Kodutud.com  
Alla
   

Trükisõbralik versioon
Telli e-mailile | Lisa lemmikutesse
<<  1    2    3    4    5  >>
Autor: Teema: mis tapab armastuse?
sossuke
töötamas3



Naine
Postitusi: 5603
Registreeritud: 12.09.2006
Viimane külastus: 5.03.2021
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 06.09.2008 kell 18:07 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: Myrk
Armastus, mis mehe ja naise vahel sureb loomulikku surma, mõnel hiljem, mõnel varem. Igavest armastust pole olemas, kuigi tahaks uskuda, et on.


armastus omab võimet modifitseeruda. ja kui nii, siis peaks olema tagatud õigus ja jõud armastuse kestmisele.

omalt poolt: elupõhimõtete vastandlikkus. kui alguses teed mingeid mööndusi ja pigistad silma kinni, ent mida aeg edasi, seda enam hakkab tunduma, et tegemist on enesevägistamisega. üsnagi kole tunne.

armastus on pime. kurb on siis, kui nägijaks saab.

View User's Profile View All Posts By User
lati
viirastus



Postitusi: 2529
Registreeritud: 11.09.2005
Viimane külastus: 9.08.2014
Asukoht: kuu
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 06.09.2008 kell 19:44 Reply With Quote
armastuse tapab irisemine , vingumine, mossis nägu ja tööstressi koduste peal välja elamine.
ükskord saab siiber niikuinii!

aga võib-olla ongi armastuse elushoidmine suurem kunst kui selle, isegi ilma tapmata surra laskmine.

View User's Profile View All Posts By User
tiivitaavi
Friik



Naine
Postitusi: 12738
Registreeritud: 21.12.2006
Viimane külastus: 4.05.2016
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 07.09.2008 kell 11:32 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
ühe osapoole pidev armastuse kerjamine igas modifikatsioonis.


Kui sa laiendaks oma mõtet,nimelt minus tekkis kerge äratundmisrõõm





http://www.youtube.com/watch?v=fEtwsTfBzLc

View User's Profile View All Posts By User
meryli
LEBO



Postitusi: 3563
Registreeritud: 08.10.2002
Viimane külastus: 19.09.2008
Asukoht: PorFin-land
Otsib: sõpra
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 07.09.2008 kell 11:36 Reply With Quote
Armastuse tapab takerdumine rutiini





Kes elab minevikus-sellel puudub tulevik! Mis ei tähendaks, et minevikuvigadest ei vöiks tuleviku jaoks öppida!!!

View User's Profile View All Posts By User
mmunk
emeriiteremiit



Postitusi: 2244
Registreeritud: 05.09.2003
Viimane külastus: 28.02.2014
Asukoht: siinpool võrtsu
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 08.09.2008 kell 09:35 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: vaarema
Armastus on surematu
See ei tähenda aga seda, et pikemast kooselust armastatuga midagi tingimata välja peaks tulema.
Inimeste soovid ja vajadused on erinevad ja siit ka tülid ning vihkamine. Samas ei ole ju inimene sellepärast vähem armastusväärne, et tal teistsugused prioriteedid on.
Armastus on inimese sees ja ta ei lähe sealt kusagile. Seda armastust tuleb jagada nendega kes su ümber on. Kas seda vastu võetakse või mitte pole niikuinii sinu otsustada ja sellega tuleb leppida.








ma ei mäleta enam oma nime ega ka teed, kust tulen. õhtul uinun seal, kus päike loojub, hommikul ärkan seal, kus päike tõuseb.

View User's Profile View All Posts By User
LadyButterfly
Sõnatu...



Naine
Postitusi: 3506
Registreeritud: 22.09.2005
Viimane külastus: 18.03.2019
Asukoht: Kuskil Eesti keskel.
Otsib: meelelahutust
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 08.09.2008 kell 12:37 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
ühe osapoole pidev armastuse kerjamine igas modifikatsioonis.


