõna käänatakse: "esi", "ee", "ett".
Nagu "vesi", "vee" "vett". Kui sa tead, kuidas sõna käändub, siis pole tähendust vaja teadagi. Määrad lihtsalt
sisehälikud ära ja oskadki öelda, missuguses käändes on sõna tugevas ja missuguses nõrgas astmes.
LAPS: "Esi" on nõrgas astmes, on ju?
EMA: Miks Sa nii arvad?
LAPS: Sest reegel ütleb, et kui sisehäälikutes on üksainus täishäälik ja üksainus kaashäälik ja see kaashäälik ei ole k, p, t, siis on sõna esimeses
vältes.
EMA: Jah, aga kas sulle ei tundu, et "ee" on veel nõrgemas astmes kui "esi"?
LAPS: Mulle tundub, et vahet ei ole. Mina vahet ei kuule.
EMA: Mina ka ei kuule. Aga on kokku lepitud, et vahe siiski on. Kui "s" kaob sisehäälikutest ära, siis see ilma s-ita sõna on nõrgas
astmes.
LAPS: "Vee" on nõrgas astmes ja esimeses vältes?
EMA: Kas sa unustasid jälle ära, et 1-silbilised sõnad on alati kolmandas vältes?
LAPS: Kas "vee" on siis nõrgas astmes ja kolmandas vältes?
EMA: Jah.
LAPS: Misasi "lõa" on?
EMA: "Lõa" on omastav kääne sõnast "lõõg". Mis pagana asi see lõõg oli. See käib vist hobuse päitsete külge. Kui Väljaotsa Jaan
läks kõrtsi, siis ta sidus hobuse ühe palgi külge ... Ei, vist lehma pannakse lõõga. Aga kas karjamaal või laudas? Karjamaal pannakse vist ikka
kammitsasse. Kalevipoja hobune oli kammitsas, mitte lõas? Mis asi see lasipuu oli? Ja vehmer? Kuskil kohustuslikus kirjanduses oli vehmer rohu sees.
Kas selle sees tehti vanasti võid?
LAPS: Tead, õpetaja ütles, et "konarlik" on kolmandas vältes!
EMA: Ongi! Sest mõnikord on sisehäälikud sõna lõpus. Sa pead reeglid ikka pähe õppima! Muidu sa seda parandustööd ära ei tee! "Konarliku"
sisehäälikud on "ik", "iku", "ikku" - "ik" on kolmandas vältes.
LAPS: Aga seal on ju "ik", mitte "ikk"?
EMA: Aga see "ik" on ju 1-silbliline sõna! Püüa ometi meelde jätta, et sõnu ei vaadata ainult tähtede järgi. Vaadatakse ka sisehäälikute
järgi, hääldamise järgi, sõna rõhu järgi - kõi peab meeles olema.
vaadatakse mitme kandi pealt. See asi ei käi nii, et üks reegel ja kõik. Erandeid on ikka ka, ja väga palju. Igal reeglil on siin mitu erandit.
Erandeid on tegelikult isegi rohkem kui reegleid. Need pead sa lihtsalt pähe õppima.
Tähendab "konarlik". See "ik" on sõna viimane silp! See "ik" on üks silp! Ja ühesilbiline silp on alati kolmandas
vältes! Brrrrr.. Üks silp on üks silp ja kolmandas vältes - kui ta on sõna viimane silp, milles on vältevaheldus. Said aru?
LAPS: Kas kolmas välde selles sõnas nõrk või tugev aste? Ja millal on sõna teises vältes?
EMA: Vaata vihikust reeglit. Miks te siis vihikusse kirjutasite, kui sa sealt asju ära ei õpi! Ja püüa tunnis ikka kuulata ka. Te liiga palju
sosistate tunnis Jannoga. Õpetaja arenguvestlusel ütles mulle.
Nii sa ei kuule, mis õpetaja räägib, ja mina pean sind õpetama. Nagu oleks meil koduõpe! Mõne asja võiks ikka koolis ka selgeks saada!
LAPS: Siin on kirjutatud, et sõna on teises vältes, kui silp on pikk, kui sisehäälikuid ei saa venitada ülipikaks.
EMA: Kas seal on kirjutatud "kui silp on pikk"?
LAPS: Jah.
EMA: Võib-olla on seal kirjutatud, et sisehäälikud on pika vältusega?
Silp on üks asi ja sisehäälikud teine asi. Aga vahel ei ole ka. Vahel alngevad kokku. Aga üks ja sama nad ei ole. Välde käib sisehäälikute järgi. Aga
käib ka silbi järgi...
Ah! mina ka ei mäleta enam seda nii täpselt. Keskkoolis sain sisehäälikute eest viie, ülikoolis sain viie, kolm aatat õpetasin seda asja koolis
lastele, aga ei mäleta enam midagi! Kas ma pean nüüd sinu pärast neljas kord elus sisehäälikuid õppima hakkama?
LAPS: Meil klassis jääb see ka ainult mõnele üksikule meelde. Eile olid pooltel kahed.
EMA: Mis su vihikus kolmanda välte kohta on?
LAPS: Sõna on kolmandas vältes, kui mõni sisehäälikuist on ülipikk...
Kas "ik" on ülipika k-ga.
EMA: Jah. Juttu on häälikust, mitte tähest. Sa ära vaata ainult tähti, proovi hääldada ka. Proovi, kas saad silpi nii venitada, nagu laseksid
häälega ülevalt pika kaarega alla liugu. Kui saad, siis on kolmas välde. Kui ga saad seda sõna hääldada nii nagu muusikatunnis "hüp-pan"
rütmi, siis on teine välde. Ja "jook-sen" on esimene välde.
Aga ainult hääldamise järgi" Sest sisehäälikute järgi on "jooksen" ...
kas ta on ikkagi teine välde? Oi jumal küll, miks sa mind karistad!
LAPS: Kas see asi on nii, et nägemine on üks asi ja kuulmine on teine asi? Ja välted on üks asi ja astmed teine asi? Ja silbid üks üks asi ja
sisehäälikud on teine asi? Ja tähed on üks asi ja häälikud on teine asi. Miks see eesti keel nii keeruline on?! Ma ei saa seda vist kunagi selgeks!
EMA: Eesti keelt saab vaadata mitme nurga pealt, selles on asi. Kui vaatad mitme nurga pealt, siis saad eesti keelest paremini aru - tunnetad keelt
paremini. Selles vältevahetuses on tegelikult oma filosoofia ka sees. Sest mõtle - eesti keeles saab väldete järgi sõnu ritta seada, saab laadide
järgi ritta seada. Astmete järgi. Paljudes keeltes pole midagi sellist olemaski!
