sossuke
töötamas3       Naine Postitusi: 5603
Registreeritud: 12.09.2006 Viimane külastus: 5.03.2021 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.09.2008 kell 18:07 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Myrk
Armastus, mis mehe ja naise vahel sureb loomulikku surma, mõnel hiljem, mõnel varem. Igavest armastust pole olemas, kuigi tahaks uskuda, et on.
armastus omab võimet modifitseeruda. ja kui nii, siis peaks olema tagatud õigus ja jõud armastuse kestmisele.
omalt poolt: elupõhimõtete vastandlikkus. kui alguses teed mingeid mööndusi ja pigistad silma kinni, ent mida aeg edasi, seda enam hakkab tunduma, et
tegemist on enesevägistamisega. üsnagi kole tunne.
armastus on pime. kurb on siis, kui nägijaks saab.
|
|
|
lati
viirastus       Postitusi: 2529
Registreeritud: 11.09.2005 Viimane külastus: 9.08.2014 Asukoht: kuu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.09.2008 kell 19:44 |
|
|
armastuse tapab irisemine , vingumine, mossis nägu ja tööstressi koduste peal välja elamine.
ükskord saab siiber niikuinii!
aga võib-olla ongi armastuse elushoidmine suurem kunst kui selle, isegi ilma tapmata surra laskmine.
|
|
|
tiivitaavi
Friik       Naine Postitusi: 12738
Registreeritud: 21.12.2006 Viimane külastus: 4.05.2016 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 07.09.2008 kell 11:32 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: freelancer
ühe osapoole pidev armastuse kerjamine igas modifikatsioonis.
Kui sa laiendaks oma mõtet,nimelt minus tekkis kerge äratundmisrõõm
http://www.youtube.com/watch?v=fEtwsTfBzLc
|
|
|
meryli
LEBO      Postitusi: 3563
Registreeritud: 08.10.2002 Viimane külastus: 19.09.2008 Asukoht: PorFin-land Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 07.09.2008 kell 11:36 |
|
|
Armastuse tapab takerdumine rutiini
Kes elab minevikus-sellel puudub tulevik! Mis ei tähendaks, et minevikuvigadest ei vöiks tuleviku jaoks öppida!!!
|
|
|
mmunk
emeriiteremiit       Postitusi: 2244
Registreeritud: 05.09.2003 Viimane külastus: 28.02.2014 Asukoht: siinpool võrtsu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.09.2008 kell 09:35 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: vaarema
Armastus on surematu
See ei tähenda aga seda, et pikemast kooselust armastatuga midagi tingimata välja peaks tulema.
Inimeste soovid ja vajadused on erinevad ja siit ka tülid ning vihkamine. Samas ei ole ju inimene sellepärast vähem armastusväärne, et tal
teistsugused prioriteedid on.
Armastus on inimese sees ja ta ei lähe sealt kusagile. Seda armastust tuleb jagada nendega kes su ümber on. Kas seda vastu võetakse või mitte pole
niikuinii sinu otsustada ja sellega tuleb leppida.
ma ei mäleta enam oma nime ega ka teed, kust tulen. õhtul uinun seal, kus päike loojub, hommikul ärkan seal, kus päike tõuseb.
|
|
|
LadyButterfly
Sõnatu...         Naine Postitusi: 3506
Registreeritud: 22.09.2005 Viimane külastus: 18.03.2019 Asukoht: Kuskil Eesti keskel. Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.09.2008 kell 12:37 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: freelancer
ühe osapoole pidev armastuse kerjamine igas modifikatsioonis.
Imelik väide.
Kui armastust peab kerjama, järelikult on armastus ühepoolne ja kui see on nii siis pole ka armastust mid tappa, sest armastus on alati kahepoolne ja
seda jagatakse rõõmuga ilma kerjamiseta
Mis tapab armastuse? Ei tea. Vahel see lihtsalt nõrgeneb, hääbub, kaob ja tõenäoliselt sel juhul pole seda olnudki.
