Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.01.2003 kell 16:30 |
|
|
Geeniviga ja raseduse katkestamine?
Tsitaat: Algne postitaja: yller
vot
oleme realistid
naine vägistatakse ära mingi X mehe poolt, ütleme et see olete teie.
nüüd .......... oleme ausad, KAS TE JÄTAKS LAPSE ELLU???????
tahaks vastuseid.
vot
Jätaks. See laps pole süüdi.
Kuigi jah: küsimus: kui te saate raseduse ajal teada, et laps on nö geeniveaga ... Mida teete? Kas sünnitate või katkestate raseduse ...
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
meryli
LEBO      Postitusi: 3563
Registreeritud: 08.10.2002 Viimane külastus: 19.09.2008 Asukoht: PorFin-land Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.01.2003 kell 16:33 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Tsitaat: Algne postitaja: yller
vot
oleme realistid
naine vägistatakse ära mingi X mehe poolt, ütleme et see olete teie.
nüüd .......... oleme ausad, KAS TE JÄTAKS LAPSE ELLU???????
tahaks vastuseid.
vot
Jätaks. See laps pole süüdi.
Kuigi jah: küsimus: kui te saate raseduse ajal teada, et laps on nö geeniveaga ... Mida teete? Kas sünnitate või katkestate raseduse ...
väga raske kysimus ja veel raskem vastata ERITI kui geenivead avastatakse nii hilja arumaisaa kuskil 20 nendais nädalais
Kes elab minevikus-sellel puudub tulevik! Mis ei tähendaks, et minevikuvigadest ei vöiks tuleviku jaoks öppida!!!
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.01.2003 kell 16:46 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Jätaks. See laps pole süüdi.
Kuigi jah: küsimus: kui te saate raseduse ajal teada, et laps on nö geeniveaga ... Mida teete? Kas sünnitate või katkestate raseduse ...
Sama
arvamus...jätaksin lapse, kui vähegi võimalik ja oleks katus peakohal.
Geeniveaga laps...hm...ilmselt ei jätaks last alles. Mitte selle pärast, et hirmsasti kardaks vigast last kasvatada. Pigem lapse enda pärast. Vigasena
ja suure puudega, pole ju lapsel mingit elu. Ainult rohud, rohud, rohud...lõikused...haiglad...minu arust see lapse piinamine.
Muidugi oleneb ka sellest milline geeniviga avastatakse. Kui mulle selgitatakse, mil määral see last mõjutab ja kas aju mõjutab, siis mõtleksin ja
teeksin otsused. Geenivead ju erinevad ja alati ei pruugi väga hull asi olla. Kõik ikka oleneb sellest, millisel määral laps kahjustatud saab. Kui
lapse elul on ikka mingigi väärtus ja tal võimalus elada enam vähem talutavat elu, siis nii kergelt abordi kasuks ikka ei otsustaks.
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
meryli
LEBO      Postitusi: 3563
Registreeritud: 08.10.2002 Viimane külastus: 19.09.2008 Asukoht: PorFin-land Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.01.2003 kell 16:53 |
|
|
Tiina seletus väga pöhjalik ja täiesti nöus mina sellega olen
Ei ole karm abordivastane, pyyan pigem mösita...aga see geeniveaga abort, esilekutsutd synnitus vöi mis iganes väga sageli toimub nädalais 20 mötlema
hakates, et kuskil 25-enda nädala pealt syndinud enneaegsel on vöimalused juba elule...see on nyyd töesti pähkel...
Kes elab minevikus-sellel puudub tulevik! Mis ei tähendaks, et minevikuvigadest ei vöiks tuleviku jaoks öppida!!!
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.01.2003 kell 11:13 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: tiina
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Jätaks. See laps pole süüdi.
Kuigi jah: küsimus: kui te saate raseduse ajal teada, et laps on nö geeniveaga ... Mida teete? Kas sünnitate või katkestate raseduse ...
Sama
arvamus...jätaksin lapse, kui vähegi võimalik ja oleks katus peakohal.
Geeniveaga laps...hm...ilmselt ei jätaks last alles. Mitte selle pärast, et hirmsasti kardaks vigast last kasvatada. Pigem lapse enda pärast. Vigasena
ja suure puudega, pole ju lapsel mingit elu. Ainult rohud, rohud, rohud...lõikused...haiglad...minu arust see lapse piinamine.
