Kodutud.com  
Alla
   

Trükisõbralik versioon
Telli e-mailile | Lisa lemmikutesse
<<  1    2    3    4  >>
Autor: Teema: Mis ikkagi tõukab enesetapuni? Ja mõtteid sellest!
kontorihiir
..umbusklik...



Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002
Viimane külastus: 13.06.2018
Asukoht: kontoriavarustes
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 05.01.2003 kell 14:52 Reply With Quote
Mu exkaasa väljendus ka kord nii nagu tahaks end tappa. Algul ma ei saanud pihtagi, mis põhjusel lõhkus oma musta särgi ja puistas neid musti ribasid igale poole. Ka akna alla. Mulle ei jõudnud kohale. Õnneks midagi ei toimunud. Aga sõbranna seletas mulle, mis see võis olla.
Imelik. Nii küll keegi ennast ju ometi tapma ei hakka, sedasi märku andes. ei tea kas lootis et hakkan põlvili palume või midagi sellist. Aga mina ei jaganud lihtsalt ära tema tegevuse motiive.
Tegelikult aga oli ta end lihtsalt lolliks joond ja kõik mida ta tegi, lasin ma endast lihtsalt mööda voolata. Laste pärast.





Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.

Karlsson Katuselt

View User's Profile View All Posts By User
Kayleigh´n I
eriline mõrd



Postitusi: 4757
Registreeritud: 28.09.2002
Viimane külastus: 14.02.2012
Asukoht: Haabersti
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 05.01.2003 kell 16:45 Reply With Quote
Eka ma olen ka seal olnud ..
Algul ikka palusin abi .. rääkisin oma murest .. vaikselt .. aga keerati naljaks. Siis enam ei rääkinud. Siiamaani ei oska rääkida .. keeran ise naljaks või teise teema peale ..
Ja kui polnud enam kellele rääkida .. hakkasin elu ümber korraldama .. Klaarisin vanad võlad .. eemaldusin tuttavatest .. korjasin kokku vajalikke materjale ja infot, et kus ja kuidas ...

Ja abi tuli sealt, kust kõige vähem lootsin seda saada .. mu emalt. Olime riidu läinud .. kohe rusikatega peksime üksteist ja ta tahtis mind hulluks tembeldada, et korterist välja saaks visata .. ja läks psühholoogi juurde. Ja sealt siis kuulis, et tütar käitub nii, nagu hakkaks eluga lõpetama..
Ja kuigi ta minu asju ikkagi ei tea .. on ta juba sellega toeks, et ei tee enam nägu, et "mida sina, tattnokk, maailmast tead!"
Ja nii ma siis elan .. hetkel üks päev korraga ..
Aga ei teagi, ma maailmast midagi .. aga vahel on julm koht küll..

View User's Profile View All Posts By User
tiina
Administrator



Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002
Viimane külastus: 19.08.2020
Asukoht: Läänemaa
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 06.01.2003 kell 16:47 Reply With Quote
Psühholoogidest pole küll tol momendil suurt miskit kasu. Vähemalt abivajaja jaoks. Lähedastele, ehk oskab ta infot anda mis plaanid sul on ja siis ehk lähedased suudavad midagi ette võtta.
Psühholoogid kuulavad su ära, teevad tarka nägu ja soovitavad mõneks ajaks hullumajja minna, et küll seal terveks ravitakse...tegelikult ei suuda nemad inimesi päästa eriti. See % pääsenuid, kes nende abiga pääsenud, on ikka väga väike. Peab tulema lihtsalt juhus, hea abistav ja mõistev käsi, kes sind ei võta hulluna ja aitab su ilma liigsete sõnadeta välja ja on toeks. Kui sellist inimest ei leidu tol momendil, siis...





Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...