Imelik väide.
Kui armastust peab kerjama, järelikult on armastus ühepoolne ja kui see on nii siis pole ka armastust mid tappa, sest armastus on alati kahepoolne ja seda jagatakse rõõmuga ilma kerjamiseta

Mis tapab armastuse? Ei tea. Vahel see lihtsalt nõrgeneb, hääbub, kaob ja tõenäoliselt sel juhul pole seda olnudki.
Tõelist armastust, ei hävita ka surm mitte.





Pead olema nagu jumal, kes jälgib, et paradiisis õunad kasvaksid, kuid ka põrgus oleks ahjud köetud.

Ära sõltu kellestki liiga palju. Isegi su enda vari jätab su pimeduses maha.

View User's Profile View All Posts By User
mmunk
emeriiteremiit



Postitusi: 2244
Registreeritud: 05.09.2003
Viimane külastus: 28.02.2014
Asukoht: siinpool võrtsu
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 08.09.2008 kell 13:41 Reply With Quote
see viimativäidetu on müüt, mille aluseks on ilmselt paratamatus, et mingi osa lähedase kaotanud inimestest jätab siduvad sündmused lõpetamata. lõpetamata armastus ei ole tõeline armastus, sest sellesse on väga tihedalt sisse põimitud lõpetamata kurbus, süü, enesehaletsus, hirm jms. olles oma elus paar aastat väldanud perioodi jooksul sündmuste lõpetamisega väga tõsiselt tegelenud, julgen väita, et ühestki sündmusest pole võimalik lõpetada ainult positiivset või negatiivset poolt. nii pole ka võimalik "tõeliselt" edasi armastada, ilma sama tõeliselt edasi süüd tundmata, kurb olemata jne.





ma ei mäleta enam oma nime ega ka teed, kust tulen. õhtul uinun seal, kus päike loojub, hommikul ärkan seal, kus päike tõuseb.

View User's Profile View All Posts By User
LadyButterfly
Sõnatu...



Naine
Postitusi: 3506
Registreeritud: 22.09.2005
Viimane külastus: 18.03.2019
Asukoht: Kuskil Eesti keskel.
Otsib: meelelahutust
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 08.09.2008 kell 16:45 Reply With Quote
Kas lõpetatud armastus on enam armastus?
Mis iganes sellesse põimitud on, jääb armastus ikkagi armastuseks.
Miks on sündmuste lõpetamine tähtis ja mismoodi seda üldse tehakse? See asi on momendil mulle tiba arusaamatu.





Pead olema nagu jumal, kes jälgib, et paradiisis õunad kasvaksid, kuid ka põrgus oleks ahjud köetud.

Ära sõltu kellestki liiga palju. Isegi su enda vari jätab su pimeduses maha.

View User's Profile View All Posts By User
susanna
Susanna-I'm crazy loving you



Postitusi: 6083
Registreeritud: 02.02.2004
Viimane külastus: 29.01.2021
Asukoht: Neverland ;)
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 08.09.2008 kell 17:07 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: mmunk
mingi osa lähedase kaotanud inimestest jätab siduvad sündmused lõpetamata. lõpetamata armastus ei ole tõeline armastus, sest sellesse on väga tihedalt sisse põimitud lõpetamata kurbus, süü, enesehaletsus, hirm jms.


ma ei saa ka aru, kui armastatu sureb, kuidas saab siis midagi lõpetada, kas ongi seda vaja





Karda inimest, kellel on üksainus raamat./ Bertrand Russel

http://www.youtube.com/watch?v=9hMrY8jysdg&NR=1

View User's Profile View All Posts By User
2mustikas
Friik



Postitusi: 4860
Registreeritud: 06.02.2006
Viimane külastus: 4.02.2017
Asukoht: nõiaküla
Otsib: meelelahutust
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 08.09.2008 kell 19:54 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Kas lõpetatud armastus on enam armastus?
Mis iganes sellesse põimitud on, jääb armastus ikkagi armastuseks.
Miks on sündmuste lõpetamine tähtis ja mismoodi seda üldse tehakse? See asi on momendil mulle tiba arusaamatu.

