kontorihiir
..umbusklik...        Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002 Viimane külastus: 13.06.2018 Asukoht: kontoriavarustes Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.01.2003 kell 14:52 |
|
|
Mu exkaasa väljendus ka kord nii nagu tahaks end tappa. Algul ma ei saanud pihtagi, mis põhjusel lõhkus oma musta särgi ja puistas neid musti ribasid
igale poole. Ka akna alla. Mulle ei jõudnud kohale. Õnneks midagi ei toimunud. Aga sõbranna seletas mulle, mis see võis olla.
Imelik. Nii küll keegi ennast ju ometi tapma ei hakka, sedasi märku andes. ei tea kas lootis et hakkan põlvili palume või midagi sellist. Aga mina ei
jaganud lihtsalt ära tema tegevuse motiive.
Tegelikult aga oli ta end lihtsalt lolliks joond ja kõik mida ta tegi, lasin ma endast lihtsalt mööda voolata. Laste pärast.
Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.
Karlsson Katuselt
|
|
|
Kayleigh´n I
eriline mõrd         Postitusi: 4757
Registreeritud: 28.09.2002 Viimane külastus: 14.02.2012 Asukoht: Haabersti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.01.2003 kell 16:45 |
|
|
Eka ma olen ka seal olnud ..
Algul ikka palusin abi .. rääkisin oma murest .. vaikselt .. aga keerati naljaks. Siis enam ei rääkinud. Siiamaani ei oska rääkida .. keeran ise
naljaks või teise teema peale ..
Ja kui polnud enam kellele rääkida .. hakkasin elu ümber korraldama .. Klaarisin vanad võlad .. eemaldusin tuttavatest .. korjasin kokku vajalikke
materjale ja infot, et kus ja kuidas ...
Ja abi tuli sealt, kust kõige vähem lootsin seda saada .. mu emalt. Olime riidu läinud .. kohe rusikatega peksime üksteist ja ta tahtis mind hulluks
tembeldada, et korterist välja saaks visata .. ja läks psühholoogi juurde. Ja sealt siis kuulis, et tütar käitub nii, nagu hakkaks eluga lõpetama..
Ja kuigi ta minu asju ikkagi ei tea .. on ta juba sellega toeks, et ei tee enam nägu, et "mida sina, tattnokk, maailmast tead!"
Ja nii ma siis elan .. hetkel üks päev korraga ..
Aga ei teagi, ma maailmast midagi .. aga vahel on julm koht küll..
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.01.2003 kell 16:47 |
|
|
Psühholoogidest pole küll tol momendil suurt miskit kasu. Vähemalt abivajaja jaoks. Lähedastele, ehk oskab ta infot anda mis plaanid sul on ja siis
ehk lähedased suudavad midagi ette võtta.
Psühholoogid kuulavad su ära, teevad tarka nägu ja soovitavad mõneks ajaks hullumajja minna, et küll seal terveks ravitakse...tegelikult ei suuda
nemad inimesi päästa eriti. See % pääsenuid, kes nende abiga pääsenud, on ikka väga väike. Peab tulema lihtsalt juhus, hea abistav ja mõistev käsi,
kes sind ei võta hulluna ja aitab su ilma liigsete sõnadeta välja ja on toeks. Kui sellist inimest ei leidu tol momendil, siis...
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.01.2003 kell 16:51 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: kontorihiir
Mu exkaasa väljendus ka kord nii nagu tahaks end tappa. Algul ma ei saanud pihtagi, mis põhjusel lõhkus oma musta särgi ja puistas neid musti ribasid
igale poole. Ka akna alla. Mulle ei jõudnud kohale. Õnneks midagi ei toimunud. Aga sõbranna seletas mulle, mis see võis olla.
Imelik. Nii küll keegi ennast ju ometi tapma ei hakka, sedasi märku andes. ei tea kas lootis et hakkan põlvili palume või midagi sellist. Aga mina ei
jaganud lihtsalt ära tema tegevuse motiive.
