Kodutud.com  
Alla
   

Trükisõbralik versioon
Telli e-mailile | Lisa lemmikutesse
<<  1    2    3  >>
Autor: Teema: Artur Alliksaar
freelancer
Küünikust vahikoer



Postitusi: 17710
Registreeritud: 12.02.2004
Viimane külastus: 29.03.2018
Asukoht: Kukla taga hingamas
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 13.01.2012 kell 20:18 Reply With Quote
Mulle meeldis Gutta mõttekild antud teemakäsitluses.
Üks asi on postitada luuletus.Teha seda copi vormis.Tahtmatult tekkikb küsimus-Miks just see luuletus ja miks just see autor.Miski peab ju ajendama just nimelt seda luuletust postitama.Midagi peab ju olema just nimelt selles luuletuses midagi sellist mis nõuab vastuvaidlematult seda teiste foorumlastega jagama.Miks ei võiks olla juures mõni mõttekäik.
Täpselt sama kehtib ka teemas Minu lemmik youtube and bla bla bla.Miks just see...





Elada tuleb nii,et isegi hauakaevaja nutaks su matustel.

View User's Profile View All Posts By User
tiivitaavi
Friik



Naine
Postitusi: 12738
Registreeritud: 21.12.2006
Viimane külastus: 4.05.2016
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 14.01.2012 kell 09:38 Reply With Quote
Taevas - õrnpuhas türkiis
hangede roosal kristallil.
Oma taiduriulmas on talvelgi hallil
ja vaid hingega tabatav on nende viis.

Metsade tume karniis
on raamiks sel õhtul, nii kallil.
Valge vaibaga tee avab hangede vallil
härmapitsides hämarduv muistendihiis.

Lumehelbeid, mis on nagu riis,
üha sulab mu lehvivail sallil.
Nüüd on laiumisvabadus tuiskude trallil,
mis mu endagi südame kaasa vist viis.

Jälle väheneb tunnete kriis.
Mõnel kollasel tähekorallil
pilku peatades, kõnnin kui haldjateballil
või määratuavaras jäägaleriis.

Varsti kevade lapsekapriis
viskab kõrgele päikesepalli,
tõukab pärani väravad sulade tallil.
Ja idüllile haprale lõpp tuleb siis.





http://www.youtube.com/watch?v=fEtwsTfBzLc

View User's Profile View All Posts By User
tiivitaavi
Friik



Naine
Postitusi: 12738
Registreeritud: 21.12.2006
Viimane külastus: 4.05.2016
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 22.01.2012 kell 12:06 Reply With Quote
Ammu väljendusvalmina avanes huul,
aga sõna kuum hingus tast lahkuma tõrkus,
lõpuks puruneb kõhkluse pitser mu suul
ja vaid kajana kestma jääb kaduva nõrkus.

Mõtted on nagu õied, mis tolmlevad puul.
Neid on viljastand jäädava kevade hõrkus.
Mängib nendega lõpmatust läbistav tuul,
hiigelnahkhiir, kes tähtedel lendlema põrkus.

Õhtud kõhnasid kosmosekärgede meest,
kui me igatsus üle läks harjumusteest
ja siis tõeluse tihnikuis otsima astus.

Sinu näos puhkeb valguse pudenev moon.
Mina olen ta leekide liikuvaim foon,
sest ta õitseb mu armastust kaugeima vastu.





http://www.youtube.com/watch?v=fEtwsTfBzLc

View User's Profile View All Posts By User
sossuke
töötamas3



Naine
Postitusi: 5603
Registreeritud: 12.09.2006
Viimane külastus: 5.03.2021
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 22.01.2012 kell 22:01 Reply With Quote
tuul eukalüptuse puul
View User's Profile View All Posts By User
guttamax
sain taas mahti ravida...



