Kodutud.com  
Alla
   

Trükisõbralik versioon
Telli e-mailile | Lisa lemmikutesse
Autor: Teema: Mis nüüd saab?
kamme
Algaja



Postitusi: 12
Registreeritud: 13.01.2003
Viimane külastus: 1.12.2004
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 25.01.2003 kell 10:45 Reply With Quote
Mis nüüd saab?

Tere!
Meil on tekkinud suur mure
Tütar on meil 1aasta ja 8kuud. Sügisel plaanisime ta sõime panna (1a3q), et mina saaksin koolis natukene käia, kuid ta ei leppinud sõimega (või õigemini mina ise sain shokki ja eks see kandus lapsele üle). Kuna minu vanaema elab meiega koos, siis oli tema nõus last hoidma (ta tegelt suhkruhaige ja mitte kõige parema tervisega), aga kuna oli ennem last hoidnud ka, siis olin hea meelega nõus - peaasi, et laps ei peaks nii vara sõime minema.
Nüüd, aga juhtus selline õudne asi, et see nädal oli mammal ifarkt (ei taha veel sellel mõelda, ega sellest rääkida - on praegu haiglas ja ega me midagi eriti ei tea).
Nüüd siis tekkis selline olukord, et peame siiski lapse sõime panema.
Tekib juba väike paanika, kuidas ta küll lepib?!?!

Kool on mul vist ikka viis päeva nädalas, aga mitte hommikust õhtuni. AGA kuna elame linnast 20km väljaspool, siis tuleme koos mehega hommikul linna ja läheksime tagasi ka. Kas see mitte liiga pikaks päevaks ei kujune?
Sügisel ostsime küll teise auto ka, aga pole ju mõtet samal ajal kodust kahe autoga startida (hiljem ei saa ma ise ka minna), et natukene varem koju tulla.
Iga tunni tagant käib küll marsa ka, aga olen põhimõtteline, mitteühistranspordi kasutaja koos lapsega, nii et see ei sobiks.
Mees oli nõus töötama ainult poole 6-ni (muidu ikka tund-paar kauem), et laps saaks 5 ajal sõimest ära tulla.

Oh, ma ei tea - nii palju küsimusi ja kartusi, et ei tea kohe mida teha.

Ehk keegi oskab lohutada ja nõu anda - nii lootusetu tunne.
Plaanisime ju varsti ka teist last, aga nüüd ei julge sellel mõeldagi...

View User's Profile View All Posts By User
Kayleigh´n I
eriline mõrd



Postitusi: 4757
Registreeritud: 28.09.2002
Viimane külastus: 14.02.2012
Asukoht: Haabersti
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 25.01.2003 kell 11:38 Reply With Quote
Ega mina asjast eriti midagi suurt ei jaga, kuid rahune maha!
Nagu sa isegi juba mainisid, oled paanikas ja laps ka seda tunnetades ära hirmutatud ..
Niikuinii lendab lapsuke kord pesast .. eks ta ole jah teil veel nii väike .. kuid võibolla on keegi tuttav, kes ta lasteaiast koju tuua saab??
Võite ju uurida

View User's Profile View All Posts By User
penelope
Kasutaja



Postitusi: 366
Registreeritud: 05.08.2002
Viimane külastus: 11.06.2003
Asukoht: tln
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 25.01.2003 kell 13:25 Reply With Quote
lastele pidi muideks vanemate 'revus v'ga raskelt m]juma ja [ldiselt eks ta tabab 'ra ka selle, et ema on lasteaia pärast rohkem närvis kui peaks. eks tuleb valida, kas sõita kahe autoga või bussiga või lasta lapsel olla pikk päev lasteaias kusta tõenäoliselt saab ka kenasti hakkama.
View User's Profile View All Posts By User
kamme
Algaja



Postitusi: 12
Registreeritud: 13.01.2003
Viimane külastus: 1.12.2004
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 25.01.2003 kell 14:47 Reply With Quote
praegust sõime minekut ma nii väga ei kardagi - ei kartnud ka eelmist, aga see, kuidas sealsed lapsed ikka röökisid, selle peale ma kohe ehmatasin.

vaatasin oma kokkupandud tunniplaani ja selgus, et pea kõik päevad olen koolis 8-st poole2 või poole4-ni. Kui laps lepib, siis aega kuni kella 5-ni (millal oleme plaaninud talle järgi minna) saan veeta õppides - no muidu lihtsalt pole lapse kõrvalt aega õppida, ainult siis kui ta juba magab.

