Emilia
Algaja   Naine Postitusi: 8
Registreeritud: 17.03.2011 Viimane külastus: 30.04.2011 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 18.03.2011 kell 14:24 |
|
|
Lapsega naine ja uue püsisuhte leidmine
Mul seisab ees lahkuminek ajal, mil olen veel rase (või noh, õigemini me juba olemegi põhimõtteliselt lahus, elame veel olude sunnil mõnda aega koos).
Lahkuminek toimus abikaasa algatusel, kuna ta avastas juba üsna minu raseduse alguses, et ta ei armasta mind enam ning hankis armukese. Või siis
hankis armukese ja siis avastas, et tunded minu vastu ei ole enam need, raske öelda, mispidi see oli. Laps oli planeeritud ühiselt, minu nägemustes
pidi meist saama perekond ning suhte lõpp tuli kui välk selgest taevast. Aga mis teha, tuleb kuidagimoodi sellest kohutavast kogemusest üle olla,
kuigi jube raske on. Minu väärtushinnangud ja hetkel tundub, et ka tulevik, on täiesti lõhutud. Olen hinges pereinimene ja minu jaoks on selline
kerge rutiin ja stabiilsus olulised, samuti on mulle oluline, et mu laps näeks normaalset pereelu ja paarisuhet... Ja ka iseenda jaoks on mulle
oluline tulevikus ikkagi leida uus armastus, ma ei ole loodud üksi olema (isegi kui laps on olemas), mul on vaja partnerit, kellega oma elu
jagada...
Kuid üks põhjus, miks ma hetkel nii katki olen, on see, et ma kardan, et koos lapsega olen järjekordne üksikema, kellest mehed mööda vaatavad, kuna
saavad ju koos naisega kohe ka lapse ehk siis ei saa suhet tegelikult alustada puhtalt lehelt. Nii palju kui mõnest foorumist lugenud olen, suhtutakse
lapsega naisesse kui kellessegi, kes on „rikutud“ või ise oma olukorras süüdi. Kuigi lahkuminek ei ole tõenäoliselt vähemalt
pooltel juhtudel naise valik olnud. Mindki ju lihtsalt pandi fakti ette, et nüüd on nii ja kõik. Muidugi loodan, et leian mehe, kes näeb mind ennast,
mitte seda, et mul on minevikust kaasas lahutus ja laps, kuid vahel tundub, et loodan asjata. Ja ma ei kujuta ette, et peaksin alates 30st eluaastast
veetma oma elu ainult lapsega... Ma olen veel noor, tahan olla armastatud ja ise kedagi vastu armastada. Samal ajal annab laps siiski ehk mõningase
lisaväärtuse elule, ma ei ole ikkagi päris üksi...
Kuidas teile tundub, kas lapsega naised on püsiva kaaslase leidmisel kuidagi oluliselt halvemas olukorras või kardan ma asjata ning ¹ansid on üsna
samad nagu igal teisel 30. eluaastates üksikul naisel?
Mitte et ma nüüd kohe, veel rasedana, juba uut meest otsiksin paaniliselt, ikka kasvataks lapse pisut suuremaks ja ka siis vast paaniliselt ikka ei
otsiks, sellesse ma ei usu. Aga loodaksin, et keegi minu ellu siiski tuleb.
|
|
|
Murakaraba
*'*'*'*'*     Naine Postitusi: 878
Registreeritud: 15.06.2010 Viimane külastus: 18.10.2014 Asukoht: une îlot Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 18.03.2011 kell 15:05 |
|
|
Kust küll sellised iganenud eelarvamused pärinevad, et lapsega naine on "halvaks läinud" "rikutud". Minu elukogemus küll
näitab, paljud vallasemad sõbrannad on just leidnud igati väärt mehe. Mu arust tänapäeva mehed oskavad hinnata naist, kes on tõestanud oma emadust -
tugevat naist, kes ka üksi hakkama saab, majandada oskab. Rasedust kardavad mehed nagu tuld millegipärast. Mehed kasvavad ja "arenevad"
koos lapsega. Mehed kes soovivad perekonda, ei keegi neist ei pea last takistuseks suhte loomisel. Jõudu ja jaksu Sulle.
