meryli
LEBO      Postitusi: 3563
Registreeritud: 08.10.2002 Viimane külastus: 19.09.2008 Asukoht: PorFin-land Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 13.01.2003 kell 09:19 |
|
|
sünnitusvalu ununemine?
Tiina esimese vastajana pakkus välja synnitusvalu Julgeksin vaielda synnitusel on väljakannatamatut vale ainult löpuvahes, ehk väljutusperioodil.
presside ajaö pressid juba valust yle ja kui laps on köhul on kogu valu meelest läinud. aga valusaim asi on hingevalu ja kaotusvalu. olenevalt
inimesest närib see kuid ja aastaid pidevalt selle körval vöik synnitamise rahvakeeli nimetatud sönaga sitahäda liigitada kergemate valude
alla
Kes elab minevikus-sellel puudub tulevik! Mis ei tähendaks, et minevikuvigadest ei vöiks tuleviku jaoks öppida!!!
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 13.01.2003 kell 09:36 |
|
|
Oleneb kuidas kellegi sünnitused läinud on. Loomulikult pärast laps korvab kõik selle valu ja valu on järsult läbi, kui laps rinnal. Aga esimene kord
olid väga suured valud mul 24 tundi....teine kord olid 18 tundi. Ja ikka niisugused valud, et arstid arvasid, et ma ei pea vastu ja kaotan teadvuse.
Nii et, pole need sünnitused kõigil nii kerged midagi...oleneb inimestest. Ilmselt oli minul asi avanemise taga, sest kolmas kord ei avanenudki üldse
sünnitusteed ja läksin opile. See ikka oleneb palju naisest ja tema eripäradest.
Seda valu võib siis nimetada, hetkeliseks valuks, mis leiab kindlasti lahenduse ja suur valu lõppeb.
Hingeline valu...mnjah...see närib ja närib ja närib...lõppu ei paista ja ainult aega saab asja parandada ja leevendada...ka kalli inimese mõistmine
ja abi aitavad valu leevendada...aga päris ära võtta ei saa ka kallis ja armas inimene seda...
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 13.01.2003 kell 10:54 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: tiina
Oleneb kuidas kellegi sünnitused läinud on. Loomulikult pärast laps korvab kõik selle valu ja valu on järsult läbi, kui laps rinnal. Aga esimene kord
olid väga suured valud mul 24 tundi....teine kord olid 18 tundi. Ja ikka niisugused valud, et arstid arvasid, et ma ei pea vastu ja kaotan teadvuse.
Nii et, pole need sünnitused kõigil nii kerged midagi...oleneb inimestest. Ilmselt oli minul asi avanemise taga, sest kolmas kord ei avanenudki üldse
sünnitusteed ja läksin opile. See ikka oleneb palju naisest ja tema eripäradest.
Seda valu võib siis nimetada, hetkeliseks valuks, mis leiab kindlasti lahenduse ja suur valu lõppeb.
Hingeline valu...mnjah...see närib ja närib ja närib...lõppu ei paista ja ainult aega saab asja parandada ja leevendada...ka kalli inimese mõistmine
ja abi aitavad valu leevendada...aga päris ära võtta ei saa ka kallis ja armas inimene seda...
Ma kah panen siia kirja ikkagi sünnitusvalu, ja seda just esimesega. Kuigi periood polnud iseenesest pikk, kokku üldse 11 tundi (ja hakkas vääääga
vaikselt kõik), siis vahe peal oli küll tunne, et see kõik rebib mind seljast pooleks - justnimelt seljast. Valu oli ikka meeletu. Aga sünnitusmoment
ise oli kerge. Tüdruku puhul läks aga kõik libedalt, 6 tundi esimesest pisikeset valutunnetusest ja tibu oli käes.
