ariita
Friik       Postitusi: 6635
Registreeritud: 20.04.2006 Viimane külastus: 5.03.2017 Asukoht: Pärnu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 13.04.2011 kell 14:09 |
|
|
Just nüüdki on jääminemise aeg jõgedel ja mulle meenub...., kuidas ma kodu ukse eest parajal jäälahmakal ennast toika abil sauna ukseni püüdsin
parvetada Seda aga nägi ema juhuslikult ja tuli kahlates läbi vee (vesi oli talle õues veidi üle põlve), kaapis mind kaenlasse ja taris tuppa!
Edasisest ma parem ei räägiks, aga peput sain sellel õhtupoolikul paitada küll mitmel korral, et see na kibe poleks Polnud ema mind enne ega
pärast seda selliselt rohitsenud
|
|
|
metsakutsa
Auväärne Kasutaja      Mees Postitusi: 967
Registreeritud: 03.07.2004 Viimane külastus: 29.04.2021 Asukoht: mets Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 18.08.2011 kell 08:39 |
|
|
Räägin parem ühe seiga, mida mu isa enda lapsepõlvest rääkis ja mis mind alati muigama paneb:
Kui paps oli miski 6 - 7 aastane, siis tema vanaisal (minu vana-vanaisal siis) seisis garaazis sääreväristaja. Isa käis siis seda pidevalt uudistamas
ja sadulasse istumas. Vanaisa siis ühel päeval ütles talle, et kui ta ükskord ära sureb, siis saab paps võrri endale....
Isa mõtles veidi aega ja küsis siis:" Vanaisa....aga millal sa ära sured"?
Olgu öeldud, et vanaisa elas 106 aastaseks ja selleks ajaks polnud seda sääreväristajat enam ammu olemaski
Eks hunt vaatab ikka metsa poole...
|
|
|