LAPS: Miks neid sõnu üldse peab ritta seadma?
EMA: Kui oskad ritta seada, siis oskad näiteks teiste maade keeleteadlastele selgitada, kui keeruline eesti keel on. Eesti keel on üks maailma
raskemaid keeli tegelikult. Inglise keel on eesti keelega võrreldes primitiivne. Ma olen olnud eesti keele õpetaja, aga ikkagi ei oska viie peale -
nii keeruline keel on.
LAPS: Sa ei ole enam õpetaja. Ja mina hakkan kondiitriks... "Paugud"
on tugev või nõrk aste? Nõrk g on sees, selle järgi oleks nagu tugev aste. Aga kui vaadata hoopis vältevaheldust, siis on nõrk aste.
EMA: Hakkad juba aru saama? Tubli!
LAPS: Kõva pauk on ka nõrk aste...
EMA: See ei käi jah paugu kõvaduse järgi, vaid sisehäälikute, silpide arvu, tähtede arvu ja häälikute järgi.
Kääna alati kolm esimest käänet läbi, siis saad aru, kus on nõrk ja kus tugev aste..."Pauk" on kõva aste, "paukku" on nõrk. Ptüi!
Täitsa sassi oled mind ajanud oma väldetega!
Mis sul veel homseks on?
LAPS: Kokku- ja lahkukirjutamise reegleid peame homseks kordama.
EMA: No loe need reeglid mulle peast ette, näita, mis sul meeles on.
LAPS: Tegusõnad jagunevad väljendtegusõnadeks, liittegusõnadeks, väljendtegusõnadeks, arvtegusõnadeks.
EMA: Kuidas nad kirjutatakse?
LAPS: Väljendtegusõnad kirjutatakse lahku. Sõna kuulama. Liittegusõnad kirjutatakse kokku. Esietenduma. Ühendtegusõnad kirjutatakse lahku...
EMA: ... mis ajast ühendtegusõnad lahku kirjutatakse? Kas sõnad ühendatakse lahku või? Mis näide sul seal on?
LAPS: Ühendtegusõnade näide on, et "kokku jääma" kirjutatakse lahku...
Arvsõnad kirjutatakse lahku. Kümme neegrit.
EMA: Kas teil tohib "neeger" öelda?!
LAPS: Poisid hakkasid kisama, et ei tohi, aga õpetaja ei teinud väljagi.
EMA: Kas kirjand Kalle Blomkvistist on valmis? Ma võin üle lugeda, äkki on vigu sees?
LAPS: Mul ei ole kirjandites kunagi ühtki viga....
TUNNI LÕPP
/mul oli täna tunne et tööd on palju ja meel muidu must, aga nüüd olen lihtsalt õnnelik et ma pole kunagi pidanud koolis eesti keelt õppima.
Tänx! 
Tsitaat:
Algne postitaja: jenni
Eeee, mis aastal väljaantud ÕS siis nii ütleb?![]()
PROFESSIONAAL
EFEKT

Sõna efekt on minus alati tekitanud segadust. Küsimus kas effektselt või efektselt? Ma kirjutan vist enamvähem kordamööda mõlemat versiooni.Ja ilmselt
jälle süüdi vene keel kus sõnaks effektivno vähemalt hääldatakse pika effiga.
TJ
et mix just mees tahab tütart.. et mix naine ei taha.. või..
sõnade järjekord muudab mõtte vahel hoopis teistsugusex, kui see tegelikult mõeldud.. 
Eesti keeles ei käi tegusõna lause lõppu
Ikka - alus, öeldis, sihitis jne.
he-he-hee.... olen võõrsõnadega hädas! Ja tõsi on mõtetu või mõttetu? Mõttetu ja... okasteTTa meenub mõnele kohe kindlasti. okasteta. okastetta. okastettta.
Andeks mu harimatus aga nii ei saa ju normaalset teksti kirjutada kui kohe kunagi ei kirjutata tegusõna lause lõppu
/tegusõna lause lõppu ei
kirjutata/ 
'Kus sa siis nii kaua olid?'
'Kus sa olid siis nii kaua?'
Hmmm.
Mõlemad kõlavad hästi. Et üks neist siis vale?
Kas oskab keegi aidata?
Kas keegi aidata oskab?
Mõnel lausel ei saagi ju teisti kui peab tegusõna lõppu panema, muidu muutub lause mõte.
Võiks ju ka kirjutada: " Kas keegi oskab aidata?"
Tegusõna ju lause lõppu ei pidavat sobima.
"oskab" ei olegi siis ju lause lõpus?
Tsitaat:
Algne postitaja: Vanapaks
Ok. Võtame siis veelkord need õnnetud kellelgi/kellegil.
Esmapilgul oleks nagu õigem kellelgi. Miks? Põhiliselt sellepärast, et emakeele õpetaja ütles!
Aga üritame nüüd mõelda (või mõtelda?). Mis sest, et võõras tegevus aga prooviks siiski.
Kas on kellegil? Peetril või Arvetil?
Või on hoopis kellelgi? Jaanilgi või Sassilgi?
Noh, kuidas on? Kas jää hakkas liikuma, härrad vannutatud mehed? Tabasite loogikat?
Tubli, delilah! Väga väärt teema!
Alguseks üks tänaseid teemasid, Hiire mure, sos! Eesti keeles näitab antud väljendi lahku kirjutamine, et hiirel on mure. Mis mure siis?Ei saagi
teada, küll aga on jama hiire endaga. Lahus kirjutatud sõnad näitavad kuuluvust! Kelle-mille. Lapse raamat, ema kleit... Aga: lasteraamat,
emalendur...
Veel midagi. Ka meedias räägivad tähtsadki ninad: kellegile, kuhugile, kummagile... Meile anti koolis tüüplause: laps andis kassilegi
piima. Kes teist kirjutaks: andis kassigile piima? Lihtne ju! Järelikult ka kellelegi, kummalegi, kuhugi on aga hoopis lõputa... (vt. ka
eelmist postitust!)
Lisatud: Hiire mure saigi lahendatud. Aitäh!
Tõesti kuhulegi ei saa ju kirjutada
( või saab
)
Saab küll, paber kannatab kõike. Aga ilus küll ei ole 
Siin on tegusõnaga probeemid, ma vaatan
Mõte tuli mõnigatest juhuslikest teemadest, kus väga palju vale sõnajärjekorda kasutati. Suures tuhinas unustasin märkida, et mõtlesin ikkagi
jutustavat, jaatavat lauset. Kui leian, panen siia lõppu mõned markantsemad näited ka, siis saate paremini aru, mida ma oma segasevõitu jutuga silmas
pean.