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 13.01.2003 kell 18:10 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: tiina
Oleneb kuidas kellegi sünnitused läinud on. Loomulikult pärast laps korvab kõik selle valu ja valu on järsult läbi, kui laps rinnal. Aga esimene kord
olid väga suured valud mul 24 tundi....teine kord olid 18 tundi. Ja ikka niisugused valud, et arstid arvasid, et ma ei pea vastu ja kaotan teadvuse.
Nii et, pole need sünnitused kõigil nii kerged midagi...oleneb inimestest. Ilmselt oli minul asi avanemise taga, sest kolmas kord ei avanenudki üldse
sünnitusteed ja läksin opile. See ikka oleneb palju naisest ja tema eripäradest.
Seda valu võib siis nimetada, hetkeliseks valuks, mis leiab kindlasti lahenduse ja suur valu lõppeb.
Ega selle sünnitusvaluga ongi nii, et üks talub ja teise viib pea et hauda. On ju neidki naisi, kes piirdunud elus ühe lapsega, kuna seda valu
sünnitusel ei talu. Samas, sünnitusvalu on ses mõttes lihtsam taluda, et valu lõppjaamas on kaks pisikest kätt-jalga ja särav silmapaar. Sel valul on
mõte - aidata ilma uus inimesehakatis.
Samas, mulle on siiani antud kerged sünnitused. Üle 4 tunni ma valutada pole kummalgi korral saanud. Kogu seda valu ma tundnud ka seega ei ole. Pole
võüib-olla ka õige inimene arvustama asja.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Hiireke
Bännitud Postitusi: 57
Registreeritud: 04.11.2002 Viimane külastus: 20.01.2003 Asukoht: Tallinn Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 13.01.2003 kell 19:49 |
|
|
hirmutate nii ära, et lükkan lapse sünnitamise kaugesse tulevikku. või lasen keisri teha...
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 13.01.2003 kell 20:16 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Hiireke
hirmutate nii ära, et lükkan lapse sünnitamise kaugesse tulevikku. või lasen keisri teha...
Ole nüüd. Kuigi ma posiga väga pikalt valutasin ja
vaeva nägin(ta oli ka suur tükk ja mina noor), oli valu juba kohe pühitud peast, kui last nägin. Noh ütleme meeles ta oli kui valus protseduur, aga
õnne oli palju-palju rohkem...mäletan, et olin siis haiglas kõikse noorem emme ja kõikse õnnelikum
Pealegi igal naisel see erinev. Minul lihtsalt päritud see asi ema poolt ja seepärast meil kõigil veidi raskem. Ja laps oli üle 4 kilo ja ma ise alles
17,5 aastane.
Enamusel ikka kõik ilusti läheb ja nüüd ju ka võimalused hoopis teised ja aidatakse kah nii nagu vähegi võimalik. Mina sünnitasin poisi vene aja lõpus
ja siis kõik veel vanamoodi oli ja abi polnud küll kuskilt oodata.
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 13.01.2003 kell 20:17 |
|
|
Hiireke, ega see haavavalu keisri korral kah hea taluda ole. Ja enamusel juhtudel ikkagi pole sünnitus nii hull midagi. Ära enne pelgama hakka, kui
asi käes on. Omade hirmudega võid asja enda jaoks hirmsaks mõelda kui see muidu olema saaks.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
meryli
LEBO      Postitusi: 3563
Registreeritud: 08.10.2002 Viimane külastus: 19.09.2008 Asukoht: PorFin-land Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 13.01.2003 kell 20:32 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Hiireke
hirmutate nii ära, et lükkan lapse sünnitamise kaugesse tulevikku. või lasen keisri teha...
teik iisi Hiireke Näe ma 28 tundi ohkisin, ähkisin, kirusin ja kisasin, hetkel 11,5 kuune pönn syles ja 20 nädalat rasedust köhus
Kes elab minevikus-sellel puudub tulevik! Mis ei tähendaks, et minevikuvigadest ei vöiks tuleviku jaoks öppida!!!