Muidugi oleneb ka sellest milline geeniviga avastatakse. Kui mulle selgitatakse, mil määral see last mõjutab ja kas aju mõjutab, siis mõtleksin ja
teeksin otsused. Geenivead ju erinevad ja alati ei pruugi väga hull asi olla. Kõik ikka oleneb sellest, millisel määral laps kahjustatud saab. Kui
lapse elul on ikka mingigi väärtus ja tal võimalus elada enam vähem talutavat elu, siis nii kergelt abordi kasuks ikka ei otsustaks.
vastan sama, mis Tiina, uuesti üle ei kirjuta.
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.01.2003 kell 11:34 |
|
|
See geeniveaga laps on jah raske küsimus. Kuna ma veel lapsi soovides ei ole enam nende tegemise ja kandmise ajal just plikake, pigem selles riskide
suurenemise eas, siis olen sellele teemale korduvalt mõelnud. Kaldun arvama, et minagi laseks raseduse katkestada kui mingi viga ilmne. Aga lapse enda
pärast ...
Dauni puhul olulist vahet lapse jaoks ravi osas ju ei ole, see ei ole ravitav ja mingit tohutu oppimist tulevik endaga kaasa ei tooks. Küll aga arengu
pidamajäämise. Iseenesest on daunid vahvad, neist ei saa ainult kunagi päris suuri inimesi ja elueaga on ka nagu ta on. Aga nad võtavad sinust palju,
kuna iga eluks vajalik pisimgi oskus tahab suurt tööd ja vaeva. Ja kõigega nad toime tulla ei pruugigi. Ei tulegi.
Kui aga peres on juba lapsi ja nüüd oleks oodata uut ja veaga ilmakodanikku, siis ... See uus võtaks sündides tõenäoliselt vanemate ajast
ebaproportsionaalselt suure tüki. Ja see poleks vast teiste suhtes õiglane. Ja kas ma oleksin suuteline kogu oma edasise elu olema pea ainult ühe
lapse päralt ... See tähendaks elus palju loobumisi.
Raske küsimus omiku hakuks. Ja iseenesest on daun ju ainult üks geenivea variante. Ja mitte see kõige hullem kindlasti.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.01.2003 kell 12:05 |
|
|
Vanuse pärast ei peaks nüüd keegi küll kartma. Risk on kõigil...nii vanadel kui noortel...nii tugeva tervisega kui nõrgema tervisega naistel....risk
jääb alati. Varem enamus naisi sünnitasid kuni 50-da eluaastani. Peres oli palju lapsi ja alles vanadus pani lapse saamisele piirid. Pole see asi nii
hull midagi...jälle üks asi mis suureks puhutud. Geeni vääratuste jaoks pole olemas ravimit ja need ohustavad igaüht...aga ega sellepärast ei pea
sellele nii väga mõtlema.
Praegu ju selle tarbeks hunnik proove ja analüüse võimalik teha. Nii et, sellest pole küll vaja omale probleemi teha. Enda rahustuseks ja
kindlustundeks ehk raseduse alguses kohe täiendavad proovid teha.
Niisuguseid masendavaid mõtteid ei tohi mõelda. Alati peab mõtlema, et laps tuleb terve ja tugev, see mõjub ka lapse arengule soodsalt.
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.01.2003 kell 12:42 |
|
|
Tiina, ma tean seda ja püüangi nii mõleda. Aga ...
Analüüse geenidefektide teadasaamiseks tehakse juba pea et keskpaika rasedust (double-või triple test, kus kumba parasjagu tehakse, tehakse ju ca 15
nädalal minu mäletamist mööda, siis veel tulemuste ootamise aeg ja siis kahtluse korral veel lootevee uuring, mille tulemused ka alles nädala või
paari möödudes teada saab). Ja mina olen see, kellel on see laps südames juba enne tema konkreetset plaani võtmist. Juba praegu näiteks. Ma ei tea,
kas ma olen nii tugev, et siis ühel päeval, tema võimalikust defektist teada saades, tema tulemisele ei öelda. Oli ju aeg, kus ma niiväga tahtsin last
ja ei saanud. Kuidas ma siis ühel hetkel võtan endale justkui jumala rolli ... Ja ma pole kindel, kas ma tuleks geeniveaga ilmakodaniku hooldamise ja
kasvatamisega toime.
