Virgin
Naine      Postitusi: 2473
Registreeritud: 01.09.2002 Viimane külastus: 3.08.2011 Asukoht: Lõuna :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.02.2003 kell 15:23 |
|
|
Kooselu ainult lapse/laste pärast...
Mis Teie sellest arvate, kui elatakse koos ainult selle pärast, et lapsel olex nii isa kui ema? Kui mees ja naine üxteisest enam ei hooli ning
tegelikult elab kumbki oma elu?
See kes olin eile, ei ole ma täna ja see kes olen täna, ei ole ma homme
|
|
|
Ray
Friik      Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002 Viimane külastus: 5.05.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.02.2003 kell 16:19 |
|
|
See on üks võimalikke lahendusi paljudest. Vahel ratsionaalne lahendus.
|
|
|
Venom
Born to Kill      Postitusi: 1941
Registreeritud: 24.10.2002 Viimane külastus: 21.10.2019 Asukoht: ajaloo hämarustes Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.02.2003 kell 16:58 |
|
|
Kui mõlemad suusavad oma elu ära elada ilma probleemideta mis vahe seal siis on mis selle kooselu põhjustab.
Kui aga ei suuda siis pole lapsel/lastel seda jama, karvakitkumist jms näha tarvis. Kerigu mõlemad oma teed ja probleeme on tunduvalt vähem.
Valar Morghulis
|
|
|
Mimikiri
Algaja   Postitusi: 76
Registreeritud: 29.01.2003 Viimane külastus: 10.02.2003 Asukoht: Tartu Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.02.2003 kell 17:36 |
|
|
Jagan täielikult eelkõneleja seisukohta.
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.02.2003 kell 20:26 |
|
|
Ei suuda seda hästi ette kujutada.... Sest kui puudub tahtmine koos olla (nimetagem seda siis armastuseks või milleks iganes), siis pole need tülid ja
igapäevased pahastiütlemisedki kaugel ja miks lapsele seda jama vaja. Ega ta suurena selle eest, et oma elu tema nimel raiskasid, sulle aitäh ütlema
tule.
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.02.2003 kell 22:17 |
|
|
Kindlasti on neid, kes lapse/laste pärast koos elavad. Kuigi jah, kui see kooselu annab lapsele ette halva kooselumudeli tülide ja katkumisega, siis
oleks vast parem kuidagi teisiti elu korraldada. Kui inimesed suudavad lapse pärast normaalselt koos elada, siis küll.
Mina ei suudaks elada koos ainult lapse pärast. Ma tahaks omale ka sellest kooselust midagi. Kahekesi üksi olla ma lihtsalt ei saa .... Kui mina olen
seesmiselt "õõnes", siis ei ole mul ka lapsele just kuigipalju positiivset anda.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Ray
Friik      Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002 Viimane külastus: 5.05.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.02.2003 kell 22:20 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Kui inimesed suudavad laspe pärast normaalselt koos elada, siis küll.
Jah. Kui endal oleks selline probleem, siis elaks rohkem lastele, naisesse suhtuks suhteliselt toorelt kui laste emasse. Seega oleks siis mina ja
lapsed nin laste ema, see oleks veidi teisiti kui röömus ühtne perekond, aga ikkagi mõlemad vanemad oleks olemas lastele.
|
|
|
muhhin
Kuuvarjutus         Postitusi: 4532
Registreeritud: 10.12.2002 Viimane külastus: 17.06.2020 Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.02.2003 kell 22:58 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Ray
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Kui inimesed suudavad laspe pärast normaalselt koos elada, siis küll.
Jah. Kui endal oleks selline probleem, siis elaks rohkem lastele, naisesse suhtuks suhteliselt toorelt kui laste emasse. Seega oleks siis mina ja
lapsed nin laste ema, see oleks veidi teisiti kui röömus ühtne perekond, aga ikkagi mõlemad vanemad oleks olemas lastele.