Postitusi: 5957
Registreeritud: 07.06.2008
Viimane külastus: 2.05.2016
Asukoht: päraperses
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 23.01.2012 kell 18:35 Reply With Quote
Ma väga ei saa aru Sossukesest--postitada siia kolm sõna..võimalik, et tal pole rohkem sõnu Aga edu sellegipoolest, ning Alliksaart ja puha
View User's Profile View All Posts By User
Myrk
*******



Naine
Postitusi: 6200
Registreeritud: 12.02.2007
Viimane külastus: 15.12.2020
Asukoht: Pole teada
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 24.01.2012 kell 01:43 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Mulle meeldis Gutta mõttekild antud teemakäsitluses.
Üks asi on postitada luuletus.Teha seda copi vormis.Tahtmatult tekkikb küsimus-Miks just see luuletus ja miks just see autor.Miski peab ju ajendama just nimelt seda luuletust postitama.Midagi peab ju olema just nimelt selles luuletuses midagi sellist mis nõuab vastuvaidlematult seda teiste foorumlastega jagama.Miks ei võiks olla juures mõni mõttekäik.
Täpselt sama kehtib ka teemas Minu lemmik youtube and bla bla bla.Miks just see...


See kisub juba väga isiklikuks, kõik pole loomult "nudistid", et oma alastatust loomulikuks pidada, ja uhkusega välja kanda.
Kui keegi ikka vääääga tahab selgitust ja teada, võib alati esitada privaatselt lisaküsimusi.

On väsinud mu salalootused
kui laevad, mis ei jõua iial randa.
Maailm on uinunud. Hilisöised leed
ei suuda südamele sooja anda...





Iga inimene on täpselt niikaua elus,
kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib.

View User's Profile View All Posts By User
tiivitaavi
Friik



Naine
Postitusi: 12738
Registreeritud: 21.12.2006
Viimane külastus: 4.05.2016
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 26.01.2012 kell 10:15 Reply With Quote
OO,tänan sind Myrk,
märkasin alles nüüd,et Freelancer ja guttamaks on siia ka midagi kirjutanud.





http://www.youtube.com/watch?v=fEtwsTfBzLc

View User's Profile View All Posts By User
tiivitaavi
Friik



Naine
Postitusi: 12738
Registreeritud: 21.12.2006
Viimane külastus: 4.05.2016
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 26.01.2012 kell 12:10 Reply With Quote
Kes suudaks elada, kui poleks salalootust,
et kuhugile välja jõuab laev,
kus avameri põlgab tuima hootust,
et õndsuseks saab valu, võiduks vaev?

Kes suudaks püsida, kui ta ei tajuks,
et teda toetab rabe, liikuv liiv?
Kas tunded kasvaksidki võimsaks rajuks,
kui kaduv iil ei oleks iga viiv?

Kes suudaks sirguda, kui poleks paisul tarju,
mis jäävad kõrgemaks kui püüdja peod?
Kes suudaks virguda, kui poleks kurba varju,
mis õhulisi ulmi maaga seob?

Kes suudaks uskuda, et pole valgust,
kui öösiti ta kuhugile kaob?
Eks pingsamini tõtta selle jalg just,
kes raske koorma õlgadele laob.

Mismoodi võiks see tunda ilu tõelust,
kes tunnetanud pole inetust
ja inimolemuse jõulist õelust,
mis sädeledeski on imemust?

Kui ööd ei oleks, ei me näeks siis tähti
ja meie maailm oleks pisk ja jäik.
Kas ongi mõtet hurjutada vähki,
et tema käik on tagurpidikäik?

Kes keset hullund vooge naerda jõuab,
see ennast mõõta tohib ajaga.
Kes palju saab, see veelgi rohkem nõuab,
et üha tungivamalt vajada.

