tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.02.2003 kell 11:29 |
|
|
Vastutus kooselus.
Kas on nii, et peres vastutavad heaolu eest mõlemad võrdselt...nii mees kui naine? Või on mehe vastutus suurem kui naise oma? Kas mehe õlul on suurem
koorem kui naise õlul või vastupidi? Kui palju üldse sõltute üksteisest?
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
Venom
Born to Kill      Postitusi: 1941
Registreeritud: 24.10.2002 Viimane külastus: 21.10.2019 Asukoht: ajaloo hämarustes Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.02.2003 kell 11:31 |
|
|
50%-50%
mina raban tööd teha. Kaasa majandb kodus põngerjaga ja sõltume ikka üksteisest päris kõvasti. Üxi ma nii lihtsalt hakkma ei saaks ja sama arvan ka
kaasa kohta.
Valar Morghulis
|
|
|
meryli
LEBO      Postitusi: 3563
Registreeritud: 08.10.2002 Viimane külastus: 19.09.2008 Asukoht: PorFin-land Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.02.2003 kell 11:32 |
|
|
Vastutus ja kumma osa vastutuses on suurem? Eks ta alga ikka sellest, et mõtted on enam-vähem samal lainel. Meil vast vanamehel on vastutus peres
suurem
Kes elab minevikus-sellel puudub tulevik! Mis ei tähendaks, et minevikuvigadest ei vöiks tuleviku jaoks öppida!!!
|
|
|
MonaLisa
mõtlik kasutaja       Postitusi: 1328
Registreeritud: 01.01.2003 Viimane külastus: 20.05.2005 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.02.2003 kell 11:38 |
|
|
mehel on tihti suurem materiaalne vastutus ja naisel emotsionaalne, kuid üldine vastutus perekonna elu eest peaks enam vähem võrdne olema..
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.02.2003 kell 11:50 |
|
|
Arvan ise samuti, et asi peaks ikka võrdne olema. Aga miks tekib mul siis süütunne, et mees muudkui rabeleb tööd teha ja mina istun aga uhkelt
kodus? Ma tean küll, et kasvatan lapsi ja hoolitsen kodu eest, aga ikkagi...tööl ei käi ja tekib niisugune kasutu tunne. Kuigi mees pole kordagi
midagi sellekohast vihjanud...hoopis vastupidi...ka tema tahab, et istuksin 3 aastat lapsega kodus ja soovib veel pisikest lisaks.
Aga miks siis tunnen ennast niisuguse kasutuna? Kas ainult seepärast, et olen harjunud maast madalast tööd rabama nii enda kui hiljem ka laste eest,
et ei oskagi enam kellelegi toetuda ja toetumine tähendab minu jaoks nõrkust ja piinlikust?
Samas teen ma ju ka tööd ja koduseid töid...ainult et need ei tee meie materiaalset olukorda sendi võrragi paremaks. Kas siis asi ainult rahas ja põen
selle pärast, et raha koju ei too?
Ei oska mina vist rahus ja normaalselt elada Mees rahul, lapsed rahul...aga ise rahutu ja tunnen ennast kohati süüdi
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
meryli
LEBO      Postitusi: 3563
Registreeritud: 08.10.2002 Viimane külastus: 19.09.2008 Asukoht: PorFin-land Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.02.2003 kell 11:54 |
|
|
süütunne jah, sageli kipub kodustele naistele selga langema ja enese alla matma kui olen aimanud mehe kõnes sellist tooni ( vai on mul hea
ettekujutlusvõime) siis saab ikka koraldatud mees-lapsega päevi, vaadaku kah mis see on kui pesed köögis nõsid, samal ajal kisub roomav laps sul
pükse ihust-hingest alla ja "kolmanda käega" keedad veel suppi ja neljandaga üritad tolmu võtta
Ja vahest tekivad sellised tunded, et oled kui tühine tolmukübe selle panuse kõrval mis mees pere heaks teeb...
