Kodutud.com  
Alla
   

Trükisõbralik versioon
Telli e-mailile | Lisa lemmikutesse
Autor: Teema: sünnitusvalu ununemine?
meryli
LEBO



Postitusi: 3563
Registreeritud: 08.10.2002
Viimane külastus: 19.09.2008
Asukoht: PorFin-land
Otsib: sõpra
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 13.01.2003 kell 09:19 Reply With Quote
sünnitusvalu ununemine?

Tiina esimese vastajana pakkus välja synnitusvalu Julgeksin vaielda synnitusel on väljakannatamatut vale ainult löpuvahes, ehk väljutusperioodil. presside ajaö pressid juba valust yle ja kui laps on köhul on kogu valu meelest läinud. aga valusaim asi on hingevalu ja kaotusvalu. olenevalt inimesest närib see kuid ja aastaid pidevalt selle körval vöik synnitamise rahvakeeli nimetatud sönaga sitahäda liigitada kergemate valude alla





Kes elab minevikus-sellel puudub tulevik! Mis ei tähendaks, et minevikuvigadest ei vöiks tuleviku jaoks öppida!!!

View User's Profile View All Posts By User
tiina
Administrator



Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002
Viimane külastus: 19.08.2020
Asukoht: Läänemaa
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 13.01.2003 kell 09:36 Reply With Quote
Oleneb kuidas kellegi sünnitused läinud on. Loomulikult pärast laps korvab kõik selle valu ja valu on järsult läbi, kui laps rinnal. Aga esimene kord olid väga suured valud mul 24 tundi....teine kord olid 18 tundi. Ja ikka niisugused valud, et arstid arvasid, et ma ei pea vastu ja kaotan teadvuse. Nii et, pole need sünnitused kõigil nii kerged midagi...oleneb inimestest. Ilmselt oli minul asi avanemise taga, sest kolmas kord ei avanenudki üldse sünnitusteed ja läksin opile. See ikka oleneb palju naisest ja tema eripäradest.
Seda valu võib siis nimetada, hetkeliseks valuks, mis leiab kindlasti lahenduse ja suur valu lõppeb.

Hingeline valu...mnjah...see närib ja närib ja närib...lõppu ei paista ja ainult aega saab asja parandada ja leevendada...ka kalli inimese mõistmine ja abi aitavad valu leevendada...aga päris ära võtta ei saa ka kallis ja armas inimene seda...





Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...

View User's Profile View All Posts By User
pisimimm
Super Moderator



Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002
Viimane külastus: 7.09.2010
Asukoht: muinasjutumaal :)
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 13.01.2003 kell 10:54 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Oleneb kuidas kellegi sünnitused läinud on. Loomulikult pärast laps korvab kõik selle valu ja valu on järsult läbi, kui laps rinnal. Aga esimene kord olid väga suured valud mul 24 tundi....teine kord olid 18 tundi. Ja ikka niisugused valud, et arstid arvasid, et ma ei pea vastu ja kaotan teadvuse. Nii et, pole need sünnitused kõigil nii kerged midagi...oleneb inimestest. Ilmselt oli minul asi avanemise taga, sest kolmas kord ei avanenudki üldse sünnitusteed ja läksin opile. See ikka oleneb palju naisest ja tema eripäradest.
Seda valu võib siis nimetada, hetkeliseks valuks, mis leiab kindlasti lahenduse ja suur valu lõppeb.

Hingeline valu...mnjah...see närib ja närib ja närib...lõppu ei paista ja ainult aega saab asja parandada ja leevendada...ka kalli inimese mõistmine ja abi aitavad valu leevendada...aga päris ära võtta ei saa ka kallis ja armas inimene seda...


Ma kah panen siia kirja ikkagi sünnitusvalu, ja seda just esimesega. Kuigi periood polnud iseenesest pikk, kokku üldse 11 tundi (ja hakkas vääääga vaikselt kõik), siis vahe peal oli küll tunne, et see kõik rebib mind seljast pooleks - justnimelt seljast. Valu oli ikka meeletu. Aga sünnitusmoment ise oli kerge. Tüdruku puhul läks aga kõik libedalt, 6 tundi esimesest pisikeset valutunnetusest ja tibu oli käes.





Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...