View User's Profile View All Posts By User
tiina
Administrator



Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002
Viimane külastus: 19.08.2020
Asukoht: Läänemaa
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 06.01.2003 kell 16:51 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
Mu exkaasa väljendus ka kord nii nagu tahaks end tappa. Algul ma ei saanud pihtagi, mis põhjusel lõhkus oma musta särgi ja puistas neid musti ribasid igale poole. Ka akna alla. Mulle ei jõudnud kohale. Õnneks midagi ei toimunud. Aga sõbranna seletas mulle, mis see võis olla.
Imelik. Nii küll keegi ennast ju ometi tapma ei hakka, sedasi märku andes. ei tea kas lootis et hakkan põlvili palume või midagi sellist. Aga mina ei jaganud lihtsalt ära tema tegevuse motiive.
Tegelikult aga oli ta end lihtsalt lolliks joond ja kõik mida ta tegi, lasin ma endast lihtsalt mööda voolata. Laste pärast.
Aga järsku see oligi tema viis mõista anda, et ta vajab abi? Et ta on väsinud joomisest ja sellisest elust?
Ta ise ei osanud enam ennast aidata ja sellest välja rabeleda ja üritas sellega midagi näidata.
Inimene, kelle ta on oma eluviisiga ja joomisega juba ära rikkunud, tavaliselt ei suuda aidata, ega saa nendest märkidest aru....kahjuks. Ja ega polekski jaksu aidata, sest ta ise juba kõrvalolija elu põrguks muutnud





Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...

View User's Profile View All Posts By User
Fred
Algaja



Postitusi: 92
Registreeritud: 07.01.2003
Viimane külastus: 4.01.2005
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 08.01.2003 kell 17:43 Reply With Quote
Ma ise olen planeerinud seda selle nädala lõpule või järgmise nädala algusesse.

Paljud on öelnud et enesetapp on vale ja et pead leidma teise viisi ja see et inimene oma masendava ja hädise eluga peaks edasi minema, kuna piinelda selles sitas on õige ja tugev?!?! Well fuck you.
Ma olen proovinud oma elu muuta. Olen proovinud leida perspektiiv, mõte, inimese kes minust hoolib ja kellest mina lugu pean. Ei see ei õnnestunud.
Kui ikka elu on metsas ja tulevik on veelgi tumedam kui sinu (minu) hing, siis "sorry vaan" aga mina lahkun siit.

View User's Profile View All Posts By User
ipsu
kodune



Naine
Postitusi: 1771
Registreeritud: 17.11.2002
Viimane külastus: 18.11.2009
Asukoht: haapsalu
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 09.01.2003 kell 11:14 Reply With Quote
Mis viib enesetapuni? Ma arvan et jõuetus ja ahastus et ei tule oma eluga toime. Teine kord hiigel hinge valu millega ei suuda elada. Olen isegi neid mõtteid mõlgutanud aga õnneks oli midagi mis mind selles elus veel kinni hoidis.
View User's Profile View All Posts By User
murdjamees
skinnofiil



Postitusi: 2063
Registreeritud: 12.09.2002
Viimane külastus: 1.12.2006
Asukoht: on muutunud
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 09.01.2003 kell 11:18 Reply With Quote
Huvitav kas keegi eelnenud postitajatest on ennast tapnud või seda vähemalt üritanud?
ilmselt suudaksid ainult need persoonid sellelel küsimusele adekvaatselt vastata-kardan et igaühel kes selle tee valib on selleks omad subjektiivsed põhjused!

tänan!





Pole olemas kaugeid ja kättesaamatuid kliitoreid, lihtsalt keel võib olla liiga lühike!

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
tiina
Administrator



Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002
Viimane külastus: 19.08.2020
Asukoht: Läänemaa
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 09.01.2003 kell 11:30 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: murdjamees
Huvitav kas keegi eelnenud postitajatest on ennast tapnud või seda vähemalt üritanud?
ilmselt suudaksid ainult need persoonid sellelel küsimusele adekvaatselt vastata-kardan et igaühel kes selle tee valib on selleks omad subjektiivsed põhjused!

tänan!
Kuis sa hoolikalt nüüd eelnenu läbi loed, siis nii mõnigi on siit üritanud oma elu lõpetada. Mina ühe korra läksin tegudele ja teine kord olid plaanid tehtud ja siht silme ees. Sa süvened kah sellese, mida teised kirjutavad?
Nii et, räägin ikka asjast mille sees olen olnud ja mille läbi elanud. Õnneks eluga tulin välja ja teinekord oli minu päästeingliks Mada, kes aitas mu sellest hullemast välja.