Ehh jah, selline ma kord juba olen. Mõtlen ette valmis iga asja puhuks musta stsenaariumi ... Palun kergemat karistust.
Samas ... Ma pole küll abordivastane, aga leian et üldiselt tehakse otsust abordi kasuks liiga kergekäeliselt. Kuid antud juhul, mis minu arust on
naise tervisliku seisundi kõrval vaat et ainus õigustatud juht aborti teha, jäetakse sageli ka laps alles. Just, kuna keskpaika rasedust on.
Oh jah .... Eks me näe ütles pime, kui ta peaga vastu posti jooksis.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Mara
Olgu jääv meile päike!       Postitusi: 1861
Registreeritud: 11.12.2002 Viimane külastus: 29.10.2015 Asukoht: keskel Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.01.2003 kell 13:37 |
|
|
kas mu arvuti paneb villa või olen mina selle postituse Autor ?! igatahes nõustun ma eelkommenteerijatega täiesti
Parim vibukytt siinpool Uuraleid...
|
|
|
pirka
Bännitud Postitusi: 1184
Registreeritud: 21.09.2002 Viimane külastus: 1.08.2004 Asukoht: Seal kus kõige mõnusam :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.01.2003 kell 13:57 |
|
|
Vägistamise korral (andku jumal et seda ei juhtuks... ) jääks laps alles kindlalt. Pole see väike ilmakodanik süüdi et ta eostaja tõbras oli. Ja ta
osake minust ju ka on.
Aga geenivea korral...oleneb vea suurusest. Kui ikka iseseivalt elus hakkama saamise lootust ei ole mingit, ei jätaks. Kuigi olen abordi vastane.
Me võime ju aretada teemat. et kuidas ikka hukata see inimese alge, elus hing.... aga...
Üks asi on me enda tunded ja teoretiseerimine sellel teemal...
Aga reaalsus on tunduvalt katastroofilisem selle lapse jaoks. Jah väikse lapsena on nad õnnelikud omas maailmas. Ehk elavad üle ka kõik need ravimid
ja operatsioonid. Kuid vanemaks natu saades... eh... ei tahaks seda siin seletama hakata.
Lihtsalt teada annan veel kord, et olen selliste lastega reaalselt kokku puutund oma töö tõttu kunagi... ja ma teeks abordi, kuigi see mind ehk elu
lõpuni kummitama jääb.
Kuid kumb siis tuleks valida ... oma hingerahu, et saaksime uhkusega väita, et näe ma ei teinud aborti.... või säästa see õnnetu hing piinadest ja
ise need abordijärgsed piinad üle elada....
Kõige parem on siiski alati loota, et laps on terve
... Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad...
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.01.2003 kell 14:03 |
|
|
Lola, see jah jama, et nii hilja võimalik neid analüüse teha...laps juba pool aega siis ju südame all kasvanud. Aga lapse seisukohast
otsustades, nagu Pirka siin mainis...teeksin sellise otsuse...et parem kannatan ise kui laps hiljem.
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
meryli
LEBO      Postitusi: 3563
Registreeritud: 08.10.2002 Viimane külastus: 19.09.2008 Asukoht: PorFin-land Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.01.2003 kell 14:05 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Mara
kas mu arvuti paneb villa või olen mina selle postituse Autor ?! igatahes nõustun ma eelkommenteerijatega täiesti
Lahutasin teemad kuna
siin hakkas geenivea juurde kiskuma, seega jäid sina autoriks edasi, vöid arvutiga rahul olla
Kes elab minevikus-sellel puudub tulevik! Mis ei tähendaks, et minevikuvigadest ei vöiks tuleviku jaoks öppida!!!
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.01.2003 kell 14:10 |
|
|
Ma ise arvan ka, et pigem kannatan ise selle abordiotsuse ära ja hingepiina, kui et panen lapsele selle elu elamise koorma. Kuigi jah, see hetk siis
seda otsust jaatada on kindlasti raskem kui hetkel, mil asi teoreetiline.