|
|
|
Venom
Born to Kill      Postitusi: 1941
Registreeritud: 24.10.2002 Viimane külastus: 21.10.2019 Asukoht: ajaloo hämarustes Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 13.01.2003 kell 20:42 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: meryli
teik iisi Hiireke Näe ma 28 tundi ohkisin, ähkisin, kirusin ja kisasin, hetkel 11,5 kuune pönn syles ja 20 nädalat rasedust köhus
Wauu!
on Sul vast kiire tempo peal
Edu
Valar Morghulis
|
|
|
pirka
Bännitud Postitusi: 1184
Registreeritud: 21.09.2002 Viimane külastus: 1.08.2004 Asukoht: Seal kus kõige mõnusam :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 13.01.2003 kell 20:54 |
|
|
Lapse sünnitamise valu läeb meelest
Ja päris kiiresti. Kuigi esimesega röökisin nagu ratta pääl seitse tundi jutti (nu oli ka ju viis ja veel pool kilo see põnn). Ja siis tõotasin, et ei
enam ühtegi...
Nu nüüd mul neid tibusid kolm ju.
Aga peale neeruoppi reanimatsioonis ärgates, vat siis küll tahtsin siit ilmast ää minna. Nu sünnitamisvalu oli suisa köömes sellega, kui sind ikka
keskelt päris lõhki lõigatud...eh.
Nii et kes siin eespool mainis, et ei julgegi enam sünnitama minna...ei tasu karta, pole see nii hull ühtki ja pealegi, see valu läheb tõesti ruttu
meelelst
... Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad...
|
|
|
meryli
LEBO      Postitusi: 3563
Registreeritud: 08.10.2002 Viimane külastus: 19.09.2008 Asukoht: PorFin-land Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 13.01.2003 kell 21:09 |
|
|
Ohoo Pirka? Mis aasta number sul esimene laps on, kas UH-i ajastust? Igatahes tubli oled.
Kes elab minevikus-sellel puudub tulevik! Mis ei tähendaks, et minevikuvigadest ei vöiks tuleviku jaoks öppida!!!
|
|
|
ipsu
kodune       Naine Postitusi: 1771
Registreeritud: 17.11.2002 Viimane külastus: 18.11.2009 Asukoht: haapsalu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.01.2003 kell 08:47 |
|
|
Hiirekesele tahaks öelda et ükskõik palju sa neid jutte ka ei kuule, kui lähed ise sünnitama on kõik oopis teist moodi. karta ei tasu(vähemalt ühe
korra kannatab selle valu iga naine ära).
Mul kõik kolm last tulid erinevalt:esimesega olid valud 18tundi-sünnitus ise polnudki midagi, teisega läks 2tundi-sünnitasin põrandal, kolmandaga ei
tahtnud sünnitus kuidagi peale hakkata-pandi tilguti ja poole tunniga oli laps käes.
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.01.2003 kell 10:12 |
|
|
Esimesel korral sünnitama minnes ju tegelikult ei tea naine, mida karta. Teatakse vaid juttude järgi, kuidas teistel on läinud aga valulävi ja
valutunnetus on ju inimestel erinev. Teine kord on aga juba hullem, eriti kui esimene sünnitus raske oli, siis ju tead, mida konkreetselt
karta....kuigi öeldakse, et teine on lihtsam.
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
Virgin
Naine      Postitusi: 2473
Registreeritud: 01.09.2002 Viimane külastus: 3.08.2011 Asukoht: Lõuna :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.01.2003 kell 10:14 |
|
|
Mina ei oska sünnitusvalusid koledana kirjeldada... kokku kestis sünnitustegevus u 6 tundi, aga tundus palju lühemana ning valud ei jäänud meelde...
kui mõistsin, mis moodi peab asi toimima, läx tunduvalt kergemax... laps ise oli ka tegelikult ainult 3 kilo... laps korvab kuhjaga selle vaeva mis
nähtud on
See valu on täielik köömes, mida pole mõtet karta... Sellel mix ma sünnitada nii pea uuesti ei taha, on hoopis hingelist laadi põhjus...