Teine hea asi on, et ämm käib vahetustega tööl, nii et nii mõnedki tööpäevad on tal vabad. Nii et sinna saab last ka viia, kui vajadus tekib.

Ma olen lihtsalt selline inimene, kes kohaneb muutustuega jube kehvasti - eriti selliste ootamatutega.

Nüüd mil olen saanud aega kõik selgeks mõelda, ei tundugi kõik nii lootusetu

Loodan lihtsalt, et mamma paraneb ja koju tuleb, kuigi tema puhul ei saa lapsehoidmisest juttugi olla. Ema juba hoiatas, et nii kui mamma tuleb, hakkab ta kohe tahtma last hoida - peab talle kohe ikka aru pähe panema.

View User's Profile View All Posts By User
MonaLisa
mõtlik kasutaja



Postitusi: 1328
Registreeritud: 01.01.2003
Viimane külastus: 20.05.2005
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 25.01.2003 kell 15:09 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: kamme
praegust sõime minekut ma nii väga ei kardagi - ei kartnud ka eelmist, aga see, kuidas sealsed lapsed ikka röökisid, selle peale ma kohe ehmatasin.

vaatasin oma kokkupandud tunniplaani ja selgus, et pea kõik päevad olen koolis 8-st poole2 või poole4-ni. Kui laps lepib, siis aega kuni kella 5-ni (millal oleme plaaninud talle järgi minna) saan veeta õppides - no muidu lihtsalt pole lapse kõrvalt aega õppida, ainult siis kui ta juba magab.

Teine hea asi on, et ämm käib vahetustega tööl, nii et nii mõnedki tööpäevad on tal vabad. Nii et sinna saab last ka viia, kui vajadus tekib.

Ma olen lihtsalt selline inimene, kes kohaneb muutustuega jube kehvasti - eriti selliste ootamatutega.

Nüüd mil olen saanud aega kõik selgeks mõelda, ei tundugi kõik nii lootusetu

Loodan lihtsalt, et mamma paraneb ja koju tuleb, kuigi tema puhul ei saa lapsehoidmisest juttugi olla. Ema juba hoiatas, et nii kui mamma tuleb, hakkab ta kohe tahtma last hoida - peab talle kohe ikka aru pähe panema.


njahh..muutused on alati veidi hirmutavad.. nii sulle kui ka su lapsele.

Tegelikult selles eas on laps üsnagi emast sõltuv ja kui ta ei saa piisavalt jagamatut tähelepanu, siis ta võib isegi haigestuda..

Mul selline aeg läbi elatud- lihtsalt PIDIN last sõime panema, sest kodus toimus kap. remont ja kodune keskkond oli lapse jaoks lausa eluohtlik

Tegelikult sinu postitusest võib aru saada, et materiaalne külg pole teil kuigi suureks takistuseks ( kui jätkus raha teise auto jaoks jne) . Sellisel juhul ehk oleks lapsele parem hoidja otsimine, sest suures kisavas lastekollektiivis lapse areng toimub teistmoodi ja pole tema jaoks nii turvaline..

Ja kui last siiski sõimega harjutada, siis seda peaks tegema aeglaselt- alguses mõneks tunniks,enne lõunat ära tuues, et laps ei peaks võõras kohas kohe magama.

Osa lastest alguses sõimes keelduvad söögist. Nad lihtsalt pole harjunud sööma võõras kohas ja toitu saama võhivõõra käest. Sellepärast esimestel päevadel võiks last hommikuti selleks ettevalmistada ja vastu minnes võib mingit kerget sööki kaasa võtta.