Tegelikult aga oli ta end lihtsalt lolliks joond ja kõik mida ta tegi, lasin ma endast lihtsalt mööda voolata. Laste pärast.
Aga järsku
see oligi tema viis mõista anda, et ta vajab abi? Et ta on väsinud joomisest ja sellisest elust?
Ta ise ei osanud enam ennast aidata ja sellest välja rabeleda ja üritas sellega midagi näidata.
Inimene, kelle ta on oma eluviisiga ja joomisega juba ära rikkunud, tavaliselt ei suuda aidata, ega saa nendest märkidest aru....kahjuks. Ja ega
polekski jaksu aidata, sest ta ise juba kõrvalolija elu põrguks muutnud
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
Fred
Algaja   Postitusi: 92
Registreeritud: 07.01.2003 Viimane külastus: 4.01.2005 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.01.2003 kell 17:43 |
|
|
Ma ise olen planeerinud seda selle nädala lõpule või järgmise nädala algusesse.
Paljud on öelnud et enesetapp on vale ja et pead leidma teise viisi ja see et inimene oma masendava ja hädise eluga peaks edasi minema, kuna piinelda
selles sitas on õige ja tugev?!?! Well fuck you.
Ma olen proovinud oma elu muuta. Olen proovinud leida perspektiiv, mõte, inimese kes minust hoolib ja kellest mina lugu pean. Ei see ei õnnestunud.
Kui ikka elu on metsas ja tulevik on veelgi tumedam kui sinu (minu) hing, siis "sorry vaan" aga mina lahkun siit.
|
|
|
ipsu
kodune       Naine Postitusi: 1771
Registreeritud: 17.11.2002 Viimane külastus: 18.11.2009 Asukoht: haapsalu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 09.01.2003 kell 11:14 |
|
|
Mis viib enesetapuni? Ma arvan et jõuetus ja ahastus et ei tule oma eluga toime. Teine kord hiigel hinge valu millega ei suuda elada. Olen isegi neid
mõtteid mõlgutanud aga õnneks oli midagi mis mind selles elus veel kinni hoidis.
|
|
|
murdjamees
skinnofiil      Postitusi: 2063
Registreeritud: 12.09.2002 Viimane külastus: 1.12.2006 Asukoht: on muutunud Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 09.01.2003 kell 11:18 |
|
|
Huvitav kas keegi eelnenud postitajatest on ennast tapnud või seda vähemalt üritanud?
ilmselt suudaksid ainult need persoonid sellelel küsimusele adekvaatselt vastata-kardan et igaühel kes selle tee valib on selleks omad subjektiivsed
põhjused!
tänan!
Pole olemas kaugeid ja kättesaamatuid kliitoreid, lihtsalt keel võib olla liiga lühike!
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 09.01.2003 kell 11:30 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: murdjamees
Huvitav kas keegi eelnenud postitajatest on ennast tapnud või seda vähemalt üritanud?
ilmselt suudaksid ainult need persoonid sellelel küsimusele adekvaatselt vastata-kardan et igaühel kes selle tee valib on selleks omad subjektiivsed
põhjused!
tänan!
Kuis sa hoolikalt nüüd eelnenu läbi loed, siis nii mõnigi on siit üritanud oma elu lõpetada. Mina ühe korra läksin tegudele ja teine
kord olid plaanid tehtud ja siht silme ees. Sa süvened kah sellese, mida teised kirjutavad?
Nii et, räägin ikka asjast mille sees olen olnud ja mille läbi elanud. Õnneks eluga tulin välja ja teinekord oli minu päästeingliks Mada, kes aitas mu
sellest hullemast välja.
Aga selles sul õigus...igaüks kes selle tee valib...ei vali seda põhjendamatult ja igal ühel selleks omad põhjused.