Kes suudaks surra, kui ta hing ei raugeks
ja igatsus ei taluks taltumist?
Rand rebeneb ja tähed jäävad kaugeks.
Retk kordub ammuunund algusist ....





http://www.youtube.com/watch?v=fEtwsTfBzLc

View User's Profile View All Posts By User
must.sostar
Kollanokk



Naine
Postitusi: 1
Registreeritud: 31.03.2012
Viimane külastus: 8.04.2012
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 31.03.2012 kell 22:08 Reply With Quote
Äsja liitusin foorumiga. See teema on täpselt seeline, kus ma tahan nö käe valgeks teha. Võrratu oli avastada, et keegi veel on üles leidnud ja jagamisvääriliseks pidanud - kuigi on nii palju õisi - luuletuse. See juba aaaaaaaastaid (vihje vanusele) mu lemmik. Nudistina (mitte et ma see pärilselt oleks) teatan, et need värsid võtavad kenasti kokku mu mineviku, oeleviku ja ilmselt ka tuleviku.
View User's Profile View All Posts By User
Trea
Kasutaja



Postitusi: 167
Registreeritud: 14.05.2007
Viimane külastus: 10.11.2015
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 01.04.2012 kell 10:48 Reply With Quote
Ja sünnitakse,kuigi tuleb surra
ja armutakse pettumuste trotsiks
Mõnd ilu hämmastavalt peent ja kurba
hing leiab,ilmaet ta üldse otsiks

View User's Profile View All Posts By User
tiivitaavi
Friik



Naine
Postitusi: 12738
Registreeritud: 21.12.2006
Viimane külastus: 4.05.2016
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 01.04.2012 kell 17:14 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: must.sostar
Äsja liitusin foorumiga. See teema on täpselt seeline, kus ma tahan nö käe valgeks teha. Võrratu oli avastada, et keegi veel on üles leidnud ja jagamisvääriliseks pidanud - kuigi on nii palju õisi - luuletuse. See juba aaaaaaaastaid (vihje vanusele) mu lemmik. Nudistina (mitte et ma see pärilselt oleks) teatan, et need värsid võtavad kenasti kokku mu mineviku, oeleviku ja ilmselt ka tuleviku.


See luuletus on:

Kuigi on nii palju lilli...

Öösel nägin ma und ja unes meenus mulle miski.
Aastate eest ühel kevadel olin metsas.
Seal sattusin lagendikule, mille äärtes kasvasid imeilusad
ülased.
Kui ma neid silmitsesin, märkasin, et üks neist vastab mu
pilgule.
Ta silmad olid täis ilmset poolehoidu, sellist, mida pilk võib
väljendada paremini kui sõna.
Lootus ja argus heitlesid ta laugude all.
Vastastikune meeldimus täitis meid mõlemaid imeliku hirmuga.
Meie tumm vestlus kestis päikese loojanguni.
Ma ei julgenud talle ligineda, kartes tallata teisi õisi.
Ma ei tihanud teda puudutada, sest kartsin, et võib murduda
ta pilk.
Ah, kuidas tahtnuksin olla lill ja kasvada ta kõrval!
Võib-olla soovinuks temagi olla inimene ja tunda inimihade
valulist veetlust.
Õhtuni lebasin liikumatult, juhm õnnest.
Siis saabus pimedus ja kattis kõik oma vaibaga.
Lahkusin lillest ja ta suri mu mälus.
Öösel nägin und.
Unes sündis ta uuesti.
Ta vaatas mind vaikides.
Tal olid mu enese silmad.
Unenägu ütles, et ülane õitseb veel.
Käin metsas igal kevadisel jõudepäeval.
Otsin lagendikku ja lille.
Tahan kaasa võtta oma armastatut.
Otsin hoolega, süda täis painajalikku pinget.
Ma ei leia oma lemmikut enam kusagilt.
Olen ta kaotanud ja kaotan vist varsti ka lootuse.
Oh, et ma poleks teda tookord kohanud!
Oh, et see unenägu oleks mind säästnud!
Igakordsel siirdumisel metsa tundub mulle siiski,
nagu oleks too ammune kevad ikka alles ees.





http://www.youtube.com/watch?v=fEtwsTfBzLc

View User's Profile View All Posts By User
guttamax
sain taas mahti ravida...