Jõudu ja vastupidavust

View User's Profile View All Posts By User
tankist
Kasutaja



Postitusi: 194
Registreeritud: 12.09.2002
Viimane külastus: 19.02.2004
Asukoht: ev
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 25.01.2003 kell 15:25 Reply With Quote
Mitte ei mõista, miks sa selle teise auto ostsid? Selle raha eest oleksid saanud võtta lapsele hoidja ja muresid oleks poole vähem. Miks siis sulle ühistransport ei kõlba? Mis privileeritud klass siis sina oled et sellega sõita ei suuda? Miljonid sõidavad ju ja pole häda midagi.
Või oled sa poputatud ja hellik? Kahju, kui ka lapsest samasugune tuleb.
Saa aru, see pole etteheide, vaid nõuanne sulle.
Pea vastu, pole hullu miskitki, sõidad marsaga ja ehk mees ostab sulle marsruutbussi?

View User's Profile View All Posts By User
kamme
Algaja



Postitusi: 12
Registreeritud: 13.01.2003
Viimane külastus: 1.12.2004
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 25.01.2003 kell 16:54 Reply With Quote
teine auto sai ostetud, kune eelmine oli liiga vana ja nõudis juba liiga palju kulutusi. Maha müüa polnud mõtet, kuna selle eest ei saaks midagi, aga omas ringkonnas on ta juba praegu uunikum, vajaks natuken kõpitsemist ainult
hetkel meil nagu ikka üks auto, kuna vana andsime nii kauaks äia kätte, et ta lihtsalt ei seisaks (siis ju kohe laguneb).

marsaga (ühistranspordiga) ei kujuta meie lapsega sõitmist ette - ei istu ta süles ega ole paigal sekunditki - mõteln teiste reisijate peale ka. Autos panen ta turvatooli ja seal ta püsib, kuna ei tea, et kuidagi teistmoodi ka saaks.
Olen turvatooli friik ning vaadates kuidas marsajuhid sõidavad, tänan alati õnne, et last kaasas pole...

hoidjaga on nii, et kuna elame ikkagi Tallinnast väljas, siis siit pole kedagi leida ning ametlikult otsides, peab ta ju kuidagi siia kohale ka saama ning väga vara hommikul. Kui viia laps hoidja juurde, siis pole ju vahet, kas viime sõime või hoidja juurde - üks sõitmine kõik. Ja et mitte palju lapsi koguaeg ei oleks, siis saan päris mitu päeva nädalas ta ämma juurde viia.

Arvan, et sellepärast veel ei peaks ma oma õpinguid pooleli jätma, et temaga kodune olla. Või peaksin?
Olen ma rongaema, et hakkan nii pisikest sõime vedama?

View User's Profile View All Posts By User
MonaLisa
mõtlik kasutaja



Postitusi: 1328
Registreeritud: 01.01.2003
Viimane külastus: 20.05.2005
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 25.01.2003 kell 17:33 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: kamme
marsaga (ühistranspordiga) ei kujuta meie lapsega sõitmist ette - ei istu ta süles ega ole paigal sekunditki - mõteln teiste reisijate peale ka.

hmmm...aga kuidas ta kodus käitub? Kui ta on nii püsimatu, siis kasvatajatel saab temaga raske olema ja vaevalt, et nemad on väga õnnelikud ja sõbralikud sinu lapsukese suhtes..

kuigi mingil määral ühistranspordis käitumist saab lapsele õpetada, aga see nõuab seda, et sa oleksid endas kindel ja rahumeelne.. Ja mina tean küll mida tähendab ühistranspordi kasutamine väikes(t)e lapsega/lastega.. Marsa pole neist kõige hullem..
Tsitaat:
Kui viia laps hoidja juurde, siis pole ju vahet, kas viime sõime või hoidja juurde - üks sõitmine kõik.