Aga nende analüüside probleem ju veel seegi, et kindluse saamiseks vaja lootevee uuringut. Ka kui laps osutub terveks, siis lootevee uuringutel ka
väga väike protsent küll, aga on võimalus, et rasedus katkeb ise.
Ehk annate andeks, selle musta stsenaariumi peas läbimängimise. Selline ma kord juba olen.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
pirka
Bännitud Postitusi: 1184
Registreeritud: 21.09.2002 Viimane külastus: 1.08.2004 Asukoht: Seal kus kõige mõnusam :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.01.2003 kell 14:21 |
|
|
Kuigi alati peaks suutma mõelda positiivselt, kipuvad ikka mustad tsenaariumid meid ka kummitama... see elu paratamatus...
Ootasin ise last parajasti, kui haigete lastega töötasin... Oh seda paanikat mis siis hinges kees ja neid õudusunenägusid.
Need mustad mõtted olid pidevad saatjad... kuni ühel hetkel otsustasin sellelt töölt lahkuda. Liiga rängaks osutus see koorem.
Parem siiski positiivset loota. Kuni halb pole saanud faktilist kinnitust, seni peab uskuma positiivset!
... Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad...
|
|
|
Virgin
Naine      Postitusi: 2473
Registreeritud: 01.09.2002 Viimane külastus: 3.08.2011 Asukoht: Lõuna :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 31.01.2003 kell 09:46 |
|
|
Panete siin nii musti mõtteid pähe, et ei teagi kas julgen kunagi üldse järgmise lapse peale mõelda...
Oma esimest & ainukest last oodates olin meeletult õnnelik ja isegi ei mõelnud sellele, et miski võix valesti minna... ja kõik oligi ülimalt hästi
Nüüd tervis kindlasti viletsam ka...
Aga geeniviga... hmm, väga raskel südamel teex abordi arvatavasti... ei taha sel teemal rohkem diskuteerida... kõik targad sõnad eespool juba ära
lausutud...
See kes olin eile, ei ole ma täna ja see kes olen täna, ei ole ma homme
|
|
|
Mara
Olgu jääv meile päike!       Postitusi: 1861
Registreeritud: 11.12.2002 Viimane külastus: 29.10.2015 Asukoht: keskel Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 31.01.2003 kell 17:13 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: meryli
[
Lahutasin teemad kuna siin hakkas geenivea juurde kiskuma, seega jäid sina autoriks edasi, vöid arvutiga rahul olla
Tänan seletuse eest
Parim vibukytt siinpool Uuraleid...
|
|
|
Sugar beib
Algaja   Postitusi: 12
Registreeritud: 28.03.2003 Viimane külastus: 27.05.2003 Asukoht: Eesti Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 11.04.2003 kell 08:03 |
|
|
Hei hei!
Kas te räägite geeniveast või kromosoomi veast: need ju kaks erinevat asja?
Kuigi kromosoomi vea juures tekib geeniviga, aga nii laialt kõike "geeniveaks" teha on vist mu meelest veidi vale.
Elasin läbi selle, et tehti looteveest kromosoomide analüüs. Enne analüüsi tegemist ja terve selle aja, mil vastust ootasin, olin kui hullunud, aga
mis siis kui... sest sündroom, mida kahtlustati, oleks lapse jaoks olnud suht kehv: 10 lastest elab aastaseni ja mitte kauem. Kas on mõtet hakata
piinama end ja last?
Keerlesid ja keerlsed need mõtted, aga otsust õnneks tegema ei pidanud, sest kõik oli korras.
Kromosoomi sündroomid: neid on mitut erinevat "liiki" ning nende "liikide" järgi on ka defektid ning tervislik seisund erineva astmega.
MInu lapsel on kromossomis muutused, aga sellist muutust esineb 2% populatsioonis. Kõrvalnähte sellisel juhul ei ole täheldatud, kuid edaspidi, kui
tema peaks lapsi tahtma saada, siis peaks ka tema looteveeanalüüsi üle elama, sest see muutus võib põhjustada kromossomide "arengufaasides" palju
hullemaid muutusi --- see on siis näiteks kromosoomide liig või puudujääk või veel midagi.
Sama pean ka mina, kui soovin sama mehega veel lapsi saada, sest muutused on päritud temalt.
