Myrk
*******       Naine Postitusi: 6200
Registreeritud: 12.02.2007 Viimane külastus: 15.12.2020 Asukoht: Pole teada Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.08.2009 kell 09:01 |
|
|
Seda muidugi, ja veel, see suhtest suhtesse hüppamine on ka sõltuvus, nagu alkohol.... Lõpuks sa ei olegi võimeline looma püsisuhet. Sind ootab ees,
masendus, üksindus ja kahetsus elamata elust. Me võime ju öelda, et oleme kogenud palju ilusat seoses sellega, kuid on täitmata jäänud eluülessanne
see on pere, ja laste kasvatamine.
Iga inimene on täpselt niikaua elus,
kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib.
|
|
|
gezelleken
Algaja    Postitusi: 89
Registreeritud: 16.08.2009 Viimane külastus: 8.08.2010 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.08.2009 kell 09:53 |
|
|
Pere ja lastekasvatamist ma küll eluülesandeks ei peaks... Need on lihtsalt eluetapid, mis läbi käiakse nagu ka kool, töökoht, pension jne. Elu
ülesanne on siiski oma eriomaste annete ära kasutamine ja nende abil millegi hea kordasaatmine, mis aitab ka tulevastel põlvedel targemaks ja paremaks
saada.
|
|
|
sales
filosoofiline lilleke kiivril       Mees Postitusi: 8846
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 29.08.2014 Asukoht: Kesk- Eestit Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.08.2009 kell 12:13 |
|
|
Ühes asjas peaksid nüüd küll olema veendunud: kuna oled seniajani elus, siis armastuse lõpu valu ei tapa ju
Teiseks ja edaspidiseks: ära iialgi tarvita tunnete koha pealt üldistust "meie" - mis tunned sina, seda ei saa kunagi tunda teine...
muidugi tahaks oma tunde baasil kogu suhet idealiseerida, aga...
Siin sulle isegi tuuakse ette mõned erandid, kus mindi lahku ja mõne aja pärast jälle kokku ja elati ilusti... aga see on erand, üldjuhul kehtib ikka
reegel, et kord roostes suhet enam haljaks ei tee... sest... no kasvõi see reegel, et naised andestavad, kuid ei unusta ja mehed unustavad, kuid ei
andesta... jne.
Mine eluga edasi - üle poole inimsoost on naised
Minu au on minu truudus!
|
|
|
Jajahhh
Metsas      Postitusi: 660
Registreeritud: 15.06.2009 Viimane külastus: 24.05.2011 Asukoht: Põhjarannik Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.08.2009 kell 15:18 |
|
|
Ses mõttes on sul õigus, et ei saa kasutada "meie" väljendit. Seda tehakse pidevalt ja hoolimata sellest, et sa arvad teadvat, mida teine
tunneb siis tema sisse sa ikkagi lõpuni ei näe. Ning sõnad... ongi teinekord lihtsalt sõnad, näed sa seal taga seda, mida tahad.
Shhh
Astu tasa
|
|
|
kindelasi
Kasutaja     Postitusi: 101
Registreeritud: 25.08.2006 Viimane külastus: 26.12.2009 Asukoht: Tartu-Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 23.08.2009 kell 11:22 |
|
|
Armu asjades ei saa eriti nõu anda, kuigi tihti väga tahaks. On küll teiste inimeste kogemusi ja mõnikord neist ka õpitakse. Meesterahval on kord juba
selline raske roll täita, peab otsuse langetama ja pere looma (kui soovib muidugi) ja siis mis iganes seal juhtub, peab leidma lahenduse ja armastus
kattab kõik eksimuste hulga. Eks neid libastumisi tuleb kõigil ette ja kui andestust ei oleks ei saakski elada
Selge
|
|
|
eerik2
kollane koer     Postitusi: 2453
Registreeritud: 04.09.2005 Viimane külastus: 1.04.2021 Asukoht: allpool Emajõge Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 23.08.2009 kell 11:27 |
|
|
Te ei saa võita.
Te ei saa viiki mängida.