Tõelist armastust, ei hävita ka surm mitte.
Pead olema nagu jumal, kes jälgib, et paradiisis õunad kasvaksid, kuid ka põrgus oleks ahjud köetud.
Ära sõltu kellestki liiga palju. Isegi su enda vari jätab su pimeduses maha.
|
|
|
mmunk
emeriiteremiit       Postitusi: 2244
Registreeritud: 05.09.2003 Viimane külastus: 28.02.2014 Asukoht: siinpool võrtsu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.09.2008 kell 13:41 |
|
|
see viimativäidetu on müüt, mille aluseks on ilmselt paratamatus, et mingi osa lähedase kaotanud inimestest jätab siduvad sündmused lõpetamata.
lõpetamata armastus ei ole tõeline armastus, sest sellesse on väga tihedalt sisse põimitud lõpetamata kurbus, süü, enesehaletsus, hirm jms. olles oma
elus paar aastat väldanud perioodi jooksul sündmuste lõpetamisega väga tõsiselt tegelenud, julgen väita, et ühestki sündmusest pole võimalik lõpetada
ainult positiivset või negatiivset poolt. nii pole ka võimalik "tõeliselt" edasi armastada, ilma sama tõeliselt edasi süüd tundmata, kurb
olemata jne.
ma ei mäleta enam oma nime ega ka teed, kust tulen. õhtul uinun seal, kus päike loojub, hommikul ärkan seal, kus päike tõuseb.
|
|
|
LadyButterfly
Sõnatu...         Naine Postitusi: 3506
Registreeritud: 22.09.2005 Viimane külastus: 18.03.2019 Asukoht: Kuskil Eesti keskel. Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.09.2008 kell 16:45 |
|
|
Kas lõpetatud armastus on enam armastus?
Mis iganes sellesse põimitud on, jääb armastus ikkagi armastuseks.
Miks on sündmuste lõpetamine tähtis ja mismoodi seda üldse tehakse? See asi on momendil mulle tiba arusaamatu.
Pead olema nagu jumal, kes jälgib, et paradiisis õunad kasvaksid, kuid ka põrgus oleks ahjud köetud.
Ära sõltu kellestki liiga palju. Isegi su enda vari jätab su pimeduses maha.
|
|
|
susanna
Susanna-I'm crazy loving you         Postitusi: 6083
Registreeritud: 02.02.2004 Viimane külastus: 29.01.2021 Asukoht: Neverland ;) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.09.2008 kell 17:07 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: mmunk
mingi osa lähedase kaotanud inimestest jätab siduvad sündmused lõpetamata. lõpetamata armastus ei ole tõeline armastus, sest sellesse on väga
tihedalt sisse põimitud lõpetamata kurbus, süü, enesehaletsus, hirm jms.
ma ei saa ka aru, kui armastatu sureb, kuidas saab siis midagi lõpetada, kas ongi seda vaja
Karda inimest, kellel on üksainus raamat./ Bertrand Russel
http://www.youtube.com/watch?v=9hMrY8jysdg&NR=1
|
|
|
2mustikas
Friik       Postitusi: 4860
Registreeritud: 06.02.2006 Viimane külastus: 4.02.2017 Asukoht: nõiaküla Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.09.2008 kell 19:54 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: LadyButterfly
Kas lõpetatud armastus on enam armastus?
Mis iganes sellesse põimitud on, jääb armastus ikkagi armastuseks.
Miks on sündmuste lõpetamine tähtis ja mismoodi seda üldse tehakse? See asi on momendil mulle tiba arusaamatu.