Aga selles sul õigus...igaüks kes selle tee valib...ei vali seda põhjendamatult ja igal ühel selleks omad põhjused.





Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...

View User's Profile View All Posts By User
murdjamees
skinnofiil



Postitusi: 2063
Registreeritud: 12.09.2002
Viimane külastus: 1.12.2006
Asukoht: on muutunud
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 09.01.2003 kell 11:32 Reply With Quote
Ma ausalt öeldes ei lugenud sealt ühtegi postituist lihtsalt teema oli esitatud sellisena , et vastasingi nii nagu küsimus oli. ja see ongi minu arvamus konkreetsest asjast

Tänan!





Pole olemas kaugeid ja kättesaamatuid kliitoreid, lihtsalt keel võib olla liiga lühike!

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
tiina
Administrator



Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002
Viimane külastus: 19.08.2020
Asukoht: Läänemaa
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 09.01.2003 kell 11:36 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: Fred
Ma ise olen planeerinud seda selle nädala lõpule või järgmise nädala algusesse.

Paljud on öelnud et enesetapp on vale ja et pead leidma teise viisi ja see et inimene oma masendava ja hädise eluga peaks edasi minema, kuna piinelda selles sitas on õige ja tugev?!?! Well fuck you.
Ma olen proovinud oma elu muuta. Olen proovinud leida perspektiiv, mõte, inimese kes minust hoolib ja kellest mina lugu pean. Ei see ei õnnestunud.
Kui ikka elu on metsas ja tulevik on veelgi tumedam kui sinu (minu) hing, siis "sorry vaan" aga mina lahkun siit.





Ära lahku veel!!! Lükka seda nii kaua edasi ja mõtle erinevaid pisikesi põhjuseid välja, miks "täna" seda teha ei saa. Pealegi preagu talv ja külm aeg. Pole just kõige parem mõte.

Kuni kevadeni, aga otsi inimene, kellega saaksid kõigest-kõigest mis südame peal rääkida. Kõikidel teemadel arutada ja lahata lahti oma hing. Kes ei mõista sind hukka, ega kritiseeri, ega soovita midagi...vaid lihtsalt...kes kuulab sind, kes räägib kaasa ja kes kuulab nii kõrvade, silmade ja hingega sind. Kes saaks sust aru. Usu, selliseid inimesi leidub.

Nii et, lükka seekord veel asi edasi. Vaatab, mis edasi saab. Kui sul väga hull olla...ega siis hullemaks ikka miski minna ei saa. Ja mis tähtsust sel siis on millal seda tegema pead. Sul aega oodata on ja kiiret pole kuskile. Ega surm eest ära jookse ju. Võta aeg maha ja OOTA veel!!!





Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...

View User's Profile View All Posts By User
penelope
Kasutaja



Postitusi: 366
Registreeritud: 05.08.2002
Viimane külastus: 11.06.2003
Asukoht: tln
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 09.01.2003 kell 11:43 Reply With Quote
ma ise mõtlen, et see ongi see viimane valu, kus sa väga tahaks, et keegi sind toetaks ja kuulaks aga kogu ilm on nii külm ja kalk. ja psühholoogidest olen mina sellisel arvamusel, et kaks korda olen kokku puutunud ja kõik mis ta on saavutanud on se, et need hädad mida enne pidasin oma süüks, neid hakkan nüüd oma lähedaste süüks pidama, mul küll seda vaja ei olnud.
aga seal piiri peal olen ma olnud küll, näiliselt on nagu isegi kõik korras aga see mis sees toimub on midagi metsikut ja talitsematut