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
murdjamees
skinnofiil      Postitusi: 2063
Registreeritud: 12.09.2002 Viimane külastus: 1.12.2006 Asukoht: on muutunud Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 09.01.2003 kell 11:32 |
|
|
Ma ausalt öeldes ei lugenud sealt ühtegi postituist lihtsalt teema oli esitatud sellisena , et vastasingi nii nagu küsimus oli. ja see ongi minu
arvamus konkreetsest asjast
Tänan!
Pole olemas kaugeid ja kättesaamatuid kliitoreid, lihtsalt keel võib olla liiga lühike!
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 09.01.2003 kell 11:36 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Fred
Ma ise olen planeerinud seda selle nädala lõpule või järgmise nädala algusesse.
Paljud on öelnud et enesetapp on vale ja et pead leidma teise viisi ja see et inimene oma masendava ja hädise eluga peaks edasi minema, kuna piinelda
selles sitas on õige ja tugev?!?! Well fuck you.
Ma olen proovinud oma elu muuta. Olen proovinud leida perspektiiv, mõte, inimese kes minust hoolib ja kellest mina lugu pean. Ei see ei õnnestunud.
Kui ikka elu on metsas ja tulevik on veelgi tumedam kui sinu (minu) hing, siis "sorry vaan" aga mina lahkun siit.
Ära lahku veel!!! Lükka seda nii kaua edasi ja mõtle erinevaid pisikesi põhjuseid välja, miks "täna" seda teha ei saa. Pealegi preagu talv
ja külm aeg. Pole just kõige parem mõte.
Kuni kevadeni, aga otsi inimene, kellega saaksid kõigest-kõigest mis südame peal rääkida. Kõikidel teemadel arutada ja lahata lahti oma hing. Kes ei
mõista sind hukka, ega kritiseeri, ega soovita midagi...vaid lihtsalt...kes kuulab sind, kes räägib kaasa ja kes kuulab nii kõrvade, silmade ja
hingega sind. Kes saaks sust aru. Usu, selliseid inimesi leidub.
Nii et, lükka seekord veel asi edasi. Vaatab, mis edasi saab. Kui sul väga hull olla...ega siis hullemaks ikka miski minna ei saa. Ja mis tähtsust sel
siis on millal seda tegema pead. Sul aega oodata on ja kiiret pole kuskile. Ega surm eest ära jookse ju. Võta aeg maha ja OOTA veel!!!
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
penelope
Kasutaja    Postitusi: 366
Registreeritud: 05.08.2002 Viimane külastus: 11.06.2003 Asukoht: tln Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 09.01.2003 kell 11:43 |
|
|
ma ise mõtlen, et see ongi see viimane valu, kus sa väga tahaks, et keegi sind toetaks ja kuulaks aga kogu ilm on nii külm ja kalk. ja psühholoogidest
olen mina sellisel arvamusel, et kaks korda olen kokku puutunud ja kõik mis ta on saavutanud on se, et need hädad mida enne pidasin oma süüks, neid
hakkan nüüd oma lähedaste süüks pidama, mul küll seda vaja ei olnud.
aga seal piiri peal olen ma olnud küll, näiliselt on nagu isegi kõik korras aga see mis sees toimub on midagi metsikut ja talitsematut
|
|
|
murdjamees
skinnofiil      Postitusi: 2063
Registreeritud: 12.09.2002 Viimane külastus: 1.12.2006 Asukoht: on muutunud Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 09.01.2003 kell 11:44 |
|
|
Fred poiss kuidas sa seda teha kavatsed? Puht uudishimust küsin.Kõige lihtsam oleks purjus peaga kusagil varjulises kohas surnuks külmuda ka kirstus
näeksid enamvähem hea välja.Aga asi pidi sulale minema-seega peaksid kiirustama nädalavahetusel pakast veel loodetavasti on. Mahalaskmiseks on relva
vaja ja kuul peas kirstu avamine on kahtlane.poomissurm on kole.Situd end täis veel enne surma ei meeldi mulle see perspektiiv.