Sündmuste jada saab lõpetada. Mina tegin seda kunagi, kui üksi jäin ja valvasin Muugal suvilaid. Tegin seda spetsiaalse rituaaliga. Mõned neist,
kellega lõpetasin niidid, helistasid kohe hommikul mulle ja palusid uut kontakti
"Sa pole siin selleks, et rahuldada teiste inimeste hinnanguid ja seisukohti." ( Don Miguel Ruiz )
|
|
|
LadyButterfly
Sõnatu...         Naine Postitusi: 3506
Registreeritud: 22.09.2005 Viimane külastus: 18.03.2019 Asukoht: Kuskil Eesti keskel. Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 09.09.2008 kell 12:19 |
|
|
Terve elu ongi sündmuste jada ja tavaliselt lõpevad need surmaga. Isegi kui ma surema hakkaks, ei näe ma põhjust mingeid suhteid miskit moodi lõpetada
- surm lõpetab need isegi. Saan aru, et lepid kellegiga ära või vastupidi, saadad lõplikult kuu peale aga armastus...see on või ei ole, see elab edasi
su südames, ükskõik, kas armastatu on manala teele läinud või saatuse tahtel te lihtsalt ei saa koos olla.
Hehh, kohati ma ei usu ise ka, mida ma siin kirjutan aga momendil mõtlen ma nii

Pead olema nagu jumal, kes jälgib, et paradiisis õunad kasvaksid, kuid ka põrgus oleks ahjud köetud.
Ära sõltu kellestki liiga palju. Isegi su enda vari jätab su pimeduses maha.
|
|
|
freelancer
Küünikust vahikoer       Postitusi: 17710
Registreeritud: 12.02.2004 Viimane külastus: 29.03.2018 Asukoht: Kukla taga hingamas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 09.09.2008 kell 16:26 |
|
|
Leediliblikas
Sinu jutt meeldib ja on teoreetiliselt ilus ja õige.Kuid sa jätad esitamata selle nähtuse teise osapoole.Elu näitab et armastus kui selline nähtus
omab igal indiviidil erinevat definitsiooni.
Mis puudutab sinu väljendit et elu on sündmuste jada siis mina pakuks välja et sündmused on alati sekundaarsed-valikud aga seevastu
primaarsed.Sündmust ei toimu ilma eelneva valikuta.
Ma kohe naudinguga valaks veel õli tulle.
nn armastuse tapab kohe kindlasti armukadedus.
Elada tuleb nii,et isegi hauakaevaja nutaks su matustel.
|
|
|
susanna
Susanna-I'm crazy loving you         Postitusi: 6083
Registreeritud: 02.02.2004 Viimane külastus: 29.01.2021 Asukoht: Neverland ;) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 09.09.2008 kell 17:25 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: freelancer
nn armastuse tapab kohe kindlasti armukadedus.
millest saab alguse armukadedus , kas ta on igas inimeses juba olemas või annab mingi sündmus sellele põhjuse, et kõik hakkab keerlema vaid
selle ümber.
Karda inimest, kellel on üksainus raamat./ Bertrand Russel
http://www.youtube.com/watch?v=9hMrY8jysdg&NR=1
|
|
|
johann
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 606
Registreeritud: 13.11.2006 Viimane külastus: 20.01.2011 Asukoht: meretaga. Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 09.09.2008 kell 18:43 |
|
|
Kui on armukadedus(mitte haiguslik),siis armastus elab edasi.
|
|
|
freelancer
Küünikust vahikoer       Postitusi: 17710
Registreeritud: 12.02.2004 Viimane külastus: 29.03.2018 Asukoht: Kukla taga hingamas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 09.09.2008 kell 19:10 |
|
|
Susanna
Isiklikult mina pole armukade,pole seda kunagi olnud ja ma ei näe ka põhjust miks peaks seda kunagi põdema.Esiteks ei anna see mitte midagi,teiseks on
elus huvitavamaid asju sellega oma pead vaevata,Kolmandaks oleks mulle aarmiselt alandav piiluda lauale kasvõi sihilikult jäetud kellegi päevikusse.Ma
ei andestaks seda kunagi.
Johann
Ma ei jaga sinu seisukohta kuid aksepteerin seda tänu sinuga peetud kunagisele debatile.