Samas tunnetavad lapsed väga hästi, kui peres vanemad omavahel normaalselt ei suhtle ja paratamatult mõjutab see ka nende käitumist ja tegemisi. Nii,
et võib-olla oleks vahel siiski kasulikum kummalgi oma rada minna ja lapsel jääks palju sellist nägematta, mida vaja ei oleks.
|
|
|
Ray
Friik      Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002 Viimane külastus: 5.05.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.02.2003 kell 23:01 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: muhhin
Samas tunnetavad lapsed väga hästi, kui peres vanemad omavahel normaalselt ei suhtle ja paratamatult mõjutab see ka nende käitumist ja tegemisi. Nii,
et võib-olla oleks vahel siiski kasulikum kummalgi oma rada minna ja lapsel jääks palju sellist nägematta, mida vaja ei oleks.
Jah, loomulikult tunnetavad. ma mäletan samas noorusajast kaaslasi, kellel oli 1 vanem v. segased peresuhted, tihti kannatati mõlema vanema puudumisel
rohkemgi kui kodusõdade jms. tõttu.
Aga kindlasti lapsed mõistavad asjaolude seisu.
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.02.2003 kell 23:02 |
|
|
Mina kaldun siinkohal olema ka muhhiniga ühte meelt. Kui perena toimida ei suudeta, siis ei ole sest "isa ja ema" olemasolust ka suurt abi. Laps
saab ikkagi ellu kaasa vildaka pildi. Ja see nö vanemate vahel valitsev "külmus" võib anda hoopis vale signaali edasiseks. Kuigi jah, seda võib
juhtuda ka üksi last kasvatava vanema puhul. Kuid siis on nagu seletamisruumi enam. Kui ikkagi pealtnäha nagu oleks perekond, kuid sellena ei toimi
...
Ei ole just parim variant.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
MonaLisa
mõtlik kasutaja       Postitusi: 1328
Registreeritud: 01.01.2003 Viimane külastus: 20.05.2005 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.02.2003 kell 08:05 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Virgin
Mis Teie sellest arvate, kui elatakse koos ainult selle pärast, et lapsel olex nii isa kui ema? Kui mees ja naine üxteisest enam ei hooli ning
tegelikult elab kumbki oma elu?
oleneb ilmselt hoolimise-mittehoolimise määrast.. Kui Sa mõtlesid hoolimise all sügavaid tundeid ( armastus, kiindumus jne) , siis ilma nendeta on
vist võimalik koos elada, kui alles on jäänud sõprus ja lugupidamine, siis on ehk võimalik..
Tuli meelde monarhide perekonnad - osa nendest ongi nn mõistuseabielud..
|
|
|
Virgin
Naine      Postitusi: 2473
Registreeritud: 01.09.2002 Viimane külastus: 3.08.2011 Asukoht: Lõuna :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.02.2003 kell 08:26 |
|
|
Pidasin silmas seda kui kumbki (või ka mõlemad) lapsevanemad vägistavad end moraalselt ainult selle nimel, et lapsel olex isa & ema... mitte
mõistuseabielu vaid tunded on kadunud või kellelegi teisele suunatud...
See kes olin eile, ei ole ma täna ja see kes olen täna, ei ole ma homme
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.02.2003 kell 08:49 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Virgin
Pidasin silmas seda kui kumbki (või ka mõlemad) lapsevanemad vägistavad end moraalselt ainult selle nimel, et lapsel olex isa & ema... mitte
mõistuseabielu vaid tunded on kadunud või kellelegi teisele suunatud...
Never !!!!
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
ipsu
kodune       Naine Postitusi: 1771
Registreeritud: 17.11.2002 Viimane külastus: 18.11.2009 Asukoht: haapsalu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.02.2003 kell 09:07 |
|
|
Kui need inimesed tõesti elavad igaüks oma elu, siis nad ju ei sega teine teist. Vabalt võib ühe katuse all elada.