1) Loodetavasti seekord õige valik saab tehtud.
2) Haned ja pardid igast p...a sees paterdavad ja lehmad-pullid kuidagi siuksed vanad ja "kõvad" on
3) õnneks ta keilas elab
Tsitaat:
Algne postitaja: timmu
Tubli, delilah! Väga väärt teema!
/.../ Lahus kirjutatud sõnad näitavad kuuluvust! Kelle-mille. Lapse raamat, ema kleit... Aga: lasteraamat, emalendur...
/.../
)kohvikus juustu saia, samas aga seapraadi. Kuna sai ei kuulu
juustule, on esimene näide vigane. Selle loogikaga oleks pidanud ju sea praad kah olema
Tõsi või? Kas see praad kuulub seale? Teine asi oleks, kui ees oleks täiendsõna, nagu isegi mainisid. Noore sea praad, näiteks. Aga pajapraad,
lambapraad... Sama efekt. Kuid see "juustu saia"- tüüp on praegu paraku häbematult laialt levinud. Üks reeglit kinnitav erand on siin vana
ja väärikas Kuld Lõvi, mis ju meie reeglite järgi liitsõna peaks olema.
Kuigi fakt on seegi, et käisime koolis eri aegadel ja aeg-ajalt muutuvad ka reeglite formuleeringud, seega võime üht-sama asja erinevalt nimetada.
Noore sea praad ei ole hea näide, sest selle sõnaühendi tähendus sõltub kasutamise kontekstist ja grammatiliselt oleks ta ikkagi vale. Kuigi ma ei tea
väga täpselt, peale minu kooliõpinguid on eesti keele reegleid oluliselt lõdvendatud.
Noor siga on teatavasti põrsas, seega põrsapraad või siis seapraad noorest seast, aga see oleks kantseliit. Noore sea praad võib näidata lihtsalt prae
kuuluvust noorele seale ehk põrsale. (Kuigi tegemist on vaid akadeemilise aruteluga, sest vaevalt keegi sigadele praade valmistab.)
Minu stiili(tusse) kuulub küll täiesti vale sõnade järjekord lauses.
-gi ja -ki on alati sõna lõpus, nt kassilgi, susski.
Seega kellelgi, mitte kellegil.
keegi kirjutas siin alles serjaal seriaali asemel.
see riivab väga silma nagu ka see, kui kirjutatakse variandi asemel varjant.
brr.
ratatosk, sul on õigus! See näide oli kiirustades toodud... Mõte oli lihtsalt täiendsõnas.
Lisatud: et aga kirjeldatud olukorda, kus noor siga praadi järaks, praktikas ei esine, siis on toodud näide omal kohal. Kehtivate näidetena annan siis
värvitud laua jalg, endise naise vend, so liitsõnad, mis täiendita kirjutataks kokku.
Tegusõna -mata vorm on siiski veel ühe t-ga, ma loodan.
kahtlemata
kiirustamata
Sa ju ei kirjuta söömatta või viimatta. 
Komad, komad, komad...
Mõnele inimesele annaks kohe kamaluga neid konkse, ehk hakkab kasutamagi.
Oi, ära parem anna!
Hunnik komasid valedes kohtades on vist hullemgi kui komatus?
mõte, mõtte, mõtet, mõttega, mõttetu jne...
õlu, õlle, õlut, õllesse jne.
timmu, ei ole mingit kahtlust, et kui sa kirjutad "noore sea praad", siis räägid sa praest, mis kuulub seale, kes on noor.
noore naise ema - jutt on noorest naisest ja tema emast
noor naiseema - noor ämm
Uuesti peab tähelepanu juhtima tegusõna -mata vormile. 
kirjutan nagu tahan, keegi ei maksa kirjaoskuse ja õigekirja eest niikuinii!
lati, täiesti õige.
Eks ta selline harituse värk ole.
On inimesi, kes soovivad vähemalt oma emakeelt osata ja teiste vastu viisakas olla, st muuhulgas ka grammatiliselt õigesti oma mõtteid kirja panna. Ja
siis on inimesi, kes virisevad, et "milleks see õigekiri küll olemas on".
Latile näide elust - mina ei suuda tõsiselt võtta firmat, mis pakub mulle "käsiscännereid".
Ja tehing jääb sooritamata.

kui emakeel on võrukeel ja kirjutama pean siin eesti keelen..., kuidas siis on? jama on! ma ei viitsi tähti närida, arusaamine on lugejas kinni.
lati, olen oma esimestest sõnadest alates rääkinud nii eesti keelt kui võro kiilt. Siiani on mulle tundunud, et just lõuna-eestlastel on
kirjakeel rohkem paigas, pole väldetega erilisi probleeme jms. (palun vabandust, kes end puudutatuna tundsid!)
Nüüd siis selgus, et murde valdamine on vabandus, miks kirjakeelt mitte osata.
Nunuh.
Lihtsalt on viisakas ka teistega arvestada. Milleks siis üldse postitada, kui ei huvita, kas kirjutatust ka aru saadakse?
Teema on püsitatud neile, kes tahavad edaspidi vältida piinlikke vigu eesti keeles
Nagu ütleb pealkiri - abiks, mitte osatamiseks.
põhjaeestlastel on murdeerinevusi lihtsalt nii vähe, et neid peetakse vigadeks.
Lati, ma mõista kah võro kiilt, aga ma tahan eesti keelt hästi osata ja nii läksin googeldama. Nimelt tekkis mul probleem kokku - ja
lahkukirjutamisega. Olen märganud, et palju vigu esineb nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamisel ka siin foorumis.
I Ainsuse nimetavas käändes nimisõna kirj. järgneva nimisõnaga kokku:
vesiveski, nahkmööbel, verivorst
II Lühitüveline nimisõna kirj. järgneva nimisõnaga kokku:
kuningriik, naisarst
III Ainsuse omastavas olev nimisõna kirj. järgneva nimisõnaga kokku, kui ta moodustab ühe kindlakskujunenud mõiste (missugune? mis liiki? mis
laadi?)
jahikoer, taskukell, rongipilet, rauapood, sõiduauto,tammepuu, märtsikuu
Sellesama reegli järgi:
1.kui on objekt, millele on suunatud mingi tegevus
vend, keda armastatakse - vennaarmastus
rõõm, mida avaldatakse - rõõmuavaldus
rukis, mida lõigatakse - rukkilõikus
2. hulka ja kogu väljendavad ühendid
liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, veetilk
3. mitmusliku sisuga ainsuse omastav
tikutoos, raamatukapp, palgikoorem, kartulipanek, suusabaas
4. kolm või enam tüve
aedviljakonserv, allmaaraudtee, töövõtuleping
a
Issand, neid reegleid on ju nii palju, mul pole ükski peas, läheb ikka tunde järgi.