Elada tuleb nii,et isegi hauakaevaja nutaks su matustel.
|
|
|
LadyButterfly
Sõnatu...         Naine Postitusi: 3506
Registreeritud: 22.09.2005 Viimane külastus: 18.03.2019 Asukoht: Kuskil Eesti keskel. Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 09.09.2008 kell 19:31 |
|
|
Freelancer,
ma ei võta õigust rääkida teise osapoole eest. Ma räägin vaid oma nägemusest.
Jaa, jaa... ja vahel võib hoopis ka armukadeduse täielik puudumine armastusele saatuslikuks saada
Törts kadedust võiks ikka olla, et ma sõnaahtra kaaslase puhul teaksin, et mind ikka vaid omale hoida tahetakse
Kuid jah - libe jää kipub see olema küll.
Pead olema nagu jumal, kes jälgib, et paradiisis õunad kasvaksid, kuid ka põrgus oleks ahjud köetud.
Ära sõltu kellestki liiga palju. Isegi su enda vari jätab su pimeduses maha.
|
|
|
officer
lollile ...üle mõistuse!       Postitusi: 7594
Registreeritud: 08.08.2006 Viimane külastus: 11.06.2020 Asukoht: linnalähedal maal Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 09.09.2008 kell 19:36 |
|
|
LadyButterfly: kahju,ilmselt sinu kaaslane on siis aher ka muu,mitte ainult sõnade koha pealt
"Parim kättemaks on mitte muutuda oma vastase sarnaseks." /Marcus Aurelius- T.-H.Ilves. EV President alates 09.10.2006/
|
|
|
freelancer
Küünikust vahikoer       Postitusi: 17710
Registreeritud: 12.02.2004 Viimane külastus: 29.03.2018 Asukoht: Kukla taga hingamas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 09.09.2008 kell 19:42 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: LadyButterfly
Jaa, jaa... ja vahel võib hoopis ka armukadeduse täielik puudumine armastusele saatuslikuks saada
Ma jääksin su äärmiselt argumenteeritud seisukohta lausa põledes ootama.
Elada tuleb nii,et isegi hauakaevaja nutaks su matustel.
|
|
|
mmunk
emeriiteremiit       Postitusi: 2244
Registreeritud: 05.09.2003 Viimane külastus: 28.02.2014 Asukoht: siinpool võrtsu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.09.2008 kell 09:21 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: susanna
Tsitaat: Algne postitaja: freelancer
nn armastuse tapab kohe kindlasti armukadedus.
millest saab alguse armukadedus
oma(nda)missoovist, mis pole armastusega rohkem seotud kui siga ja frakk. sitt lugu.
mis puutub sündmuste lõpetamise otstarbekusse, siis sel teemal olen sessinatses foorumis korduvalt sõna võtnud. üks lugu, mille olen võib-olla mingis
osas varem kirja pannud. mu kasuisa suri tunamullu väga piinarikkalt, jättes meie perre maha teismelise tütre. ehkki me polnud kasuisaga kuigi
lähedased, nutsin tema matustel nagu tita. õde ka. ta oli issi tütar korda kaheksa. kui meie jutt puudutab täna mingil moel (kasu)isa, siis on see
lausa kehaliselt tajutav, kuidas õe sisemuses hakkab rebenema. kuni ta teeb nö poolel teel suuremat sorti kehalise pingutuse, lükates lõpetamise
homsele. tunahomsele. jne. noor inime- veel on jaksu vastu seista. mina matsin kasuisa tol päeval maha; möödunule ja kasuisale mõeldes tunnen vaid
rahu. õde kannab teda tänaseni kukil ning ma peaks olema pime ja tundetu, et seda iiveldamapanevat meeltesegadust nimetada tõeliseks armastuseks. kui
seda olukorda püüda kirjeldada jõuna, siis on see õe elu suunaga ilmselgelt vastassuunaline.