Kes elab minevikus-sellel puudub tulevik! Mis ei tähendaks, et minevikuvigadest ei vöiks tuleviku jaoks öppida!!!
|
|
|
MonaLisa
mõtlik kasutaja       Postitusi: 1328
Registreeritud: 01.01.2003 Viimane külastus: 20.05.2005 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.02.2003 kell 11:58 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: tiina
Arvan ise samuti, et asi peaks ikka võrdne olema. Aga miks tekib mul siis süütunne, et mees muudkui rabeleb tööd teha ja mina istun aga uhkelt
kodus? Ma tean küll, et kasvatan lapsi ja hoolitsen kodu eest, aga ikkagi...tööl ei käi ja tekib niisugune kasutu tunne. Kuigi mees pole kordagi
midagi sellekohast vihjanud...hoopis vastupidi...ka tema tahab, et istuksin 3 aastat lapsega kodus ja soovib veel pisikest lisaks.
Aga miks siis tunnen ennast niisuguse kasutuna? Kas ainult seepärast, et olen harjunud maast madalast tööd rabama nii enda kui hiljem ka laste eest,
et ei oskagi enam kellelegi toetuda ja toetumine tähendab minu jaoks nõrkust ja piinlikust?
Samas teen ma ju ka tööd ja koduseid töid...ainult et need ei tee meie materiaalset olukorda sendi võrragi paremaks. Kas siis asi ainult rahas ja põen
selle pärast, et raha koju ei too?
Ei oska mina vist rahus ja normaalselt elada Mees rahul, lapsed rahul...aga ise rahutu ja tunnen ennast kohati süüdi
siin ma näen mitu põhjust-1)meie riigis kodus lastega olemist ei väärtustata.. väga paljudel puudub ettekujutus, mida see tegelikult tähendab. 2) see
on ööpäevaringne töö, mille eest palka ei saagi..(toetus läheb ju lastele), ja tunnustust-preemiaid ka keegi ei jaga (tavaliselt)
3)puuduvad töökaaslased, kes ergutavad-hoiavad silma peal-tekitavad konkurentsi ja püüdu võistelda. See on nagu üks lõputu töö, mis kunagi ei vähene
ja otsa ei saa- pole nii-tegin täna tublisti 8(10-12) tundi tööd ja saan nüüd endale puhkust lubada..
4) kui pereliikmed ka teenete-teenuste eest tunnustust ei avalda, siis tekibki tunne, et teed tühja tööd..
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.02.2003 kell 12:07 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: MonaLisa
siin ma näen mitu põhjust-1)meie riigis kodus lastega olemist ei väärtustata.. väga paljudel puudub ettekujutus, mida see tegelikult tähendab. 2) see
on ööpäevaringne töö, mille eest palka ei saagi..(toetus läheb ju lastele), ja tunnustust-preemiaid ka keegi ei jaga (tavaliselt)
3)puuduvad töökaaslased, kes ergutavad-hoiavad silma peal-tekitavad konkurentsi ja püüdu võistelda. See on nagu üks lõputu töö, mis kunagi ei vähene
ja otsa ei saa- pole nii-tegin täna tublisti 8(10-12) tundi tööd ja saan nüüd endale puhkust lubada..
4) kui pereliikmed ka teenete-teenuste eest tunnustust ei avalda, siis tekibki tunne, et teed tühja tööd..
Tänan heade sõnade eest. Need
panevad mõtlema küll.
Tunnustus koduste poolt on mul olemas küll, aga ehk ei kõla need nii veenvalt, kui keegi kõrvalseisja seda ütleks. Koduste puhul tekib tunne, et nad
seda seepärast ütlevad, et mul parem tuju oleks, mitte tõesti asja eest. Kuigi tean, et see vale arvamus mul...aga teadmine ja mõtlemine erinevad
asjad vahel.
Muudes punktides sinuga täiesti nõus. Usun, et on peale minu veel palju naisi, kes tunnevad ennast seepärast süüdi, et on kodused. Lihtsalt meie
ühiskond ja eelmine riigikord on seda ilmselt soodustanud. Ikka pidid väikeste laste kõrvalt kiiresti rabama minema ja kahe suurema lapse kõrvalt
läksingi...aga nüüd ei tahaks pisikest küll liiga vara lasteaeda pista ja ise tööd tegema minna...siis mind hästi nagu ei jätkukski pere jaoks.