jahh - sõitmise seisukohast siin pole tõesti vahet, kuid lapse seisukohast on. Mu lapsuke läks sõime kui oli 1.5 aastane ja oli seal 1 aasta.. selle aasta jooksul oli ta 4 korda haiglas kopsupõletiku kahtlusega.. Kui ma temaga koju jäin, lõppesid sellised jamad ära..
Muidugi sinu laps on hoopis teistsugune, kuid kollektiivis olemine nõuab tugevat närvisüsteemi ja head vastupanuvõimet haigustele
Ja esiklaps pole ju harjunud, et ta tähelepanu saamiseks peab (pidevalt) võitlema teiste samasugustega.. See on tema jaoks tõsine katsumus.
Tsitaat:
Ja et mitte palju lapsi koguaeg ei oleks, siis saan päris mitu päeva nädalas ta ämma juurde viia.

See on päris hea lahendus
Tsitaat:
Arvan, et sellepärast veel ei peaks ma oma õpinguid pooleli jätma, et temaga kodune olla. Või peaksin?

See on ainult sinu enda otsustada Iga vahele jäänud aasta kustutab mälust teadmisi ja oskusi - kuid samas- umbes 3-aastaseid lapsi on palju kergem harjutada lasteaiaga - nemad on palju iseseisvamad ja oskavad suhelda.

Muide küsimus(ed) - kas sinu lapsuke oskab piisavalt palju rääkida, et teised temast aru saaksid? Kas ta oskab ise midagi selga panna või on harjunud, et täiskasvanud seda teevad? Ja kas ta söömisega saab üksi hakkama? Kas ta oskab teiste lastega sõbralikult mängida ja annab meeleldi oma asju teistele?

Kui ta on rõõmsameelne hakkaja ja sotsiaalselt küps, siis tema jaoks sõim pole väga hirmus katsumus
Tsitaat:
Olen ma rongaema, et hakkan nii pisikest sõime vedama?

rongaema kindlasti mitte, aga sul praegu puudub täpne ettekujutus sõimest ja muutustest sinu ja lapse elus..

See pole kerge otsus - mõnes mõttes sa pead hetkel valima enda ja lapse soovide vahel.. *naeratab mõtlikult*

View User's Profile View All Posts By User
kamme
Algaja



Postitusi: 12
Registreeritud: 13.01.2003
Viimane külastus: 1.12.2004
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 27.01.2003 kell 10:37 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: MonaLisa
hmmm...aga kuidas ta kodus käitub? Kui ta on nii püsimatu, siis kasvatajatel saab temaga raske olema ja vaevalt, et nemad on väga õnnelikud ja sõbralikud sinu lapsukese suhtes..


Kodus on ta ka püsimatu, aga väga tubli oma ette tegutseja. Ta lihtsalt ei tule istu sülle ja ei vaata rahulikult raamatut vmt.


Tsitaat:
Ja et mitte palju lapsi koguaeg ei oleks, siis saan päris mitu päeva nädalas ta ämma juurde viia.
See on päris hea lahendus


Just rääkisin ämmaga. Selgus, et märtsis ja aprillis on ta vist üldse kodune
Nii et siis saab laps tema juures olla. Veebruar ja mai on sellised planeerimise kuud. Põhimõttesliselt ütles äi, et tema on ka nõus last hoidma, aga seda me (mina ja issi ja ämm) veel väga tõsiselt ei mõtle.

Tsitaat:
Muide küsimus(ed) - kas sinu lapsuke oskab piisavalt palju rääkida, et teised temast aru saaksid? Kas ta oskab ise midagi selga panna või on harjunud, et täiskasvanud seda teevad? Ja kas ta söömisega saab üksi hakkama? Kas ta oskab teiste lastega sõbralikult mängida ja annab meeleldi oma asju teistele?