Te ei saa isegi mängu lõpetada.
http://www.youtube.com/watch?v=OuNpZYJTjco
|
|
|
kindelasi
Kasutaja     Postitusi: 101
Registreeritud: 25.08.2006 Viimane külastus: 26.12.2009 Asukoht: Tartu-Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 23.08.2009 kell 11:32 |
|
|
Aga andestus on olemas, tuleb vaid tasapisi kasutama hakata. Proovida võib nii enda kui ka teiste peal. Kui ei ole harjunud kohe kõike ja kõigile
andestama, siis tuleb alguses pisikestest asjadest alustada ja edasine tuleb kergemalt.
Selge
|
|
|
eerik2
kollane koer     Postitusi: 2453
Registreeritud: 04.09.2005 Viimane külastus: 1.04.2021 Asukoht: allpool Emajõge Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 23.08.2009 kell 11:33 |
|
|
Te ei saa võita.
Te ei saa viiki mängida.
Te ei saa isegi mängu lõpetada.
http://www.youtube.com/watch?v=OuNpZYJTjco
|
|
|
kindelasi
Kasutaja     Postitusi: 101
Registreeritud: 25.08.2006 Viimane külastus: 26.12.2009 Asukoht: Tartu-Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 23.08.2009 kell 11:38 |
|
|
Mitte andestamine on raske asi ja ega see eriti kuhugile välja ei vii. Peab siis ikka proovima ja aeg teeb oma töö. Nagu näha tuleb siin andestamise
seadustega üle trumbata teine universumi seadus:"Mida külvad, seda lõikad".
Selge
|
|
|
eerik2
kollane koer     Postitusi: 2453
Registreeritud: 04.09.2005 Viimane külastus: 1.04.2021 Asukoht: allpool Emajõge Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 23.08.2009 kell 11:42 |
|
|
Te ei saa võita.
Te ei saa viiki mängida.
Te ei saa isegi mängu lõpetada.
http://www.youtube.com/watch?v=OuNpZYJTjco
|
|
|
testitud.parm
Kasutaja    Postitusi: 343
Registreeritud: 02.08.2009 Viimane külastus: 9.04.2014 Asukoht: Lõunas mägedes Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.08.2009 kell 10:28 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: karabiin
Tere. Postitan siis ühe loo endast. Armusin ca 3 a tagasi neiusse...koos tore jne...lõpetasime kooli. Olime meeletult armunud. Kolisime
kokku...läksime tööle. Ajapikku tekkis rutiin ja asi lagunes, taipasin et ta ei ole õnnelik. Võtsin teema üles, valusalt pisaratega läksime lahku.
Olin hullumas...ei söönud...jõin sõitsin päevai ja öid sihitult ringi. Arvasin et see piin ei lõpegi. Tulid sõbrad appi,toetasid, pidutsesime...tööl
oli kõik hea. Nüüd on sellest 3 kuud möödas....vahepeal tundsin end okeilt...aga tasapikku tuli igatsus...ta leidis kellegi teise...läksid
lahku..kohtume vahest, tema otsib tihti kontakti, aga ei luba ka nagu midagi, ajan jah pea püsti meesterahvana et suudan sõber olla...aga tegelt
hinges piin ja igatsus.Olime hingesugulased, koguaeg vestlesime,omad siivutud naljad jne.... Tunnen jubedalt üksikuna kuna elangi üksi...tööl rasked
ajad seoses selle meie majandusega. Aga hingevalu hakkab tagasi tulema, enesekindlus suht madal, hirm et vb ei leiagi kedagi, tahaks teda tagasi,samas
ei tahaks...segadus...see mul juba 3 kord...tagasi vaatan jah et eelmised korrad ununesid. Aga tunne on sant, päevast päeva ja kisub
sandimaks,tahtmine ära minna,tahtmine temaga olla,tahtmine kedagi teist - - - Mis saab edasi? kas nii hakkabki olema? Paluks mingeid kogemuste
jagamisi sama pikkadest v pikemate suhete lahkuminekust...kas on keegi kokku tagasi saand...millal üle läks jne. Tänud kuulamast.