/me kirjutab kah tunde järgi. Noh vahel läheb jah nihu. Siis ma parandan. Ka ennast.
Nagu juba öeldud, õigekiri on ka lugupidamisavaldus. Lugeja suhtes. Kui lugeja korda ei lähe, milleks siis üldse siia kirjutada?
kui ma pean koguaeg kartma, et valesti kirjutan ja seejuures tean, et kirjutan, kas ma siis üldse viitsin siin meelt lahutada? kui ma oma teksti läbi
peaks lugema, siis leian kindlasti mõne vea.
tõesti mulle ei meeldi, kui väga vigaselt kirjutatakse, aga mulle ei meeldi ka see, kui iga vea eest võid mööda näppe saada.
lati, vastu näppe saavad siin selle eest küll väga vähesed. Ja sina pole ju sugugi mitte kõige valemini kirjutajate hulgas. Ära põe! 
Mõtetu ja mõttetu- mõlemad on lubatud ju ometigi!
Tsitaat:
Algne postitaja: madu
Siiani on mulle tundunud, et just lõuna-eestlastel on kirjakeel rohkem paigas, pole väldetega erilisi probleeme jms
Osades inglise keelsetes foorumites programm võimaldab inimesel endal oma postituse õigsus ja õigekiri üle kontrollida. Need "märkide" külge kleepimised, nagu mõne sõna või tähe punaseks tegemised ei ole eriti ilus tegu. Vahel märgatakse vigasid ja vahel ei märgata mitte midagi.Mõnedes foorumites võid saada endale veel ka "templi või staatuse " selle kohta, et su õigekiri lonkab.
Miks parandused "ilus tegu" ei ole?
Minu arust annavad need sulle võimaluse oma viga näha ja parandada. Muidugi on hea elada õndas teadmises, et "mina põhimõtteliselt
vigu ei
tee" ja lasta teistel oma saasta rookida või lugeda.
Minul ei ole midagi selle vastu, et parandatakse- eks esialgu ehmusin ära, et sõnas "du¹i" oli "¹" äkki punane, aga siis tuli
meelde, et mul see ju üldse kahekordsena oli kirjutatud. Nüüd siis jätan meelde ja enam seda viga ei tee. Minu meelest peaks inimene igal juhul püüdma
kirjutada nii hästi kui oskab ja kui keegi teda parandab. siis peaks tänulik olema, et keegi on nõus teda aitama.
Pealegi on see foorum ju eelkõige täiskasvanutele mõeldud, kus ei leia üldiselt lapsikut väljanaermist, vaid üldiselt üritatakse ikka abi pakkuda.
Tsitaat:
Algne postitaja: delilah
Tegusõna -mata vorm on siiski veel ühe t-ga, ma loodan.
kahtlemata
kiirustamata
Sa ju ei kirjuta söömatta või viimatta.![]()
"Õues oli kuulda hobuse hirnumist - see oli ema, kes koju tuli!"
Niisiis, mitte ainult kirjavead ei häiri meid......
Päris vahva raamat, õigemini küll kaardipaki moodi asi, on Koolibrilt ilmunud: "Soovitusi kirjutamise parendamise teostamiseks". Täitsa
lõbus 
Kuidas see ki ja gi liidete asi oli. Tugevate konsonantide järel gi ja vastupidi või ma mäletan üleüldse valesti. Koos näidetega palun.
TJ
ki kasutatakse helitu häälikuga lõppeva sõna puhul, -gi helilise hääliku puhul. (haabki, sangki, ¹effki; mahlgi, vihmgi, krohvgi)
Lisatud: dillinger, su küsimusele on juba eelnevalt vastatud (postitatud 27.01.2006 kell 20:14).
Mina ei mäleta pea ühtegi reeglit peale nende komade värgi
Toetun oma intuitsioonile, mis tavaliselt alt ei vea...
Vaevalt et Imregi oma täiuslikust mälust tsiteeris 
-ki helitu ja -gi helilise hääliku puhul ...
Seda polegi nii väga raske meelde jätta.
Aga jah, selle tänase vastuse kopeerisin dillingerile wikipediast
Jenni, muide, täiuslikust mälust on asi väga kaugel
Suhteliselt seniine olen, aga see, mis meelde jäänud kooliajast, seda peaks vast teadma siiani 
Tsitaat:Ei no ta võib ju olla...Aga siiski, sellisest pealkirjast üksiti võib langetõve saada. Mida seoksed pealkirjastajad keelest teavad? Või on see paroodiana mõeldud?
Algne postitaja: delilah
Päris vahva raamat, õigemini küll kaardipaki moodi asi, on Koolibrilt ilmunud: "Soovitusi kirjutamise parendamise teostamiseks". Täitsa lõbus![]()
raamatu pealkiri võiks kuuluda küll kantseliidi kullafondi 
Tsitaat:
Algne postitaja: Vanapaks
Tsitaat:Ei no ta võib ju olla...Aga siiski, sellisest pealkirjast üksiti võib langetõve saada. Mida seoksed pealkirjastajad keelest teavad? Või on see paroodiana mõeldud?
Algne postitaja: delilah
Päris vahva raamat, õigemini küll kaardipaki moodi asi, on Koolibrilt ilmunud: "Soovitusi kirjutamise parendamise teostamiseks". Täitsa lõbus![]()
![]()
Aga vot alustan ikka küll! Ja kavatsen ses suhtes EKI-ga aegade lõpuni jääda eriarvamusele. Ja nii mõneski asjas veel. Kui kramplikult kõiki
lauseehituslikke reegleid järgida on tulemuseks kevadkülvi aruanne või lahanguraport.... mitte aga lugemist kannatav tekst.
Vanapaks-keelekangutaja
Kui silmas pidada nt kirjandit, siis tuleb mõningane isikupära kirjas kindlasti kasuks. Seda raamatukest soovitaks aga tõsiselt neile, kel kursuse-
või lõputööd tegemisel. Head kuivikutamist!
Üks oluline, jah, just pikkades ja keerulistes lausetes arusaadavuse huvides, nagu mu emakeeleõpetaja alati tavatses öelda, kuigi ma ei kuulanud,
sest mängisin pinginaabriga laevade pommitamist, ettepanek soovitab kokkukuuluvaid sõnu üksteisest mitte lahutada.