teine lugu. mullu matsin vanaema. tunnen rahu.
nüüd tahaks lugeda mõnda lugu kellegi sellise kogemuste varasalvest (mitte filmist, raamatust, viienda inimese kogemusest, mida on vahendanud
neli inimest), kes kasvõi mõnigi aasta tagasi on matnud lähedase ning tunneb tänini tõelist armastust.
ma ei mäleta enam oma nime ega ka teed, kust tulen. õhtul uinun seal, kus päike loojub, hommikul ärkan seal, kus päike tõuseb.
|
|
|
LadyButterfly
Sõnatu...         Naine Postitusi: 3506
Registreeritud: 22.09.2005 Viimane külastus: 18.03.2019 Asukoht: Kuskil Eesti keskel. Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.09.2008 kell 10:29 |
|
|
Off,
mul on kõik OK. See ju tavaline meeste värk, et heade sõnadega koonerdatakse
Mmunk,
olen matnud lähedasi inimesi, mitte küll viimase paari aasta jooksul... kuid, alles hiljuti meenusid mulle mu kallid vanavanemad... pisar tahtis silma
tulla - igatsen neid, samas armastan ma neid endiselt. Nad elavad mu mõtetes ja mälestustes. Asi pole mitte armastuse lõpetamises vaid leppimises ja
rahu leidmises.
Teistmoodi armastus - armastus mehe ja naise vahel - kui inimene pole sinuga, oled leppinud lahus olemisega, teadmisega, et nii on õnnelik tema ja sa
ise aga südames hoolid sa endist viisi.
Minu jaoks isiklikult võrdub armukadedus hirmuga ilma jääda kallist inimesest, mitte sooviga siduda teda ahjuraua külge
Pead olema nagu jumal, kes jälgib, et paradiisis õunad kasvaksid, kuid ka põrgus oleks ahjud köetud.
Ära sõltu kellestki liiga palju. Isegi su enda vari jätab su pimeduses maha.
|
|
|
vaarema
koristaja       Mees Postitusi: 1580
Registreeritud: 31.12.2006 Viimane külastus: 12.01.2016 Asukoht: Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.09.2008 kell 12:33 |
|
|
Ilma jääda saab ainult sellest mis on sul olemas, st sinu OMA. Kas pliidiraua külge seotult või mitte pole oluline.
Ka austatud raehärra ütles juba "Verekivi" filmis parunihärrale, et mitte keegi pole kellegi oma.
Ilma jääda võid siis kui muld pääle aetud on, niikaua saate ainult lahku minna, mis võib juhtuda kas hirmuga või ka ilma hirmuta
Mõistlikum oleks ilma hirmuta
|
|
|
LadyButterfly
Sõnatu...         Naine Postitusi: 3506
Registreeritud: 22.09.2005 Viimane külastus: 18.03.2019 Asukoht: Kuskil Eesti keskel. Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.09.2008 kell 14:09 |
|
|
Vaarema,
aga kui sul on naine - sinu naine, st sinu oma naine?
Minu abikaasa - minu oma, mitte sinu või naabrinaise oma. Mingil määral kuulume me kõik kui mitte kellegile siis kellegiga kokku või juurde. Minul
pole mitte raasugi selle vastu kui mu abikaasa mind OMA naiseks peab. Pane tähele! Ma ei räägi omanikuna käitumisest. Armukadedus võib lihtsalt olemas
olla ja enamasti on see ok, kui see ahistavaks muutuma ei hakka või meelega provotseerima - see seaks aga minu silmis armastuse olemasolu kahtluse
alla.
Logisch, et mõistlikum oleks ilma hirmuta aga räägi sa neile.... hirmu võib asrndada ka siis "mitte soovima" väljendiga - teeb ju sama
välja.
Pead olema nagu jumal, kes jälgib, et paradiisis õunad kasvaksid, kuid ka põrgus oleks ahjud köetud.