Üsna raske juhtum tundub olevat. ütleme nii, et sõpradeks on võimalik jääda ainult siis, kui mõlemi tunded on 100% kustunud. See, kui ta sul veel
hinges on, siis sõprusest küll välja ei tule midagi. kujuta ette, kui ta tuleb sinu juurde koos oma uue kallimaga, see pole just kõige meeldivam
vaatepilt. See, et seda projekti uuesti üles soojendada, eks see on ka omaette risk. mul on endal samas vallas kogemus. Andsin ka oma eksile esimese
korra andeks, lõpuks ikka tegi veel topelt haiget. selle unustamine võtab sul aastaid, samas see tinutamine ka ei aita. loomulikult ajab see jooma.
Ega F10 on just selliste naiste pärast tulnud paljudel meestel.
Nõu küsi tarkade käest, kes teemat valdavad, mitte võhikute käest!
|
|
|
Myrk
*******       Naine Postitusi: 6200
Registreeritud: 12.02.2007 Viimane külastus: 15.12.2020 Asukoht: Pole teada Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.08.2009 kell 12:19 |
|
|
testitud.parm
Andsin ka oma eksile esimese korra andeks, lõpuks ikka tegi veel topelt haiget. selle unustamine võtab sul aastaid, samas see tinutamine ka ei
aita. loomulikult ajab see jooma. Ega F10 on just selliste naiste pärast tulnud paljudel meestel.
________________________________________________________________________________________________________________________
Olen ka ise mõelnud, millised on need sisemised barjäärid, mis takistavad inimestel tegemast teatud tegusid. Ja kuna see käib läbi
enesevõitluse, ja kuna tuleb lihtsalt, ja loomulikult, ilma igasuguse pingeta?
Miks om esimene kord raske, ja kõik järgnevad korrad lähevad aina kergemaks?
Iga inimene on täpselt niikaua elus,
kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib.
|
|
|
testitud.parm
Kasutaja    Postitusi: 343
Registreeritud: 02.08.2009 Viimane külastus: 9.04.2014 Asukoht: Lõunas mägedes Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.08.2009 kell 13:04 |
|
|
Miks om esimene kord raske, ja kõik järgnevad korrad lähevad aina kergemaks?
No jah, eks see haiget saamine ole sama, mis mendi käest saada trahvi. Eks esimene kord on ikka valus, sest kunagi pole selle teemaga tegemist olnud.
Kui neid matse hakab tulema, siis võtad seda juba nagu loomulikku protsessi, kui trahvi pole saanud, siis ongi elu liiga igav, kui haiget pole saanud,
siis on elu samuti igav.
Nõu küsi tarkade käest, kes teemat valdavad, mitte võhikute käest!
|
|
|
Jajahhh
Metsas      Postitusi: 660
Registreeritud: 15.06.2009 Viimane külastus: 24.05.2011 Asukoht: Põhjarannik Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.08.2009 kell 13:40 |
|
|
Iga valu on valu omamoodi, ma ei usu, et aja möödudes mingid asjad vähem haiget teeksid ehk siis ma ei usu politsei ja trahvi teooriasse
Shhh
Astu tasa
|
|
|
testitud.parm
Kasutaja    Postitusi: 343
Registreeritud: 02.08.2009 Viimane külastus: 9.04.2014 Asukoht: Lõunas mägedes Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.08.2009 kell 13:59 |
|
|
Vaata ma võrdlen seda asja niimodi. Armastuses saab hing haiget ja kaotad rahaliselt ka. kui ment trahvi teeb siis rahakott kannatab, samuti jääb
sulle must plekk külge. Need asjad jäävad samuti eluks ajaks meelde. kõik oleneb kuidas inimene neid asju enesele suudab selgeks teha. mõni on nii
külma südamega, et sinna küta 10 trahvi või tee kümnele inimesele haiget, tal sellest sügavalt pohhui.