Lõpliku vastuseni, mis ma siis teeksin kui avastataks defekt, ma ei jõudnud. Loodan, et ei pea sellist otsust langetama.
Vanusega tõuseb risk kromosoomi defektidele, selle pärast uuritakse ka üle 35 aastaseid rasedaid, sest nende võimalus saada kromosoomiveaga laps on
juba suhteliselt suur. /täpset arvu ei mäleta, aga juba 40 aastastel on see võimalus pea 50/50
Geeniuuringud on suhteliselt septiisfilisemad. Neid reeglina raseduse ajal siiski ei tehta (juhul kui just ei teata, mida otsida).
mmmm.... magus ahvatlus
|
|
|
Kayleigh´n I
eriline mõrd         Postitusi: 4757
Registreeritud: 28.09.2002 Viimane külastus: 14.02.2012 Asukoht: Haabersti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 11.04.2003 kell 08:37 |
|
|
Kui ausalt vastata, siis vägistamise korral on ka võimalus, et ei jätaks last alles. Kui ma ikka läbi olen ja last vihkan, siis siia maailma ma teda
küll tooma ei hakkaks, kus isegi ema vihkab. Aga kui see vägistamine mu elus suuri muudatusi ei tee, siis muidugi sünnitan
Geeniveaga . nagu Tiina juba ütles, lapse enda pärast ei sünnitaks..
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 11.04.2003 kell 08:44 |
|
|
Selgitus oli tõesti põhjalik. Aga põhimõtteliselt pole hetkel vahet nimetusel...arvan, et me kõik ikka ühest ja samast asjast rääkisime...aga
kasulikku infot sain juurde ja hulga targemaks ka
Ainult seda ma küll eriti ei taha uskuda, et peale 35-t eluaastat 50/50 võib laps puudega sündida. Kuda siis meie emad ja vanaemad elatud said ja olid
terved ja normaalsed lapsed?
Neid statistika andmeid pole ma kunagi 100% uskunud. Antud juhul sellega naised nii ära hirmutatud, et loobutakse lausa lapse saamisest, sest
kardetakse haige lapse sündi ja et see liiga hilja avastatakse. Puuetega lapsed võivad sündida kõigil...loomulikult on päritavusel suur roll ja
suguvõsal üldse...seepärast peaks teadma suuremaid haigusi ja üldjoonteski oma suguvõsa käekäiku, et teaks kas ja kui palju on olnud puuetega lapsi
suguvõsas ja kas üldse on olnud.
Nii noortel kui vanematel naistel võivad sündida puudega laps ja ma ei tähtsustaks siin vanust liialt üle. Aga noh...ma pole ka med. töötaja ei oska
päris tarka öelda asja kohta. Aga on tuttavaid, kellel on puuetega lapsed ja on tuttavaid, kes iga päev nendega töötavad...igapäeva elus see asi küll
nii hull pole...selle vanusega ma mõtlen.
Elu aeg väikeses linnas elades ja linnas kus on nii puuetega laste lastekodu kui ka kool olemas...siis ikka üht ja teist kõrvataha jäänud ja ka
tutvusringkonnas inimesi, kes asjast üsna palju teavad ja sellega seotud.
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
Sugar beib
Algaja   Postitusi: 12
Registreeritud: 28.03.2003 Viimane külastus: 27.05.2003 Asukoht: Eesti Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 11.04.2003 kell 09:21 |
|
|
http://www.ebc.ee/loengud/sirje/osa6.html#Kromosoommutatsioonid
Tabel 17. Downi sündroomiga lapse sünni seos ema vanusega
Ema vanus Risk
--------------------------------------------------------------------------------
Kõik kokku 1:650
30 1:900
35 1:400
36 1:300
37 1:250
38 1:200
39 1:150
40 1:100
45 1:40
--------------------------------------------------------------------------------
miks vanasti puudega lapsi vähem oli?
Selle kohta on üks väga julm lause, mille välja öelnud Hr. Aavo-Valdur Mikelsaar
täpset sõnastust ei mäleta, aga sisu umbe selline:
tänapäeval me anname võimaluse lapsi saada ka neil , kellelele loodus ei ole seda võimalust andnud. Kunstlik viljastamine ja ja muud meetodid
võimadlavad seda.
