sales
filosoofiline lilleke kiivril       Mees Postitusi: 8846
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 29.08.2014 Asukoht: Kesk- Eestit Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.11.2007 kell 20:43 |
|
|
Inimese ja tema koera...
Pressinud täna autoga libedal teel läbi lumesaju koju ja näinud õueväraval ootamas oma saksa lambakoera läks süda kuidagi hellaks, et kohe
kallistasime ja mürasime lumesajus tükk aega
Ja siis ma mõtlesin, et inimese ja tema koera suhtes on midagi salapärast Meenus, et varem, kui mul koera polnud, oli kuidagi kõhe üksi
maamajas olla... aga nüüd olen justkui kaitseingli selja taga
Kuidas teil need suhted on?
Minu au on minu truudus!
|
|
|
angoorake
Algaja    Naine Postitusi: 31
Registreeritud: 20.10.2007 Viimane külastus: 30.01.2011 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.11.2007 kell 21:00 |
|
|
Koera pole,on kass..ja jube tore on koju tulles,kui ta mulle vastu sibab,ise niiii rõõmus!
Meie elu on selline,nagu meie mõtted..
|
|
|
reheline
The Bad Thresher       Postitusi: 4502
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 29.03.2021 Asukoht: Kagunurk Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.11.2007 kell 21:41 |
|
|
Ka minul ja perel on koeraga erilised suhted olnud. Eelmine koer läks parematele jahimaadele kaks kuud tagasi. 15 aastat pereliige olnud. See oli
kurb. Ennast polnud kodumail, lapsed matsid. Nad ei kaevanud lihtsalt auku, nad korraldasid matused. Kirstu, küünla ja lilledega. Ja pisaratega.
Nüüd on uus kutsikas, side hakkab juba tulema .
Üts reheline nännu ja tõmmanu herra jalgupiten maha. Kõik pesmä. Herr õks rüüknü: "Ma olen saks!" "Ah teid om kaks!" "Ma
olen härra!" "Ah sa' kurrat är' lähät!" Sõs nakat viil õigõ pesmä.
|
|
|
sales
filosoofiline lilleke kiivril       Mees Postitusi: 8846
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 29.08.2014 Asukoht: Kesk- Eestit Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.11.2007 kell 21:49 |
|
|
Vaat sellepärast ma selle looma ja inimese suhte siia, inimsuhete valda paningi , et äkki polegi see lihtsalt suhe loomaga vaid inimeste vaheline
suhe... või siis sisemonoloog iseendaga looma vahendusel...
Minu au on minu truudus!
|
|
|
Kurimoor
Kasutaja     Postitusi: 292
Registreeritud: 04.04.2006 Viimane külastus: 3.04.2011 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.11.2007 kell 22:23 |
|
|
Loomad on fantastilised. Kui minu küülik lahkus siit ilmast siis valasin krokodillipisaraid. Aga koerad on minuga siiani, ei kujuta ettegi, kui neid
ei oleks.
Jõudsin eile üle 3 päeva koju ja kuna olin üksi kodus, siis võtsin mõlemad oma boksud õhtul kaissu.
Vaevalt küll...
|
|
|
brainstorm
Ilu on vaataja silmades... ;-)      Postitusi: 820
Registreeritud: 27.04.2007 Viimane külastus: 27.07.2016 Asukoht: bännimaailmas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.11.2007 kell 22:32 |
|
|
Viimati tönnisin vist niikui laps siis, kui mu eelmine koer 2004-ndamal auto alla jäi. Ja tegin omale etteheited...
Mu tolleaegne elukaaslane nuttis ka... Polnud söögiisu, ega tahtmist kellegiga suhelda...
Jäin haigeks, võtsin haiguslehe ja nädal aega leinasin...
Naabrid hiilisid uksest mööda lausa, sest meil oli lein...
Siiralt, see pole mingi poos, aga eluisugi polnud...
Nädala möödudes tuli sõber külla, hõigates juba uksel: "Läksime"....ja mu ellu tuli Robi, kes mu ise välja valis
No ei võtnud mu süda teda tegelikult veel pikka aega omaks, aga ta oli(on) niikuradi püüdlik, selleks et seda (minu südant siis) röövida...
Täna, kus Robil neljas aasta jookseb, võin öelda, et ta on mu parim sõber!!!
See tunne, kui sa koju jõuad, ning tema siirast-piiritut rõõmu näed.....
Ma ei oska seda kirjeldada
Leian, et inimesel lihtsalt peab olema üks neljajalgne sõber, sest seeläbi muutume paremateks---nad suudavad meid muuta paremini, kui
ükskõik kui romantiline armusuhe seda iial teha võiks...
Krt. üks nõretav hala sai Kohe tuleb Off ja soovitab ajuloputust.

|
|
|
Phantom
Universaalnahaal      Mees Postitusi: 861
Registreeritud: 05.05.2003 Viimane külastus: 17.11.2020 Asukoht: Dorpat Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.11.2007 kell 22:52 |
|
|
Koer on siiralt rõõmus ka siis kui sa kell 5 öösel peolt koju jÕuad
Kirglik mittesuitsetaja
|
|
|
susanna
Susanna-I'm crazy loving you         Postitusi: 6083
Registreeritud: 02.02.2004 Viimane külastus: 29.01.2021 Asukoht: Neverland ;) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.11.2007 kell 11:55 |
|
|
pole koera, aga kass on.
ja ka ronib või mööda sääri üles, et sülle saada, kui koju tulen.
mõnus karvapall.
Karda inimest, kellel on üksainus raamat./ Bertrand Russel
http://www.youtube.com/watch?v=9hMrY8jysdg&NR=1
|
|
|
skingirl
Armuline Proua         Naine Postitusi: 13042
Registreeritud: 13.09.2003 Viimane külastus: 7.04.2021 Asukoht: Planeet maa Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.11.2007 kell 12:25 |
|
|
mul on ka üks rotikas, kellega mürada, no eks ka telefoniga räägime vahel
https://www.youtube.com/watch?v=EC7RAXfWRXM&index=108&list=PL989D1CE89B10455F
|
|
|
SinineLiblikas
Tüdruk kes kõnnib päikese peal:D       Postitusi: 1117
Registreeritud: 19.01.2007 Viimane külastus: 2.09.2009 Asukoht: Prantsusmaa:PArmastan inimesi seal:P Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.11.2007 kell 17:18 |
|
|
Olid.Oli jube kiindumus vastastikune.Koer mõistis alati kui ma röömus olin ja kui kurb.Kindlustunne oli väga suur kui ta olemas veel oli.KAsvöi maal
kurdi vanaema majapoolel.iga sagina peale oli ta valmis märku augatusega andma.KAhju ,et ka loomad vananevad ja haigeks jäävad kahju ,et ka nemad
kunagi meie seast lahkuvad.Mul oli koer väga kallis ja juba lapsepölves koerapojana.Me kasvasime koos suureks.
Usalda, räägi ja sul hakkab kergem.
Kui kauaks - see oleneb juba jutu kuulajast.
|
|
|
Pipilota
unetud ood tais armastust       Postitusi: 7822
Registreeritud: 21.10.2004 Viimane külastus: 17.09.2016 Asukoht: eemal Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.11.2007 kell 18:20 |
|
|
koerad ju kunagi ei hinda ega halvusta sind. ehk see teebki selle suhte nii eriliseks.
"on võimatu olla masenduses kui sul on õhupall "
winnie puhh
|
|
|
rosita
Vaga vesi, sügav põhi...       Postitusi: 1587
Registreeritud: 12.10.2005 Viimane külastus: 28.05.2015 Asukoht: mere ääres Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.11.2007 kell 18:43 |
|
|
On üks meiegi pereliige neljajalgne ja veel päris suur.
Lisaks lõputule truudusele on koer õpetanud lastele hoolivust kõige elava vastu.
Naine peab kõike tegema kaks korda paremini kui mees, kui tahab, et teda märgataks.Õnneks pole see raske. /Charlotte Whitton/
|
|
|
metsakutsa
Auväärne Kasutaja      Mees Postitusi: 967
Registreeritud: 03.07.2004 Viimane külastus: 29.04.2021 Asukoht: mets Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.11.2007 kell 20:47 |
|
|
Mina saan oma saksa lambakutsaga samuti suurepäraselt läbi....paremini kui enamike inimestega
Eks hunt vaatab ikka metsa poole...
|
|
|
Toxic
Algaja    Postitusi: 66
Registreeritud: 10.02.2007 Viimane külastus: 6.01.2008 Asukoht: lõuna-eesti väikelinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.11.2007 kell 21:52 |
|
|
Ma ei kujutagi oma elu enam ilma koerata ette. Üks hing, keda tõesti südamest armastan. Nii siiras ja vahetu. Jah, lähengi parem koeraga õue kui et
siin arvuti taga istun. Loodus kutsub...
Tõeliselt olulised kohtumised on hingede poolt paika pandud ammu enne seda, kui kehad teineteist näevad. (Coelho)
A little less conversation, a little more action please ... (Presley)
|
|
|
jaanely
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 561
Registreeritud: 05.07.2005 Viimane külastus: 5.04.2013 Asukoht: laudas Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.12.2007 kell 08:37 |
|
|
Minule on mu väike krants elus kõige tähtsamal kohal. Mina tema jaoks ilmselt ka,sest ta sätib kõik oma olemised ja magamised minu järgi. Üksi jätan
teda haruharva ,sest on võimalik teda ka tööle kaasa võtta. Kui ta minu ellu poolteist aastat tagasi tuli,siis täitis ta ühe suure tühimiku,millest
mul enne aimugi ei olnud. Tema suurtes pruunides silmades on selline eriline pilk,mis südame soojaks teeb. Ta ajab mind pidevalt oma uute leiutatud
trikidega naerma ja kui ta sülle tuleb või sinna lausa magama heidab, on väga mõnus olla meil mõlemal.
vahel on nii, et ega isust puudu ei tule aga toidust küll
|
|
|
sales
filosoofiline lilleke kiivril       Mees Postitusi: 8846
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 29.08.2014 Asukoht: Kesk- Eestit Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.12.2007 kell 11:29 |
|
|
On üks teooria, et loomal pole tundmusi...
On refleksid ja instinktid...
mitte nii nagu inimesel, kellel on tundmused - armastus, viha, põlgus...
Ja sellest tulenevalt väljendavad kodu- ja lemmikloomad oma peremeeste tundmusi- kurja inimese loom on kuri, eraku loom erak... jne.
Et tegelikult inimesed läbi oma lemmikloomade väljendavad oma tundmusi teiste inimeste suhtes
Minu au on minu truudus!
|
|
|
jll
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 927
Registreeritud: 26.12.2003 Viimane külastus: 6.06.2011 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.12.2007 kell 14:09 |
|
|
Koduloomi ei ole. Koera linnakorterisse ei võtaks iial. Teisi loomi vaatlen rohkem läbi gastronoomilise prisma. Vabalt ringijooksva, üle 20 kg, koera
lähenemine mulle või minu pereliikmetele rünnakukaugusesse tekitab minus mõrvaiha. Eile üritas üks järjekordne omaniku lemmik mind hammustada kui ma
sõitsin jalgrattaga selleks ettenähtud teel. Omanik küll hüüdis koera tagasi ja mulle et "ne kussajet" kuid ikkagi langes veel üks piisk
karikasse. Varsti muretsen tulirelva ja hakkan mulle lähenevaid koeri lihtsalt maha laskma.
Üksnes vaikuses sõna,
Üksnes pimeduses valgus,
Üksnes suremises elu:
Hauka sähvatav sööst
Tühjas taevas. [ Ursula K. Le Guin]
|
|
|
Myrk
*******       Naine Postitusi: 6200
Registreeritud: 12.02.2007 Viimane külastus: 15.12.2020 Asukoht: Pole teada Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.12.2007 kell 16:15 |
|
|
Algne postitaja :sales
Et tegelikult inimesed läbi oma lemmikloomade väljendavad oma tundmusi teiste inimeste suhtes
...........................................................................
Ehk ongi nii. Ma olen endale isegi lubanud hinnata inimest, selle põhjal, kuidas ta suhtub loomadesse. Ja kahjuks olen jõudnud järeldusele, kes
vihkab loomi, see ei armasta ka inimesi.
|
|
|
kranz
Friik       Postitusi: 2335
Registreeritud: 11.12.2006 Viimane külastus: 4.04.2014 Asukoht: tartu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.12.2007 kell 17:21 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: jll
Koduloomi ei ole. Koera linnakorterisse ei võtaks iial. Teisi loomi vaatlen rohkem läbi gastronoomilise prisma. Vabalt ringijooksva, üle 20 kg, koera
lähenemine mulle või minu pereliikmetele rünnakukaugusesse tekitab minus mõrvaiha. Eile üritas üks järjekordne omaniku lemmik mind hammustada kui ma
sõitsin jalgrattaga selleks ettenähtud teel. Omanik küll hüüdis koera tagasi ja mulle et "ne kussajet" kuid ikkagi langes veel üks piisk
karikasse. Varsti muretsen tulirelva ja hakkan mulle lähenevaid koeri lihtsalt maha laskma.
Süüdi pole mitte koer,vaid peremees...
|
|
|
jll
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 927
Registreeritud: 26.12.2003 Viimane külastus: 6.06.2011 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.12.2007 kell 18:53 |
|
|
Lihtsam on likvideerida otsene oht, ehk paneb see ohu omanikku natukenegi mõtlema. Inimese tapmiseks peavad olema väga tõsised põhjused.
Üksnes vaikuses sõna,
Üksnes pimeduses valgus,
Üksnes suremises elu:
Hauka sähvatav sööst
Tühjas taevas. [ Ursula K. Le Guin]
|
|
|
brainstorm
Ilu on vaataja silmades... ;-)      Postitusi: 820
Registreeritud: 27.04.2007 Viimane külastus: 27.07.2016 Asukoht: bännimaailmas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.12.2007 kell 19:10 |
|
|
Kas Sa ei arva, et pisut ise oma hirmu-või-sallimatusega noid koeri ärgitad?
Ja koer pole ju selles süüdi, et peremees lontrus on, või mis?
Et paneme aga kõik äralörtsitud sõbrad magama?
Ja siis võtab too tont omale uue koera, ning hakkab toda rikkuma!!!
See Sinu lähenemine pole ju ka mingi lahendus.
kes pärast naerab,naerab iseenda üle...
|
|
|
ullike
naiivitar       Postitusi: 5943
Registreeritud: 10.10.2002 Viimane külastus: 21.04.2021 Asukoht: päikese all Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.12.2007 kell 19:20 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: brainstorm
Kas Sa ei arva, et pisut ise oma hirmu-või-sallimatusega noid koeri ärgitad?
Iga normaalne koer ärritub, kui näeb jalgratturit Millegipärast ei meeldi neile kiirestiliikuvad esemed, näiteks rattakodarad ja -helkurid ja
pedaalid ning jalad pedaalidel on äärmiselt ahvatlevad
Ole õnnelik selle üle, mis sul on - siis on sul palju, mille üle õnnelik olla.
Iiri vanasõna
|
|
|
brainstorm
Ilu on vaataja silmades... ;-)      Postitusi: 820
Registreeritud: 27.04.2007 Viimane külastus: 27.07.2016 Asukoht: bännimaailmas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.12.2007 kell 19:30 |
|
|
Ei tea midagi...
Minu peletis on saanud piisavalt jalgratta kõrval joosta, et selline instrument teda ei häiri.
Probleeme tekitavad näiteks kepikõnni harrastajad, aga me saame hakkama ka selle problaga.
Sõimata olen siiski üksjagu ka saanud, sest pargis olen tal vabalt joosta lasknud, siis kui minu meelest kedagi võõrast, keda see häirida võib pole,
ning siis on keegi saabunud, ning minu elukas on tutvuda soovinud..
Kindlasti oleks parem olnud, kui Robi peremees kusagil maal elaks, aga... mis parata.
Mu sõber on saanud kõikvõimalikud vaktsiinid, ning pole ühtegi inimest hammustanud, kuid probleemne on see, et ta naudib seda, kui inimene kardab,
ning võib siis vabalt kaasa mängida...
Aga kõik on kontrolli all.
Ma ei saa ju oma sõbrale natukest vabadust-jooksmiserõõmu keelata?
|
|
|
kranz
Friik       Postitusi: 2335
Registreeritud: 11.12.2006 Viimane külastus: 4.04.2014 Asukoht: tartu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.12.2007 kell 20:05 |
|
|
Ma ka sõidan tihti jalgrattaga...juurde on karanud suured koerad,nagu vasikad...seni pole ükski koer mind söögikõlblikuks tunnistanud.Tähtis on see,et
ei tohi näidata,et kardad teda.
|
|
|
jll
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 927
Registreeritud: 26.12.2003 Viimane külastus: 6.06.2011 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.12.2007 kell 21:06 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: kranz
Ma ka sõidan tihti jalgrattaga...juurde on karanud suured koerad,nagu vasikad...seni pole ükski koer mind söögikõlblikuks tunnistanud.Tähtis on see,et
ei tohi näidata,et kardad teda.
Et teed siis pimedas, libedal teel absoluutselt kartmatut nägu või? Või üritad peale 6-7 km ränka sõitu teistmoodi higi järgi haiseda? Ma ei ole
kunagi ühtegi koera kartnud, olen 3 korda astunud ründava koera ja laste vahele, alati on koer saanud kannatada. Ühe koera oleksin äärepealt noaga
tapnud, kuid lapsed palusid seda mitte teha. Mind absoluutselt ei huvita kuivõrd võin mina vigastada saada. Koeral on õigus territooriumi ja peremeest
kaitsta ja ma aksepteerin seda õigust täielikult. Koeral ei ole mitte mingit õigust avalikus ruumis mind ilma põhjuseta rünnata või üles näidata
agressiivsust minu suhtes. Selline koer tuleb kohe ühiskonnast eemaldada.
Üksnes vaikuses sõna,
Üksnes pimeduses valgus,
Üksnes suremises elu:
Hauka sähvatav sööst
Tühjas taevas. [ Ursula K. Le Guin]
|
|
|