Ära kaeva teisele auku.......
|
|
|
li-li
pensil;)         Naine Postitusi: 7776
Registreeritud: 02.08.2002 Viimane külastus: 20.04.2018 Asukoht: seal kus on parem Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.02.2003 kell 11:28 |
|
|
räägin vaid oma kogemustest ja see näitab,et lapse pärast ma ennast vägistada ei lase ......loodan,et ma pole sellega last karistand
kindlasti saab ka lihtsalt laste pärast koos elatud,kui see kellegi tervist ja rahu ei häiri
armastuse maagiline arv
on üksteist
veel pole hilja
hakata armastama
/Ott Arder/
|
|
|
PrettyLizi
väikeste viguritega       Postitusi: 1266
Registreeritud: 26.01.2003 Viimane külastus: 26.08.2009 Asukoht: maa ja taeva vahel Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.02.2003 kell 11:36 |
|
|
Siin ei ole ju midagi arutada. Lapse pärast kooselada NEVER!!!! See on ju iseenda ja lapse piinamine.
|
|
|
joosu
Kasutaja     Postitusi: 233
Registreeritud: 29.11.2002 Viimane külastus: 1.06.2011 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.02.2003 kell 22:48 |
|
|
Ei kujutaks sellist elu küll ette. See mõjub nii vanematele kui ka lastele masendavalt. Lapsed tunnetavad vägagi hästi ära, kui midagi mäda on. Ja ega
siis see ,kui vanemad lahus elavad ei võta lastelt ei ema ega isa. Kuigi jah, siin oleneb palju ka vanematest.
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.02.2003 kell 23:09 |
|
|
Selline elu ainult lapsele halba teeb...kuigi paljud vanemad ekslikult arvavad, et teevad sellega lapsele teene ja perekond "täiuslik". Mina sellise
eluga ei lepiks ja ei leppinud. Kui pole muud motivatsiooni kooseluks, kui lapsed, siis pole ka sellist kooselu vaja. Parem lastega üksi ja rahus.
Head nahka sellisest kooselust küll ei tule.
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
Ray
Friik      Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002 Viimane külastus: 5.05.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.02.2003 kell 23:48 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: MonaLisa
Tuli meelde monarhide perekonnad - osa nendest ongi nn mõistuseabielud..
Mõistan sellist abielutüüpi. Kui on valida kas 100% jääda üksikuks ja oodata taevamannat, või elada mõistuseabielu (mis võib vahel olla
"lollikindlamaid" püsivuselt), siis mina valiks mõistusabielu.
|
|
|
MonaLisa
mõtlik kasutaja       Postitusi: 1328
Registreeritud: 01.01.2003 Viimane külastus: 20.05.2005 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.02.2003 kell 16:12 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Ray
Mõistan sellist abielutüüpi. Kui on valida kas 100% jääda üksikuks ja oodata taevamannat, või elada mõistuseabielu (mis võib vahel olla
"lollikindlamaid" püsivuselt), siis mina valiks mõistusabielu.
veidi teemast mööda- aga mina näiteks ei kujuta ette abielu, kus mõistus absoluutselt puudub 
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.02.2003 kell 16:56 |
|
|
Olen poolt, et ka mõistus peab abielus olema...mõistus ja tunded ikka tasakaalus. Aga ei arva sellisest "laste pärast" kooselust mitte midagi. Ja
elu jälgides, on need abielud ikka õnnetult lõppenud, lapsed hiljem kõike teada saanud ja mitte just õnnelikud, et vanemad nii tegid. Mingit mõtet ma
sellisel abielul ei näe ja ei ole sellise suhtega kunagi nõus. Nii või naa minnakse oma teed, kas või siis kui lapsed juba suured. See "laste
pärast" kooselu väljend, on inimeste enda poolt välja mõeldud, kuna ollakse suhtega harjunud ja ei viitsita hakata lahutama...niigi ju hea olla.
