Kodutud.com  
Alla
   

Trükisõbralik versioon
Telli e-mailile | Lisa lemmikutesse
<<  1    2    3    4  >>
Autor: Teema: Kas kardate/pelgate surnuid?
tiina
Administrator



Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002
Viimane külastus: 19.08.2020
Asukoht: Läänemaa
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 29.12.2002 kell 11:07 Reply With Quote
Kas kardate/pelgate surnuid?

Kuna on teema kas kardate surma, siis tekkis selle põhjal mul ka küsimus.

Paljud teist kardavad surnuid? Kas olete kunagi mõnda surnut oma käega katsunud(mõtlen inimest)? Mis tunne see teie jaoks on? Või hoiate surnust eemale, ega taha teda käega katsuda ja hoopis pelgate ja kardate seda?





Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...

View User's Profile View All Posts By User
Kayleigh´n I
eriline mõrd



Postitusi: 4757
Registreeritud: 28.09.2002
Viimane külastus: 14.02.2012
Asukoht: Haabersti
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 29.12.2002 kell 11:23 Reply With Quote
Olen surnut näinud nii kirstus ( kui väike olin) ja ühte last üritasin ka elustada ..
Aga see oli nii ammu .. ei usu, et kardaksin ..
Aga ega ma asjast vaimustatud küll ei ole.

View User's Profile View All Posts By User
tiina
Administrator



Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002
Viimane külastus: 19.08.2020
Asukoht: Läänemaa
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 29.12.2002 kell 11:45 Reply With Quote
Väiksena kartsin surnuid. Ei saanud kuidagi sellest aru, kuidas vanaema sai rahulikult surnu riidesse panna kui vaja oli ja kuidas ta julges üldse surnut puutuda. Nüüdseks olen nii palju surma näinud, et ei karda surnuid. Ka mu tütar ei karda...eile tegi vanaisale pai. Kui ta oli 4 aastane, suri minu vanaema ja ka temaga käis ta hüvasti jätmas ja tegi talle pai.

Arvan, et surnute kartus tuleb ehk osaliselt sellest, et lapsele pole osatud kõike mõistlikult selgitada ja kui täiskasvanu ise kardab, ei suuda ta ka lapsele selgeks teha, et karta pole küll mitte midagi.

Minu vanaema rääkis ikka, et kui korra oled surnut katsunud, siis kaob ka kartus. Tal oli täiesti õigus. Kui korra surnut puudutad, siis enam ei karda. Vähemalt mina sain kartusest nii üle.





Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...

View User's Profile View All Posts By User
pirka
Bännitud



Postitusi: 1184
Registreeritud: 21.09.2002
Viimane külastus: 1.08.2004
Asukoht: Seal kus kõige mõnusam :)
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 29.12.2002 kell 12:01 Reply With Quote
Ei ole ühtki aastat mu elus enam nii mööda läind, et ei tuleks kedagi matta. Nu suguvõsa suur ja vanem põlvkond vaikselt lahkub, ka sõpru-tuttavaid läeb....
Olen surnut puutund. Oma esimest meest, kui ta läks, ka kallistand.... Kuid sellest pelgusest ei ole üle saanud.
Ei karda otseselt surnuid, kuid mingi ärevakstegev pelgus tekib ikkagi kui tuleb surnut puutuda. See om midagi seletamatut, see jäine külmus ja valu, mis siis haarab...





... Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad...

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
joosu
Kasutaja



Postitusi: 233
Registreeritud: 29.11.2002
Viimane külastus: 1.06.2011
Asukoht: Tallinn
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 29.12.2002 kell 12:18 Reply With Quote
Mina kardan. Ei teagi miks, aga kardan. Varem ei julgenud kirstu ligigi minna. Õnneks on mu elus siiani väga vähe matuseid olnud.
Võib-olla on see seotud väga halbade mälestustega vanaisa matustelt lapsepõlves. Võib -olla millegi muuga, ma ei tea. Aga loodan, et saan sellest hirmsast kartusest kunagi üle.