Soovitusi kirjutamise parendamise teostamiseks
Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
"Mõttetu" asemel kirjutatakse tihti "mõtetu". Need, kes nii kirjutavad on ilmselt lihtsalt kokkuhoidlikud inimesed![]()
Veel tehakse sisulisi vigu sõnade peale/pärast kasutamisel ning samad probleemid esinevad sõnadega järele/järgi; õieti/õigesti
välted
kui on näiteks sõna ''kass'' kas see on siis teine välde ja esimeses vältes on see ''kas''? sama asi sõnaga
kell.
mul on kõik totaalselt meelest läinud..
"Kell" ja "kass" on kolmandas vältes. Kõige lihtsamalt saab seda kontrollida sõna lõputult venitades - kas venib või mitte 
Ei pannud tähele, kas selline selgitus oli, aga siis:
Ja, ning, ega, ehk, või, kui ka - kirjutatakse ilma komata.
Et, aga, sest, kui, kuid, vaid, siis - kirjutatakse komaga.
Teadmiseks: kui lauses on kaks öeldist (tegusõna), siis kaks öeldist peavad olema teineteisest erandatud sidesõnaga, kui sidesõna pole lauses topi
koma sinna, kus paremini kõlab.
Ps. peale selle postituse kirjutamist kontrollisin teksti mitu korda, et jumala eest poleks kirjavigu!
Ps2: tänud jennile hea tähelepaneku eest!
arbuuz, viga tuleb ikka ja just sinna, kus teda ei märka
ja, ning, ega, ehk, või, kui ka, mitte kuis 
Tsitaat:
Algne postitaja: delilah
"Kell" ja "kass" on kolmandas vältes. Kõige lihtsamalt saab seda kontrollida sõna lõputult venitades - kas venib või mitte![]()
Lisaks veel "ähähh" - välde 1.5 
Ma ei taha lugeda postitusi, kus pole kasutatud muid kirjavahemärke kui...
Konkreetse lause lõpus on punkt või hüümärk, küsimusel loomulikult küsimärk. Kolm punkti iga lause lõpus ütlevad mulle, et see inimene kõhkleb neis
lausetes, järelikult ei tea ta isegi täpselt, millest räägib.
Kolme punkti kasutan mina siis, kui ma mõtet lõpuni välja ei ütle. Mis põhjusel siis iganes.
Seda küll, aga on selliseid postitajaid, kes muid kirjavahemärke ei tunnegi.
Mõnikord on punkte isegi rohkem korraga kui kolm.
Hmm.....hmm.... 
Äsja mängisin googlefightiga
nojah! Mulle paistab see teema mitte käsiraamatuna vaid rohkem vingumisena! Kah asi kuidas keegi kirjutab, kas siis eksimine polegi enam inimlik? Ja
mina oma kirjastiili ümber muutma ei hakka! Kui tahan siis panen vahele nii palju .... kui tahan ja kui keegi ei suuda seda seedida siis ärgu vaadaku.
Nõme on teisi selle koha pealt kritiseerida
Tänud teema algatajale ühe tõeliselt asjaliku teema eest!
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Eesti keeles ei kirjutata tegusõna lause lõppu.
................................................
Tühiasi muidugi, kui ei tekiks mõtet, et see viga tuleb vist vene keelest.
Tsitaat:
Algne postitaja: lepatriinu13
Mulle paistab see teema mitte käsiraamatuna vaid rohkem vingumisena!
...................................................
Kui tahan siis panen vahele nii palju .... kui tahan ja kui keegi ei suuda seda seedida siis ärgu vaadaku.
Teemasid või postitajaid?
Kelle arvates ei ole oma emakeele oskamine oluline, võivad sellest teemast kaarega kaugemale hoida.
See on mõeldud neile, kes keelest hoolivad.
Tsitaat:
Algne postitaja: brainstorm
Teemasi või postitajaid?
![]()

Parandasin ära
Loodetavasti on Sul nüüd parem?
Peaks vist siia ühe "Pink Floydi" loo kopeerima
http://www.youtube.com/watch?v=M_bvT-DGcWw
Ma ei räägi siinkohal räigetest kuritegudest, nagu k-g t-d jne. äravahetamistest, aga näpukate või komade- punktide kallal norib minu meelest see, kel
muud midagi pastakast enam välja imeda ei õnnestu!

Keeleline lohakus on lugupidamatus lugeja vastu
Aga nagu me kõik oleme ise lastetoast ja mõnel on sealt rohkem, mõnel vähem külge jäänud, nii on ka keelega.
Samas on minul kurb, et "keelelisi imbetsille" nii palju on, rikuvad ilusa asja ära.
Ja ainsaks argumendiks on "tahan ja teen, ärge siis lugege". Ei loegi.
Oled Sa ikka veendunud, kallis Lola, et kõik Sinu postitused grammatiliselt korrektsed on?
Kas Sa ei arva, et sellesinatse näpu silma tagumisega võib ka mõni, muidu asjalike mõtetega inimene minema kohkuda?

Tsitaat:
Algne postitaja: delilah
Teema on püsitatud neile, kes tahavad edaspidi vältida piinlikke vigu eesti keeles![]()
Nagu ütleb pealkiri - abiks, mitte osatamiseks.
Ma vähemalt püüan. Ja enamasti saan õigesti kribamisega hakkama ka. Kui just kerge grammatika väänamine taotluslik ei ole. Lisaks niisama
sõnaväänamisele.
Ja parandan ka iseenda näpukaid kui neid hiljem avastan. Mitte ei käi ja ei tänita, et "asi nüüd see vigane värk, peaasi et mu möla teisteni
jõuaks".
Juhtub igaühel. Aga teadlik keele risustamine on rumal ja inetu. Näpu ajab lugejale silma pigem see hoolimatult lohakas kirjutaja. Ja nii polegi ime
kui need, kes keelt väärtustavad, siia lihtsalt tulla, siin olla ja kirjutada ei tahagi.
lola, nii karmilt ei saa ka asju votta. mina pohimotteliselt ei kasuta suuri tahti ei siin, ega enamikes emailides (ka ametlikes). ei kasuta
eestikeelset klaviatuuri, sest pidev ymbervahetamine ajab hulluks (kodus ei lastagi).
kas ma olen siis hoolimatu ja lohakas kirjutaja, kes ei tohiks omi motteid siin avaldada?
minu meelest tuleks olla karm nendega, kelle motetest ei sa arugi kirjavahemarkide puudumise tottu.
Tsitaat:
Algne postitaja: brainstorm
Parandasin ära![]()
Loodetavasti on Sul nüüd parem?