View User's Profile View All Posts By User
murdjamees
skinnofiil



Postitusi: 2063
Registreeritud: 12.09.2002
Viimane külastus: 1.12.2006
Asukoht: on muutunud
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 09.01.2003 kell 11:44 Reply With Quote
Fred poiss kuidas sa seda teha kavatsed? Puht uudishimust küsin.Kõige lihtsam oleks purjus peaga kusagil varjulises kohas surnuks külmuda ka kirstus näeksid enamvähem hea välja.Aga asi pidi sulale minema-seega peaksid kiirustama nädalavahetusel pakast veel loodetavasti on. Mahalaskmiseks on relva vaja ja kuul peas kirstu avamine on kahtlane.poomissurm on kole.Situd end täis veel enne surma ei meeldi mulle see perspektiiv.
Tablette neelates võid ka kurat orki astuda võtad vähe või palju või sitta kraami ja pärast on tervis rikutud.
Uppumissurmaga on raskusi veekogud on jääs pead kevadet ootama.
Kõrghoone katuselt alla viskudes ei jääks ka midagi sust märkimisväärselt järele ja labidaga kokkuroogitud saada pole meeldiv perspektiiv. sama on rongi alla viskumisega. Autoga end surnuks sõites on autost kahju. Seda võib ju su omastel veel vaja minna.Sa proovi ennast surnuks näljutada võtab küll kauem aega aga see eest organism puhastub enne surma ja säilitad hea väljanägemise ja hea odav meetod ka!

anna siis oma plaanidest teada!

Tänan!





Pole olemas kaugeid ja kättesaamatuid kliitoreid, lihtsalt keel võib olla liiga lühike!

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
Jb
Kasutaja



Postitusi: 307
Registreeritud: 24.09.2002
Viimane külastus: 15.04.2009
Asukoht: TLN
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 10.01.2003 kell 03:33 Reply With Quote
Fred,

mis iganes ka Sinu probleemi põhjuseks ei oleks...mõtle 3 korda, mõtle 6 korda...mõtle 66 korda järele, kui vaja...mõtle selle peale, kas see on ikka väärt seda, et jätta kõik...

...IGALE probleemile siin maailmas on lahendus! lihtsalt mõni lahendus on aeganõudvam ja keerulisem...aga siiski lahendus!

elust lahkumine on minek kergema vastupanu teed...ja kindlasti on keegi, kellele Sa sellega kirjeldamatut valu valmistaksid...

****


murdjamees...suhtumine - NÕME, EBATÄISKASVANULIK !!!

ma soovin, et Sul ELU SEES ei tuleks läbi elada sellist perioodi, kus tõsine soov eluga hyvasti jätta on...

ja kui see oli, katse aidata/lohutada, siis anna andeks, aga psyhholoogiliselt väga vale lähenemine...

*puhtalt minu arvamus. ja ma julgen selle eest ka vastutada

Jb







TÄHELEPANU! Tekstis esinenud tegelased, kohad, jms on välja mõeldud, kokkulangevused tegelikkusega on puhtjuhuslikud ja ettekavatsemata.

View User's Profile View All Posts By User
Ray
Friik



Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002
Viimane külastus: 5.05.2013
Asukoht: Eesti
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 10.01.2003 kell 06:13 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: Fred
Ma olen proovinud oma elu muuta. Olen proovinud leida perspektiiv, mõte, inimese kes minust hoolib ja kellest mina lugu pean. Ei see ei õnnestunud.
Kui ikka elu on metsas ja tulevik on veelgi tumedam kui sinu (minu) hing, siis "sorry vaan" aga mina lahkun siit.



Ise olen leidnud olukorda (olles ise) analüüsides, et minust on terve suur hulk inimesi palju täbaramas olukorras, olenematta et tõesti eriti keegi ei hooli Sinust. Püüdsin leida tegevust, istutasin puu, kastsin seda iga päev ja mõtlesin elu üle järele. Mul on koerad, nad ei arvusta mind mitte kuidagi, hoopis hoolivad. Tasapisi olen elanud päev päeva järel ja nii on kergem hakanud. Kuigi siiani teadvustan, et riigil on mind vaid siis vaja, kui on mobilisatsioon või makse maksta. Nüüd elan juba kiusu pärast, kuigi elu on paras kesine küll. Samas ikka leian põhjuse homsele. Kevadel läheb kergemaks ka, loodus tärkab. Vahel teise inimesega rääkimine on sisutu küll, oleneb muidugi. Mina olen niivõrd inimvaenulik, et minule ei juleta naljalt küllagi tulla. Aga suuremast mustast alast olen möödas.