Postitusi: 5957
Registreeritud: 07.06.2008
Viimane külastus: 2.05.2016
Asukoht: päraperses
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 01.04.2012 kell 18:50 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: must.sostar
Äsja liitusin foorumiga. See teema on täpselt seeline, kus ma tahan nö käe valgeks teha. Võrratu oli avastada, et keegi veel on üles leidnud ja jagamisvääriliseks pidanud - kuigi on nii palju õisi - luuletuse. See juba aaaaaaaastaid (vihje vanusele) mu lemmik. Nudistina (mitte et ma see pärilselt oleks) teatan, et need värsid võtavad kenasti kokku mu mineviku, oeleviku ja ilmselt ka tuleviku.

Tubli, et liitusid Eieiei, ega sest pole midagi, et Su IP Tiivi omaga pisut ühtida võib--sõpra peabki postitustekogumisel aitama, et EDU

View User's Profile View All Posts By User
tiivitaavi
Friik



Naine
Postitusi: 12738
Registreeritud: 21.12.2006
Viimane külastus: 4.05.2016
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 01.04.2012 kell 19:33 Reply With Quote
Aprill!





http://www.youtube.com/watch?v=fEtwsTfBzLc

View User's Profile View All Posts By User
tiivitaavi
Friik



Naine
Postitusi: 12738
Registreeritud: 21.12.2006
Viimane külastus: 4.05.2016
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 20.04.2012 kell 17:27 Reply With Quote
Tean, millal rahutust on kõige raskema kanda.
Tean, millal südant on kõige võimatum suunata.
Tean, millal tuleb mõte, mis saab masendavalt asendamatuks.
See on siis, kui mälu läheb otsima ühte kadunud kevadet.
See on siis, kui laul läheb otsima kahte kadunud kadentsi
maailma müramüriaadide keskelt.
See on siis, kui seistakse iseenese hääle nagu ootamatu
ilmutuse ees.
Näoga vastu näotuid tuuli.
Tuultega vastu huuletuid taevaid.
Taevastega vastu kumisevat tumedust, mille sõlmed
laheduseta libisevad läbijuurdlevate sõrmede.
Elamisjõud on talumisjõud.
Talumistarve on tunnetustarve.
Tunnetuslust on võitluslust.
Kadunuks peetud kaarikud keerlevad maailma maanteedel.
Kõikjal on keelumärke.
Kõikjal on hilinemist ja tasahilju eemaldumist.
Kõikjal on tõbiseid tõdesid ja tarkuse tulutust.
Kõikjal on kuulsuse kulda, mis kuulmatult kulutab südame.
Täiskäigul, lahingute vaheaegadel, tähistame pisikeste
nukrate imede häbelikke ilmeolukordi.
Me ei kisenda sellepärast, et meil oleks kitsas.
Pigemini teevad meile avarused haiget.
Südame tühjus ei ole veel saabunud.
Tundide saatus ei ole veel tõestunud.
Kirgede küündivuses ei ole veel põhjust kahelda.
Näen sind kõikjal kellegagi, kes on su tundmatu teisik.
Ma vajan seda võõrastki, sest temata poleks ka sinu suurt
sära.
Kui ma sulle armastust avaldan, heegeldad sina vaikides
edasi tähtede heledat pitsi.
Sa heegeldad läbi mu kudede, mis ikka ja alati alles kujunevad.
Iga piste põletab nagu tuli ja tuikab kaua taju tagamail.
Ikka, kui hakkan uskuma, et veensin s i n d oma armastuses,
leian oma kõrval kellegi teise.
Su käed käivad kaugel ja su hing on kohutavalt suur puur.
Oleme kaks, kes on nii teineteise ligi, et kunagi ei kohtu.
Kaks, kel on liiga palju sõnu, et valida midagi väljendamiseks.
Kaks, kel on liiga palju tundeid, et osata neist mõnda kinkida.
Kaardume kõrgusisse, unustades mulla, mis meid sigitas.
Kõiges kõige rohkem on süüdi tinaselt tinisev tornikell.
Kui ta ei lööks, ei oleks valus.
Kui ta ei hüüaks, ei tuleks õnnetusel mõttessegi tulla.
Kui ta ei kaebleks, ei ulatuks me kurbused kellegi
kujutelmi kriimustama.
Alati tahaksin veel üks kord silitada elu süngete veetluste
selga.
Et aistida, kui toredalt kore ta on.
Suur elevus puhkeb ja paisub varjude valvsas valatises.
Veri laulab nagu viimistletud viiul.
Nii kõrgeid noote saavad haarata ainult hiiglased.
Kui me ometi teaksime, mitmendal maailmahoone korrusel
me viibime!
Kui me ainult suudaksime korrutada end kordumatuks!
Oh, kui me südameis võiks igiaegadeni kohiseda kastevärskete
salude sale saluut!
Oh, et me suudaksime omakasupüüdmatult armastada
kõrge kuukirkuse pühi narrikuljuseid!
Oh, et me tõde ei oleks nii nõrk ja kitsas, et eksitused
võiksid teda vigastada!
Igast ohust hoolimata tuleb meil tõotada truudust igavesti
igatsevale tõele.