Sündmuste jada saab lõpetada. Mina tegin seda kunagi, kui üksi jäin ja valvasin Muugal suvilaid. Tegin seda spetsiaalse rituaaliga. Mõned neist, kellega lõpetasin niidid, helistasid kohe hommikul mulle ja palusid uut kontakti





"Sa pole siin selleks, et rahuldada teiste inimeste hinnanguid ja seisukohti." ( Don Miguel Ruiz )

View User's Profile View All Posts By User
LadyButterfly
Sõnatu...



Naine
Postitusi: 3506
Registreeritud: 22.09.2005
Viimane külastus: 18.03.2019
Asukoht: Kuskil Eesti keskel.
Otsib: meelelahutust
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 09.09.2008 kell 12:19 Reply With Quote
Terve elu ongi sündmuste jada ja tavaliselt lõpevad need surmaga. Isegi kui ma surema hakkaks, ei näe ma põhjust mingeid suhteid miskit moodi lõpetada - surm lõpetab need isegi. Saan aru, et lepid kellegiga ära või vastupidi, saadad lõplikult kuu peale aga armastus...see on või ei ole, see elab edasi su südames, ükskõik, kas armastatu on manala teele läinud või saatuse tahtel te lihtsalt ei saa koos olla.
Hehh, kohati ma ei usu ise ka, mida ma siin kirjutan aga momendil mõtlen ma nii






Pead olema nagu jumal, kes jälgib, et paradiisis õunad kasvaksid, kuid ka põrgus oleks ahjud köetud.

Ära sõltu kellestki liiga palju. Isegi su enda vari jätab su pimeduses maha.

View User's Profile View All Posts By User
freelancer
Küünikust vahikoer



Postitusi: 17710
Registreeritud: 12.02.2004
Viimane külastus: 29.03.2018
Asukoht: Kukla taga hingamas
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 09.09.2008 kell 16:26 Reply With Quote
Leediliblikas
Sinu jutt meeldib ja on teoreetiliselt ilus ja õige.Kuid sa jätad esitamata selle nähtuse teise osapoole.Elu näitab et armastus kui selline nähtus omab igal indiviidil erinevat definitsiooni.

Mis puudutab sinu väljendit et elu on sündmuste jada siis mina pakuks välja et sündmused on alati sekundaarsed-valikud aga seevastu primaarsed.Sündmust ei toimu ilma eelneva valikuta.

Ma kohe naudinguga valaks veel õli tulle.
nn armastuse tapab kohe kindlasti armukadedus.





Elada tuleb nii,et isegi hauakaevaja nutaks su matustel.

View User's Profile View All Posts By User
susanna
Susanna-I'm crazy loving you



Postitusi: 6083
Registreeritud: 02.02.2004
Viimane külastus: 29.01.2021
Asukoht: Neverland ;)
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 09.09.2008 kell 17:25 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer

nn armastuse tapab kohe kindlasti armukadedus.


millest saab alguse armukadedus, kas ta on igas inimeses juba olemas või annab mingi sündmus sellele põhjuse, et kõik hakkab keerlema vaid selle ümber.





Karda inimest, kellel on üksainus raamat./ Bertrand Russel

http://www.youtube.com/watch?v=9hMrY8jysdg&NR=1

View User's Profile View All Posts By User
johann
Auväärne Kasutaja



Postitusi: 606
Registreeritud: 13.11.2006
Viimane külastus: 20.01.2011
Asukoht: meretaga.
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 09.09.2008 kell 18:43 Reply With Quote
Kui on armukadedus(mitte haiguslik),siis armastus elab edasi.
View User's Profile View All Posts By User
freelancer
Küünikust vahikoer



Postitusi: 17710
Registreeritud: 12.02.2004
Viimane külastus: 29.03.2018
Asukoht: Kukla taga hingamas
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 09.09.2008 kell 19:10 Reply With Quote
Susanna
Isiklikult mina pole armukade,pole seda kunagi olnud ja ma ei näe ka põhjust miks peaks seda kunagi põdema.Esiteks ei anna see mitte midagi,teiseks on elus huvitavamaid asju sellega oma pead vaevata,Kolmandaks oleks mulle aarmiselt alandav piiluda lauale kasvõi sihilikult jäetud kellegi päevikusse.Ma ei andestaks seda kunagi.