See kes olin eile, ei ole ma täna ja see kes olen täna, ei ole ma homme
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.01.2003 kell 10:24 |
|
|
Aga jah, laps ju korvab kõik! Kui see pisike eluke sinu kõhul peal on, siis enam ei mõtle, kuidas ta sealt väikese avause kaudu ilmale tuli....valu on
möödunud. Ja pealegi, teise sünnituse puhul mäletan hoopis koledama valuna seda pärastist puhastamist (kuna platesenta ei tahtnud sündida ja kestasid
jäi sisse) ja õmblemist (paar vana õmblust rebis lahti). See oli 10 korda hullem kui kogu sünnitusprotsess kokku.
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
pipiplika
lahutatud :P      Postitusi: 674
Registreeritud: 20.11.2002 Viimane külastus: 23.08.2019 Asukoht: seal, kus oma sabakonti toetan Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.01.2003 kell 10:33 |
|
|
minagi seda meelt, et sünnitus valu üks vlusamaid valusid. vägisi tahtis pilti tasskusse viia ja mitmel korral tuli ikka mõte, et lõikuge ta juba
ükskord välja või siis, et sünnitagu nemad edasi aga mina lähen koju ära. aga noh kui esimese päevaga suutsis värk 2 sõrme avaneda siis tilguti abiga
oli teiseks päevaks laps kah käes valud nüüd meelest pole läinud ja sünnitaksin heameelega veel aga mõned kohad jätaksin vahele esimesel 24
tunnil loendasin ma lappe, aknast paistvaid puid, ventilatsiooni katetel olevaid triipe, rääkisin anekdoote, laulsin lapsele ja tuletasin pidevalt
meelde, et sünnitusvalu on mõnusvalu aga jah ei aidanud see mõtete mujale viimine seda valu leevendada ...
kõigeks on aega mul, kõigeks, ainult igavuseks ei leia ma hetkegi, sest igavust ei olegi kusagil mujal, kui vaid neis enestes, kes seda tunnevad
|
|
|
marintz
internetivaim       Postitusi: 1309
Registreeritud: 14.01.2003 Viimane külastus: 28.03.2014 Asukoht: Viljandi Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.01.2003 kell 12:11 |
|
|
Noh,mina olen siis see kellel on laps aga sünnitusvalu pole tundnud...lihtsalt oma tervis läks lõpus käest ära...ja muutus tibule ohtlikuks nii,tehti
hästi kiire ja erakorraline operatsioon...aga ega mai ütle,et see kerge oli,nagu siin üks eelkõneleja rääkis...teadupärast pidi operatsiooniga
sünnitus naisele pataloogiliselt olema raskem...sellest ka lisapäevad sünnituspuhkusele lisaks anti..
Ja nii kaua pidi pärast haiglas olema,terve nädal...teised said kõik kolme päeva pärast koju.....aga ma alles tilgutite all vedelesin... ....Nii
,et ärge lootke midagi et keisriga nii,väga lihtsam on...mina oleks küll nus olnud sünnitama ise
'Armastus on siis, kui näed kedagi,aga tunned seda kõhus.....'
|
|
|
joosu
Kasutaja     Postitusi: 233
Registreeritud: 29.11.2002 Viimane külastus: 1.06.2011 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.01.2003 kell 23:50 |
|
|
Mina olen pidanud mõlemad lapsed keisri abil ilmale tooma. Ja nii on jäänud sünnitusvalud läbi elamatta. Kumb variant see vähem valulik on, kes seda
teab. Iga op. on ju erinev ja nii on minugi puhul olnud. Kui esimesega olin ikka 3 kuud rivist väljas ja ei suutnud suurt midagi teha peale lapse
toitmise, siis teisega olin võimeline juba haiglast tulles vankrit õue vedima.
|
|
|