Ja kui elu tundub ikka täispa*k, virelemine ja muu, siis selles mõttes on Sul õigus, et järele teistele ei jõua. AGA teistest mööda on võimalik küll minna. Aga ennem on vaja natuke tasakaalu saada. Ma arvan, et see on Sul võimalik.

View User's Profile View All Posts By User
drops
Kasutaja



Postitusi: 132
Registreeritud: 24.09.2002
Viimane külastus: 9.05.2005
Asukoht: siin-seal ja vahel ka vahepeal
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 10.01.2003 kell 10:00 Reply With Quote
Ma pole selle tegevusele kunagi mõelnud, aga inimesed minu ümber on korduvalt ning ühel see ka 2 aastat tagasi õnnestus.
Väga lähedane inimene otsutas minna poomissurma (ainuüksi mõte tundub jube) aga tagantjärele mõeldes või sinimene tunda end ehk liiga üksikuna ja mahajäetuna ehkki tal oli kõik olemas ... küsin endalt tihti kas rääkimine oleks suutnud seda ära hoida, aga tõde ei tea ju keegi enam ... seepärats tunnen end siiani natuke süüdi nende inimelste ees, kes temast maha jäid ...





olge tublid ja ärge lollusi tehke

View User's Profile View All Posts By User
ullike
naiivitar



Postitusi: 5943
Registreeritud: 10.10.2002
Viimane külastus: 21.04.2021
Asukoht: päikese all
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 10.01.2003 kell 11:03 Reply With Quote
Oli minugi elus periood, kus tundus, et mõistus on otsas ja edasi olla enam ei oska muudmoodi, kui tahaks mitte olla Julgesin seda välja öelda ühe oma jalutu tuttava ees. Tema kurjustas minuga niiviisi, nagu mu oma emagi ei ole minuga pahandanud, stiilis "Sul on käed-jalad terved ja mõistus korras, kuidas sa tohid öelda, et sa ei saa elamisega hakkama! Kuidas sa küll saad nii laisk olla, et ei mõtle välja edasist tegutsemiskava" ja pikalt veel samas vaimus edasi. Ilmselt ei olnud ma veel nii ääre peal, et tema jutt ei oleks enam minuni jõudnud - sain aru ja pisinatukene hakkas häbi ka Nii elangi siiani rõõmsalt edasi ja mustad mõtted ei ole hiljem nii tumedaks läinud, et enam valgusekillukestki ees ei näeks.

Teine lugu on inimestega, kes sageli ja korduvalt mõlgutavad enesetapumõtteid. Aastaid tagasi lõpetas üks mitme lapse isa oma elu vabal tahtel ja üks tema poegadest tahtis kohe selle järel tema tegu korrata. Poissi takistati ja hiljem lubas ta korduvalt end tappa, kuni lõpuks möödunud sügisel viiski ta oma mõtte täide. Mulle tundub, et seal toimis küll mingi inimesest sõltumatu jõud...

View User's Profile View All Posts By User
murdjamees
skinnofiil



Postitusi: 2063
Registreeritud: 12.09.2002
Viimane külastus: 1.12.2006
Asukoht: on muutunud
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 10.01.2003 kell 16:27 Reply With Quote
Jb igatahes pole minu postitus psühholoogiliselt ebapädev.Kui kodanik kes kavatsevb suitsiidi sooritada saab aru kui keeeruline ja õudne see on siis ta pigem loobub! ja muuseas umbes sellist teksti räägitakse ka proffide pooltr. A la ära krt hüppa siit alla kuidas me su pärast prügikotis omastele saadame...

Tänan!





Pole olemas kaugeid ja kättesaamatuid kliitoreid, lihtsalt keel võib olla liiga lühike!

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
Jb
Kasutaja



Postitusi: 307
Registreeritud: 24.09.2002
Viimane külastus: 15.04.2009
Asukoht: TLN
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 10.01.2003 kell 17:25 Reply With Quote
sedaküll...see on yks metoodika..kuid seda, ei tohiks rakendada enne, kui on välja selgitatud probleemi raskusaste...alles siis saab määrata lähenemisviisi...

