Teema: Kas enesetapu sooritajad on nõrgad isiksused?
Imre
:
Postitusi: 2315
Registreeritud: 30.12.2004 Viimane külastus: 12.01.2020 Asukoht: Päälinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 25.04.2008 kell 21:09
Sa oled suitsiidi mõttest väga valesti aru saanud.
Keegi ei loobu oma elust et kellelegi haiget teha (ok, erandeid on vist ikka olemas)
Minu ebaselge jutt on tingitud alkoholist või selle tugevatest jääknähtudest,mille tõttu ei saa mind milleski süüdistada.
sossuke
töötamas3
Naine Postitusi: 5603
Registreeritud: 12.09.2006 Viimane külastus: 5.03.2021 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 25.04.2008 kell 21:28
lõpul ei ole valikuid.
ainus asi, milles me elus saame kindlad olla
on
surm.
olen liiga noor, et seda rääkida, aga nii see on...
ei hakka surema, ausõna
MorganLaFey
Imekaunis Adelina
Postitusi: 1352
Registreeritud: 26.12.2007 Viimane külastus: 7.08.2013 Asukoht: Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 25.04.2008 kell 21:33
Mulle muutub see teema üha enam arusaamatumaks.
Süümepiinad on ikkagi kellegi piinamiseks. Samas inimene sureb siiski lõplikult...
Seega, selleks peab natuke rumal olema, et mingit sellist plaani valmis sepitseda. Ilma igasuguse paha tagamõtteta, aga siiski...? Sest ta ju ise ei
saaks sellest mingit kasu?
..:://I was an atheist, until I realized I was God!\::..
Naine Postitusi: 5603
Registreeritud: 12.09.2006 Viimane külastus: 5.03.2021 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 25.04.2008 kell 21:37
morgan, mis on siin arusaamatu?
sina (mina)ela(N)d ja keegi teine mitte.
miks?
hallhiir
pealinna tüdruk
Postitusi: 842
Registreeritud: 22.05.2006 Viimane külastus: 4.02.2018 Asukoht: EV suurimas linnas... Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 25.04.2008 kell 22:24
kuigi ma usun, et peaaegu igal inimesel on kasvõi kunagi elus olnud peas mõtteid, et teeks endale pigem lõpu, kui kannataks ebameeldivuste läbi; ei
usu ma ,et ükski probleem päriselt nii väljapääsmatu on. kuid samas ma ka mõistan neid õnnetuid, kes valivad surma pääsemaks masendavast ja räpasest
prükkarielust.
mina küll eelistaksin sel juhul end ära uputada...
tavaline inimene, väikese kiiksuga
sossuke
töötamas3
Naine Postitusi: 5603
Registreeritud: 12.09.2006 Viimane külastus: 5.03.2021 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 25.04.2008 kell 22:28
mis on põhjused, miks pealtnäha edukad inimesed teevad sellise valiku, nagu nagu nad teevad?
prükkarist on ASI väga kaugel.
kas oleks keegi suutnud seda ära hoida? venitada otsusega?
ennast mind ajab vihale see, et
tegelikult, et
"PEAB IGA INIMENE SUUTMA OMA ELU ELADA ISE. MITTE KEEGI EI SAA INMESE EEST TEMA ELU ELADA"
vabandan hüsteerilisu7se pärast, aga hetkel see lihtsalt on nii.
kirjavigade eesty ei vabanda kaa.
hallhiir
pealinna tüdruk
Postitusi: 842
Registreeritud: 22.05.2006 Viimane külastus: 4.02.2018 Asukoht: EV suurimas linnas... Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 25.04.2008 kell 22:37
edukad inimesed ei julge tavaliselt kunagi näidata välja, et tegelikult on ka nendel oma nõrkused ja mõõnaperioodid...nad ei otsi abi ja seetõttu
...depressioon võib olla surmaga lõppev haigus
aga asotsiaali elu ...see lihtsalt on nii jube. tunnen paari inimest ,kes on sellisesse olukorda sattunud ( ja mitte oma süül!!!)...parem siis juba
mitte elada.
tavaline inimene, väikese kiiksuga
freelancer
Küünikust vahikoer
Postitusi: 17710
Registreeritud: 12.02.2004 Viimane külastus: 29.03.2018 Asukoht: Kukla taga hingamas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 25.04.2008 kell 22:39
Mulle jääb mõistmatuks kuidas asotsiaaliks saab mitte omal süül
Muidugi kui peame silmas sarnaseid inimesi
Elada tuleb nii,et isegi hauakaevaja nutaks su matustel.