|
|
|
Emilia
Algaja   Naine Postitusi: 8
Registreeritud: 17.03.2011 Viimane külastus: 30.04.2011 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 18.03.2011 kell 20:49 |
|
|
Ma väga loodan, et on häid mehi, kes esiteks vabad (sest iial ei läheks kellegi teise suhet lõhkuma, eriti nüüd, peale oma kogemust) ning nõus ka
kellegi teise last kasvatama. Osaliselt küll, eks lapsele isa jääb ikkagi ka alles... Aga praegu on küll must masendus peal , liiga vähe aega
muidugi ka möödas kogu sellest ¹okist ja seetõttu tundub uue sobiva mehe leidmine peaaegu, et võimatu ülesanne. Aga küllap pean proovima vanast
suhtest, tunnetest ja harjumusest just temaga koos olla, lahti lasta, et uus ja parem armastus saaks tulla...
|
|
|
freelancer
Küünikust vahikoer       Postitusi: 17710
Registreeritud: 12.02.2004 Viimane külastus: 29.03.2018 Asukoht: Kukla taga hingamas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 18.03.2011 kell 21:03 |
|
|
Minul isiklikult poleks midagi selle vastu kui minu poeg looks perekonna naisega kellel on laps.Ma ei näe selles mitte midagi imelikku ja
taunitavat.Võid kindel olla,et selliseid mehi leidu piisavalt.Pealegi oleks äärmiselt vaheldusrikas vaadata kuidas sinu laps ja tema laps madistaks
teie lapsega.Minu poolt tuult tiiadesse.Elus tuleb edasi minna ja norutada selle pärast....ei näe põhjust.
PS paluks minu kommi võtta kui mitte minija otsimist.
|
|
|
Emilia
Algaja   Naine Postitusi: 8
Registreeritud: 17.03.2011 Viimane külastus: 30.04.2011 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 18.03.2011 kell 21:36 |
|
|
Noh, sinusugune äi oleks muidu tore küll, esmamulje põhjal vähemalt 
|
|
|
tuulene
Algaja    Naine Postitusi: 64
Registreeritud: 03.05.2008 Viimane külastus: 5.05.2011 Asukoht: Viljandi Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 18.03.2011 kell 22:11 |
|
|
Paljud naised, kellel on laps või mitu, on leidnud endale toreda elukaaslase. Sina leiad ka. Lapse saamine oli teie mõlema otsus, et mees põnnama lõi,
see pole sinu teha. Sinust saab tore, rõõmus ja enesekindel naine, hea ema oma lapsele, kahe jalaga maa peal
Ära karda elu, praegu on nii, aga üsna pea juba hoopis midagi muud ja see muu ei pruugi sugugi halb olla
|
|
|
Emilia
Algaja   Naine Postitusi: 8
Registreeritud: 17.03.2011 Viimane külastus: 30.04.2011 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 18.03.2011 kell 23:04 |
|
|
Appi kui toredad te siin olete. Minusugune masendusehunnik (või siis üliemotsionaalne rase, mine võta kinni) tahaks kohe nutta praegu selle peale...
.
Igatahes ma väga tänan toetavate sõnade eest, mul on praegu lootust paremale tulevikule väga vaja ja igast positiivsest sõnast tuleb natukene jõudu
juurde. Saaks ometi see keeruline periood juba läbi, see on kestnud juba 4 kuud ja ma ei sooviks sellist olukorda ka vaenlasele mitte... Või noh, mis
ma ikka valetan, oma mehe armukesele tegelikult sooviksin küll samasugust läbielamist 
|
|
|
alva
Algaja    Mees Postitusi: 65
Registreeritud: 07.01.2011 Viimane külastus: 14.04.2011 Asukoht: läänemaa Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.03.2011 kell 02:06 |
|
|
viimasel ajal on küll ja küll mehi kes arvestavad lapsega naisega, nii et ära noruta, vaata ainult lahtiste silmade ja kõrvadega ringi
|
|
|
sales
filosoofiline lilleke kiivril       Mees Postitusi: 8846
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 29.08.2014 Asukoht: Kesk- Eestit Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.03.2011 kell 10:08 |
|
|
Suures tulevikuvisiooni otsingus ei tasuks siiski meeles pidada, et kõigepealt tuleks laps ära sünnitada ja senine kooselu inimlikult lõpetada, muidu
kõlab see väga karunaha müümisena enne karu laskmist...
