Soulmate
Algaja    Postitusi: 8
Registreeritud: 20.01.2007 Viimane külastus: 4.02.2007 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.01.2007 kell 17:54 |
|
|
Miski kummaline tõmme
Kuidagi raske on üldse sellest kirjutada, aga olen juba kaks aastat püüdnud aru saada ja lahendust leida tunnetele, mis on nii võimust võtnud, et
lahti ei suuda rabeleda. Nimelt kohtusin kaks aastat tagasi mehega, kellega tekkis kohe äratundmine, et ta on see üks ja õige..see oli vastastikune.
Paraku on meil mõlemal ka elukaaslane olemas, kellele ei taha kumbki haiget teha. Aga meil on koos nii hea olla ja teineteiseta nii raske. See ei ole
armunud olek,see etapp sai läbitud ja tõmme ei ole vaid seksuaalne..see on midagi sellist, mis matab endasse, takistab hingamist, teeb õnnelikuks ja
annab hingele sooja tunde. Oleme mitmel korral püüdnud teineteisest eemal olla, isegi kuid, aga see aeg on olnud ääretult piinarikas ja vajadus teise
häält kuulda on olnud vastupandamatu...nüüd oleme loobunud teineteise vältimisest, sest see on asjatu. Tunneme, et oleme koos tervik ja lahus olles
poolikud. Loo panin kirja selleks, et kuulda, kas keegi tunneb või on tundunud midagi samalaadset, mida ei hävita aeg, sündmused, valu vaid see tunne
muutub ajas üha tugevamaks. Minu puhul ei ole tegemist ka teismelise vaid varsti kolmekümneseks saava naisega
|
|
|
Lilith
loll blondiin      Postitusi: 578
Registreeritud: 28.02.2006 Viimane külastus: 20.07.2012 Asukoht: Tartu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.01.2007 kell 18:20 |
|
|
Kui asjalood nii on pole mõtet kaksikelu elada ja elukaaslaste eest varjata.Ei ole päris nii-mida ei tea,see haiget ei tee.Teie endi suhtes oleks
samuti õiglane parem õudne lõpp.kui lõputu õudus.EElnevalt siiski kaaluge põhjalikult oma samme.
Olen nagu sepa koer,sädemetega harjunud,ei liiguta kõrvu ka mitte
|
|
|
unistaja
*.: rahulolev :.*      Naine Postitusi: 1751
Registreeritud: 03.09.2003 Viimane külastus: 14.02.2021 Asukoht: põhiliselt siin juba pikemat aega Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.01.2007 kell 18:20 |
|
|
Kas alati peabki aru saama ja lahti mõtestama? Vahel on hea lihtsalt tunda neid tundeid...
Loomulikult eksin! Ainult see ei eksi, kes ei ela!
|
|
|
Imre
:      Postitusi: 2315
Registreeritud: 30.12.2004 Viimane külastus: 12.01.2020 Asukoht: Päälinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.01.2007 kell 18:28 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Soulmate
Loo panin kirja selleks, et kuulda, kas keegi tunneb või on tundunud midagi samalaadset, mida ei hävita aeg, sündmused, valu vaid see tunne muutub
ajas üha tugevamaks.
Jah
Minu ebaselge jutt on tingitud alkoholist või selle tugevatest jääknähtudest,mille tõttu ei saa mind milleski süüdistada.
|
|
|
dope
Kasutaja     Postitusi: 277
Registreeritud: 01.03.2004 Viimane külastus: 11.04.2008 Asukoht: tartu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.01.2007 kell 19:58 |
|
|
ühes ruumis on võimatu olla, sest see tõmme ei jää märkamatuks..
meie nüüd enam ei suhtle, kumbki püüab oma eluga hakkama saada nii hästi kui see ka võimalik on..
keep your friends close but your enemies even closer
|
|
|
Chiyo
Algaja    Postitusi: 5
Registreeritud: 18.01.2007 Viimane külastus: 26.01.2008 Asukoht: Tartu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.01.2007 kell 20:45 |
|
|
Kas tõesti jätkad elukaaslasega VAID selleks, et talle mitte haiget teha? Kui see ainus põhjus on... Kõige tähtsam oled ikkagi sina, sina oled ja
jääd; tunded, mõtted jms. on ajas muutuvad. Ja kas siis elukaaslasega piisavalt klapib, et ta aru ei saa, et miskit teisiti on? On ta õnnelik? Oled
sina sellises olukorras õnnelik?
Küsimiste äss
Oled sa täna juba naeratanud?!!?!
|
|
|
sossuke
töötamas3       Naine Postitusi: 5603
Registreeritud: 12.09.2006 Viimane külastus: 5.03.2021 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.01.2007 kell 20:57 |
|
|
ehk sellised asjad juhtuvadki 30-selt?
võibolla peakski siis ootama 30-ni, et õige särin üles leida.
tean seda tunnet. täitsa hull lugu oli.
aga peresid lõhkuda pole vaja.
piisab, kui äkitselt haihtuda.
...mõni asi peab jääma nii nagu on e ellu viimata, siis hea vanaduses kiiktoolis kiikudes meenutada
|
|
|
sinutibu
Algaja    Postitusi: 73
Registreeritud: 19.07.2006 Viimane külastus: 1.07.2010 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.01.2007 kell 21:12 |
|
|
ma kujutan ette mida sa tunned... nagu kunagi sõbranna ütles sama tunne nagu kõhus lendaksid liblikad... ma sattusin ka alles hiljuti sama asja
kokku... nüüd ma ei tea mis ma tegema pean... see on nii mõistmatu kumbki ei suuda eemal olla aga meil on nii et me oleme mõlemad vabad aga ei taha
teineteisele haiget teha kuna mul on plaan mõne kuu pärast ära sõita, see tunne lihtsalt viib mõtted kogu aeg mujale, ja käitumine muutub ka kohe
teiseks lootuses seda inimest kohata... ma kardan seda mis hakkab saama kui me peaksime kaugemale minema... täiesti jõuetu millestki või kellestki
muust mõelda... raske on nii eemal
ka minu elus on oma väike päike...
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.01.2007 kell 21:25 |
|
|
Kas teemaalgatajal on lapsed? Kaua koos oldud enda praeguse kaaslasega? Kas teisel poolel on lapsed peres?
Mõtle, mille lõhud ja kas see uus tundub olema sama ahvatlev ka siis, kui oled ta kätte saanud - kõik on tapvalt põnev, mis tundub kauge ja keelatud
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
ariita
Friik       Postitusi: 6635
Registreeritud: 20.04.2006 Viimane külastus: 5.03.2017 Asukoht: Pärnu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.01.2007 kell 21:34 |
|
|
ka kahe vaasi kildudest ei saa korralikku uut vaasi, kui mõlemad pooled elavad koos siis olgu see tõmme kui tugev tahes on see ikkagi vaid seiklus,
põnev eluetapp, ei midagi enamat, olgugi, et süda puperdab ja silmad säravad
|
|
|
susanna
Susanna-I'm crazy loving you         Postitusi: 6083
Registreeritud: 02.02.2004 Viimane külastus: 29.01.2021 Asukoht: Neverland ;) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.01.2007 kell 21:38 |
|
|
elu on selleks liiga lühike, et teda vussi keerata
sul on ainult kaks varianti
edasi elada, valetada
uus algus,
mis ei pruugi ollagi nii ilus ja lilleline
üks asi on arvata , et kõik saab ok olema, teine asi, kui saabub argipäev ja mineviku oleksid tulevad kummitama
samas, kui ei proovi, ei teagi
aga kui elad kaksikelu edasi
ma ei usu, et sulle selline olukord meeldib
lihtsam on ära otsustada, mis edasi
ja ega see sind ei aita, kui keegi ütleb, et ta on ka seda tundnud, et vot see inimene on tema hingesugulane
ise pead määrama, mis sa elust tahad
raske kindlasti, edu sulle
Karda inimest, kellel on üksainus raamat./ Bertrand Russel
http://www.youtube.com/watch?v=9hMrY8jysdg&NR=1
|
|
|
Soulmate
Algaja    Postitusi: 8
Registreeritud: 20.01.2007 Viimane külastus: 4.02.2007 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.01.2007 kell 21:40 |
|
|
Selle loo teebki keeruliseks see, et olen oma praeguse kaaslasega 7 aastat koos olnud ja meil on kaks last. Ta saab väga hästi aru, et midagi on
valesti ja püüab teha kõik, et meie suhet hoida. Õnneks klapime me ideaalselt ja peaaegu kunagi ei tülitse. Põhjus, miks ma ei ole ome kaaslasele
rääkinud ongi see, et ta armastab mind sama palju kui mina teist...ehk ta tajub ja loodab, et see läheb mööda, ma ei tea. Ma ei taha jõuga midagi
muuta ja naudin tundeid, mida elu on kinkinud aga lihtsalt väga raske on nii elada, kui süda on mujal.
Ja see tunne on tõesti nii tugev, et ühes ruumis on peaaegu võimatu olla....lihtsalt hingemattev...
|
|
|
susanna
Susanna-I'm crazy loving you         Postitusi: 6083
Registreeritud: 02.02.2004 Viimane külastus: 29.01.2021 Asukoht: Neverland ;) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.01.2007 kell 21:45 |
|
|
ja oled sa kindel, et teiselt poolt on sama tugevad tunded
ehk peaksite siiski kooselust rääkima hakkama
võta mõtlemisaega
meenuta, miskit pidi ju oma mehes armas ja kallis olema, et pere temaga lõid
lisatud:vii lapsed vanavanemate juurde, kutsu mees kusagile kaasa, tee talle üllatus
teinekord aitab rutiinist väljatulek ka pea selgena hoida ja paneb seda nägema, mis varjus on olnud
püüa unustada, joo kasvõi pea segaseks ja korralda midagi meeletut
ise pead tahtma säilitada seda, mis on
Karda inimest, kellel on üksainus raamat./ Bertrand Russel
http://www.youtube.com/watch?v=9hMrY8jysdg&NR=1
|
|
|
Soulmate
Algaja    Postitusi: 8
Registreeritud: 20.01.2007 Viimane külastus: 4.02.2007 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.01.2007 kell 21:45 |
|
|
Tean, et pean ise otsustama. Ja samas ma ka tean vastust, kui valus see ka pole teisel poolel ei ole lapsi aga minul on neid lausa 2. Tean, kui
saabub argipäev ei suuda ta selleses rütmis elada nagu mina, tal puudub kogemus elada lastega. Ja alatiseks jääks minu mees, kellega tuleb mul edasi
suhelda. Seega jääb see minu elu ilusaimaks tundeks ja minu Soulmate jääb minu parimaks sõbraks, keda sügaval südames alati armastan.
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.01.2007 kell 21:46 |
|
|
Aga olete te selle ''uue ja õigega'' arutanud, mis saaks kui...? Kas oleks tema valmis päeva pealt ankru hiivama ja sinuga
edasi minema? Küsi ta käest! See vastus määrab tegelikult kõik!
Ja raudselt räägi ka oma praeguse elukaaslasega! On vale teda petta ja näidelda - kirjutad ju isegi, et ta tunneb, et kõik pole OK - mis õigusega sa
piinad oma laste isa, kes sinu väidete baasil armastab sind? Ja muide, ma kujutan ette, et südamelt ära rääkides hakkab sul ka endal kergem
Miskipärast ma ei usu, et sinu leitu oleks valmis sinuga ühiselt teed jätkama...
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
Soulmate
Algaja    Postitusi: 8
Registreeritud: 20.01.2007 Viimane külastus: 4.02.2007 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.01.2007 kell 21:48 |
|
|
Teise poole tunded on sama tugevad, see on kaugele näha. Oleme kooselust rääkinud ja tema jaoks oleks ääretult keeruline hakata elama koos lastega.
See on tema jaoks pisut hirmutav ja seepärast olemegi seda teemat vältinud.
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.01.2007 kell 21:50 |
|
|
No aga miks sa ilustad siis asja? Mis tähendab see, et ''oleks keeruline elada koos lastega'' - kui mees armastab, siis on
valmis ta ka ohvreid tooma - tema aga hetkel naudib vaid SIND...aga sina pole ju üksi! Think a little bit!!!!
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
Soulmate
Algaja    Postitusi: 8
Registreeritud: 20.01.2007 Viimane külastus: 4.02.2007 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.01.2007 kell 21:53 |
|
|
Teise poole kooselu on lagunenud kahjuks. Aga sama sisimas ma kardan ka ise, et ta ei ole valmis minuga ühist teed jätkama. Ise vastan oma
küsimustele Aga pagan need tunded on nii tugevad ja igatsus nii meeletu..kas see kunagi möödub? vot see on küsimus. Võiksin ju oma praeguse eluga
rahulikult edasi minna aga kas minu süda ka sellega lepib? Kuidas südant sundida?
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.01.2007 kell 21:56 |
|
|
Möödub
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
Soulmate
Algaja    Postitusi: 8
Registreeritud: 20.01.2007 Viimane külastus: 4.02.2007 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.01.2007 kell 21:57 |
|
|
Tema jaoks olengi vaid MINA paraku, aga mind ei sa iial üksi. Lapsed on mulle väga tähtsad ja nendeta ei kujuta ma iial oma elu ette. Ka mitte suure
armastusega.
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.01.2007 kell 21:58 |
|
|
Siis on sul vastus olemas ju - ära piina end ja kogu oma peret!
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
susanna
Susanna-I'm crazy loving you         Postitusi: 6083
Registreeritud: 02.02.2004 Viimane külastus: 29.01.2021 Asukoht: Neverland ;) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.01.2007 kell 21:59 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Soulmate
Teise poole kooselu on lagunenud kahjuks. Aga sama sisimas ma kardan ka ise, et ta ei ole valmis minuga ühist teed jätkama. Ise vastan oma
küsimustele Aga pagan need tunded on nii tugevad ja igatsus nii meeletu..kas see kunagi möödub? vot see on küsimus. Võiksin ju oma praeguse eluga
rahulikult edasi minna aga kas minu süda ka sellega lepib? Kuidas südant sundida?
tundub, e vaid sinul on tunded
mina saan siiski aru, et kui teda keegi kinni ei hoia, siis peaks ju asi lihtne olema
mehed ennemgi naisi mitte kahe vaid enamagi lapsega omaks võtnud
kui armastab, siis..järgneb sulle igati
soovitan soojalt, veel, kui pole hilja
kui oma mees tüdineb ootamast ja leiab ise kellegi
hakka elama endale, perele
lõpeta kontakt, nii valus, kui pole ja hävita numbrid, ära vasta talle, loobu kõigest, mis teda meenutab
usu, hakkab kergem
mitte täna ja homme, aga hakkab
Karda inimest, kellel on üksainus raamat./ Bertrand Russel
http://www.youtube.com/watch?v=9hMrY8jysdg&NR=1
|
|
|
Soulmate
Algaja    Postitusi: 8
Registreeritud: 20.01.2007 Viimane külastus: 4.02.2007 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.01.2007 kell 21:59 |
|
|
Äkki tõesti möödub aga sinnamaani peab ka kuidagi elama
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.01.2007 kell 22:03 |
|
|
Ja eladki! Kui on raske - nutad, vannud kogu maailma maapõhja, kuid liigud edasi - tehes oma igapäevaseid toimetusi, mattes end töösse, tegeldes
lastega! Ja ühel päeval ärgates mõtled sellele kui veevirvendusele järve peegelsiledal pinnal Kõik möödub siin ilmas, KÕIK!
Mis ei tapa, teeb tugevaks!
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
Soulmate
Algaja    Postitusi: 8
Registreeritud: 20.01.2007 Viimane külastus: 4.02.2007 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.01.2007 kell 22:16 |
|
|
Tänan kõiki kes vastasid. Aitasite mul näha selle tunde teist poolt Aga valus on ju ikka...tean, et teeb tugevaks, aga kuidagi peab selle asja üle
elama.
|
|
|