View User's Profile View All Posts By User
Lola69
Võrrandi muutuja



Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002
Viimane külastus: 18.12.2019
Asukoht: Päikesetõusupool pealinna
Otsib: kirjasõpra
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 13.01.2003 kell 18:10 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Oleneb kuidas kellegi sünnitused läinud on. Loomulikult pärast laps korvab kõik selle valu ja valu on järsult läbi, kui laps rinnal. Aga esimene kord olid väga suured valud mul 24 tundi....teine kord olid 18 tundi. Ja ikka niisugused valud, et arstid arvasid, et ma ei pea vastu ja kaotan teadvuse. Nii et, pole need sünnitused kõigil nii kerged midagi...oleneb inimestest. Ilmselt oli minul asi avanemise taga, sest kolmas kord ei avanenudki üldse sünnitusteed ja läksin opile. See ikka oleneb palju naisest ja tema eripäradest.
Seda valu võib siis nimetada, hetkeliseks valuks, mis leiab kindlasti lahenduse ja suur valu lõppeb.



Ega selle sünnitusvaluga ongi nii, et üks talub ja teise viib pea et hauda. On ju neidki naisi, kes piirdunud elus ühe lapsega, kuna seda valu sünnitusel ei talu. Samas, sünnitusvalu on ses mõttes lihtsam taluda, et valu lõppjaamas on kaks pisikest kätt-jalga ja särav silmapaar. Sel valul on mõte - aidata ilma uus inimesehakatis.
Samas, mulle on siiani antud kerged sünnitused. Üle 4 tunni ma valutada pole kummalgi korral saanud. Kogu seda valu ma tundnud ka seega ei ole. Pole võüib-olla ka õige inimene arvustama asja.





PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!

Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
Hiireke
Bännitud



Postitusi: 57
Registreeritud: 04.11.2002
Viimane külastus: 20.01.2003
Asukoht: Tallinn
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 13.01.2003 kell 19:49 Reply With Quote
hirmutate nii ära, et lükkan lapse sünnitamise kaugesse tulevikku. või lasen keisri teha...
View User's Profile View All Posts By User
tiina
Administrator



Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002
Viimane külastus: 19.08.2020
Asukoht: Läänemaa
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 13.01.2003 kell 20:16 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: Hiireke
hirmutate nii ära, et lükkan lapse sünnitamise kaugesse tulevikku. või lasen keisri teha...
Ole nüüd. Kuigi ma posiga väga pikalt valutasin ja vaeva nägin(ta oli ka suur tükk ja mina noor), oli valu juba kohe pühitud peast, kui last nägin. Noh ütleme meeles ta oli kui valus protseduur, aga õnne oli palju-palju rohkem...mäletan, et olin siis haiglas kõikse noorem emme ja kõikse õnnelikum
Pealegi igal naisel see erinev. Minul lihtsalt päritud see asi ema poolt ja seepärast meil kõigil veidi raskem. Ja laps oli üle 4 kilo ja ma ise alles 17,5 aastane.

Enamusel ikka kõik ilusti läheb ja nüüd ju ka võimalused hoopis teised ja aidatakse kah nii nagu vähegi võimalik. Mina sünnitasin poisi vene aja lõpus ja siis kõik veel vanamoodi oli ja abi polnud küll kuskilt oodata.





Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...

View User's Profile View All Posts By User
Lola69
Võrrandi muutuja



Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002
Viimane külastus: 18.12.2019
Asukoht: Päikesetõusupool pealinna
Otsib: kirjasõpra
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 13.01.2003 kell 20:17 Reply With Quote
Hiireke, ega see haavavalu keisri korral kah hea taluda ole. Ja enamusel juhtudel ikkagi pole sünnitus nii hull midagi. Ära enne pelgama hakka, kui asi käes on. Omade hirmudega võid asja enda jaoks hirmsaks mõelda kui see muidu olema saaks.





PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!

Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
meryli
LEBO



Postitusi: 3563
Registreeritud: 08.10.2002
Viimane külastus: 19.09.2008
Asukoht: PorFin-land
Otsib: sõpra
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 13.01.2003 kell 20:32 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: Hiireke
hirmutate nii ära, et lükkan lapse sünnitamise kaugesse tulevikku. või lasen keisri teha...

teik iisi Hiireke Näe ma 28 tundi ohkisin, ähkisin, kirusin ja kisasin, hetkel 11,5 kuune pönn syles ja 20 nädalat rasedust köhus





Kes elab minevikus-sellel puudub tulevik! Mis ei tähendaks, et minevikuvigadest ei vöiks tuleviku jaoks öppida!!!

View User's Profile View All Posts By User
Venom
Born to Kill



Postitusi: 1941
Registreeritud: 24.10.2002
Viimane külastus: 21.10.2019
Asukoht: ajaloo hämarustes
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 13.01.2003 kell 20:42 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: meryli
teik iisi Hiireke Näe ma 28 tundi ohkisin, ähkisin, kirusin ja kisasin, hetkel 11,5 kuune pönn syles ja 20 nädalat rasedust köhus


Wauu!
on Sul vast kiire tempo peal
Edu





Valar Morghulis

View User's Profile View All Posts By User
pirka
Bännitud



Postitusi: 1184
Registreeritud: 21.09.2002
Viimane külastus: 1.08.2004
Asukoht: Seal kus kõige mõnusam :)
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 13.01.2003 kell 20:54 Reply With Quote
Lapse sünnitamise valu läeb meelest
Ja päris kiiresti. Kuigi esimesega röökisin nagu ratta pääl seitse tundi jutti (nu oli ka ju viis ja veel pool kilo see põnn). Ja siis tõotasin, et ei enam ühtegi...
Nu nüüd mul neid tibusid kolm ju.
Aga peale neeruoppi reanimatsioonis ärgates, vat siis küll tahtsin siit ilmast ää minna. Nu sünnitamisvalu oli suisa köömes sellega, kui sind ikka keskelt päris lõhki lõigatud...eh.
Nii et kes siin eespool mainis, et ei julgegi enam sünnitama minna...ei tasu karta, pole see nii hull ühtki ja pealegi, see valu läheb tõesti ruttu meelelst





... Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad...

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
meryli
LEBO



Postitusi: 3563
Registreeritud: 08.10.2002
Viimane külastus: 19.09.2008
Asukoht: PorFin-land
Otsib: sõpra
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 13.01.2003 kell 21:09 Reply With Quote
Ohoo Pirka? Mis aasta number sul esimene laps on, kas UH-i ajastust? Igatahes tubli oled.





Kes elab minevikus-sellel puudub tulevik! Mis ei tähendaks, et minevikuvigadest ei vöiks tuleviku jaoks öppida!!!

View User's Profile View All Posts By User
ipsu
kodune



Naine
Postitusi: 1771
Registreeritud: 17.11.2002
Viimane külastus: 18.11.2009
Asukoht: haapsalu
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 14.01.2003 kell 08:47 Reply With Quote
Hiirekesele tahaks öelda et ükskõik palju sa neid jutte ka ei kuule, kui lähed ise sünnitama on kõik oopis teist moodi. karta ei tasu(vähemalt ühe korra kannatab selle valu iga naine ära).
Mul kõik kolm last tulid erinevalt:esimesega olid valud 18tundi-sünnitus ise polnudki midagi, teisega läks 2tundi-sünnitasin põrandal, kolmandaga ei tahtnud sünnitus kuidagi peale hakkata-pandi tilguti ja poole tunniga oli laps käes.

View User's Profile View All Posts By User
pisimimm
Super Moderator



Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002
Viimane külastus: 7.09.2010
Asukoht: muinasjutumaal :)
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 14.01.2003 kell 10:12 Reply With Quote
Esimesel korral sünnitama minnes ju tegelikult ei tea naine, mida karta. Teatakse vaid juttude järgi, kuidas teistel on läinud aga valulävi ja valutunnetus on ju inimestel erinev. Teine kord on aga juba hullem, eriti kui esimene sünnitus raske oli, siis ju tead, mida konkreetselt karta....kuigi öeldakse, et teine on lihtsam.





Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...

View User's Profile View All Posts By User
Virgin
Naine



Postitusi: 2473
Registreeritud: 01.09.2002
Viimane külastus: 3.08.2011
Asukoht: Lõuna :)
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 14.01.2003 kell 10:14 Reply With Quote
Mina ei oska sünnitusvalusid koledana kirjeldada... kokku kestis sünnitustegevus u 6 tundi, aga tundus palju lühemana ning valud ei jäänud meelde... kui mõistsin, mis moodi peab asi toimima, läx tunduvalt kergemax... laps ise oli ka tegelikult ainult 3 kilo... laps korvab kuhjaga selle vaeva mis nähtud on
See valu on täielik köömes, mida pole mõtet karta... Sellel mix ma sünnitada nii pea uuesti ei taha, on hoopis hingelist laadi põhjus...





See kes olin eile, ei ole ma täna ja see kes olen täna, ei ole ma homme

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
pisimimm
Super Moderator



Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002
Viimane külastus: 7.09.2010
Asukoht: muinasjutumaal :)
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 14.01.2003 kell 10:24 Reply With Quote
Aga jah, laps ju korvab kõik! Kui see pisike eluke sinu kõhul peal on, siis enam ei mõtle, kuidas ta sealt väikese avause kaudu ilmale tuli....valu on möödunud. Ja pealegi, teise sünnituse puhul mäletan hoopis koledama valuna seda pärastist puhastamist (kuna platesenta ei tahtnud sündida ja kestasid jäi sisse) ja õmblemist (paar vana õmblust rebis lahti). See oli 10 korda hullem kui kogu sünnitusprotsess kokku.





Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...

View User's Profile View All Posts By User
pipiplika
lahutatud :P



Postitusi: 674
Registreeritud: 20.11.2002
Viimane külastus: 23.08.2019
Asukoht: seal, kus oma sabakonti toetan
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 14.01.2003 kell 10:33 Reply With Quote
minagi seda meelt, et sünnitus valu üks vlusamaid valusid. vägisi tahtis pilti tasskusse viia ja mitmel korral tuli ikka mõte, et lõikuge ta juba ükskord välja või siis, et sünnitagu nemad edasi aga mina lähen koju ära. aga noh kui esimese päevaga suutsis värk 2 sõrme avaneda siis tilguti abiga oli teiseks päevaks laps kah käes valud nüüd meelest pole läinud ja sünnitaksin heameelega veel aga mõned kohad jätaksin vahele esimesel 24 tunnil loendasin ma lappe, aknast paistvaid puid, ventilatsiooni katetel olevaid triipe, rääkisin anekdoote, laulsin lapsele ja tuletasin pidevalt meelde, et sünnitusvalu on mõnusvalu aga jah ei aidanud see mõtete mujale viimine seda valu leevendada ...





kõigeks on aega mul, kõigeks, ainult igavuseks ei leia ma hetkegi, sest igavust ei olegi kusagil mujal, kui vaid neis enestes, kes seda tunnevad

View User's Profile View All Posts By User
marintz
internetivaim



Postitusi: 1309
Registreeritud: 14.01.2003
Viimane külastus: 28.03.2014
Asukoht: Viljandi
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 14.01.2003 kell 12:11 Reply With Quote
Noh,mina olen siis see kellel on laps aga sünnitusvalu pole tundnud...lihtsalt oma tervis läks lõpus käest ära...ja muutus tibule ohtlikuks nii,tehti hästi kiire ja erakorraline operatsioon...aga ega mai ütle,et see kerge oli,nagu siin üks eelkõneleja rääkis...teadupärast pidi operatsiooniga sünnitus naisele pataloogiliselt olema raskem...sellest ka lisapäevad sünnituspuhkusele lisaks anti..
Ja nii kaua pidi pärast haiglas olema,terve nädal...teised said kõik kolme päeva pärast koju.....aga ma alles tilgutite all vedelesin.......Nii ,et ärge lootke midagi et keisriga nii,väga lihtsam on...mina oleks küll nus olnud sünnitama ise





'Armastus on siis, kui näed kedagi,aga tunned seda kõhus.....'

View User's Profile View All Posts By User
joosu
Kasutaja



Postitusi: 233
Registreeritud: 29.11.2002
Viimane külastus: 1.06.2011
Asukoht: Tallinn
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 14.01.2003 kell 23:50 Reply With Quote
Mina olen pidanud mõlemad lapsed keisri abil ilmale tooma. Ja nii on jäänud sünnitusvalud läbi elamatta. Kumb variant see vähem valulik on, kes seda teab. Iga op. on ju erinev ja nii on minugi puhul olnud. Kui esimesega olin ikka 3 kuud rivist väljas ja ei suutnud suurt midagi teha peale lapse toitmise, siis teisega olin võimeline juba haiglast tulles vankrit õue vedima.
View User's Profile View All Posts By User


Jaga teistega:
| Veel

go to top
Esileht | Foorumid | Jututuba | Galerii | Ajaviide | Otsing | Tänased teemad


Kasutajatugi: info@kodutud.com - Kasutustingimused
22 päringut, mis võtsid aega 0.0139341 sekundit