Sõnades on see lihtne ja selge...aga kui lastega kodus olen ja üksi siin mõtteid mõlgutan, siis läheb meel mõruks ja mõtted hoopis teises suunas ja
ehk isegi tiba vales suunas.
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
cleona
kivimüüridel kõndija       Postitusi: 1075
Registreeritud: 16.12.2002 Viimane külastus: 27.06.2009 Asukoht: hetkel siin Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.02.2003 kell 12:25 |
|
|
Tööl käijad oleme me mõlemad.Ja see kolm aastat mis ma kodus istusin,tahtis kohati hulluks ajada.Tore oli küll aga ikkagi.Nüüd tööl käies asjad
järjest paranevad.Vastutus on vist küllaltki võrdne.Kumbki annab oma panuse pere ja kodu ees.Teisiti vist ei saakski.On perioode loomulikult kus ühele
langeb suurem koormus aga see on talutav ja väljakannatatav.
Kuna meile mõlemile meeldib see töö mida teeme,siis teeme seda ka naudinguga.Ja koju me tööd kaasa ei vea.See on küll reegel.
Tänase päeva muudab imeliseks teadmine, et kunagi meenutatakse seda kui "vanu häid aegu".
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 13.02.2003 kell 10:32 |
|
|
Praegu veel on nii (paar päeva siis veel), et mees käib tööl, teenib raha ja mina majandan rohkem kodus (teen söögi, koristan - kuigi seda teeme ka
koos, pesen nõud - mees vahel aitab, hoian lapsi - mees muidugi ka, kuid enamjaolt mina)... Peaks nagu võrdne olema ? Aga kui ma nüüd tööle lähen,
siis...hm, siis ma ju puhttehniliselt ei jõuaks kõike kodus ise teha, seega hakkame tööjaotust kasutama, eks näis, milliseks see kujuneb. Aga polnud
varem probleeme, ehk ei teki ka nüüd. Rahakott on meil ühine, nii et selles osas vastutame võrdselt.
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
pirka
Bännitud Postitusi: 1184
Registreeritud: 21.09.2002 Viimane külastus: 1.08.2004 Asukoht: Seal kus kõige mõnusam :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.02.2003 kell 11:34 |
|
|
Vastutus peres on täielikult võrdne.
Mees hoolitseb majandusliku poole eest.
Mina, et kodune sisemine olukord oleks paikas.
Ja pean ka sellist jaotust täiesti normaalseks. Ja ka mees on sellise tööjaotusega rahul. Ise ta mul koduseks jääda soovitaski. Hm.. ja kui peakski
tekkima tal kahtlusi.. irw... siis läen mõneks päevaks kuskile ära seiklema, no näiteks kasvõi sugulasi külastama... usun et pärast seda ei kahtleks
ta enam kunagi, et minu koht on kodus. Aga nu seda eksperimenti mul õnneks pole vaja teha...
Kahte koormat ei saa kellegi õlule panna.
... Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad...
|
|
|
MonaLisa
mõtlik kasutaja       Postitusi: 1328
Registreeritud: 01.01.2003 Viimane külastus: 20.05.2005 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.02.2003 kell 11:47 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: pirka
Kahte koormat ei saa kellegi õlule panna.
..hmm..saab küll, aga ei pea(ks)..
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.02.2003 kell 19:34 |
|
|
Peaks jah olema võrdne see va vastutus. Aga juhtub ka seda, et naine saab suurema koorma kukile. Pole hullu, lohutab teadmine, et ega kellegile ei
panda suuremat koormat kui ta kanda jõuab. Nii nad vähemalt räägivad. Ja kuniks ei murra ei näe ka probleemi.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
kaaluja
Algaja   Postitusi: 38
Registreeritud: 10.01.2003 Viimane külastus: 27.05.2003 Asukoht: ikka kodus Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.02.2003 kell 22:48 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: MonaLisa
Tsitaat: Algne postitaja: pirka
Kahte koormat ei saa kellegi õlule panna.