Ära sõltu kellestki liiga palju. Isegi su enda vari jätab su pimeduses maha.
|
|
|
habe
mõttetu mölaööbik      Postitusi: 3408
Registreeritud: 27.05.2004 Viimane külastus: 11.11.2020 Asukoht: Harjumaa Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.09.2008 kell 14:26 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: LadyButterfly
Kas lõpetatud armastus on enam armastus?
Mis iganes sellesse põimitud on, jääb armastus ikkagi armastuseks.
Miks on sündmuste lõpetamine tähtis ja mismoodi seda üldse tehakse? See asi on momendil mulle tiba arusaamatu.
Armastus lahkunu vastu on erinev armastusest kohalolija vastu. Lahkunu ja mahajääja huvides on vältida lahkumisest tingitud ahastust ja leina,
pikendades selle negatiivse emotsiooniga enda arust oma armastust, tegelikult aga sündmust, mis oma loomult oli paratamatu ja pöördumatu. Lahkunu
jaoks ei anna see ilmselt midagi head, kindlasti ka mitte mahajääjale. Hoidkem lahkunule pöialt uutel rännuteedel ja mäletagem soojusega aegu, mil ta
oli meiega. Umbes nii peaks välja nägema armastus peale lahkumist minu lolli arusaama alusel...
Sõna antakse sellele, kes karjub kõige valjemini.(Murphy)
|
|
|
LadyButterfly
Sõnatu...         Naine Postitusi: 3506
Registreeritud: 22.09.2005 Viimane külastus: 18.03.2019 Asukoht: Kuskil Eesti keskel. Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.09.2008 kell 14:32 |
|
|
Jube õigus on sul küll aga mind häirib sõna "lõpetatud".
See tähendab lõpp, läbi, finito, unustatud ja peast visatud ilma igasuguste hilisemate emotsioonideta.
Pead olema nagu jumal, kes jälgib, et paradiisis õunad kasvaksid, kuid ka põrgus oleks ahjud köetud.
Ära sõltu kellestki liiga palju. Isegi su enda vari jätab su pimeduses maha.
|
|
|
anne51
Mul on kahju ...       Postitusi: 6804
Registreeritud: 16.01.2006 Viimane külastus: 14.06.2013 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.09.2008 kell 15:44 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: vaarema
Armastus on surematu
See ei tähenda aga seda, et pikemast kooselust armastatuga midagi tingimata välja peaks tulema.
Inimeste soovid ja vajadused on erinevad ja siit ka tülid ning vihkamine. Samas ei ole ju inimene sellepärast vähem armastusväärne, et tal
teistsugused prioriteedid on.
See on huvitav mõte. Kohtasin seda mõni aeg tagasi netis mingit artiklit lugedes ja nii olen selle üle pisut
mõelnud, aga ilmselt mitte lõpuni mõelda osanud, sest ikka tundub mulle, et siin on loogikaviga või midagi, millest ma aru ei saa.
Kas me armastame inimese häid omadusi ja mitte inimest ennast? vaarema armastab inimest, sest ta on armastusväärne ning ainuke häda on selles,
et soovid on erinevad, mis ei lase koos elada. Kas inimesed lähevad uuele ringile vana armastus hinges? Kas nad lähevad lootuses, et uue
armastusväärse inimesega saab prioriteedid paika pandud?
sossuke, tehes teemat, näib olevat kindel, et armastuse saab hävitada. Tunne kaob. See tunne, mida me defineerime erinevalt või ei oska üldse
defineerida. Hiljem arvab sossuke, et see tunne modifitseerub, teiseneb ja selle mõttega olen ma nõus. Läbi rõõmude ja tülide, pettumuste kiuste
omandatakse elustiil, mida nõuab kooselu. Või ei omandata. Millist hinda keegi maksta tahab, seda otsustab igaüks ise.
Inimese elu on lõpetamata jääv kool.
G.Keller
|
|
|