Johann
Ma ei jaga sinu seisukohta kuid aksepteerin seda tänu sinuga peetud kunagisele debatile.





Elada tuleb nii,et isegi hauakaevaja nutaks su matustel.

View User's Profile View All Posts By User
LadyButterfly
Sõnatu...



Naine
Postitusi: 3506
Registreeritud: 22.09.2005
Viimane külastus: 18.03.2019
Asukoht: Kuskil Eesti keskel.
Otsib: meelelahutust
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 09.09.2008 kell 19:31 Reply With Quote
Freelancer,
ma ei võta õigust rääkida teise osapoole eest. Ma räägin vaid oma nägemusest.

Jaa, jaa... ja vahel võib hoopis ka armukadeduse täielik puudumine armastusele saatuslikuks saada

Törts kadedust võiks ikka olla, et ma sõnaahtra kaaslase puhul teaksin, et mind ikka vaid omale hoida tahetakse
Kuid jah - libe jää kipub see olema küll.





Pead olema nagu jumal, kes jälgib, et paradiisis õunad kasvaksid, kuid ka põrgus oleks ahjud köetud.

Ära sõltu kellestki liiga palju. Isegi su enda vari jätab su pimeduses maha.

View User's Profile View All Posts By User
officer
lollile ...üle mõistuse!



Postitusi: 7594
Registreeritud: 08.08.2006
Viimane külastus: 11.06.2020
Asukoht: linnalähedal maal
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 09.09.2008 kell 19:36 Reply With Quote
LadyButterfly: kahju,ilmselt sinu kaaslane on siis aher ka muu,mitte ainult sõnade koha pealt





"Parim kättemaks on mitte muutuda oma vastase sarnaseks." /Marcus Aurelius- T.-H.Ilves. EV President alates 09.10.2006/

View User's Profile View All Posts By User
freelancer
Küünikust vahikoer



Postitusi: 17710
Registreeritud: 12.02.2004
Viimane külastus: 29.03.2018
Asukoht: Kukla taga hingamas
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 09.09.2008 kell 19:42 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly

Jaa, jaa... ja vahel võib hoopis ka armukadeduse täielik puudumine armastusele saatuslikuks saada



Ma jääksin su äärmiselt argumenteeritud seisukohta lausa põledes ootama.





Elada tuleb nii,et isegi hauakaevaja nutaks su matustel.

View User's Profile View All Posts By User
mmunk
emeriiteremiit



Postitusi: 2244
Registreeritud: 05.09.2003
Viimane külastus: 28.02.2014
Asukoht: siinpool võrtsu
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 10.09.2008 kell 09:21 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: susanna
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer

nn armastuse tapab kohe kindlasti armukadedus.
millest saab alguse armukadedus


oma(nda)missoovist, mis pole armastusega rohkem seotud kui siga ja frakk. sitt lugu.

mis puutub sündmuste lõpetamise otstarbekusse, siis sel teemal olen sessinatses foorumis korduvalt sõna võtnud. üks lugu, mille olen võib-olla mingis osas varem kirja pannud. mu kasuisa suri tunamullu väga piinarikkalt, jättes meie perre maha teismelise tütre. ehkki me polnud kasuisaga kuigi lähedased, nutsin tema matustel nagu tita. õde ka. ta oli issi tütar korda kaheksa. kui meie jutt puudutab täna mingil moel (kasu)isa, siis on see lausa kehaliselt tajutav, kuidas õe sisemuses hakkab rebenema. kuni ta teeb nö poolel teel suuremat sorti kehalise pingutuse, lükates lõpetamise homsele. tunahomsele. jne. noor inime- veel on jaksu vastu seista. mina matsin kasuisa tol päeval maha; möödunule ja kasuisale mõeldes tunnen vaid rahu. õde kannab teda tänaseni kukil ning ma peaks olema pime ja tundetu, et seda iiveldamapanevat meeltesegadust nimetada tõeliseks armastuseks. kui seda olukorda püüda kirjeldada jõuna, siis on see õe elu suunaga ilmselgelt vastassuunaline.

teine lugu. mullu matsin vanaema. tunnen rahu.

nüüd tahaks lugeda mõnda lugu kellegi sellise kogemuste varasalvest (mitte filmist, raamatust, viienda inimese kogemusest, mida on vahendanud neli inimest), kes kasvõi mõnigi aasta tagasi on matnud lähedase ning tunneb tänini tõelist armastust.





ma ei mäleta enam oma nime ega ka teed, kust tulen. õhtul uinun seal, kus päike loojub, hommikul ärkan seal, kus päike tõuseb.