Samuti toimis looduslik valik: kui rasedus katkes, siis ta katkes, aga nüüd tehakse palju, et rasedus ei katkeks ja nii sünnib siia ilma aina rohkem
ja rohkem terviselt nõrgemaid, kes ei ole võimalised sigitama terveid järglasi.
statistikat ei saa uskuda, sest see tehakse avastatud juhtumite põhjal, palju on ju teadmata, registreerimata juhtumeid.
ja rohkem uuritakse neid, kes kuuluvad riskirühma ja siis ka leitakse rohkem.
Selge on see, et kromosoomid/geenid väsivad ja ei jõua enam võib-olla väga head tööd teha.
ka geenidel on oma eluiga ja bioloogiline kell, nagu meil inimestel laias plaanis.
mmmm.... magus ahvatlus
|
|
|
Sugar beib
Algaja   Postitusi: 12
Registreeritud: 28.03.2003 Viimane külastus: 27.05.2003 Asukoht: Eesti Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 11.04.2003 kell 09:23 |
|
|
natuke panin esimeses kommis segast... aga seda võib võtta kui võimalust sellisele riskile, kui baasiks oleks eostatud lapsed praegu. Paljude
raseduste kohta ei teata ju, sest need katkevad väga vara ja neid ei uurita.
mmmm.... magus ahvatlus
|
|
|
li-li
pensil;)         Naine Postitusi: 7776
Registreeritud: 02.08.2002 Viimane külastus: 20.04.2018 Asukoht: seal kus on parem Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 11.04.2003 kell 15:43 |
|
|
kui mul peax olema kunagi selline juhus,siis kappaksin ma palju proffe läbi,kes mulle asju seletax ja aitax mõista mida ma tegema pean.........ise
olen ikka päris tühmakas
armastuse maagiline arv
on üksteist
veel pole hilja
hakata armastama
/Ott Arder/
|
|
|
cleona
kivimüüridel kõndija       Postitusi: 1075
Registreeritud: 16.12.2002 Viimane külastus: 27.06.2009 Asukoht: hetkel siin Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.04.2003 kell 15:38 |
|
|
Ma usun et selle vägistamisest eostunud lapse puhul kaaluks ikka tõsiselt abordi võimalust...ma pole just kindel et see laps,kes ka minu osa on,minus
vaid positiivseid emotsioone tekitab...Tegelikult ei tea,ei kujuta sellist olukorda ette..ei tahagi kujutada.
Geenivea õigeaegse avastamise korral aga kaaluksin kindlalt katkestamise võimalust...päris kindlalt!!!
Tänase päeva muudab imeliseks teadmine, et kunagi meenutatakse seda kui "vanu häid aegu".
|
|
|
michelle
ERILISELT OHTLIK INIMENE     Postitusi: 586
Registreeritud: 21.11.2002 Viimane külastus: 12.07.2009 Asukoht: kuupeal Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.04.2003 kell 15:45 |
|
|
Jätaks ellu. nii vägistamise, geenivea kui misiganes põhjusega. olen need ohud ja arstide nõudmised ja muud üle elanud ja tean väga hästi et ei
katkestaks. siiani pole ka oma otsust kahetsenud, mõtlesin et ok, kui ka tuleb vigane ja haige laps, mina ei katkesta (risk ja võimalused olid väga
suured).
ja hetkel mul kasvamas 10 kuune poiss kodus, parim võimalik mida üldse saada võib. rahulik, lõbus ja täiesti terve, kuigi oleksin valmis ka haiget
last kasvatama ilma virisemata.
elan vaid korra...seepärast kasutan juhust ja proovin ta ära.
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 13.04.2003 kell 09:49 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Sugar beib
Kas te räägite geeniveast või kromosoomi veast: need ju kaks erinevat asja?
Kuigi kromosoomi vea juures tekib geeniviga, aga nii laialt kõike "geeniveaks" teha on vist mu meelest veidi vale.
/.../
Vale veidi ta võib ju olla. Sorry, kui suti puusse pand. Kuigi nimetet teemas me saame vast aru kõik, millest on jutt. Ja see väike möödapanek ei
takista vast mõistmist. Ja tõsise teadaoleva vea puhul oleks raseduse katkestamine minu raske, kuid ma arvan et õige otsus.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|