Eriti sellistel inimestel see välja paistab, kes rahakad on. See lihtsalt laiskus, mugavus ja prezdiisi küsimus Mina selles erilist laste peale
mõtlemist küll ei näe.
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
cleona
kivimüüridel kõndija       Postitusi: 1075
Registreeritud: 16.12.2002 Viimane külastus: 27.06.2009 Asukoht: hetkel siin Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.02.2003 kell 17:01 |
|
|
Laste pärast ainult koos elada on täielik totrus!Varem või hiljem tekivad pinged,elu laguneb ja siis on kannatajaid rohkem.Muidugi ei saa välistada
varianti,et kui noormees hakkab neiuga sellepärast koos elama,et neil saab olema varsti ühine laps,et siis ajajooksul need tunded ei teki.Aga eriti ma
sellesse ei usu.
Ei hoia see laps vanemaid koos...paraku
Tänase päeva muudab imeliseks teadmine, et kunagi meenutatakse seda kui "vanu häid aegu".
|
|
|
pirka
Bännitud Postitusi: 1184
Registreeritud: 21.09.2002 Viimane külastus: 1.08.2004 Asukoht: Seal kus kõige mõnusam :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.02.2003 kell 19:15 |
|
|
Kui peres on tekkinud pinged ja asi kisub aegajalt kakluseks, siis tõesti ei ole mõtet laste pärast koos olla, sest selline elu võib hoopis halvemalt
lastele mõjuda.
Kuid kui suhted on jäänud niiöelda normalseteks ja suheldakse vabalt, ei kakelda ja siiski neid ühise kooselu asju teineteisega arutatakse. Lihtsalt
suuri tundeid enam ei ole. On vaid mõistlik kooseksisteerimine ja mõlemal ainsaks ühisomaduseks armastus laste vastu.... Siis selline elu on täiesti
mõeldav ja paraku ka enamlevinud kooselu viis.
Ja see et tunded on kadunud või ka suunatud kellegile teisele, ei tähenda alati teps mitte enese vägistamist, vaid lihtsalt elu reaalsena võtmist.
Mitte segi ajada suhtega kus kaklused muutunud igapäevaosaks. Kakluste korral on ainus tee lahkuminek.
Never say never...
... Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad...
|
|
|
Ray
Friik      Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002 Viimane külastus: 5.05.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.02.2003 kell 19:26 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: MonaLisa
veidi teemast mööda- aga mina näiteks ei kujuta ette abielu, kus mõistus absoluutselt puudub
See on tinglik nimetus ning Sa ise nimetasid ühes eelnevas postituses sellist .
Mul on üsnagi hea mälu ning mäletan 20++aasta taguseid sündmusi vägagi hästi. Paljudel juhtudel inimesed vanuse kogunedes justkui muutuvad ajupestuks
ning ei mäleta lapsepõlveemotsioone, väärtushinnanguid ja sündmuseid, mida nähti - kasvõi siis sõprade puhul. Olen siiski seisukohal, et alahinnatakse
pärisvanemate olemasolu, kui just pole õnnetuse läbi üks nendest hukkunud või on tõeline julmur.
Hämmastav kui lühike mälu inimestel on!?
See on vaid minu arvamus. Ma ei hakka vaidlema.
|
|
|
Märtha
Kollanokk  Postitusi: 1
Registreeritud: 16.02.2003 Viimane külastus: 16.02.2003 Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 16.02.2003 kell 18:33 |
|
|
Võimalik võib ta ju olla. Aga mina ytlen ei ja sellist võimalikkust oma ellu ei soovi.
See on nagu ohverdus, loobun omast laste nimel. Aga pole kindel, kas see on parim variant. Rahulolev ema ... selleks peab ka emal oma elu olema. Yhe
kooselu kõrvale ma teist nii tekitada vast ei suuda.
|
|
|