View User's Profile View All Posts By User
LadyButterfly
Sõnatu...



Naine
Postitusi: 3506
Registreeritud: 22.09.2005
Viimane külastus: 18.03.2019
Asukoht: Kuskil Eesti keskel.
Otsib: meelelahutust
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 10.09.2008 kell 10:29 Reply With Quote
Off,
mul on kõik OK. See ju tavaline meeste värk, et heade sõnadega koonerdatakse
Mmunk,
olen matnud lähedasi inimesi, mitte küll viimase paari aasta jooksul... kuid, alles hiljuti meenusid mulle mu kallid vanavanemad... pisar tahtis silma tulla - igatsen neid, samas armastan ma neid endiselt. Nad elavad mu mõtetes ja mälestustes. Asi pole mitte armastuse lõpetamises vaid leppimises ja rahu leidmises.
Teistmoodi armastus - armastus mehe ja naise vahel - kui inimene pole sinuga, oled leppinud lahus olemisega, teadmisega, et nii on õnnelik tema ja sa ise aga südames hoolid sa endist viisi.

Minu jaoks isiklikult võrdub armukadedus hirmuga ilma jääda kallist inimesest, mitte sooviga siduda teda ahjuraua külge





Pead olema nagu jumal, kes jälgib, et paradiisis õunad kasvaksid, kuid ka põrgus oleks ahjud köetud.

Ära sõltu kellestki liiga palju. Isegi su enda vari jätab su pimeduses maha.

View User's Profile View All Posts By User
vaarema
koristaja



Mees
Postitusi: 1580
Registreeritud: 31.12.2006
Viimane külastus: 12.01.2016
Asukoht: Tallinn
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 10.09.2008 kell 12:33 Reply With Quote
Ilma jääda saab ainult sellest mis on sul olemas, st sinu OMA. Kas pliidiraua külge seotult või mitte pole oluline.
Ka austatud raehärra ütles juba "Verekivi" filmis parunihärrale, et mitte keegi pole kellegi oma.
Ilma jääda võid siis kui muld pääle aetud on, niikaua saate ainult lahku minna, mis võib juhtuda kas hirmuga või ka ilma hirmuta
Mõistlikum oleks ilma hirmuta






View User's Profile View All Posts By User
LadyButterfly
Sõnatu...



Naine
Postitusi: 3506
Registreeritud: 22.09.2005
Viimane külastus: 18.03.2019
Asukoht: Kuskil Eesti keskel.
Otsib: meelelahutust
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 10.09.2008 kell 14:09 Reply With Quote
Vaarema,
aga kui sul on naine - sinu naine, st sinu oma naine?
Minu abikaasa - minu oma, mitte sinu või naabrinaise oma. Mingil määral kuulume me kõik kui mitte kellegile siis kellegiga kokku või juurde. Minul pole mitte raasugi selle vastu kui mu abikaasa mind OMA naiseks peab. Pane tähele! Ma ei räägi omanikuna käitumisest. Armukadedus võib lihtsalt olemas olla ja enamasti on see ok, kui see ahistavaks muutuma ei hakka või meelega provotseerima - see seaks aga minu silmis armastuse olemasolu kahtluse alla.
Logisch, et mõistlikum oleks ilma hirmuta aga räägi sa neile.... hirmu võib asrndada ka siis "mitte soovima" väljendiga - teeb ju sama välja.





Pead olema nagu jumal, kes jälgib, et paradiisis õunad kasvaksid, kuid ka põrgus oleks ahjud köetud.

Ära sõltu kellestki liiga palju. Isegi su enda vari jätab su pimeduses maha.