Tablette neelates võid ka kurat orki astuda võtad vähe või palju või sitta kraami ja pärast on tervis rikutud.
Uppumissurmaga on raskusi veekogud on jääs pead kevadet ootama.
Kõrghoone katuselt alla viskudes ei jääks ka midagi sust märkimisväärselt järele ja labidaga kokkuroogitud saada pole meeldiv perspektiiv. sama on
rongi alla viskumisega. Autoga end surnuks sõites on autost kahju. Seda võib ju su omastel veel vaja minna.Sa proovi ennast surnuks näljutada võtab
küll kauem aega aga see eest organism puhastub enne surma ja säilitad hea väljanägemise ja hea odav meetod ka!
anna siis oma plaanidest teada!
Tänan!
Pole olemas kaugeid ja kättesaamatuid kliitoreid, lihtsalt keel võib olla liiga lühike!
|
|
|
Jb
Kasutaja     Postitusi: 307
Registreeritud: 24.09.2002 Viimane külastus: 15.04.2009 Asukoht: TLN Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.01.2003 kell 03:33 |
|
|
Fred,
mis iganes ka Sinu probleemi põhjuseks ei oleks...mõtle 3 korda, mõtle 6 korda...mõtle 66 korda järele, kui vaja...mõtle selle peale, kas see on ikka
väärt seda, et jätta kõik...
...IGALE probleemile siin maailmas on lahendus! lihtsalt mõni lahendus on aeganõudvam ja keerulisem...aga siiski lahendus!
elust lahkumine on minek kergema vastupanu teed...ja kindlasti on keegi, kellele Sa sellega kirjeldamatut valu valmistaksid...
****
murdjamees...suhtumine - NÕME, EBATÄISKASVANULIK !!!
ma soovin, et Sul ELU SEES ei tuleks läbi elada sellist perioodi, kus tõsine soov eluga hyvasti jätta on...
ja kui see oli, katse aidata/lohutada, siis anna andeks, aga psyhholoogiliselt väga vale lähenemine...
*puhtalt minu arvamus. ja ma julgen selle eest ka vastutada
Jb
TÄHELEPANU! Tekstis esinenud tegelased, kohad, jms on välja mõeldud, kokkulangevused tegelikkusega on puhtjuhuslikud ja ettekavatsemata.
|
|
|
Ray
Friik      Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002 Viimane külastus: 5.05.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.01.2003 kell 06:13 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Fred
Ma olen proovinud oma elu muuta. Olen proovinud leida perspektiiv, mõte, inimese kes minust hoolib ja kellest mina lugu pean. Ei see ei õnnestunud.
Kui ikka elu on metsas ja tulevik on veelgi tumedam kui sinu (minu) hing, siis "sorry vaan" aga mina lahkun siit.
Ise olen leidnud olukorda (olles ise) analüüsides, et minust on terve suur hulk inimesi palju täbaramas olukorras, olenematta et tõesti eriti keegi ei
hooli Sinust. Püüdsin leida tegevust, istutasin puu, kastsin seda iga päev ja mõtlesin elu üle järele. Mul on koerad, nad ei arvusta mind mitte
kuidagi, hoopis hoolivad. Tasapisi olen elanud päev päeva järel ja nii on kergem hakanud. Kuigi siiani teadvustan, et riigil on mind vaid siis vaja,
kui on mobilisatsioon või makse maksta. Nüüd elan juba kiusu pärast, kuigi elu on paras kesine küll. Samas ikka leian põhjuse homsele. Kevadel läheb
kergemaks ka, loodus tärkab. Vahel teise inimesega rääkimine on sisutu küll, oleneb muidugi. Mina olen niivõrd inimvaenulik, et minule ei juleta
naljalt küllagi tulla. Aga suuremast mustast alast olen möödas.