..aga esmakontaktiks, vähemalt minu arust, selline lähenemine ei ole õige..





TÄHELEPANU! Tekstis esinenud tegelased, kohad, jms on välja mõeldud, kokkulangevused tegelikkusega on puhtjuhuslikud ja ettekavatsemata.

View User's Profile View All Posts By User
robert
Algaja



Postitusi: 21
Registreeritud: 19.08.2002
Viimane külastus: 13.07.2009
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 10.01.2003 kell 20:51 Reply With Quote
Mis ikkagi tõukab enesetapuni?Ja mõtteid sellest!

Üks asi kidlasti mis tõukab noori inimesi enesetapule on see,kui nende vanemad neid pidevalt alandavad.Kodus ja perekonnatuttavate keskel.Tehes seda lõpmatuseni igal võimalikul sammul.Siis ühel hetkel hakkabki laps aru saama,et teda pole siin ilmas millekski vaja.Milleks ta siia üldse sündind on ja kelle jaoksKeegi ei hooli temast jne.
Ja ühel hetkel siis ...
Hiljem küll vanemad kahetsevad oma tegu,kuid siis teadagi..!!

View User's Profile View All Posts By User
Fred
Algaja



Postitusi: 92
Registreeritud: 07.01.2003
Viimane külastus: 4.01.2005
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 10.01.2003 kell 21:49 Reply With Quote
Kui inimene sureb, kasutatakse laiba säilitamise juures laibakotti (eelnevalt fikseeritakse inimese surm vastavalt seadusandlusele). Seda liiklusõnnetuste puhul kus inimene on kolmeks tükiks rebitud, kukkumise puhul, poomise puhul ning -oh üllatust- loomupärase surma puhul. Laip viiakse morgi jahutuskambrisse ja säilitatakse seal (kui õiguskaitseorganid ei taotle seda enda valdusesse lahkamiseks).
Laipa säilitatakse morgis seni kuni on tehtud matmisega seotud korraldused, siis valmistatakse laip ette matmiseks vastavalt lähedaste või surnu oma soovidele (vastavalt eellepingule). Tuhastamismatuseks tehakse elementaarne, hauamatuse puhul (lahtise kirstuga) on protseduur keerulisem.

Ja murdjamees pole teadlik kasvõi sellest, et "labidaga kokku kühveldamisele" vastav inimkeha deformatsioon tekib juhul kui inimene jääb teerulli või veoauto alla, või kukkudes Viru hotelli ülemiselt korruselt.

Palju ebameeldivamaid jutte võid rääkida sellest, mis juhtub siis kui laipa ei avastata - laiba kangestumine, vere valgumine kõhu või selja piirkonda, punsumine, laiba värvuse muutus, laiba lagunemisel tekkivad gaasid jms. Ain Allase, Kalle Mihkelsi aegse TV3 Politseinädala vaatajad ehk mäletavad mõnda juhtumit, mil näidati mumifitseerunud laipa või punsunud laipa (viimasest teatati seoses halva haisuga), laipa kelle kolju oli purunenud vastu trepikäsipuud ja ajud vedelesid pool meetrit eemal maas.
Võrdluseks - suitsiidi sooritanud inimeste laibad leitakse enamasti ruttu ja bioloogilist lagunemist ei toimu. Surma põhjuse psüühilise mõju tõttu omastele maetakse nad enamasti kinnises kirstus (ka siis kui laiba füüsiline olek võimaldaks lahtise kirstuga matmist).

m.m - enne kui hakkad hambutuid hirmutusi siin välja tooma, tee ära kodutöö!

View User's Profile View All Posts By User
murdjamees
skinnofiil



Postitusi: 2063
Registreeritud: 12.09.2002
Viimane külastus: 1.12.2006
Asukoht: on muutunud
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 10.01.2003 kell 22:03 Reply With Quote
Super fred mul nüüd süda rahul! sa ju tõeline spetsialist sellised end ära ei tapa! ja minu amatöörlus suutis su vihale ajada seega läks asja ette! tänan! Pole jah eriti spets aga igatahes kui tahad surnuks külmuda anna see nädalavahetus minna parim aeg oleks tänane õhtu!