View User's Profile View All Posts By User
habe
mõttetu mölaööbik



Postitusi: 3408
Registreeritud: 27.05.2004
Viimane külastus: 11.11.2020
Asukoht: Harjumaa
Otsib: meelelahutust
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 10.09.2008 kell 14:26 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Kas lõpetatud armastus on enam armastus?
Mis iganes sellesse põimitud on, jääb armastus ikkagi armastuseks.
Miks on sündmuste lõpetamine tähtis ja mismoodi seda üldse tehakse? See asi on momendil mulle tiba arusaamatu.


Armastus lahkunu vastu on erinev armastusest kohalolija vastu. Lahkunu ja mahajääja huvides on vältida lahkumisest tingitud ahastust ja leina, pikendades selle negatiivse emotsiooniga enda arust oma armastust, tegelikult aga sündmust, mis oma loomult oli paratamatu ja pöördumatu. Lahkunu jaoks ei anna see ilmselt midagi head, kindlasti ka mitte mahajääjale. Hoidkem lahkunule pöialt uutel rännuteedel ja mäletagem soojusega aegu, mil ta oli meiega. Umbes nii peaks välja nägema armastus peale lahkumist minu lolli arusaama alusel...






Sõna antakse sellele, kes karjub kõige valjemini.(Murphy)

View User's Profile View All Posts By User
LadyButterfly
Sõnatu...



Naine
Postitusi: 3506
Registreeritud: 22.09.2005
Viimane külastus: 18.03.2019
Asukoht: Kuskil Eesti keskel.
Otsib: meelelahutust
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 10.09.2008 kell 14:32 Reply With Quote
Jube õigus on sul küll aga mind häirib sõna "lõpetatud".
See tähendab lõpp, läbi, finito, unustatud ja peast visatud ilma igasuguste hilisemate emotsioonideta.





Pead olema nagu jumal, kes jälgib, et paradiisis õunad kasvaksid, kuid ka põrgus oleks ahjud köetud.

Ära sõltu kellestki liiga palju. Isegi su enda vari jätab su pimeduses maha.

View User's Profile View All Posts By User
anne51
Mul on kahju ...



Postitusi: 6804
Registreeritud: 16.01.2006
Viimane külastus: 14.06.2013
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 10.09.2008 kell 15:44 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: vaarema
Armastus on surematu

See ei tähenda aga seda, et pikemast kooselust armastatuga midagi tingimata välja peaks tulema.
Inimeste soovid ja vajadused on erinevad ja siit ka tülid ning vihkamine. Samas ei ole ju inimene sellepärast vähem armastusväärne, et tal teistsugused prioriteedid on.
See on huvitav mõte. Kohtasin seda mõni aeg tagasi netis mingit artiklit lugedes ja nii olen selle üle pisut mõelnud, aga ilmselt mitte lõpuni mõelda osanud, sest ikka tundub mulle, et siin on loogikaviga või midagi, millest ma aru ei saa.
Kas me armastame inimese häid omadusi ja mitte inimest ennast? vaarema armastab inimest, sest ta on armastusväärne ning ainuke häda on selles, et soovid on erinevad, mis ei lase koos elada. Kas inimesed lähevad uuele ringile vana armastus hinges? Kas nad lähevad lootuses, et uue armastusväärse inimesega saab prioriteedid paika pandud?
sossuke, tehes teemat, näib olevat kindel, et armastuse saab hävitada. Tunne kaob. See tunne, mida me defineerime erinevalt või ei oska üldse defineerida. Hiljem arvab sossuke, et see tunne modifitseerub, teiseneb ja selle mõttega olen ma nõus. Läbi rõõmude ja tülide, pettumuste kiuste omandatakse elustiil, mida nõuab kooselu. Või ei omandata. Millist hinda keegi maksta tahab, seda otsustab igaüks ise.





Inimese elu on lõpetamata jääv kool.
G.Keller

View User's Profile View All Posts By User
<<  1    2    3    4    5  >>


Jaga teistega:
| Veel

go to top
Esileht | Foorumid | Jututuba | Galerii | Ajaviide | Otsing | Tänased teemad


Kasutajatugi: info@kodutud.com - Kasutustingimused
22 päringut, mis võtsid aega 0.0299380 sekundit