Ja kui elu tundub ikka täispa*k, virelemine ja muu, siis selles mõttes on Sul õigus, et järele teistele ei jõua. AGA teistest mööda on võimalik
küll minna. Aga ennem on vaja natuke tasakaalu saada. Ma arvan, et see on Sul võimalik.
|
|
|
drops
Kasutaja    Postitusi: 132
Registreeritud: 24.09.2002 Viimane külastus: 9.05.2005 Asukoht: siin-seal ja vahel ka vahepeal Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.01.2003 kell 10:00 |
|
|
Ma pole selle tegevusele kunagi mõelnud, aga inimesed minu ümber on korduvalt ning ühel see ka 2 aastat tagasi õnnestus.
Väga lähedane inimene otsutas minna poomissurma (ainuüksi mõte tundub jube) aga tagantjärele mõeldes või sinimene tunda end ehk liiga üksikuna ja
mahajäetuna ehkki tal oli kõik olemas ... küsin endalt tihti kas rääkimine oleks suutnud seda ära hoida, aga tõde ei tea ju keegi enam ... seepärats
tunnen end siiani natuke süüdi nende inimelste ees, kes temast maha jäid ...
olge tublid ja ärge lollusi tehke
|
|
|
ullike
naiivitar       Postitusi: 5943
Registreeritud: 10.10.2002 Viimane külastus: 21.04.2021 Asukoht: päikese all Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.01.2003 kell 11:03 |
|
|
Oli minugi elus periood, kus tundus, et mõistus on otsas ja edasi olla enam ei oska muudmoodi, kui tahaks mitte olla Julgesin seda välja öelda ühe
oma jalutu tuttava ees. Tema kurjustas minuga niiviisi, nagu mu oma emagi ei ole minuga pahandanud, stiilis "Sul on käed-jalad terved ja mõistus
korras, kuidas sa tohid öelda, et sa ei saa elamisega hakkama! Kuidas sa küll saad nii laisk olla, et ei mõtle välja edasist tegutsemiskava" ja
pikalt veel samas vaimus edasi. Ilmselt ei olnud ma veel nii ääre peal, et tema jutt ei oleks enam minuni jõudnud - sain aru ja pisinatukene hakkas
häbi ka Nii elangi siiani rõõmsalt edasi ja mustad mõtted ei ole hiljem nii tumedaks läinud, et enam valgusekillukestki ees ei näeks.
Teine lugu on inimestega, kes sageli ja korduvalt mõlgutavad enesetapumõtteid. Aastaid tagasi lõpetas üks mitme lapse isa oma elu vabal tahtel ja üks
tema poegadest tahtis kohe selle järel tema tegu korrata. Poissi takistati ja hiljem lubas ta korduvalt end tappa, kuni lõpuks möödunud sügisel viiski
ta oma mõtte täide. Mulle tundub, et seal toimis küll mingi inimesest sõltumatu jõud...
|
|
|
murdjamees
skinnofiil      Postitusi: 2063
Registreeritud: 12.09.2002 Viimane külastus: 1.12.2006 Asukoht: on muutunud Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.01.2003 kell 16:27 |
|
|
Jb igatahes pole minu postitus psühholoogiliselt ebapädev.Kui kodanik kes kavatsevb suitsiidi sooritada saab aru kui keeeruline ja õudne see on siis
ta pigem loobub! ja muuseas umbes sellist teksti räägitakse ka proffide pooltr. A la ära krt hüppa siit alla kuidas me su pärast prügikotis omastele
saadame...
Tänan!
Pole olemas kaugeid ja kättesaamatuid kliitoreid, lihtsalt keel võib olla liiga lühike!
|
|
|
Jb
Kasutaja     Postitusi: 307
Registreeritud: 24.09.2002 Viimane külastus: 15.04.2009 Asukoht: TLN Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.01.2003 kell 17:25 |
|
|
sedaküll...see on yks metoodika..kuid seda, ei tohiks rakendada enne, kui on välja selgitatud probleemi raskusaste...alles siis saab määrata
lähenemisviisi...
..aga esmakontaktiks, vähemalt minu arust, selline lähenemine ei ole õige..