Lisaks,lugeda teksti raamatust,hoides seda käes või lugeda inernetist,saab kaks täiesti erinevat tundmust.





http://www.youtube.com/watch?v=fEtwsTfBzLc

View User's Profile View All Posts By User
tiivitaavi
Friik



Naine
Postitusi: 12738
Registreeritud: 21.12.2006
Viimane külastus: 4.05.2016
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 14.11.2012 kell 15:52 Reply With Quote
Päikestepillajad


Fööniks on rändlind ja paelu on pagana palju.
Naljakalt palju.
Nõutuse paelu.
Nukruse paelu.
Paelu on tublisti rohkem kui kaelu.
Vahel nad katkevad,aga enamasti katkeb kannatus.
Meie päevad...
Meie poolt märgistatud,
meie poolt piiritletud,
meie palvete palavikupingest kiiritletud päevad...
Kus nad on?
On nad siis väga kulunud,kui me nad ükskord tagasi saame...?
Elu on suubumine saladuste suurde merre.
Kangelaslik kanneldaja,kas siis vähesed nendest,kes sinuga
õhtule laulsid,unustavad hommikuks oma hääle ja salgavad ära
oma südame,sest pahandust on selletagi palju...?
Kõigest kõige vähem tohiks unustada häält...
Valguses on kihud kohmakad ja kiusatus kammitsetav.
Pimeduses lõhnad teravnevad ja väljendusrikastavad.
Avavnevad ligiduse lilled.
Avalduvad avaruste aimused.
Nad teevad julgeks nagu ülisuur oht ja nõtkeks nagu ülisuur surve.
Kui miski oli maailmas enne muud,siis pidi see olema hääl.
Endleva elu hääl.
Lendleva igatsuse hääl.
Hälbiva ja ahastava armastuse hääl.
Enne mõisteid ja mõtlemisi.
Enne sünde ja hämmastusi.
Enne päikeste puhkemist.
Kui miski maailmas on pärast muud jääv,siis peaks see samuti olema hääl.
Hanguva valguse hääl.
Murduva mõistuse hääl.
Teeskleva teadvuse väsinud hääl.
Pärast tahet ja mälu.
Pärast aistiva surma.
Pärast kuudegi kustumist.
Kui kõik on kaduv,siis kaob ka kaduvik.
Vala veel väheke oma hinge nesteist,helde helidehälija.
Suu on nagu hõõguv haav ja kurk kuivab koledasti.
Vala üksainus tilkki nende igast maigust,mida kindlasti
on miljoneid!