![]()
Konkreetsele veale viitasin ma sellepärast, et just äsja juhtusin lugema, kes ja miks tekitab punaseid tähti ja see oli kuidagi ... armas. Siiani
mõtlesin, et neid toodab mingi impersonaalne speller. Arvatavasti on neid tekkinud minugi kirjutistesse, aga ma olen nad jätnud punaseks - ka see on
omamoodi suhtlemine või hoolimine. Kuna ei Sinul ega minul ei ole neid punaseid tähti sugugi valdavalt, siis ei muretse ma nende pärast. Õigesti
kirjutada püüan ma nendega koos ja nendest sõltumatult. Minu jaoks on see lugupidamine emakeele ja iseeneda suhtes. Kaaskodanike suhtes kah muidugi
Mulle meeldiks, kui niisuguseid südametunnistusi oleks rohkem, aga ma mõistan ka neid, kes ei
teagi midagi sõnast Sina suure algustähega
Tsitaat:
Oled Sa ikka veendunud, ..................et kõik Sinu postitused grammatiliselt korrektsed on?
Aga ma püüan selle poole
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Keeleline lohakus on lugupidamatus lugeja vastu![]()
Aga nagu me kõik oleme ise lastetoast ja mõnel on sealt rohkem, mõnel vähem külge jäänud, nii on ka keelega.
Samas on minul kurb, et "keelelisi imbetsille" nii palju on, rikuvad ilusa asja ära.
Ja ainsaks argumendiks on "tahan ja teen, ärge siis lugege". Ei loegi.
Tsitaat:Pipi, sinu postitused on täitsa loetavad, neist saab aru.
Algne postitaja: Pipilota
lola, nii karmilt ei saa ka asju votta. mina pohimotteliselt ei kasuta suuri tahti ei siin, ega enamikes emailides (ka ametlikes). ei kasuta eestikeelset klaviatuuri, sest pidev ymbervahetamine ajab hulluks (kodus ei lastagi).
kas ma olen siis hoolimatu ja lohakas kirjutaja, kes ei tohiks omi motteid siin avaldada?
minu meelest tuleks olla karm nendega, kelle motetest ei sa arugi kirjavahemarkide puudumise tottu.
Ma ei hakka tsiteerimisega vaeva nägema, lgp. Ullike, aga kui ma lugesin ikka õigesti välja( sest pole hetkel viitsimist süveneda riuka
võimalikkusesse
), siis tähh Sulle komplimendi eest!
Algne postitaja: lepatriinu13
nojah! Mulle paistab see teema mitte käsiraamatuna vaid rohkem vingumisena! Kah asi kuidas keegi kirjutab, kas siis eksimine polegi enam inimlik? Ja
mina oma kirjastiili ümber muutma ei hakka! Kui tahan siis panen vahele nii palju .... kui tahan ja kui keegi ei suuda seda seedida siis ärgu vaadaku.
Nõme on teisi selle koha pealt kritiseerida
..................................................................................
Mulle tundub, et mõnel on selline kutsumus kõiki õpetada. Ise ka siin korduvalt eksinud. Pole tõesti vaadanud kuidas on kirjutatud. Olulisemaks pean
kirjutise sisu ja seda, mida inimesel öelda on. Kui tõesti näed viga, saada 2U2-te viisakas vihje. Kas on vaja kohe solvavaid märkusi teha, ja
näidata sellega,
kui kirjaoskaja ta ikka on. Kui mõnele tundub, et see ikka andestamatu patt on, tuleks ametisse määrata korrektor
Kelle poolt kõik tekstid enne
ilmumist üle vaadatakse.
P.s. Aga toetan eelpool avaldatud Lepatriinu arvamust.
Tsitaat:Mina oma pikajuhtmesündroomiga ei saa aru, kuidas puutub siia käsi-peseb-kätt-sündroom.
Algne postitaja: lepatriinu13
Tegelikult ei häiri mind siin mitte keegi oma kirjaviisiga ja ma oma sinisilmsus sündroomiga siin lootsin et kehtib veel selline ütlus nagu käsi peseb kätt.
Tsitaat:
Algne postitaja: Myrk
Kui mõnele tundub, et see ikka andestamatu patt on, tuleks ametisse määrata korrektorKelle poolt kõik tekstid enne ilmumist üle vaadatakse.
![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Tsitaat:Mina oma pikajuhtmesündroomiga ei saa aru, kuidas puutub siia käsi-peseb-kätt-sündroom.
Algne postitaja: lepatriinu13
Tegelikult ei häiri mind siin mitte keegi oma kirjaviisiga ja ma oma sinisilmsus sündroomiga siin lootsin et kehtib veel selline ütlus nagu käsi peseb kätt.
Lepatriinu, lase aga edasi nii nagu meeldib, sellest ei tee keegi erilist numbrit. Teema on ammune ja kui sa loed esimesi lehekülgi, siis näed, et huvilisi on leidunud. Midagi ei saa õpetada, kui puudub huvi.
"Sinisilmsussündroom" - see on üks sõna. Seda reeglit on lihtne meelde jätta - kõik "s"-lõpulised omadussõnad kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku.
alusseelik
pealispind
hilissügis
Algne postitaja: Lola69
Samas on minul kurb, et "keelelisi imbetsille" nii palju on, rikuvad ilusa asja ära.
..................................................................
Uh. kas tõesti on asjad siin kodutute foorumis niiii käest ära? Ja kuidas te kallid" keeletargad " saate teemades kaasa rääkida?
Jättes põhimõtteliselt lugematta vigased postitused.
...................................................................
Algne postitaja:anne51
"Sinisilmsussündroom" - see on üks sõna. Seda reeglit on lihtne meelde jätta - kõik "s"-lõpulised omadussõnad kirjutatakse
järgneva nimisõnaga kokku.
alusseelik
pealispind
hilissügis
...................................................................
Ehee, saimegi veikesele lepatriinule avalikkuse ees koha kätte näidata.
Ehk oleks viisakam privasse olnud kribada.
See mu isiklik arvamus, oma mätta otsast vaadates. 
kle myrk ää nori mu kallal
mul täiega suva mis arvab keegi...olen juba harjunud sellise näkku sittumisega
nii et laske aga käia, meil on siin sõnavabadus nagu ma näen ja mind see nutma ei aja ja olles väga jäärapäine tegelane...kohta ka ei näinud
Tsitaat:
Ehk oleks viisakam privasse olnud kribada.See mu isiklik arvamus, oma mätta otsast vaadates.
![]()
Ka minule on teema väga huvitav!Olen üliõpilane Narvas ja tulin siia foorumisse just otsima head suhtlemist eesti keeles.Aga palju sõnu on siin arusaamatud,see vist on släng,mida koolis ei õpita?
Mind ei häiri kirjavead postitustes, see teeb foorumi lõbusamaks ja ega ma isegi mingi keeleteadlane ei ole. Samuti annavad nii õigekirja vead kui ka
keelekasutus ja muud eripärasused hoopis parema ettekujutuse postitajast
Tsitaat:
Algne postitaja: rossi
....tulin siia foorumisse just otsima head suhtlemist eesti keeles.Aga palju sõnu on siin arusaamatud,see vist on släng,mida koolis ei õpita?
Rõõm Sind siin näha
Slängi kohta võid kelleltki privas küsida, enamus meist vastab heameelega. Eks sellest saad varsti isegi
aru, kellelt nõu küsida ei maksa,
sest mitmel meist on kombeks vastata ainult huumori kaudu
Tsitaat:Kes kellele kohta kätte näitas? Alustas Lepatriinu, öeldes, et mõttetu teema ja pole vaja norida. Delilah ei teinud teemat norimiseks.
Algne postitaja: Myrk
Algne postitaja:anne51
"Sinisilmsussündroom" - see on üks sõna. Seda reeglit on lihtne meelde jätta - kõik "s"-lõpulised omadussõnad kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku.
alusseelik
pealispind
hilissügis
...................................................................
Ehee, saimegi veikesele lepatriinule avalikkuse ees koha kätte näidata.![]()
Ehk oleks viisakam privasse olnud kribada.
minu meelest tasub vaid siis norida, kui kellelegi postitust on kirjavigade tottu arusaamatu. kui me koik kirjutaks nii viisakalt, nagu moni meist, siis.... oleks ju igav lugeda. mulle meeldib isikupara ja mulle meeldib ka, et monede kasutajate puhul ma saan oodata teatud stiili. argem norigem!
Nii, kas keegi on kellelegi konkreetselt näpuga näidanud, et näe, sellel kasutajal on selline loll viga
Kes tunneb ennast puudutatuna - vabandust, aga ju siis on põhjust. Ja nagu öeldud - keda ei huvita, ärgu lugegu teemat. Lihtne.
Laav, piis änd häppiness 
delilah
Täiendaks sinu kommi:
Ja kui ei meeldi siis tõmmaku nahhui.Või jagagu oma aadress kiimas türklastele msn-is.
Mind ka näiteks ajab kohe marru mõne emotikoni kasutamine.Kuid ma kasvatan sellega enda iseloomu.Lähen küll marru kuid ei ütle midagi.Milleks solvata
inimest tema nõrkuse pärast.ON ju nii Brain.
live fast,die young
Tsitaat:
Algne postitaja: Anne51
Kas see on reegel, et kui nimisõna on põhisõna ja täiendsõna on lühenenud tüvega, siis kirjutatakse kokku? Näiteks:ühistegevus, ürgmets, hõõrdketas.
Ma olen enamasti pääsenud reeglite õppimisest ja lasknud liugu oma keelevaistu peal, aga näiteks suure ja väikese algustähe puhul sellest abi ei ole. Lisaks kõik uuendused ja mugandused alates jutumärkide (mitte)kasutamisest "varjandi" ja "pensjonärini" välja - kas keegi teab, on neist kusagil mingi kokkuvõte olemas?
Alles siin Kodutute foorumis sigines aeg-ajalt külge harjumus mitte kasutada suurt algustähte. Tuleb ennast kokku võtta.
...................................................................
Kes kellele kohta kätte näitas? Alustas Lepatriinu, öeldes, et mõttetu teema ja pole vaja norida. Delilah ei teinud teemat norimiseks.
Me teema kõik vigu ja oleks ikka nali küll, kui hakkaksime privas üksteise apsakatele tähelepanu juhtima.
Ullike, sul on õigus, et ma panin kirja vale reegli. Otsisin ja ei tea ikkagi, kas leidsin. Kas see on reegel, et kui nimisõna on põhisõna ja
täiendsõna on lühenenud tüvega, siis kirjutatakse kokku? Näiteks:ühistegevus, ürgmets, hõõrdketas.
kas Kodutute eesti keel käsiraamat lubab venekeelset "sõnasid" eesti tähtedega kirjutada, exemp. freelancer (ma vabandan,olen venelane)?
Tsitaat:
Algne postitaja: rossi
kas Kodutute eesti keel käsiraamat lubab venekeelset "sõnasid" eesti tähtedega kirjutada,
Ise kasutasin täna samuti seda võimalust. Tegemist on
inimese väljendusstiiliga ja igaüks mitmekesistab seda nii, kuidas oskab ja meeldib.
Nii nagu siin kasutatakse palju igasuguseid russisme ja
anglitsisme (loodan, et kirjutasin viimase sõna õigesti
)
olen arvamuse juures, et iga postitaja võiks oma tekstid üle vaadata enne sisestamist.
või kasutada muuda nuppu, et parandada enda vigu ja apsakaid.
olen seda ise teinud ja üritan keeleliselt normi piires püsida.
minu viga on algustähed, mis jooksevad kõik väikeste tähtedena, aga kui ikka kirjavahemärke ei kasutata ja kpt ja gbd on sassis ja muud keelelised
vead, no siis on teinekord tekstist ikka raske aru saada ja ma reeglina ei loegi seda.
Tsitaat:
Algne postitaja: Andrew
Alles siin Kodutute foorumis sigines aeg-ajalt külge harjumus mitte kasutada suurt algustähte. Tuleb ennast kokku võtta.
Lugedes Ullikese, mulle suunat. teksti, jäi mulje, et see, kui inime kasutab ka suuri, näitab vaid seda, et ta on LIIGA vähe netis
istunud...
Kasutan neid suuri Sinasid juba paarkümmend aastat, ning nett mind ses mõttes mugavamaks ei tee. Tsitaat:Ei ole mõtet liialdada. Ka pole sulle "näkku situtud" nagu sa eespool väljendusid.
Algne postitaja: lepatriinu13
dziisus kraist siin võib pexa ka saada vist...lähen läbunurka vanduma...elagu eestlased![]()
Mind ei häiri kui foorumis ei kirjutata ülikorrektses ja akadeemilises eesti keeles. Annan andeks õieti-õigesti, mõttetu-mõtetu(muuseas mõlemad
variandid on lubatud) ja muu sellise. Tulenevalt oma erialast ehk peaks minagi karm olema? Samas just tulenevalt oma erialast ma saan ka aru, et päris
iga asi ei ole seotud lastetoa ja koolitarkusega. On inimesi, kes olenemata eratundidest, reeglite pähetuupimisest ning sellest kui palju keegi siia
teemasse mingeid näiteid toob, jäävad ikka kpt-gbd ja muid sellelaadseid vigu tegema. Küll häirivad mindki kui punktijadadega liialdatakse- minu
nõrgad silmad võtab see silme eest kirjuks. Samuti ei ole ma just x, y ja w kasutamise fänn, aga noh, aru ju saab. Ja see siin on vaba aja foorum,
mitte akadeemiline vestlusring. Isiklikult ei tunne ennast solvatuna, kui ei kasutata suuri tähti, vahel komad on valesti või puudu, samuti eelpool
mainitud näited jms.
Ka oma postitustest olen hiljem leidnud trüki-, lohakus-, sõnastus-, õigekirjavigu. Vahel olen parandanud, aga ei ole sellepärast ka eriti rabelema
hakanud. Kui kedagi minu vigased postitused solvavad, siis vabandust muidugi.
mind venelasena paneb imestama,et eestlased niipalju siinses korralikus foorumis nii palju vannub-nagu venelane. Venelaste akadeemilisesmas
seltskonnas on mood mitte vanduda,ka mitte inglis keeles,siis erineb teistest venelastest 
Tsitaat:
Algne postitaja: brainstorm
/.../ XXI-ne sajand /.../
eksin ise ka kindlasti, kui kiiresti kirjutan, aga jõudumööda olen püüdnud oma apsakad parandada.
viimasel ajal, kui mitte väga tihti jääb silma riivama paljude kasutajate sõnalõpp (tege)matta
ja muu analoogne -mata vorm.
õige oleks siiski-MATA
.
TEGEMATA
OLEMATA
JOOSKMATA
ARMASTAMATA
ELAMATA
UJUMATA
SÖÖMATA JNE.
viimasel ajal,kuid mitte väga tihti,jääb silma riivama paljude kasutajate nimisõna kasutamine tegusõnana...pean silmas sõna "kepp" ehk
siis
kepi
kepiga
kepita
kepitaja (üks eestis tihti esinev pääsukeseline lind)
...ja nagu eelnev postitaja õigustatult märkis
"keppimata" asemel kasutada julgelt kirjapilti "kebimada",
selle sõna lõppkonsonant on tuletatud meie foorumis algataja nicname'st"mada"
ning selle sõnaga tahetakse julgustavalt öelda "keppi sulle mada!"
Kas seto keel on kirjaviga?
nendel on ju oma kirjakeel, nii, et kes seda kirjakeelt valdab:andku minna.
Tsitaat:
Algne postitaja: reheline
Kas seto keel on kirjaviga?
siniseleliblikale.
sõna probleem kirjapilt näeb välja nii.
susanna, ära riidle
minule küll see liblika propleem meeldb.
loed ja loed foorumit, ja siis äkki nagu keegi torkaks. oma propleemiga.
küllap see tugev "p" rõhutab see eriliselt probleemi raskust.
ega ei riidlegi
, aga aeg oleks omad järeldused teha.
oooomaigaaad!!!
Sa me tillu Liblikas, kas ei lämbu Sa veel meie foorumlaste kallistustes???
Tsitaat:
Algne postitaja: susanna
ega ei riidlegi, aga aeg oleks omad järeldused teha.
Tõesti, nii nummi on lugeda propleemidest ja alkohoolist, justkui oleks alkohoolitud emakeele tunni ajal 
Rootsi kuningaski olevat düslektik, asi siis ühel tavalisel Kodutul veidike düsgraafiliselt esineda
Kuigi silma kraabivad need vead tõesti

Eks asi sõltu ju veidi ka kontekstist. Tuleb ette et "Möhhh?" on oluliselt asjakohasem korrektsest väljendit " Kuidas, palun?"
Prantslaste riietumiskultuur pakub analoogi oma stiiliga "Non galant" (ei garanteeri et kirjapilt grammatliliselt õige sai...) mis asetab
rõhu näiliselt juhuslikule lohakusele, mida samas käsitletakse hea maitsetajuna.
Vead postituste grammatikas võib laias laastus vist jagada kolme alagruppi:
1. taotluslikud (tean, kuidas peab, aga teen teisiti..)
2. mittetaotluslikud (ei tea, kuidas peab, aga arvan , et teen õigesti)
3. näpukad (osalt lohakus, osalt liigne enesekindlus)
Kuskilt maalt jookseb ilmselt nähtamatu üldise sallivuse rajajoon ja ilmselt ei ole selle tajumise andi antud paraku kõigile.
Isiklikult olen valmis mõlemad silmad kinni pigistama alagruppide 1 ja 3 juures, sest reeglina köidab seal minu tähelepanu jäägitult postituse
sisu.
Tõsine probleem on aga alagrupiga 2, kuhu lisandub igapäevaselt esmapostitajaid - ninakaid nolgiohtu noorukeid, kes peale slängi muud eesti keelt ei
oska ning reeglina sisuka postitusega ka maha ei saa. Püüad siis sealt varesejalgade vahelt iva otsida, kuni tekkiv vahkviha silmad pimestab...
... ja siis loeksin neile tõesti veidi moraali ja õpetaksin grammatikat, kuid mis oleks selle mõte? Nad ei viitsiks seda lõpuni kuulata...
Tsitaat:
Algne postitaja: susanna
siniseleliblikale.
sõna probleem kirjapilt näeb välja nii.![]()
Mida jura te ajate.Mingi meeletu kisma ühe tühise sõna pärast.Peaasi et sõna enam-vähem samasugune välja näeb.Tähtis on ise mõelda mida ta mõtles,nagu
üks foorumlane siin selgeks tegi.
.See kuidas see kirjas ja sõnatähenduses välja näeb on absoluutselt ebaoluline.Mõttest arusaamine on tähtis.
Tsitaat:
Algne postitaja: rebaserein
vaatan,meie majal lipuvarreks harjavars
Kas hari on ka vardas
see nii lühike lipuvardaks,zvjozdot¹ka on ära murtud,lasnamäe värk
vana vene vars 
Sul ju esimene osa juba valesti
.Meil siin kaunil saarel öeldaxe nii:Kus näed viga laita,ole hea ja näpuga näita!
Mul (special Kommionule: mull) teeb muret sõna "käija" kasutusviis.
Muudkui loen siin, kuid õige oleks allolevates lausetes kasutada sõna "käija" asemel käia
Näited:
Tsitaat:
Sull on natukene vale ettekujutus meestest, üks kõik kuidas ka ei pingutaks, kõikki maailma naisi ei jõuaks keegi läbi käija.
Tsitaat:
Inimene on valinud enesele tee mida mööda käija.
Tsitaat:
Kas ma nüüd mäletan valesti või ütlessiiski seda, et ta ei kavatse kõiki maailma naisi läbi käija
siia sobiks veel mehhaanikute tervitus-Käi persse....nagu au5tojuhtidele-Nael kummi
Nael kummi käib iki rohkem turvaseksijatele.