..hmm..saab küll, aga ei pea(ks)..
Tean ka, et saab, kuigi ei peaks see nii olema. Tõenäoliselt oleme endale ise selle koorma võtnud või lasknud panna. Arvan et koormust saaks siiski
kuidagi hajutada, kuid see nõuaks julgust või järjekindlust. Lastega olen vähe kodus olnud (praegu kahetsen väga). Tööd on nii, et tapab kui südamega
teha ja mitte homse kaela jätta. Poodides käimine minu mure. Õhtul toidu tegemine minu mure. Vahel tekib masendus, kuid sellest saab jälle üle. Ise
olen teinud oma pere endast sõltuvaks. Oma vitsad nuhtlevad.
Olete tublid, et olete suutnud ennast piisavalt austama (maksma) panna.
|
|
|
Oleskleja
Laiskur      Postitusi: 573
Registreeritud: 05.02.2003 Viimane külastus: 15.12.2019 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 27.02.2003 kell 03:02 |
|
|
Meil on kuidagi iseenesest toimetused jagunenud.Spetsiaalselt pole nagu jaganud.Tööl käime ka mõlemad,lastel juba pead kaela otsas.Kodus kipub naine
rohkem tegema kuna ta on lihtsalt vilkam.Vastutuse kohta ei oska küll midagi kosta.Koolis olen mina lapsevanem.Arveid maksame suvaliselt kes ja
mida.Emotsionaalselt sõltume üksteisest väga, aga majanduslikult vist mitte.
Isegi postitada ei viitsi.
|
|
|
roosi
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 620
Registreeritud: 27.07.2002 Viimane külastus: 19.11.2008 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 27.02.2003 kell 20:02 |
|
|
kahjuks ei saa meie oma töid pooleks jagada,põhiliselt ikka teen mina kõik tööd ära ja vastutan rohkem pere eest sest mees läheb hommiku vara tööle ja
tuleb alles hilja õhtu.Seepärast siis peangi kõik asjad ise ajama 
|
|
|
synoptik
Kasutaja     Postitusi: 228
Registreeritud: 26.01.2003 Viimane külastus: 30.12.2005 Asukoht: raplamaal kuskil Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 27.02.2003 kell 21:05 |
|
|
Ei oskagi öelda kellel meie peres suurem vastutus on...mina kodus ja mees tööl.Arvan et mehel kuna tema toob oma tööga nii öelda "leiva lauale".Minu
mure on kodu korras hoida ja meest oodata kui ta nädalas korra koju tuleb.Tööle ei lubanud ta mul minna põhjendades et niigi harva saab koju siis
tahab et alati oleks mina ootamas tuba soe ja söök valmis...isegi kui ta juhtub tulema öösel kl pool 4 Nii ma siis püüan tema soove täita
Kuigi vahest tuleb ka mul masendus peale sest tekib tunne nagu oleksin kasutu...ei too midagi ühisesse rahakotti
|
|
|
ipsu
kodune       Naine Postitusi: 1771
Registreeritud: 17.11.2002 Viimane külastus: 18.11.2009 Asukoht: haapsalu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.02.2003 kell 10:20 |
|
|
Ma leian et vastutus kooselus peab olema võrtselt mõlemal......siis ongi see KOOSELU, vastasel juhul on see ühe äraksutamine teisega.
Ära kaeva teisele auku.......
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.04.2003 kell 20:13 |
|
|
Meil kodus on asjad väga paikas.
Köök minu maailm ja küsimustki pole. Maksud ja muu mehe maailm. Ühesõnaga kogu vastutuse ja otsustuse kaart täpselt paigas.
|
|
|
muhhin
Kuuvarjutus         Postitusi: 4532
Registreeritud: 10.12.2002 Viimane külastus: 17.06.2020 Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 07.04.2003 kell 12:21 |
|
|
Mis majanduslikku poolt puudutab, siis on küll kõik minu õlul. Muude asjadega saame ikka kahepeale hakkama. Söögitegemine siiski vist nii 90% ulatuses
naise õlul. Endal ei jätku selleks töö kõrvalt lihtsalt aega.
|
|
|