http://www.youtube.com/watch?v=fEtwsTfBzLc

View User's Profile View All Posts By User
tiivitaavi
Friik



Naine
Postitusi: 12738
Registreeritud: 21.12.2006
Viimane külastus: 4.05.2016
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 14.11.2012 kell 17:17 Reply With Quote
Uinujate päev imbub ärkajate öösse.
Me tõuseme ja tõuseme,kuid ikka on miski meie peal.
miski leebelt luupainalik ja ladusalt hoope laduv.
Piinade pinnapealsus.
Rõõmude rinnapealsus.
Vahendamist vajav vahepealsus.
Lahendamist vajav kahepealsus.
Ahendamist vajav pahepealsus.
Oled nii keerukas,et kuhu siis kirgki minna teab sus!
Asjata salgate!
See tee isegi vaevalt vabadusse ei vii.
Armastus on agar ja
salakaval salakaubavedaja ja
üllatavalt aval ühtlasi.
Ühtlane ja üksiasuv kõigis.
Virvavälkude visa vihane vilkumine.
Kiivas kibe ja õnnis ja õudselt õiglusetu.





http://www.youtube.com/watch?v=fEtwsTfBzLc

View User's Profile View All Posts By User
tiivitaavi
Friik



Naine
Postitusi: 12738
Registreeritud: 21.12.2006
Viimane külastus: 4.05.2016
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 14.11.2012 kell 18:06 Reply With Quote
Alustasime,mängides kalu,ja lõpus on meil jälle lõpused.
Kadunud ajastud voogavad tagasi oma absoluutseil hetkil
nagu kuma surnuilt tähilt.
Oo võrgutuste võrreldamatust!
Oo kajastute korrutamatust!
Oo kujutelmade kaugeid kilgatusi!
Oo kõikelubavat keeldumist!
kummitusedkummardavad ja kannavad nõrkrnud tõeluse mõrsjavoodit.
Linnud liuglevad.
Linnud siuglevad.
Ringiratast.
Riugastega.
Üdini tungivate hüüatustega.
Kõlab naer.
Kõva naer.
Istume ja ootame.
Kütid kihutasid varahommikul ulmametisse.
Varsti peaksid nad olema tagasi,kaasas hulk ulukeid.
Me tahame neid piksevardais praadida.
Kütte muidugi.
Valguseaastad mööduvad värisevas värvutantsus.
Mõni neist piilub me aknaisse ja läheb kohe ohates edasi.
Istume.Ootame.
Elu on edev ja häbelik.
Ometi kõige ehtsamaid ehteid ei ole ta meile veel näidanudki.
Elu on ahvatlev ja naudinguahne.
Oma rindu ei ole ta meie ees veel paljastanudki,
toitvaid ja tuliseid ja teravalt torkivate nibudega.
Keda sa kardad?Ammu olnuks aeg!Ammu!
Trallitav surm tuhiseb tundmatuna läbi sammassaalide,
kus ujub tumedus.
tal on tuhat peibutust peas.
Tal on tuhat süütungi südames.
Tal on tuhat kavatsust käsivarris.
Me purskume naerma.
Naer paiskab meid pikali.
Me teame,et peame naerma.
Me naerame ta välja.
Õue.Tänavale.Teise linna.Teiselepoole tuuli.
Olelusest hoopis eemale.
Et lätted usaldaksid uhkemalt läituda.
Et tähed tihkaksid tihedamalt tärgata.
Et tõed ei oleks nii tobedalt tõsised,
et neil ennast vaadates hakkab hale.
Me ässitame oma naeru surmale kallale.
Me väsitame ta oma naeruga.
Me teeme ta väiksemaks,vaevaseks ja võimetuks.
Me naer jälitab teda ega anna talle aega hinge tõmmata.
Me sunnime ta häälega hääbuma.
Siis me kahetseme,et olime nii kurjad.
Meid rõhub teadmine,et ta kartis meie naeru ja et see
mõjus talle mõtlemapanevalt.
Kui surm hakkab mõtlema,siis on see mõtete surm.
Aga naerma peame siiski.Teisiti me ei saa.
Meie naeru on koondunud küsimused,millele ei ole vaja vastata..
Meil on valida meeleheite ja naeru vahel.
Me valime viimase.
me naerame oma õnnetuste üle
Me naerame oma valude üle.
Me naerame oma vigade üle
Me naerame ülekohtu üle.
Me naerame oma naeru üle.
Ja oma õnnegi üle onmeil jõudu naerda.
Võitude vägivalla ja kaotuste kerguse kohal kõrgub me kohutav
naer läbi hommikrahutute rohtaedade laulude kaudu