Tänan!





Pole olemas kaugeid ja kättesaamatuid kliitoreid, lihtsalt keel võib olla liiga lühike!

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
kontorihiir
..umbusklik...



Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002
Viimane külastus: 13.06.2018
Asukoht: kontoriavarustes
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 11.01.2003 kell 00:41 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
Mu exkaasa väljendus ka kord nii nagu tahaks end tappa. Algul ma ei saanud pihtagi, mis põhjusel lõhkus oma musta särgi ja puistas neid musti ribasid igale poole. Ka akna alla. Mulle ei jõudnud kohale. Õnneks midagi ei toimunud. Aga sõbranna seletas mulle, mis see võis olla.
Imelik. Nii küll keegi ennast ju ometi tapma ei hakka, sedasi märku andes. ei tea kas lootis et hakkan põlvili palume või midagi sellist. Aga mina ei jaganud lihtsalt ära tema tegevuse motiive.
Tegelikult aga oli ta end lihtsalt lolliks joond ja kõik mida ta tegi, lasin ma endast lihtsalt mööda voolata. Laste pärast.
Aga järsku see oligi tema viis mõista anda, et ta vajab abi? Et ta on väsinud joomisest ja sellisest elust?
Ta ise ei osanud enam ennast aidata ja sellest välja rabeleda ja üritas sellega midagi näidata.
Inimene, kelle ta on oma eluviisiga ja joomisega juba ära rikkunud, tavaliselt ei suuda aidata, ega saa nendest märkidest aru....kahjuks. Ja ega polekski jaksu aidata, sest ta ise juba kõrvalolija elu põrguks muutnud


Tiinake, see polnud nii nagu näis tegelikult.see oli vaid tema püüd minuga manipuleerida. Polnd tal nii äda midagi.
Armukese juurest tuli ära kuna läksid riidu ja mis edasi....? Minu jaoks oli niigi kõik läbi aga kui ta püüdiski endale mu tähelepanu tõmmata, siis alustas seda ka valest otsast. Lõpuks sai muidugi ise ka aru et ma pole lihtsalt manipuleeritav või et mul pole tema jaoks enam ühtki närvi olemas. See sinu olukorrast siiski sootuks erinev. Mu ema hoopis kartis, et mina enesega hoopis midagi teha võin mitte vastupidi. Aga mulle ei tulnd lihtsalt siuke asi pähegi.





Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.

Karlsson Katuselt

View User's Profile View All Posts By User
tiina
Administrator



Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002
Viimane külastus: 19.08.2020
Asukoht: Läänemaa
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 11.01.2003 kell 13:08 Reply With Quote
Kontorihiireke...loomulikult on ka selliseid...inimestega manipuleeriaid. Ja neid tuleb tõesti ignoreerida. Muidu nad lihtsalt istuvad sulle pähe. Arvan, et ehk tegid õieti, et ei lasknud ennast jalge alla tallata. Igal taluvusel on piirid ja kord tuleb sellel lõpp.

Minu arust on kahte põhi tüüpi enesetapjaid. Esimesed on selised, kes teevad seda äkk emotsiooni ajendil...hiljem, kui jäävad peale katset ellu, siis kahetsevad, et nii tegid ja niipea sellist asja enam ei juhtu.
Teine tüüp on selliseid...kes vaikides asja pikalt planeerivad. Keegi ei tea asjast midagi, nad ei räägi sellest kellelegi ja vaikselt korraldavad asja, kuni lõpuks kindlalt lähevad kindlat teed ja üldjuhul ellujäämise võimalus peale katset puudub.

Aga sellised väga harva miskit ette võtavad, kes teisi pidevalt sellega ähvardavad...et nüüd teen lõpu jne.





Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...

View User's Profile View All Posts By User
kontorihiir
..umbusklik...



Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002
Viimane külastus: 13.06.2018
Asukoht: kontoriavarustes
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 11.01.2003 kell 19:06 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Kontorihiireke...loomulikult on ka selliseid...inimestega manipuleeriaid. Ja neid tuleb tõesti ignoreerida. Muidu nad lihtsalt istuvad sulle pähe. Arvan, et ehk tegid õieti, et ei lasknud ennast jalge alla tallata. Igal taluvusel on piirid ja kord tuleb sellel lõpp.