Nõu küsi tarkade käest, kes teemat valdavad, mitte võhikute käest!
|
|
|
Myrk
*******       Naine Postitusi: 6200
Registreeritud: 12.02.2007 Viimane külastus: 15.12.2020 Asukoht: Pole teada Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.08.2009 kell 14:06 |
|
|
Nägin saates kuidas koka õpilane ei suutnud elavat homaari tappa. lamas seal see vähk, hingeldas, sõrad kinni seotud.... Jube pilt, kuid kui läbi nutu
ja pisarate sai see esimene kord mööda, siis oli kõik ok, ja nii ta tapabki neid nüüd, peaaegu iga päev söögiks...
Iga inimene on täpselt niikaua elus,
kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib.
|
|
|
testitud.parm
Kasutaja    Postitusi: 343
Registreeritud: 02.08.2009 Viimane külastus: 9.04.2014 Asukoht: Lõunas mägedes Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.08.2009 kell 14:49 |
|
|
No mõni ei suuda tõesti kärbest maha killida, hakab kohe nutma. see kui mõnele elukale killdisk teha pole nii õudne, kui inimest tappa. See, et kokk
killib homaari see on tema igapäevane töö nagu samas see kes surnukuuris laipasid lahkab.
Nõu küsi tarkade käest, kes teemat valdavad, mitte võhikute käest!
|
|
|
Myrk
*******       Naine Postitusi: 6200
Registreeritud: 12.02.2007 Viimane külastus: 15.12.2020 Asukoht: Pole teada Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.08.2009 kell 15:04 |
|
|
Ja mõne mehe/naise igapäevane "töö" on inimhingede mõrvamine... Kuid jah, minul pole küll vahet, pean ma tapma inimese, või koera...
Lihtsalt jube omadus on, alati end asetada teise elava olevuse naha vahele, see mis tunne, on omaette elamus...
Kuid siit edasi filosofeerida, kas ongi siis põhjust meil hädaldada, kas tapame söögi, kehakatte või sexsi nimel...
Iga inimene on täpselt niikaua elus,
kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib.
|
|
|
Leni
Friik      Naine Postitusi: 2988
Registreeritud: 02.12.2005 Viimane külastus: 8.12.2019 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.08.2009 kell 12:10 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Myrk
Ja mõne mehe/naise igapäevane "töö" on inimhingede mõrvamine...
Mm ... kas on päriselt sellist inimest olemas, kes niisugust
asja tahtlikult teeb rutiini korras? Minu meelest isegi sarimõrvarid (kes siis kipuvad küll füüsilise keha kallale) ei "mõrva
inimhingesid" sest nad lihtsalt ei taju ohvreid inimestena, hingedena - mingi isiksustüübi diagnoos on ka äärmusliku empaatiavõime puudumise
kirjeldamiseks - ehk siis teatud võimetus seostada ennast teise isiku kannatustega, sest need ei tundu "reaalsed" - nagu ohvritel polekski
tegelikult hinge sees ja tapaks arvutimängus liikuvaid objekte vm.
Kas seda ei saa vähem või rohkem seostada ka n.ö. tavaelulise "inimhingede mõrvamise" kombe tagamaadega? Et "mõrvaja" lihtsalt
ei mõista oma mistahes tegude kaalu või mõju vastavas olukorras, sest teise inimese "hing" ei ole talle selles või teises olukorras
hoomatav ja reaalselt kombatav? Minu meelest peab olema mingi ülivõime, et suuta kõigi hingedega, isegi lähedaste inimestega, kogu aeg
kooskõlas ja ideaalses mõistmises ning tajus püsida (ja seda oleks liiga palju tahta, isegi iseendalt).
|
|
|
Myrk
*******       Naine Postitusi: 6200
Registreeritud: 12.02.2007 Viimane külastus: 15.12.2020 Asukoht: Pole teada Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.08.2009 kell 12:20 |
|
|
Leni sa ütlesid ühe mõtte, ja mulle tundub see õige, et mõned inimesed ei taju seda, ja neil on võimetus seostada ennast teise isiku kannatustega,
sest need ei tundu "reaalsed" - nagu ohvritel polekski tegelikult hinge sees, ja tapaks arvutimängus liikuvaid objekte vm.
Lihtsalt need, kellel on see võime, peaksid sellega arvestama, et suuta ennast kaitsta.
Iga inimene on täpselt niikaua elus,
kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib.
|
|
|