Minu au on minu truudus!
|
|
|
kodukäija
Friik       Naine Postitusi: 1512
Registreeritud: 20.01.2009 Viimane külastus: 27.10.2019 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.03.2011 kell 14:22 |
|
|
No mis jama jutt see olgu, nagu eelmisest sajandist.Elu on vahepeal edasi läinud.Mina olin viie lapsega lesk ja juba kuuekordne vanaema, siis alles
kohtasin oma elu armastust. Ei kohutanud teda sugugi väljavaade korraga selline pärandus saada ja "pärandvara" oli ka rõõmuga nõus.Üks mu
poegadest võttis lastega naise- no ja mis siis. Hästi elavad.
Mis aga küll äramärkimist vääriks-Sinu mõtteviis, et tuleb ruttu uus ja parem mees leida.Kui niiviisi mõtlema hakkad, läheb jälle nihu.Varu natuke
kannatust- kõik tuleb omal ajal.Paaniliselt otsides võib ainult rämpsu leida, väärtuslik tuleb ise ja siis, kui Sa kõige vähem ootad.
saunas käivad ainult laisad inimesed. Virgad kratsivad...
|
|
|
Emilia
Algaja   Naine Postitusi: 8
Registreeritud: 17.03.2011 Viimane külastus: 30.04.2011 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.03.2011 kell 14:34 |
|
|
Ei-ei, paaniliselt ma kindlasti otsima ei hakka. Lihtsalt vana suhte lõppedes tekib ikka tuleviku suhtes küsimärke. Enne ikka sünnitan lapse ja
kasvatan ta suuremaks ning kui keegi tekib, siis on super. Aga mööda tutvumisportaale ja baare käima ei hakka Ma ei ole ka seda tüüpi. Eks lapse
saamine muidugi viib ka mõneks ajaks mõtted suhetelt eemale, praegu lihtsalt kogu selles masendavas olukorras tekkis selline tunne, et mis siis kui
jäängi üksi...
|
|
|
Emilia
Algaja   Naine Postitusi: 8
Registreeritud: 17.03.2011 Viimane külastus: 30.04.2011 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.03.2011 kell 14:36 |
|
|
Ah ja mis puutub senise kooselu inimlikku lõpetamisse...siis jah, sellest mu elu praegu suures osas koosnebki. Elan koos oma mehega ja püüan silma
kinni pigistada selle kohapealt, et tean ta armukesest ja nende suhtest. Minu eesmärk on aga igaljuhul meie suhe sõbralikult lõpetada, et saaksime
edaspidi lapsevanematena siiski kenasti suheldud.
|
|
|
kodukäija
Friik       Naine Postitusi: 1512
Registreeritud: 20.01.2009 Viimane külastus: 27.10.2019 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.03.2011 kell 19:05 |
|
|
Oh-jah, see on üsna talumatu olukord.Jõudu ja meelekindlust Sulle. KÕIK LÄHEB MÖÖDA!
saunas käivad ainult laisad inimesed. Virgad kratsivad...
|
|
|
officer
lollile ...üle mõistuse!       Postitusi: 7594
Registreeritud: 08.08.2006 Viimane külastus: 11.06.2020 Asukoht: linnalähedal maal Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.03.2011 kell 19:29 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Emilia
Kuidas teile tundub, kas lapsega naised on püsiva kaaslase leidmisel kuidagi oluliselt halvemas olukorras või kardan ma asjata ning ¹ansid on üsna
samad nagu igal teisel 30. eluaastates üksikul naisel?
...olen kindel, et pigem vastupidi!
Praegu keskendu ainult(!) tulevasele lapsele, see kõik "muu" tuleb õigel ajal...või mõni tund hiljem !
"Parim kättemaks on mitte muutuda oma vastase sarnaseks." /Marcus Aurelius- T.-H.Ilves. EV President alates 09.10.2006/
|
|
|
freelancer
Küünikust vahikoer       Postitusi: 17710
Registreeritud: 12.02.2004 Viimane külastus: 29.03.2018 Asukoht: Kukla taga hingamas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.03.2011 kell 20:57 |
|
|
Salese mõttekäigust tuleb samuti aru saada.Pole ju mõtet uut isandat teenima hakata kui eelmise medalid veel rinnas. ......ja nendest loobuda on
väga raske,hakka jälle algusest peale-
|
|
|
guttamax
sain taas mahti ravida...       Postitusi: 5957
Registreeritud: 07.06.2008 Viimane külastus: 2.05.2016 Asukoht: päraperses Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.03.2011 kell 18:12 |
|
|
Mind teeb Free pereelu murelikuks...Näib, et pojaraisk on nii pätiks läind, et nüüd otsitakse miniat meeleheitlikult netistki Kurvaks
teeb...