Minu arust on kahte põhi tüüpi enesetapjaid. Esimesed on selised, kes teevad seda äkk emotsiooni ajendil...hiljem, kui jäävad peale katset ellu, siis kahetsevad, et nii tegid ja niipea sellist asja enam ei juhtu.
Teine tüüp on selliseid...kes vaikides asja pikalt planeerivad. Keegi ei tea asjast midagi, nad ei räägi sellest kellelegi ja vaikselt korraldavad asja, kuni lõpuks kindlalt lähevad kindlat teed ja üldjuhul ellujäämise võimalus peale katset puudub.

Aga sellised väga harva miskit ette võtavad, kes teisi pidevalt sellega ähvardavad...et nüüd teen lõpu jne.


Olen sinuga samas nõus. See ähvardamine vaid üks näitemäng. Kes on kidlalt otsustanud, see tegutseb et keegi ei tea.
Mu klassiõe emal oli peas kasvaja. Ta ei pidanud valudele enam vastu ja poos end ukselingi külge. Enne seda oli kodus kõik tööd ära teinud. Pesud pesnud ja triikinud. Mehele, kes tuli komandeeringust õhtul , söögid valmis teinud ja siis lahkumiskirja kirjutanud. Võib vaid ette kujutada, mis tunded teda tol hetkel valdasid....





Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.

Karlsson Katuselt

View User's Profile View All Posts By User
Cobainiac
Algaja



Postitusi: 6
Registreeritud: 11.01.2003
Viimane külastus: 4.01.2004
Asukoht: Tartu
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 11.01.2003 kell 20:58 Reply With Quote
Räägixin siis ka oma enesetapu - kogemustest. Enesetapukatseid on mul mitmeid olnud, aga pole veel piisavalt julgust olnud, et asi lôpuni viia. Veene nysides ei lôikanud piisavalt sygavalt ega palju, tablette jäi ka vähex... Kirju olen kyll kirjutanud, aga ära peitnud, et asi olex selge siis, kui ma tôesti suren.

Mu vanemad ei aimanud enne mitte midagi, kui ma yxkord ema juurde läxin ja oma ziletiarmidega käed ette näitasin. Kuna ta on aga nii kôigutamatu ja ratsionaalne inimene, siis pani ta lihtsalt mulle psyhhiaatri juurde aja kinni.

VAHEMäRKUS: 90% psyhhiaatritest on idioodid, kes arvavad, et kujutad kôike ette.

Ma olen praegu keskkoolis (eliitkoolis) ja pinge on nii suur, et oktoobris hakkasin hyvastijätukirja kirjutama, aga kuna olen perfektsionist, on see endiselt pooleli. Praegu ma ei môtle eriti enesetapule.

Aga asjad, mis olid nii masendavad, et sutsiidimôtetele viisid, olid näitex perekonnaliikme surm, koolivahetus, antisotsiaalsus, vôimetus & soovimatus standarditele vastata.

ma olen väga kinnine inimene ega kohanenud uues koolis hästi, ma eelistan yxi olla, lisax olen ka kerge kiixuga .
Mu klassikaaslastele see ei meeldinud & esimesed paar kuud ei rääkinud minuga keegi. See vôttis kyll eluisu ära.

Mis ma veel 8elda oskan?
Pôhjused on igal inimesel erinevad, sôltuvalt sellest mis neile kôige tähtsam on.

Nyyd ma peax ilmselt vabandama, kui mu avameelsus (?) teid shokeeris, aga ma olen sellistest asjadest harjunud vabalt rääkima.............





Suremus on 100% & see ei vähene......

View User's Profile View All Posts By User
<<  1    2    3    4  >>


Jaga teistega:
| Veel

go to top
Esileht | Foorumid | Jututuba | Galerii | Ajaviide | Otsing | Tänased teemad


Kasutajatugi: info@kodutud.com - Kasutustingimused
22 päringut, mis võtsid aega 0.0235991 sekundit