hallhiir
pealinna tüdruk
Postitusi: 842
Registreeritud: 22.05.2006 Viimane külastus: 4.02.2018 Asukoht: EV suurimas linnas... Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 25.04.2008 kell 22:47
Tsitaat:Algne postitaja: freelancer
Mulle jääb mõistmatuks kuidas asotsiaaliks saab mitte omal süül
Muidugi kui peame silmas sarnaseid inimesi
võib-olla nüüd enam ei saa nii lihtsalt, aga umbes kümme-viisteist aastat tagasi küll ei olenenud küll kõik ainul inimeset endast. no mõtle, kui su
majale ilmub ikka kuskilt välja mingi omanik ja kui sind samaaegselt ka töölt koondatakse. ..
tavaline inimene, väikese kiiksuga
freelancer
Küünikust vahikoer
Postitusi: 17710
Registreeritud: 12.02.2004 Viimane külastus: 29.03.2018 Asukoht: Kukla taga hingamas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 25.04.2008 kell 22:51
Hiir
Kas tahad väita,et inimene ei leia tööd ja eluaset kui ta seda tõsiselt soovib.Seda nii 10 kui ka aasta tagasi.Ei usu hästi.Võibolla on viga rohkem
selles,et ei taheta lasta latti madalamale ja hakata elama vastavalt võimalustele.
Elada tuleb nii,et isegi hauakaevaja nutaks su matustel.
hallhiir
pealinna tüdruk
Postitusi: 842
Registreeritud: 22.05.2006 Viimane külastus: 4.02.2018 Asukoht: EV suurimas linnas... Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 25.04.2008 kell 22:59
free
ma ei viitsi küll vaielda, aga tegelikult vaatad sa seda teemat küll läbi roosade prillide ma tean ,millest ma räägin...ja see teadmine ei ole
sugugi mitte selline, et inimene on olnud saamatu. tema probleemiks on olnud ainult ehk vajalike tutvuste mitteomamine
tavaline inimene, väikese kiiksuga
sossuke
töötamas3
Naine Postitusi: 5603
Registreeritud: 12.09.2006 Viimane külastus: 5.03.2021 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 25.04.2008 kell 23:04
free, taas<pean sulle< aplodeerima.´
kurb ükskõik kui täis või kurb ma ei oleks.
absoluuutselt õige jutt.
freelancer
Küünikust vahikoer
Postitusi: 17710
Registreeritud: 12.02.2004 Viimane külastus: 29.03.2018 Asukoht: Kukla taga hingamas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 25.04.2008 kell 23:06
Ma arvan,et iga inime elab omaelu täpselt selliseks nagu ta seda on väärt.Suurem osa inimestest on alustanud omaelu nullist.Ka mina ei suuda hetkel
mõelda et peaksin noorikuga koos ühe autoga tööle sõitma.Kuid see on täna nii.Homme võibolla pean seda tegema jala.Kuid ülehomme ma kindlasti enam
seda jala ei tee-ilmselt bussiga jne jne
Elada tuleb nii,et isegi hauakaevaja nutaks su matustel.
sossuke
töötamas3
Naine Postitusi: 5603
Registreeritud: 12.09.2006 Viimane külastus: 5.03.2021 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 26.04.2008 kell 00:17
see on parim support, mida võib üldse üks inmene pakkuda. aitäh!
Imre
:
Postitusi: 2315
Registreeritud: 30.12.2004 Viimane külastus: 12.01.2020 Asukoht: Päälinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 26.04.2008 kell 00:25
Kui oleks see ainult NII lihtne
Tore kui elu on lihtne ja roosiline.'
Minu ebaselge jutt on tingitud alkoholist või selle tugevatest jääknähtudest,mille tõttu ei saa mind milleski süüdistada.
sossuke
töötamas3
Naine Postitusi: 5603
Registreeritud: 12.09.2006 Viimane külastus: 5.03.2021 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 26.04.2008 kell 00:27
nagu enne ütlesin, surnud on jäädavalt lahkunud. midagi oli nendel ometi elavatele öelda. mida siis?
lisatud "ukuarust": kui sa elada ei jõua, sure siis ära, aga lapsed võta kaasa"
mammukas353
Algaja
Postitusi: 8
Registreeritud: 26.10.2006 Viimane külastus: 10.06.2008 Otsib: meest Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 13.05.2008 kell 11:41
Teema on küll juba üsna vana aga enesetapja tütrena võin öelda,et suitsiid on ikkagi kegema vastupanu teed minek,nii et nõrgad inimesed teevad
enesetapu aga minu vend vaidleks mulle praegu tuliselt vastu,sest tema arvates on jõud edasi elada ja julgus end tappa kaks täiesti erinevat teemat.
Shadow25
Auväärne Kasutaja
Postitusi: 533
Registreeritud: 16.10.2004 Viimane külastus: 13.01.2021 Asukoht: Tartu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 13.05.2008 kell 12:23
Kahtlemata on nõrgad. Ja tihti ka isekad. Ei hooli inimestest, kes temast hoolivad ja kannatavad, kui enesetapu teeb.
Postitusi: 176
Registreeritud: 19.09.2002 Viimane külastus: 3.02.2009 Asukoht: Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 22.05.2008 kell 14:55
minu jaoks on nad tõesti nõrgad inimesed
Andrew
Siin ja praegu
Postitusi: 5182
Registreeritud: 17.05.2004 Viimane külastus: 4.04.2020 Asukoht: Tartu piirkond Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 23.05.2008 kell 08:03
Tõsi, elu on ilus. Nii et on nõrgad küll. Muide- teises ilmas ei pruugi olla paradiisi, põrgut või järgmist elu. Võib olla on seal mitte midagi. Aga
võib olla avastab inimene ennast tünni kaanetatuna laoplatsil teiste miljonite tünnide seas korralikult riidastatuna. Silt isikuandmetega peal.
Igaveseks kusjuures.
Naisi peab jumaldama või tuleb nad maha jätta. Vahepealset võimalust ei ole.
Remarque
nudol
Friik
Mees Postitusi: 1562
Registreeritud: 20.01.2008 Viimane külastus: 7.09.2018 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 23.05.2008 kell 09:41
Surra tuleb ükskord niikuinii, milleks siis taluda äärmist viletsust, põlgust ja vihkamist mis mõnele imesele siin ilmas osaks saab. Kas poleks siis
parem juba kõik ühe korraga kuradile saata, kui pikki astaid vireleda. Minu jaoks on nad tugevad isiksused, ning mul on kahju et mina nii tugev ei
ole.
Andrew
Siin ja praegu
Postitusi: 5182
Registreeritud: 17.05.2004 Viimane külastus: 4.04.2020 Asukoht: Tartu piirkond Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 23.05.2008 kell 10:24
Kusjuures- sõltub ka enesetapupõhjusest. Kamikazedele ei saa kuidagi nõrkust ette heita, aga neil on ka muud motiivid. Või paratamatus- nagu tappis
ennast Hitler. Mänguvõlgadesse sattunud enesetapja, kes üritab niimoodi probleemidest vabaneda, on nõrk ja lisaks alatu. Ei ole aus ise ära minna ja
jätta omad maised jamad teispoolsuse ukse taha, võib olla elavatele koormaks. Suitsiidikud jäävad lihtsalt looduslikus valikus kaotajaks.
Naisi peab jumaldama või tuleb nad maha jätta. Vahepealset võimalust ei ole.
Remarque
InfiniteRhythm
Algaja
Postitusi: 31
Registreeritud: 07.12.2007 Viimane külastus: 13.12.2008 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 23.05.2008 kell 15:59
Kuna hetkel on see teema minu jaoks väga aktuaalne, tuli ka suur tahtmine siia vastata hoolimata sellest, et kuue lehekülje peale on niiehknaa juba
enamus targemaid mõtteid ära öeldud. Siiski lisaksin ka oma arvamuse, mis võib teiste omast erineda (tahaksin kindlalt öelda, aga kuna ma ei jaksanud
neid korduvaid arvamusi lugeda, piirdusin nelja leheküljega ega saa kindel olla).
Mina võin kindlalt ja vankumatult (ning nii mõnegi jaoks kindlasti ka väiklaselt) öelda, et need, kes enesetapu sooritavad, ei ole tugevad inimesed.
Eriti veel nood, kes usuvad mitmesse elusse ning loodavad, et järgmine on parem ning kõik tuleb seal ise kätte. Elu ei ole kindlaks määratud, igaüks
rajab selle endale ise. Ma ei usu mingisse afterlife'i ega ka mitmesse elusse, kuid tehes nägu, nagu usuksin, võiksin ka siis öelda, et niisama
ei tule mitte midagi. Alates sellest, kui laps vähegi iseseisvamaks saab (st, pole enam imik ja suudab olukorda oma tahtele allutada) on tal võimalus
oma elu ise kujundada. Ta valib endale sõbrad, keda soovib; hobid, mis teda huvitavad; surub end igale poole, kuhu tahab jnejne. Muidugi võib nüüd
öelda, et perekonda ning rahalist staatust ise ei vali, kuid see pole kunagi määrav. Oleneb inimese tahtejõust ja iseloomust. Kui inimene pole suutnud
saavutada elulisi eesmärke (saada sõbrad, haridus ja muud taolised - ma ei mõtle sääraseid nagu "tahtsin saada modelliks ja villat igasse
maailma nurka" ), siis ta paraku on nõrk. Lõppude lõpuks. Kui tal on ka kõik viltu vedanud, siis peamine põhjus tuleb ikka inimesest enesest.
Kõigel on põhjus. Mõttejõul on suur võim ja nõnda võib nii mõnigi endale ise probleeme tekitada arvates, et "pole vääriline" vms. Ilmselt
pole tugev psüühika ja kahjuks muudab see ka võib-olla algselt kõige tugevama inimese nõrgaks. Pole midagi teha, enesetapuks peab saavutama selle
kõige madalama ja nõrgema astme. Naljalt midagi sihukest ei tehta.
Kõige punasemaks ajas mu harja kellegi (oli see Bellatrix? Olen liialt laisk, et kindlalt uurida...) väide, et enesetapu tegemiseks peab olema
julge. Julgus on trotsida hirmu ja takistusi. Ei saa konkreetselt öelda, et enesetapja on nõrk, kuid julge on selgelt täiesti väärastunud
arusaam. Ei saa ülistada inimesi, kes valivad mugavusest kiirtee. Tahate öelda, et hirm surma ees on nõnda määrav, et vabatahtlikult seda teed minnes
peab isik olema julge? Pigem piisavalt pohhuistlik, et mitte hoolida lähedaste tunnetest ja kahtlustest selle osas, mis tuleb peale seda. Või
lootusrikas selle nn 'uue elu' osas (kuigi nagu ma juba enne ütlesin - võttes aluseks selle, et sama hing läheb teise kehasse ja teistesse
tingimustesse, peaks elukäik ikka sarnaseks kujunema. Lihtsalt materiaalsed võimalused võivad erineda. Nagu näete, ei tee ma maha ka kellegi uskumusi,
ehkki ise neid ei jaga. Minu arvamus jääb igas olukorras samaks). Surijal on kerge, lähedastel väga raske. Kas nad suudavad üldse ette kujutada, mis
tunne neil olla võib? Kahetsus, hingepiinad seoses sellega, et ehk on nemad süüdi? Oleksid pidanud märkama, aitama? Võin üsna kindlalt öelda, et
selliste mõtetega elavad nad terve elu ega saa sellest kunagi üle. See närib hinge. Lisaks veel muud ilmselged põhjused.
Omaette liigi moodustavad veel need, kes tahavad kaastunnet, et nende pärast muretsetaks ja kardetaks. Ega neid ilmselt täiskasvanute seas just eriti
ei leidu, kuid uskuge või mitte - noorte enesetapjate peas toimub see peaaegu et valdavalt. Need on lihtsalt egoistid ja ma ei mõista, mida nad
sellest saavad. Ega nad ise seda ju niiehknaa ei näe. Või loodavad, et siiski?
Kõik eelnev rääkis klassikalistest enesetapumotiividest. Nüüd lisaks veel eutanaasia kohta. Jah, seda ma pooldan kahe käega. Ma arvan, et see peaks
olema legaalne, kuigi ainult ekstreemolukordades. Meie Eesti Vabariigi meditsiinimoraali vaadates tapetaks nõnda pooled patsiendid. Siiski on kohutav,
et säärastest piinadest vabanemiseks tuleb võtta kasutusele sellised abinõud nagu enesetapp. Mõistan seda täielikult. Keegi ei pea veetma elu viimsed
kuud agoonias ega valu¹okki surema. Iialgi ei tahaks ma seda endale ega ka lähedastele. Arvan, et sel juhul nood isegi mõistaks asja ning oleksid
selles mõttes õnnelikud, et neile kallis inimene enam piinlema ei pea. Kurbus on ikka, kuid see oleks niikuinii. Isehakatuslik eutanaasia on minu
jaoks hoopis teine asi kui enesetapp ning ma isegi ei nimetaks seda selleks. Kõik muu on minu jaoks välistatud, pole kuidagi õigustatud. Ja endiselt
ei nimetaks ma neid surmahaigeid tugevateks isiksusteks. Nad on normaalsed inimesed. Tugev ei pea olema enesehävituslik, kes end aeglaselt
piinata laseb aga ka mitte see, kes ruttu asjaga ühele poole saaks. Ma ei kasutaks ei 'nõrka' ega 'tugevat' siinkohal, vaid
tõesti 'normaalset' ja ei midagi muud.
Minu arvamuse kohaselt on meil vaid üks elu, mida tuleb elada. Miks? Lihtsalt ei tahaks lõpetada. Võimalik, et olen imelik, kuid sooviksin jonnakalt
edasi elada ka kõige hullemas viletsuses. Tahaksin näha, millest võimalik välja rabeleda, kui tugev ma olen. Elu on mäng - kogu aeg huvi uute
tasandite vastu. Ükskõik, millised need ka poleks!
No matter where we live, no matter who we are, we're all bound by borders...some real, some imagined.