Teemasse ei raatsi ma midagi lisada, kuna....Ahhjaaküll, ma ei hakka intriige külvama, et EDU,Lgp teemaalgatajale .
|
|
|
tiivitaavi
Friik       Naine Postitusi: 12738
Registreeritud: 21.12.2006 Viimane külastus: 4.05.2016 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.03.2011 kell 21:18 |
|
|
Igakord,kui hakkan mõtlema,kaalun kas legend on tõene,sest vahest on jutt nii teoreetilist laadi.Tühja kah!
Ausalt öelda,näen valgusekiirt tunneli lõpus.
Ühiselt planeeritud laps...järelikult on ta armastusest sündinud.
Usun,et lapse isa on ka lapsele isa,Sa ei hakka ju keelama kohtumisi ega last kättemaksuks kasutama.Ega ju?
Maailm meie ümber on pidevas muutumises,ka inimsuhted.On tõusud ja mõõnad,vaibumised ja uued ärkamised.
Arvan,et taipasid.
http://www.youtube.com/watch?v=fEtwsTfBzLc
|
|
|
Emilia
Algaja   Naine Postitusi: 8
Registreeritud: 17.03.2011 Viimane külastus: 30.04.2011 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.04.2011 kell 11:59 |
|
|
Laps on tõesti ühiselt planeeritud ja eriti seetõttu tuli mehe "alt ära hüppamine" täieliku ¹okina. Väidetavalt tema poolt olid tunded
juba varem siiski kadunud ja last planeeris tema enamvähem sellel põhjusel, et me juba kaua koos olnud, mitte enam niiväga noored ja lihtsalt ta arvas
et "on aeg"... No mine tea. Minu poolt kahjuks on tunded ikka veel alles, olime vahepeal nädala lahus (mitte küll suhete parandamise
eesmärgil, vaid minu reisi tõttu), kuid kahjuks mõjus minu jaoks see hoopis tundeid tugevdavalt, tema poolt mingeid muutusi märgata ei ole.
Aga just sellepärast, et minul on tunded alles ning kuna soovin,et lapsel oleks nii ema kui isa, ei tule kindlasti mingit lapsega manipuleerimist ega
kättemaksmist. Püüame sõbralikult läbi saada ja lapse kasvatamist ühiselt korraldada, mehel õnneks kohusetunne on olemas, vähemalt hetkel tundub nii.
Kuigi eks vist süümekad panevad ka erinevaid ilusaid asju lubama, nii et eks saame näha, kas ta on nii korralik isa nagu lubas.
Eks ma sisimas muidugi ikkagi loodan, et mehe tunded tärkavadki uuesti, et see on tal mingi vaheetepp lihtsalt, see kõrvalsuhe ei jää kestma ning ta
taipab, et lapsega ei ole enam oluline vaid mehe-naise suhe, kirg ja särts ja kuumad tunded, mis ajaga kaovad/vähenevad nagunii. No eks näeb, ehk
aitab lahkukolimine ja lapse saamine tal asju teisiti näha...või siis hoopis aitab see mul asju teisiti näha ja tunded tema vastu jahenevad lõpuks.
Tegelikult ma isegi ootan, et see juhtuks, ei tahaks aastateks jääda seda ühte meest taga nutma, tahaks ikkagi eluga edasi liikuda.
Loen eneseabiraamatuid ja käin nõustaja juures ja püüan leida endas jõudu, et see periood võimalikult tervelt üle elada... Kuigi...praegu ausaltöelda
tahaks keskenduda lapsesaamisele ja titeasjade planeerimisele, mitte suhteprobleemidele, uue kodu ülesehitamisele ja vallalisestaatusega harjumisele.
Kuid kahjuks otsustati see minu eest ära ja mulle sõnaõigust ei jäetud...
|
|
|
anne51
Mul on kahju ...       Postitusi: 6804
Registreeritud: 16.01.2006 Viimane külastus: 14.06.2013 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.04.2011 kell 13:53 |
|
|
Palju jõudu ja tervist sulle, Emilia! Kui oled terve, siis läheb kõik hästi.
Inimese elu on lõpetamata jääv kool.