Räägib ta juba päris palju - meie saame aru, eks kasvataja peaks harjuma natukene...
Selga panna oskab mütsi, pükse, pluusi kaeluse. Riidest lahti saab peaaegu ise - pluusiga on raskusi.
Süüa oskab ka ise - supp läheb veel maha, aga muidu tuleb välja küll.
Oskab teiste lastega mängida. Jagab oma asju ilusti ja ei kisu väga ka teiste käest (võib-olla veel sellises eas, et pole kade. Aga eks me õpetame väga püüdlikult ka seda lahkust)

Tsitaat:
Kui ta on rõõmsameelne hakkaja ja sotsiaalselt küps, siis tema jaoks sõim pole väga hirmus katsumus


rõõmsameelne? no on hästi tõsine (sünnist saati, nüüd juba naerab rohkem - ka lihtsalt meelega) ja arukas laps. Ei oska täpselt määratleda, kas ta sotsiaalselt küps on, aga arvan küll.
Vaatame, mis sellest sõimest saab - loodan ikkagi, et ei pea teda sinna panema, kui siis paar päeva nädalas.

View User's Profile View All Posts By User
tiina
Administrator



Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002
Viimane külastus: 19.08.2020
Asukoht: Läänemaa
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 27.01.2003 kell 11:47 Reply With Quote
Minu arvates kõige raskem ongi lapsel sõimes harjuda, kui viiakse ainult paar korda nädalas. Siis on harjumine väga raske ja iga kord kui ta jälle mõne aja pärast peab minema, siis see talle nagu uus katsumus. Kui hakkab sõimes käima, peaks käima ikka järjepidevalt ja tihti. Nii harjub laps sealse korra ja tavadega. Kui ta juba mõnda aega pidevalt käinud, siis võib kasutada juba taktikat, et paar korda nädalas. Muidu tekivad lapsel probleemid ja kasvatajal väga raske sellise lapsega toime tulla.

Minu kaks suuremat last läksid natu alla kaheselt lasteaeda. Mõlemad läksid rõõmsa meelega ja nutmist ei olnud. Tegu oli koju saamisega, sest mängud ju kõik pooleli ja emme kole vara tuli Ja ometi teise lapsega tegelesin kodus nii palju, et lasteaias küsiti, kas ma temaga beebi koolis käinud, et nii palju ette arenenud...nii et igav kodus ei olnud ja tähelepanu puudust kah ei olnud. Lihtsalt neile meeldis teistega mängida, teised mänguasjad ja kasvatajad juhtusid kah sõbralikud ja mõnusad olema, kes mõtlesid ka igasugu nalju ja tegevusi välja.

Palju sõltub tõesti lapse valmis olekust, kasvatajatest ja enda suhtumisest. Laps tunnetab ema suhtumise ära.

Viimase pisipõnniga tahan nüüd sellegi poolest olla kolm aastat kodus. Just haiguste pärast, sest haigeks kipuvad nad lasteaias küll tihti jääma. Ükskõik kui hoolsad ja tublid need kasvatajad ka poleks. Aga ei näe ka selles midagi hirmsat, kui laps kaheselt peaks lasteaeda minema. Laps on paindlik ja üldiselt enamus lapsed harjuvad kiiresti.

Aga seda paar korda nädalas viimist...eriti kui laps pole veel aiaga harjunud...ma eriti ei poolda...just lapse seisukohalt.





Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...

View User's Profile View All Posts By User
meryli
LEBO



Postitusi: 3563
Registreeritud: 08.10.2002
Viimane külastus: 19.09.2008
Asukoht: PorFin-land
Otsib: sõpra
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 28.01.2003 kell 14:39 Reply With Quote
Ei oska kahjuks eriti vettpidavat nöu anda aga täna aastast tregelast koos kahesega mängimas vaadates tundus mulle, et viimane aeg memmeplikale hakata mängusid harjutama koos teiste lastega muidu vöib kord tekkida hetk kus seisan löhkise kyna ees...., et tegi kuidas laps aiaga harjub.





Kes elab minevikus-sellel puudub tulevik! Mis ei tähendaks, et minevikuvigadest ei vöiks tuleviku jaoks öppida!!!

View User's Profile View All Posts By User


Jaga teistega:
| Veel

go to top
Esileht | Foorumid | Jututuba | Galerii | Ajaviide | Otsing | Tänased teemad


Kasutajatugi: info@kodutud.com - Kasutustingimused
22 päringut, mis võtsid aega 0.0136621 sekundit