tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 11.02.2003 kell 12:24 |
|
|
Laps ja väärikus.
Kui on sündinud laps...kas siis peaks käituma kuidagi väärikamalt...kui olid käitunud enne lapse saamist? Kas lapse saamine seab piirid ka
käitumisele? Kas kõik see mis oli lubatud enne, on ka lubatud pärast lapse saamist? Kas nii mõnigi tegevus ei kahjusta tulevikus ka lapse mainet ja ei
riiva kuidagi last?
Tuli keeruline...aga ehk saate aru
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
MonaLisa
mõtlik kasutaja       Postitusi: 1328
Registreeritud: 01.01.2003 Viimane külastus: 20.05.2005 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 11.02.2003 kell 12:33 |
|
|
nii palju kui mina kogenud olen, juba naise käitumine raseduse ajal tugevasti mõjutab last Ta tunneb kõike, mida tulevane ema tunneb, näeb, kuuleb..
Ja juba vastsündinud laps reageerib kõigile, mida ta näeb, kuuleb, jne..Kõik, mis ümberringi toimub, salvestatakse alateadvusse, ja kuigi ta ei pruugi
seda teadlikult mäletada, ta kannab neid mälestusi endaga kaasas..Ka oma muljet emast-isast, perekonnast..
See on vanemate teha, millist arusaama elust nad oma lapse sisse kasvatavad, kedagi selleks kohustada ju pole võimalik..
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 11.02.2003 kell 18:06 |
|
|
Tea, kas see muutumine toimub alateadlikult või mitte, kuid miskipärast me muutume, tahame me seda või ei, ikka.... peale lapse sündi siis. Muutuvad
ehk meie arusaamad ja prioriteedid elust. Aga kui muidu igati norm ellusuhtumine, siis miks muuta end sihilikult, ei näe põhjust. Kindlasti on
tegevusi, mida lapse kasvades oeame ohjeldama, ntx. seks...mida vist pole väga soovitav teatud vanuses lapse nähes teha... ja eks muudki, kuid
sellised asjad tulevad lapse kasvades iseenesest, ma arvan...
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.02.2003 kell 00:33 |
|
|
Väärikamaks?
Nu eks osa olukordi ole juba üldiselt elus sellised, mis nõuavad väärikamat käitumist. Laps selles oluliselt vast ei muuda midagi. Jäävad hetked, mil
saad end vabaks lasta ja needki, kus end sirgeseljaliselt ja väärikalt ülal pidada. Väärikus nagu osa inimeseks olemisest. Lastesaamisega see küll
nüüd olulist seost ei oma. Pigem siis juba vanuselist ja situatsioonidest sõltuvalt.
Hmm, egas lastetutel vähem väärikas olla tule.
See ikka enam inimesest ja temperamendist ää ripub, et kes kus ja millal ja kuidas oma käitumisi kontrollib. Kes kui väärika välise jätab.
Lapsed mingitele minu tegemistele nüüd küll kriipsu peale pole tõmmand.
Aga mainet kahjustada ... Väga konfliktne lapsevanem võib oma võsukesele ikka tõelise karuteene teha, kui ta end liialt lapse eluollu väljapool kodu
segab, seda asja eest teist taga. Nt. koolis. Kaaslased tõukavad suure tõenäosusega selle lapse endi hulgast välja.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.02.2003 kell 08:14 |
|
|
Mina küll mingil määral muutusin pärast lapse saamist. Muutused on loomulikult tulnud ka vanusega kaasa. Otseselt midagi tegemata pole nüüd
jätnud...aga eesmärgid ja mõtted muutuvad, kui laps sünnib.
Kindlasti ei tohi kahjustada lapse mainet. Peab käituma ikka nii, et keegi ei saaks hiljem lapsele näpuga näidata. Tean seda tunnet, sest minu vanemad
käitusid nii, et mina pidin kah hiljem selle pärast häbi tundma. Linnas ringi käies oli sosistajaid ja pilke palju...oli ka selliseid kes otse
ütlesid, et näe...su vanemad sellised ja sellised Ma pole seda kunagi vanematele öelnud...ei tea kas ütlengi...aga minule tegid nad küll
haiget.
Mina üritan elada nii, et poleks põhjust minu lastel häbeneda. Ja ega ma seepärast eriti pingutama ei peagi...elan ikka oma põhimõtete järgi ja olen
mina ise...aga tean, et olen hoopis teistsugune kui minu vanemad. Ja minu lapsed saavad rõõmsad minu üle olla. Poiss ikka juba piisavas vanuses, et
natukenegi juba tema mõtteid kuulda minu kohta ja arvamust. Tema on minuga rahul ja tal hea meel, et tal niisugune ema. Häbenema pole ta minu pärast
kunagi pidanud
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|