TÄHELEPANU! Tekstis esinenud tegelased, kohad, jms on välja mõeldud, kokkulangevused tegelikkusega on puhtjuhuslikud ja ettekavatsemata.
|
|
|
robert
Algaja   Postitusi: 21
Registreeritud: 19.08.2002 Viimane külastus: 13.07.2009 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.01.2003 kell 20:51 |
|
|
Mis ikkagi tõukab enesetapuni?Ja mõtteid sellest!
Üks asi kidlasti mis tõukab noori inimesi enesetapule on see,kui nende vanemad neid pidevalt alandavad.Kodus ja perekonnatuttavate keskel.Tehes seda
lõpmatuseni igal võimalikul sammul.Siis ühel hetkel hakkabki laps aru saama,et teda pole siin ilmas millekski vaja.Milleks ta siia üldse sündind on ja
kelle jaoksKeegi ei hooli temast jne.
Ja ühel hetkel siis ...
Hiljem küll vanemad kahetsevad oma tegu,kuid siis teadagi..!!
|
|
|
Fred
Algaja   Postitusi: 92
Registreeritud: 07.01.2003 Viimane külastus: 4.01.2005 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.01.2003 kell 21:49 |
|
|
Kui inimene sureb, kasutatakse laiba säilitamise juures laibakotti (eelnevalt fikseeritakse inimese surm vastavalt seadusandlusele). Seda
liiklusõnnetuste puhul kus inimene on kolmeks tükiks rebitud, kukkumise puhul, poomise puhul ning -oh üllatust- loomupärase surma puhul. Laip viiakse
morgi jahutuskambrisse ja säilitatakse seal (kui õiguskaitseorganid ei taotle seda enda valdusesse lahkamiseks).
Laipa säilitatakse morgis seni kuni on tehtud matmisega seotud korraldused, siis valmistatakse laip ette matmiseks vastavalt lähedaste või surnu oma
soovidele (vastavalt eellepingule). Tuhastamismatuseks tehakse elementaarne, hauamatuse puhul (lahtise kirstuga) on protseduur keerulisem.
Ja murdjamees pole teadlik kasvõi sellest, et "labidaga kokku kühveldamisele" vastav inimkeha deformatsioon tekib juhul kui inimene jääb teerulli
või veoauto alla, või kukkudes Viru hotelli ülemiselt korruselt.
Palju ebameeldivamaid jutte võid rääkida sellest, mis juhtub siis kui laipa ei avastata - laiba kangestumine, vere valgumine kõhu või selja piirkonda,
punsumine, laiba värvuse muutus, laiba lagunemisel tekkivad gaasid jms. Ain Allase, Kalle Mihkelsi aegse TV3 Politseinädala vaatajad ehk mäletavad
mõnda juhtumit, mil näidati mumifitseerunud laipa või punsunud laipa (viimasest teatati seoses halva haisuga), laipa kelle kolju oli purunenud vastu
trepikäsipuud ja ajud vedelesid pool meetrit eemal maas.
Võrdluseks - suitsiidi sooritanud inimeste laibad leitakse enamasti ruttu ja bioloogilist lagunemist ei toimu. Surma põhjuse psüühilise mõju tõttu
omastele maetakse nad enamasti kinnises kirstus (ka siis kui laiba füüsiline olek võimaldaks lahtise kirstuga matmist).
m.m - enne kui hakkad hambutuid hirmutusi siin välja tooma, tee ära kodutöö!
|
|
|
murdjamees
skinnofiil      Postitusi: 2063
Registreeritud: 12.09.2002 Viimane külastus: 1.12.2006 Asukoht: on muutunud Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.01.2003 kell 22:03 |
|
|
Super fred mul nüüd süda rahul! sa ju tõeline spetsialist sellised end ära ei tapa! ja minu amatöörlus suutis su vihale ajada seega läks asja ette!
tänan! Pole jah eriti spets aga igatahes kui tahad surnuks külmuda anna see nädalavahetus minna parim aeg oleks tänane õhtu!