""Päikesepillaja" Ilmamaa ,Tartu 2011





http://www.youtube.com/watch?v=fEtwsTfBzLc

View User's Profile View All Posts By User
Myrk
*******



Naine
Postitusi: 6200
Registreeritud: 12.02.2007
Viimane külastus: 15.12.2020
Asukoht: Pole teada
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 09.02.2013 kell 11:46 Reply With Quote
Tõprad annavad tõotuse hakata harrastama
terveid eluviise


Tuhmunud trahteris kakssada kratti
pidasid tähtsat ja tarka debatti.
Lehetäil peos oli lennukipilet.
Öökull sõi hõbedast kulbiga kilet.

Liiklusinspektoriks määrati tigu,
aga ta sooritas niipalju vigu,
et tema tööga ei olnud rahul
juuksur, kes vahul, ja mölder, kes jahul.

Tuultele pisteti suukorvid pähe.
Sellel, kes kuulatas, hääl oli kähe.
Kohinal kogunes kohikukki
õue, remontima paarituspukki.

Millestki rusutult puhkesid õied.
Haikalad paisuma puhusid põied.
Lennati, lennati maailmaruumi
uurima tähtede tõrvatud tuumi.

Siga tõi katlasse nuumatud tõru.
Viin tuli kange ja võlu ja mõru.
Loomad, kes jõid seda, kõik olid purjus,
nii et neis vallandus aplus ja kurjus.

Sipelgas pilku ei pööranud kellalt,
sageli naeratas totralt ja hellalt,
üritas tõusta ja kratsides kukalt
peopesa libistas liblika sukalt.

Kilgi paar fokstrotti tantsida kihutas.
Varblane tõugule õlale nihutas
moka, ja mitte just tagamõtteta
kiitis ta mahlakust, kaenlasse võttes ta.

Purutäis rohutirts viiuli purustas.
Tarust kõik varumee mesilind turustas.
Konn võlus kärbseid sel ajal, kui pelikan
jalutskäigule tütart tal meelitas.

Järk-järgult maad võtma seadis end tüdimus.
Päriselt soikus kuid lõbu ja südikus,
kägu kui kõlblusekoodeksi avas,
kuigi see alguses polnud tal kavas.

Viimaselt pudelilt karu lõi korgi ja
selleks, et lõpeks see loomade orgia,
ütles: &#8221;Toon teistele eeskujuks muti ma,
hektarit seitse kes kraavitab jutiga.

Ta on küll pime ja temas on mühaklus,
aga see samavõrd olla võib pühaklus,
kõrini täis panev kõrgemaid tõdesid
neid, kes veel tänini teadmatust põdesid."

Tõhusaks tervikuks loomad nüüd liideti.
Karuprogrammi kus iiales kiideti,
toimisid ühed kui järgijaatajad,
teistest said mutile ülevaatajad.





Iga inimene on täpselt niikaua elus,
kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib.

View User's Profile View All Posts By User
Myrk
*******



Naine
Postitusi: 6200
Registreeritud: 12.02.2007
Viimane külastus: 15.12.2020
Asukoht: Pole teada
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 09.02.2013 kell 12:03 Reply With Quote
Tegelikult Tiivi Vanemõde "viimati kuuldud laulu" lummuses

Välgud peeglis

Pukil on sääred, letil on joogid.
Kas on need mürgid, või on need droogid?

Tundmatu tõbi raputab õlgu.
Juuakse veini. Juuakse võlgu.

Enamik joojaist meenutab loomi,
kõrtsmik ent ise pigem fantoomi.

Ta on nii kaval, et palju ei joo just,
hästi kuid tunneb mõnude soojust,

aamide kraanidest välja mis nõrgub.
Koos on siin taevad. Koos on siin põrgud.

Väljas on õhtu veniv ja pime.
Pole tal nägu. Pole tal nime.

Väriseb küünlaleek. