Virgin
Naine      Postitusi: 2473
Registreeritud: 01.09.2002 Viimane külastus: 3.08.2011 Asukoht: Lõuna :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.01.2003 kell 09:39 |
|
|
Kuidas suhtuda...?
Kuidas suhtuda inimesesse, kes Su elust jäägitult kaduma on läinud (telefoni nr vahetatud, uus töökoht, uus elukoht jne), nii umbes aasta või paar
täielik vaikus ning siis järsku üle pika aja otsustab taas suhelda & helistab nagu mitte midagi polex vahepeal juhtunudki... teeb veel väikseid
etteheiteid, et mix Sina ei suhtle... On Teil üldse selliseid kogemusi olnud??
See kes olin eile, ei ole ma täna ja see kes olen täna, ei ole ma homme
|
|
|
Venom
Born to Kill      Postitusi: 1941
Registreeritud: 24.10.2002 Viimane külastus: 21.10.2019 Asukoht: ajaloo hämarustes Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.01.2003 kell 09:55 |
|
|
Saada pikalt. Säästad oma närve ja head enesetunnet.
Olukord ju analoogne leppimisega Peale lahkuminekut.
Valar Morghulis
|
|
|
Virgin
Naine      Postitusi: 2473
Registreeritud: 01.09.2002 Viimane külastus: 3.08.2011 Asukoht: Lõuna :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.01.2003 kell 10:55 |
|
|
Mnjah, väga kerge on inimene hukka mõista... tegelikult tahax ma talle kuidagi tsiviliseeritud inimese kombel selgex teha, et meie suhtlemise
katkemises ei saa mind süüdistada ning kui ta sellest aru saab, olexin hea meelega nõus temaga taas midagi ühiselt ette võtma...
Tegemist ei ole armastuse ega lahkuminekuga, kui keegi sedasi asjast aru sai... lihtsalt fantastiline tantsupartner ja reisikaaslane...
See kes olin eile, ei ole ma täna ja see kes olen täna, ei ole ma homme
|
|
|
ullike
naiivitar       Postitusi: 5943
Registreeritud: 10.10.2002 Viimane külastus: 21.04.2021 Asukoht: päikese all Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.01.2003 kell 12:35 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Virgin
Kuidas suhtuda inimesesse, kes Su elust jäägitult kaduma on läinud (telefoni nr vahetatud, uus töökoht, uus elukoht jne), nii umbes aasta või paar
täielik vaikus ning siis järsku üle pika aja otsustab taas suhelda & helistab nagu mitte midagi polex vahepeal juhtunudki... teeb veel väikseid
etteheiteid, et mix Sina ei suhtle... On Teil üldse selliseid kogemusi olnud??
ullike nüüd juuksejuurteni punastab, sest ise kah niiviisi teinud  Mitte küll aastatekaupa vaikinud, aga vahel tuleb paarinädalasi
suhtlemispause ette.... Ega ma ennast nende eest ei kiida küll, aga ajuti on olemine nii vilets, et ei suuda suhelda... endal piinlik küll, aga ei
ole võimeline helistama-kirjutama-küllaminema... ja pärast veel eriti paha tunne on ... aga õnneks mu sõbrannad vist juba tunnevad mind seevõrd,
et nad ei väljenda mulle oma pahameelt (aitäh neile mõistva suhtumise eest). Ainult hoidku taevas mind selle eest, et ma peaksin süüdlaseks kedagi
teist peale iseenda.
Nii et eks teilgi aeg näitab, mis edasi saab. Ainult liialt südamesse pugeda ei või niisugusel hooletul suhtlejal lasta, siis võib uuesti haiget
saada....
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.01.2003 kell 13:20 |
|
|
Mul ka üks selline tuttav ja ega tegelikult enam ei kujutagi ette, mismoodi suhelda kui ta peaks minuga ühendust võtma... Samas klassiõega, kellega
aastaid ei suhelnud ja siis üle pika aja taas üritasime, ei tulnud miskit välja. Tema meile külla ei tule ja ühepoolselt mina ju tutvust üleval hoida
ei jaksa. Ja nüüd ongi, et kui kokku trehvame, siis lobiseme paar minutit, tema lubab meile külla tulla, mis ainult lubaduseks ka jääb ... Nii
arvangi, et ei sellest head nahka tule...
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
joosu
Kasutaja     Postitusi: 233
Registreeritud: 29.11.2002 Viimane külastus: 1.06.2011 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.01.2003 kell 22:43 |
|
|
On olnud selline kogemus ja ega ei osanudki kohe midagi peale hakata. Peale esimest kõnet mõtlesin tükk aega, mis toimub. Olin selle inimese enda
jaoks kadunuks lugenud. Ja kui teemad mida teinud oled ja kuidas elanud otsa said, siis ei olnudki enam millestki rääkida.
Õnneks küll aja möödudes kõik muutus ja praegu suhtleme päris tihedalt.
Ega selline käitumine mulle ei meeldi, aga olen rahul, et ta välja ilmus. Oleks kahju olnud head sõpra kaotada.
|
|
|
kontorihiir
..umbusklik...        Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002 Viimane külastus: 13.06.2018 Asukoht: kontoriavarustes Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.01.2003 kell 22:56 |
|
|
Mul on ka üks selline ammune sõber. ammuilma pole tast midagi kuulnud. Kooli kokkutulekul ka ei käinud. Ise otsima ei hakka. Teab väga hästi kus elan.
Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.
Karlsson Katuselt
|
|
|
penelope
Kasutaja    Postitusi: 366
Registreeritud: 05.08.2002 Viimane külastus: 11.06.2003 Asukoht: tln Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.01.2003 kell 23:08 |
|
|
jah ja lõpuks selgubki, et ei olegi miskitpidi suhtuda, kui tundub et asi sujub ja saate kenasti läbi siis suhelge edasi aga tavaliselt need
kohtumised sellisteks harvadeks jäävadki.
ise ka selliste inimestega kokku puutunud ja hetkeks neid näha on kena ja puha aga ei hakka mina ka ühtki paela ise vedama, eriti veel üksinda
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 18.01.2003 kell 08:57 |
|
|
Üks tuttav/sõbranna on küll selline. Kaome üksteise silmist väga pikaks ajaks, aga kui kokku saame, siis loba ja juttu jätkub kauemaks Ei ole
etteheiteid üksteisele teinud, sest mõlemad oleme pereinimesed ja kunagised koos väljas käimised ja pidevalt koos istumised on jäänud seljataha. Vahel
ise mõtlen, et kahju sellest, et tihemini kokku ei saa. Nüüd ta veel kolis linnast kaugemale ka, ja kohtume vägagi harva.
Sulle Virgin soovitan etteheidetest mitte välja teha. Seleta, et ajad on muutunud. Sulgi oli palju tegemist ja kui ta seda aksepteerib ja suhtlemine
temaga ikka mõnus, siis loomulikult võta uuendatud sõprus jälle vastu
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
ipsu
kodune       Naine Postitusi: 1771
Registreeritud: 17.11.2002 Viimane külastus: 18.11.2009 Asukoht: haapsalu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.01.2003 kell 09:59 |
|
|
Mul ka selline olukord olnud. Pikk aeg teeb oma töö. Tunned et inimene on võõraks jäänud.
|
|
|
cleona
kivimüüridel kõndija       Postitusi: 1075
Registreeritud: 16.12.2002 Viimane külastus: 27.06.2009 Asukoht: hetkel siin Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.01.2003 kell 10:20 |
|
|
Tuttav lugu!
Olin 13 kui olin haiglas.Seal tutvusin ühe inimesega.Ja nii me kirjutasime üksteisele 5aastat.Siis tekkisid aga segased ajad,kus meil olid küll
kontaktandmed olemas üksteisest,ent suhtlemist ei toimunud.Eks see oli eneseleidmise aeg,perede loomine,maailma üllatustega tutvumise aeg.Polnud nagu
mingit tahtmist või vajadust(ei teagi kuidas seda nimetada)suhelda.
Nii nagu muinasjutul,on ka sellel lool oma õnnelik lõpp.Peale 3 aastast pausi võtsime jälle ühendust ja suhtlesime nii nagu poleks midagi juhtunud.Ja
nüüd juba 7aasta järjest.Olgu siin kohas lisatud et IRL oleme teineteist kohanud vaid 12 päeva selle ajaj jooksul.Aga tunneme teineteist nii läbi ja
lõhki,nagu kohtuks me iga päev.Aga me helistame nädalas 2-3 korda ja korraga kõneleme üle tunni,alla selle tavaliselt ei tule toime.
Vat selline lugu!
Tänase päeva muudab imeliseks teadmine, et kunagi meenutatakse seda kui "vanu häid aegu".
|
|
|
li-li
pensil;)         Naine Postitusi: 7776
Registreeritud: 02.08.2002 Viimane külastus: 20.04.2018 Asukoht: seal kus on parem Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 18.05.2003 kell 03:30 |
|
|
kui ma tean,et ma ei ole süüdi meie sõpruse jahenemises,siis süüdistada ma ei lase ennast kindlasti suhetes püüan ma üldiselt konkreetne
olla
armastuse maagiline arv
on üksteist
veel pole hilja
hakata armastama
/Ott Arder/
|
|
|
Mara
Olgu jääv meile päike!       Postitusi: 1861
Registreeritud: 11.12.2002 Viimane külastus: 29.10.2015 Asukoht: keskel Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 18.05.2003 kell 16:41 |
|
|
kusjuures yks inimene just niimoodi mu elust kaduski...telefoni enam vastu ei võtnud....ei teagi kuhu ta kadus....ma sain kyll vihaseks selle
peale...igatahes kui kunagi piaksin teda nägema, siis ....ma kohe ei teagi..pahameelt näitaksin välja kyll..
Parim vibukytt siinpool Uuraleid...
|
|
|
kodukiisu
kiire putukas       Postitusi: 1450
Registreeritud: 01.09.2003 Viimane külastus: 17.10.2005 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.09.2003 kell 17:21 |
|
|
selliseid tuttavaid päris palju - mõndasid neist ei mäletagi enam
mõni ajab ikka vihale küll - miks mina peaks olema see kes kogu aeg helistab? ja kui ise pole kaua huvi tundnud siis miks ma peaks? eriti veel kui mul
omal pere olemas...
|
|
|
Lii001
õnnelik ja endaga rahul       Postitusi: 1100
Registreeritud: 20.04.2003 Viimane külastus: 27.08.2007 Asukoht: kodu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 13.09.2003 kell 10:19 |
|
|
Ma ei oska muud mõelda, kui seda et teise silmas pindu näed, oma silmas palki ei märka....
Selliseid inimesi on palju...
Ärge kunagi pyytke muuta asju, mis teist ei olene...
|
|
|
MonaLisa
mõtlik kasutaja       Postitusi: 1328
Registreeritud: 01.01.2003 Viimane külastus: 20.05.2005 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 13.09.2003 kell 20:29 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Virgin
Kuidas suhtuda inimesesse, kes Su elust jäägitult kaduma on läinud (telefoni nr vahetatud, uus töökoht, uus elukoht jne), nii umbes aasta või paar
täielik vaikus ning siis järsku üle pika aja otsustab taas suhelda & helistab nagu mitte midagi polex vahepeal juhtunudki... teeb veel väikseid
etteheiteid, et mix Sina ei suhtle... On Teil üldse selliseid kogemusi olnud??
loomulik kadu suhtlemise juures on paratamatu, eriti siis kui vahetatakse elukohta, töökohta, harjumusi jne. Kummaline on muidugi etteheidete tegemine
sel puhul kuid on inimesi, kelle jaoks rünnak ongi kõige parem enesekaitse viis 
|
|
|
kiisuke23
Algaja   Postitusi: 25
Registreeritud: 29.08.2003 Viimane külastus: 27.11.2003 Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 13.09.2003 kell 23:15 |
|
|
Mul oli mee kellele alailma pidi helistama , et kokku saada ja ainult paar korda aastas oli tal aega kohtuda.
Niisiis ma õpuks ei helistanud talle enam,
ning siis kui jälle tema suvatses mulle poole aastapärast helistada , siis olin mina kõiges süüdi, et kuhu mina kadusin.
Nii ta siis mulle nüüd saadab iga poole aastatagant täispeaga sõnumeid, et leppime ära ja sinuta ei saa ma elada.
maailm on hukkaläinud juba enne mind..........
|
|
|
püsimatu
püsiväärtustaja       Postitusi: 2542
Registreeritud: 07.09.2003 Viimane külastus: 9.07.2007 Asukoht: tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.09.2003 kell 12:37 |
|
|
hmm, mul selliseid tuttavaid ei ole...tea kas olen miskist ilma jäänd või
|
|
|
madras
Algaja   Postitusi: 26
Registreeritud: 15.09.2003 Viimane külastus: 23.06.2006 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.09.2003 kell 12:09 |
|
|
Mõttetu inimene. Kuid ära aja segamini inimestega, kes sinust siiski palju peavad, ehkki iga päev telefonil ei ripu. Mitte alati ei saa kogu aeg
kaelakuti koos olla.
|
|
|
Lady
Kasutaja     Postitusi: 317
Registreeritud: 18.08.2003 Viimane külastus: 27.10.2004 Asukoht: Tallinn Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.09.2003 kell 12:25 |
|
|
Sõltub ju, kes Ta Sulle oli.
Aga tõenäoliselt pole pärast niisugust kadumist omavahel paljust rääkida.
Mina isiklikult kuulaks küll huviga ära, et mis kadunukesel hinge peal on. See ei tähenda veel edasist suhtlust.
|
|
|
sales
filosoofiline lilleke kiivril       Mees Postitusi: 8846
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 29.08.2014 Asukoht: Kesk- Eestit Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 18.09.2003 kell 17:08 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: madras
Mõttetu inimene. Kuid ära aja segamini inimestega, kes sinust siiski palju peavad, ehkki iga päev telefonil ei ripu. Mitte alati ei saa kogu aeg
kaelakuti koos olla.
Jah, vahel viib elutee lahku ka hea sõbraga...
Missest, et nädalaid kirju ei vaheta ja telefonitoru otsas ei ripu, siiski ma tean, et ta on olemas ja mina temale... kui on vaja  
Minu au on minu truudus!
|
|
|
susanna
Susanna-I'm crazy loving you         Postitusi: 6083
Registreeritud: 02.02.2004 Viimane külastus: 29.01.2021 Asukoht: Neverland ;) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.04.2005 kell 20:45 |
|
|
oleneb, mis põhjusel see asi katki jäi
kui lihtsalt niisama, ilma selgitusteta, no siis jäägu kõik nii nagu on
kui elutee miskitmoodi kogemata nii läinud, et mõlemad üksteisele kadunud, siis oleks ju hea meel, vähemalt esialgu, et jälle suhtleme, eks siis
paistab, kuidas asjad minema hakkavad
kui võõraks see aeg teinud on
samas on lapsepõlve sõbranna elva kandis, varem elas tartus
peale mõlema abiellumist, ..mina ei tea, isegi telefoni numbrid olid meil olemas, aga kuidagi kadusime üksteise jaoks aastateks
nüüd viimased paar aastat helistan ikka, kui tartu lähen
ei saa öelda. et me nüüd nagu vanasti oleme, aga vähemalt teame, et oleme olemas selle tõelises tähenduses
lapsed nüüd suured ja pääseme ka paremini liikuma
istume, jutustame, võõrana ei tunne
Karda inimest, kellel on üksainus raamat./ Bertrand Russel
http://www.youtube.com/watch?v=9hMrY8jysdg&NR=1
|
|
|
suusi
Algaja    Postitusi: 27
Registreeritud: 01.04.2005 Viimane külastus: 20.11.2005 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.04.2005 kell 21:44 |
|
|
õed ,vennad ja vanemad jäävad aga sõbrad vahetuvad.enne pere loomist jagus sõpru palju,kui oli pere jäid mõningad siis kadusid kõik kuhugi(elukoha,töö
jne vahetus) hetkel on lisandunud minu ellu nii mõningad uusi sõpru.kes on vanad sõbrad olnud ja pole kaua näind-pole millestki rääkida.nii see
on.
|
|
|
anahid
südamlik ja sügisene       Postitusi: 1022
Registreeritud: 02.07.2004 Viimane külastus: 20.09.2005 Asukoht: Keila:) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.04.2005 kell 13:45 |
|
|
Mhh...ma siis olen see halb pool selles "mängus", vahetasin numbri ära ja kolisin minema kah...aga numbrit ei andnud...nii et paha mina
põhjust ei olnud ja ma tean et sellest ei tule mingit pahandust, sest suhted ongi meil sellised, et paar aastat vahet ja siis oleme jälle pidevas
suhtlemises...
Asjast rääkimine ei tee veel asjameheks.
|
|
|
Aike
unenägudemeister      Postitusi: 864
Registreeritud: 18.07.2003 Viimane külastus: 19.03.2011 Asukoht: Tartu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.04.2005 kell 18:35 |
|
|
Kas on üleültse oluline kumb on süüdi või kumb ei ole.????
Tähtis on see mida tunned mui suhtled temaga.Kui tunne on hea siis see kõige olulisem.Tähtis on ju see et te taas shutlete ja olete rõõmsad.
Asjatu enese õigustus ja oma mina taga ajamine on ennegi ilu hukutanud.
Ära tee seda rõõmusta parem.Ei tee ju see Sinust halvemat inimest kui oleksid süüdi?Ei tee ju see temast paremat inimest kui ta on kui ta oleks
süütu? 
Elu on elamiseks mitte irisemiseks.
|
|
|