Tänan!
Pole olemas kaugeid ja kättesaamatuid kliitoreid, lihtsalt keel võib olla liiga lühike!
|
|
|
kontorihiir
..umbusklik...        Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002 Viimane külastus: 13.06.2018 Asukoht: kontoriavarustes Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 11.01.2003 kell 00:41 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: tiina
Tsitaat: Algne postitaja: kontorihiir
Mu exkaasa väljendus ka kord nii nagu tahaks end tappa. Algul ma ei saanud pihtagi, mis põhjusel lõhkus oma musta särgi ja puistas neid musti ribasid
igale poole. Ka akna alla. Mulle ei jõudnud kohale. Õnneks midagi ei toimunud. Aga sõbranna seletas mulle, mis see võis olla.
Imelik. Nii küll keegi ennast ju ometi tapma ei hakka, sedasi märku andes. ei tea kas lootis et hakkan põlvili palume või midagi sellist. Aga mina ei
jaganud lihtsalt ära tema tegevuse motiive.
Tegelikult aga oli ta end lihtsalt lolliks joond ja kõik mida ta tegi, lasin ma endast lihtsalt mööda voolata. Laste pärast.
Aga järsku
see oligi tema viis mõista anda, et ta vajab abi? Et ta on väsinud joomisest ja sellisest elust?
Ta ise ei osanud enam ennast aidata ja sellest välja rabeleda ja üritas sellega midagi näidata.
Inimene, kelle ta on oma eluviisiga ja joomisega juba ära rikkunud, tavaliselt ei suuda aidata, ega saa nendest märkidest aru....kahjuks. Ja ega
polekski jaksu aidata, sest ta ise juba kõrvalolija elu põrguks muutnud
Tiinake, see polnud nii nagu näis tegelikult.see oli vaid tema püüd minuga manipuleerida. Polnd tal nii äda midagi.
Armukese juurest tuli ära kuna läksid riidu ja mis edasi....? Minu jaoks oli niigi kõik läbi aga kui ta püüdiski endale mu tähelepanu tõmmata, siis
alustas seda ka valest otsast. Lõpuks sai muidugi ise ka aru et ma pole lihtsalt manipuleeritav või et mul pole tema jaoks enam ühtki närvi
olemas. See sinu olukorrast siiski sootuks erinev. Mu ema hoopis kartis, et mina enesega hoopis midagi teha võin mitte vastupidi. Aga mulle ei
tulnd lihtsalt siuke asi pähegi.
Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.
Karlsson Katuselt
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 11.01.2003 kell 13:08 |
|
|
Kontorihiireke...loomulikult on ka selliseid...inimestega manipuleeriaid. Ja neid tuleb tõesti ignoreerida. Muidu nad lihtsalt istuvad sulle pähe.
Arvan, et ehk tegid õieti, et ei lasknud ennast jalge alla tallata. Igal taluvusel on piirid ja kord tuleb sellel lõpp.
Minu arust on kahte põhi tüüpi enesetapjaid. Esimesed on selised, kes teevad seda äkk emotsiooni ajendil...hiljem, kui jäävad peale katset ellu, siis
kahetsevad, et nii tegid ja niipea sellist asja enam ei juhtu.
Teine tüüp on selliseid...kes vaikides asja pikalt planeerivad. Keegi ei tea asjast midagi, nad ei räägi sellest kellelegi ja vaikselt korraldavad
asja, kuni lõpuks kindlalt lähevad kindlat teed ja üldjuhul ellujäämise võimalus peale katset puudub.
Aga sellised väga harva miskit ette võtavad, kes teisi pidevalt sellega ähvardavad...et nüüd teen lõpu jne.
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
kontorihiir
..umbusklik...        Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002 Viimane külastus: 13.06.2018 Asukoht: kontoriavarustes Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 11.01.2003 kell 19:06 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: tiina
Kontorihiireke...loomulikult on ka selliseid...inimestega manipuleeriaid. Ja neid tuleb tõesti ignoreerida. Muidu nad lihtsalt istuvad sulle pähe.
Arvan, et ehk tegid õieti, et ei lasknud ennast jalge alla tallata. Igal taluvusel on piirid ja kord tuleb sellel lõpp.
Minu arust on kahte põhi tüüpi enesetapjaid. Esimesed on selised, kes teevad seda äkk emotsiooni ajendil...hiljem, kui jäävad peale katset ellu, siis
kahetsevad, et nii tegid ja niipea sellist asja enam ei juhtu.
Teine tüüp on selliseid...kes vaikides asja pikalt planeerivad. Keegi ei tea asjast midagi, nad ei räägi sellest kellelegi ja vaikselt korraldavad
asja, kuni lõpuks kindlalt lähevad kindlat teed ja üldjuhul ellujäämise võimalus peale katset puudub.
Aga sellised väga harva miskit ette võtavad, kes teisi pidevalt sellega ähvardavad...et nüüd teen lõpu jne.
Olen sinuga samas nõus. See ähvardamine vaid üks näitemäng. Kes on kidlalt otsustanud, see tegutseb et keegi ei tea.
Mu klassiõe emal oli peas kasvaja. Ta ei pidanud valudele enam vastu ja poos end ukselingi külge. Enne seda oli kodus kõik tööd ära teinud. Pesud
pesnud ja triikinud. Mehele, kes tuli komandeeringust õhtul , söögid valmis teinud ja siis lahkumiskirja kirjutanud. Võib vaid ette kujutada, mis
tunded teda tol hetkel valdasid....
Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.
Karlsson Katuselt
|
|
|
Cobainiac
Algaja   Postitusi: 6
Registreeritud: 11.01.2003 Viimane külastus: 4.01.2004 Asukoht: Tartu Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 11.01.2003 kell 20:58 |
|
|
Räägixin siis ka oma enesetapu - kogemustest. Enesetapukatseid on mul mitmeid olnud, aga pole veel piisavalt julgust olnud, et asi lôpuni viia. Veene
nysides ei lôikanud piisavalt sygavalt ega palju, tablette jäi ka vähex... Kirju olen kyll kirjutanud, aga ära peitnud, et asi olex selge siis, kui ma
tôesti suren.
Mu vanemad ei aimanud enne mitte midagi, kui ma yxkord ema juurde läxin ja oma ziletiarmidega käed ette näitasin. Kuna ta on aga nii kôigutamatu ja
ratsionaalne inimene, siis pani ta lihtsalt mulle psyhhiaatri juurde aja kinni.
VAHEMäRKUS: 90% psyhhiaatritest on idioodid, kes arvavad, et kujutad kôike ette.
Ma olen praegu keskkoolis (eliitkoolis) ja pinge on nii suur, et oktoobris hakkasin hyvastijätukirja kirjutama, aga kuna olen perfektsionist, on see
endiselt pooleli. Praegu ma ei môtle eriti enesetapule.
Aga asjad, mis olid nii masendavad, et sutsiidimôtetele viisid, olid näitex perekonnaliikme surm, koolivahetus, antisotsiaalsus, vôimetus & soovimatus
standarditele vastata.
ma olen väga kinnine inimene ega kohanenud uues koolis hästi, ma eelistan yxi olla, lisax olen ka kerge kiixuga .
Mu klassikaaslastele see ei meeldinud & esimesed paar kuud ei rääkinud minuga keegi. See vôttis kyll eluisu ära.
Mis ma veel 8elda oskan?
Pôhjused on igal inimesel erinevad, sôltuvalt sellest mis neile kôige tähtsam on.
Nyyd ma peax ilmselt vabandama, kui mu avameelsus (?) teid shokeeris, aga ma olen sellistest asjadest harjunud vabalt rääkima.............
Suremus on 100% & see ei vähene......
|
|
|