Kõik jooned on unikaalsed. Ka iseloomujooned. Võtkem siis neid kui autogramme

View User's Profile View All Posts By User
Marla
Friik



Naine
Postitusi: 1828
Registreeritud: 04.11.2002
Viimane külastus: 23.06.2013
Asukoht: Tallinn
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 29.12.2002 kell 13:24 Reply With Quote
ei karda.
sest pole põhjust.
elusaid kardan rohkem.
nemad kipuvad justkui rohkem hammustama.
ootamatult.
auh-auh






View User's Profile View All Posts By User
kontorihiir
..umbusklik...



Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002
Viimane külastus: 13.06.2018
Asukoht: kontoriavarustes
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 29.12.2002 kell 13:50 Reply With Quote
Pelgan ikka, ausalt.





Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.

Karlsson Katuselt

View User's Profile View All Posts By User
ipsu
kodune



Naine
Postitusi: 1771
Registreeritud: 17.11.2002
Viimane külastus: 18.11.2009
Asukoht: haapsalu
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 29.12.2002 kell 16:30 Reply With Quote
kui olin noor ja hea kujutusvõimega siis kartsin.Nüüd enam eikarda.
View User's Profile View All Posts By User
muhhin
Kuuvarjutus



Postitusi: 4532
Registreeritud: 10.12.2002
Viimane külastus: 17.06.2020
Otsib: meelelahutust
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 29.12.2002 kell 16:34 Reply With Quote
Ei karda aga samas parema meelega üritaks ikkagi vältida kontakti surnutega.
View User's Profile View All Posts By User
mada
-



Mees
Postitusi: 6524
Registreeritud: 03.05.2002
Viimane külastus: 6.04.2021
Asukoht: Tartu
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 29.12.2002 kell 20:29 Reply With Quote
Kardan nii surnuid kui elusaid. Surnuid sellepärast et nad on surnud ning sellest hirmust pole ma veel üle saanud.. aga nagu Marla väitis, siis elusad kipuvad palju rohkem hammustama...





PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
Mamba
Auväärne Kasutaja



Postitusi: 840
Registreeritud: 06.11.2002
Viimane külastus: 15.07.2007
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 29.12.2002 kell 20:38 Reply With Quote
Ei mina karda miskit
Kogemusi kõvasti olnud, mitte just meeldivad.

View User's Profile View All Posts By User
meryli
LEBO



Postitusi: 3563
Registreeritud: 08.10.2002
Viimane külastus: 19.09.2008
Asukoht: PorFin-land
Otsib: sõpra
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 29.12.2002 kell 20:38 Reply With Quote
Kartsin isa isegi enne matuseid näha emaga aga oli nii, et tuli surnule kylmas, pimedas metsatallu järgi minna ja nii tahes tahtmata hakkas mul surnust hale ja panin talle autosse villase teki peale ja siis läksin ka vastu surnu kylma ja kanget jalga....röögatus sai ka karud talveunest yles ja minu surnuhirmust lahti. Peale seda puutusin ka tööl esimeste sutnutega kokku. leinatuppa ja enne seda on tulnud viia ehk paarkymmend surnut. korda tehtud ja pestud-riietatud on 2 surnut Ärge kartke surnut, kartke elavat inimest köigest saab yle ka hirmust. pole midagi ilusamat kui yksiku inimese surivoodi ääres teha tema viimane hetk ilusaks...noh kuidas seda öieti öeldagi





Kes elab minevikus-sellel puudub tulevik! Mis ei tähendaks, et minevikuvigadest ei vöiks tuleviku jaoks öppida!!!

View User's Profile View All Posts By User
Lola69
Võrrandi muutuja



Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002
Viimane külastus: 18.12.2019
Asukoht: Päikesetõusupool pealinna
Otsib: kirjasõpra
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 29.12.2002 kell 21:01 Reply With Quote
Surnuid just otsesõnu ei karda. Enam mitte. Vanaema kirstus puutuda oli algul hirmutav, kuid üle sain hirmust. Kuid ega nad eriti meeldivaid elamusi tekitand ka pole. Üks osa elust, peab leppima.

Aga jah, elusad teevad tõepoolest rohkem liiga.





PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!

Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
penelope
Kasutaja



Postitusi: 366
Registreeritud: 05.08.2002
Viimane külastus: 11.06.2003
Asukoht: tln
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 30.12.2002 kell 10:17 Reply With Quote
mina kardan,esiteks olen ma osalenud autoavariis kus võõras inimene jäi auto alla ja suri- see tekitas minus vastikust ja tahet oksendada. ka oma vanaema matustel (vene kombe kohaselt jätab iga inimene lahkunuga hüvasti ja teeb kas pai talle või suudleb) läksin paanikasse, ma lihtsalt ei suutnud, nii soe inimene ja nüüd nii külm.....
samas kui mul suri 15.a. sõber ära siis oleks tahtnud teda kallistada aga ei saanud....
ja kui mees või laps ära sureks siis ma vist lahti ei lasekski neist

View User's Profile View All Posts By User
tiina
Administrator



Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002
Viimane külastus: 19.08.2020
Asukoht: Läänemaa
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 30.12.2002 kell 10:20 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: penelope
mina kardan,esiteks olen ma osalenud autoavariis kus võõras inimene jäi auto alla ja suri- see tekitas minus vastikust ja tahet oksendada. ka oma vanaema matustel (vene kombe kohaselt jätab iga inimene lahkunuga hüvasti ja teeb kas pai talle või suudleb) läksin paanikasse, ma lihtsalt ei suutnud, nii soe inimene ja nüüd nii külm.....
samas kui mul suri 15.a. sõber ära siis oleks tahtnud teda kallistada aga ei saanud....
ja kui mees või laps ära sureks siis ma vist lahti ei lasekski neist
Vot siin nagu peitubki väike võti. Kui kaotad korra kellegi väga lähedase...kelle puhul ei tulegi meelde, et ta nüüd külm ja surnud, vaid tahaksid teda kallistada ja hüvastijätuks kas või pai teha....siis kaob see surnu kartus ka. Minuga toimis selline kurb õppetund vägagi hästi





Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...

View User's Profile View All Posts By User
pipiplika
lahutatud :P



Postitusi: 674
Registreeritud: 20.11.2002
Viimane külastus: 23.08.2019
Asukoht: seal, kus oma sabakonti toetan
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 30.12.2002 kell 15:45 Reply With Quote
ei karda ja näppima ei kipukah, tunded on erinevad sõltub kes see surnu on kui 19 aastane siis on kurb, et nii noor aga kui 86 siis tunnen rõõmu, et nii kaua elas ja kui 45 siis rohkem temast jäänud lastepärast mure. selliseid tundeid ja mõtteid vist ei saagi kirjeldada ja kirja panna, mõnikord olen hoopis tige, et miks nii.......





kõigeks on aega mul, kõigeks, ainult igavuseks ei leia ma hetkegi, sest igavust ei olegi kusagil mujal, kui vaid neis enestes, kes seda tunnevad

View User's Profile View All Posts By User
michelle
ERILISELT OHTLIK INIMENE



Postitusi: 586
Registreeritud: 21.11.2002
Viimane külastus: 12.07.2009
Asukoht: kuupeal
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 30.12.2002 kell 23:57 Reply With Quote
ei karda, pole kunagi kartnud. näinud olen neid palju ja koikvõimalikke õudusi ikka, selliseid et ma siin kirjeldama ei hakka, mõni veel minestab.





elan vaid korra...seepärast kasutan juhust ja proovin ta ära.

View User's Profile View All Posts By User
saskia
Kasutaja



Postitusi: 446
Registreeritud: 25.09.2002
Viimane külastus: 5.02.2009
Asukoht: ikka maal metsas
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 30.12.2002 kell 23:58 Reply With Quote
Ei karda surnut, aga käega katsunud ei ole...
View User's Profile View All Posts By User
michelle
ERILISELT OHTLIK INIMENE



Postitusi: 586
Registreeritud: 21.11.2002
Viimane külastus: 12.07.2009
Asukoht: kuupeal
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 31.12.2002 kell 00:03 Reply With Quote
aga siiski mida ma kardan, on magav inimene. vot ei julge magavat inimest puudutada et üles äratada ja isegi samas toas ei julge viibida, sama ka raskelt vaimuhaigete inimestega. ei teagi miks...





elan vaid korra...seepärast kasutan juhust ja proovin ta ära.

View User's Profile View All Posts By User
tiina
Administrator



Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002
Viimane külastus: 19.08.2020
Asukoht: Läänemaa
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 31.12.2002 kell 09:59 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: pipiplika
ei karda ja näppima ei kipukah, tunded on erinevad sõltub kes see surnu on kui 19 aastane siis on kurb, et nii noor aga kui 86 siis tunnen rõõmu, et nii kaua elas ja kui 45 siis rohkem temast jäänud lastepärast mure. selliseid tundeid ja mõtteid vist ei saagi kirjeldada ja kirja panna, mõnikord olen hoopis tige, et miks nii.......
Täiesti nõus sinuga...kui sureb noor inimene või hoopis laps, siis tekib niisugune põhjatu kurbus, mis seguneb isegi vihaga...liiga vara ju läks ja elu nägemata jäi Kui sureb keskeas inimene siis kurb, et elutee poolikuks jäi ja pere maha jäi. Kui sureb vana inimene, siis mõtled tagasi tema elu peale ja mõtled kui tore inimene ta oli ja kui palju jõudis elus korda saata. Üldjuhul vanainimeste surmaga kergem leppida, aga oma vanaema surmaga ei tahnud ma mitte kuidagi leppida. Aga ta oli ka mulle terve elu ema eest.

Sorry, nüüd läks veidi teemast mööda!





Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...

View User's Profile View All Posts By User
pisimimm
Super Moderator



Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002
Viimane külastus: 7.09.2010
Asukoht: muinasjutumaal :)
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 12.01.2003 kell 16:42 Reply With Quote
Ei karda ka mina surnuid - isa ntx suri kodus ja kuna nii hilja polnud võimalik teda ära viia, külmakambrisse, siis käisin mitu mitu korda veel öösel tema juures, rääkisin ja lootsin vaikselt südames, et tema kuuleb veel... Kurbus vaid valitseb sellistes hetkedes, mitte hirm.





Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...

View User's Profile View All Posts By User
Venom
Born to Kill



Postitusi: 1941
Registreeritud: 24.10.2002
Viimane külastus: 21.10.2019
Asukoht: ajaloo hämarustes
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 13.01.2003 kell 12:41 Reply With Quote
Ehh, mis neist karta kui nad surnud on. Ütles ju Silver Ükssilm omal ajal, et surnud ei hammusta... Midagi meeldivat neis samuti pole sest surnud on surnud. Kõhedaks võtaks vast siis kui endarust kindlalt koolnu ootamatult elumärke avaldam hakkab icc





Valar Morghulis

View User's Profile View All Posts By User
annabella1
Kasutaja



Postitusi: 251
Registreeritud: 31.08.2002
Viimane külastus: 24.07.2019
Asukoht: kodutud.com
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 13.01.2003 kell 12:57 Reply With Quote
Kardan,pelgan ja nutan kõvasti kui keegi lähedastest ära on surnud.






View User's Profile View All Posts By User
Gildor
Algaja



Mees
Postitusi: 21
Registreeritud: 10.01.2003
Viimane külastus: 19.05.2014
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 14.01.2003 kell 11:45 Reply With Quote
surnu pole inimene

Olen katsunud, ei karda.
Minu jaoks on selge erinevus inimese ja tema surnukeha vahel. Too viimane pole enam see inimene, kes ta kunagi oli. Ta on midagi muud.

View User's Profile View All Posts By User
penelope
Kasutaja



Postitusi: 366
Registreeritud: 05.08.2002
Viimane külastus: 11.06.2003
Asukoht: tln
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 14.01.2003 kell 11:51 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: Gildor
Olen katsunud, ei karda.
Minu jaoks on selge erinevus inimese ja tema surnukeha vahel. Too viimane pole enam see inimene, kes ta kunagi oli. Ta on midagi muud.

kes ta siis on??????

View User's Profile View All Posts By User
<<  1    2    3    4  >>


Jaga teistega:
| Veel

go to top
Esileht | Foorumid | Jututuba | Galerii | Ajaviide | Otsing | Tänased teemad


Kasutajatugi: info@kodutud.com - Kasutustingimused
22 päringut, mis võtsid aega 0.0208669 sekundit