G.Keller
|
|
|
freelancer
Küünikust vahikoer       Postitusi: 17710
Registreeritud: 12.02.2004 Viimane külastus: 29.03.2018 Asukoht: Kukla taga hingamas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.04.2011 kell 21:42 |
|
|
Kui Anne postitust loen siis hakkan muret tundma Gutta pärast -Kas tõesti pole võimalik ,et tal hästi läheks.
|
|
|
ohakas
Oluline pole, kes me oleme, vaid kuhu liigume       Naine Postitusi: 2487
Registreeritud: 04.12.2007 Viimane külastus: 24.09.2019 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.04.2011 kell 23:09 |
|
|
Kas sul on laps või mitte siis see polegi peamine. Peamine on see, kes sa inimesena oled.
Mis ma nüüd tahtsingi öelda, ah seda, et kehva naine lapseta pole parem, kui hea naine lapsega
Kõik oleneb sinust endast
mehi on muidugi igasuguseid, aga kõik oleneb sinust endast, kelle sa endale ligi lased või kellele sa ise lähedale lähed
PS! Gutta kallis on vist armunud, jube kidakeelne jah
eelnev ei olnud teemasse vist
Kes tasa sõuab, sellel mädanevad aerud ära!
|
|
|
guttamax
sain taas mahti ravida...       Postitusi: 5957
Registreeritud: 07.06.2008 Viimane külastus: 2.05.2016 Asukoht: päraperses Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.04.2011 kell 23:16 |
|
|
Jh, Free, täitsa lootusetu tunne kohe
Jh, Ohakas, gutta on väägade õnnelikult armunud
http://www.youtube.com/watch?v=QIQbIZ_YXnI
http://www.youtube.com/watch?v=lIMftqKgWLs
http://www.youtube.com/watch?v=aoEkw02VuvM
http://www.youtube.com/watch?v=NMNgbISmF4I
http://www.youtube.com/watch?v=9yAeJemoTXg
http://www.youtube.com/watch?v=oAm5sZrkgMM
http://www.youtube.com/watch?v=dl3njU44KoE
|
|
|
Sinuhe
Kasutaja     Mees Postitusi: 177
Registreeritud: 21.03.2011 Viimane külastus: 9.03.2015 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.04.2011 kell 18:10 |
|
|
Noh see siin on olukorra kirjeldus teemaalgataja poolt. Teise asjaosalise versioonist ei tea me midagi. Tõde pidavat jooksma sik-sakiliselt kahe loo
vahel.
|
|
|
mmunk
emeriiteremiit       Postitusi: 2244
Registreeritud: 05.09.2003 Viimane külastus: 28.02.2014 Asukoht: siinpool võrtsu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.04.2011 kell 21:26 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Emilia
Eks ma sisimas muidugi ikkagi loodan, et mehe tunded tärkavadki uuesti, et see on tal mingi vaheetepp lihtsalt, see kõrvalsuhe ei jää kestma ning ta
taipab, et lapsega ei ole enam oluline vaid mehe-naise suhe, kirg ja särts ja kuumad tunded, mis ajaga kaovad/vähenevad nagunii.
selles jutus võib tõetera sees olla. kui mehest saab isa, siis see on nii suur muutus, et võib põhjustada muidki ümberkorraldusi ja -hindamisi tema
elus. kuni lapse sünnini tasub küll otsida võimalusi suhte alalhoidmiseks (nt tegevused, millest te mõlemad olete (olnud) huvitatud).
ma ei julge soovitada iga hinna eest suhte hoidmist, kuid üksikema pojana hindan ka üsna suurelt ajaliselt distantsilt ennast kaotanuks. eelistanuksin
kasvõi kehvemapoolset isa ning ajutisi peretülisid sellele, et mul isa üldse polnud. suhte hoidmine osas jälgi südant ja küsi endalt ausalt - kas
oodatav suhte perspektiiv on vaeva väärt? pole ka mõtet elada vaid lapse nimel koos - kui nii, siis ei võida sellest mitte keegi. oled praegu parimas
eas - saad ise valida. laps osutub takistuseks vaid sellele, kelle tunded pole piisavalt tugevad.
päikest!
ma ei mäleta enam oma nime ega ka teed, kust tulen. õhtul uinun seal, kus päike loojub, hommikul ärkan seal, kus päike tõuseb.
|
|
|
Romanovski
Kasutaja     Mees Postitusi: 256
Registreeritud: 13.07.2008 Viimane külastus: 13.03.2015 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.04.2011 kell 23:19 |
|
|
Mulle Emilia meeldib,tõega.
|
|
|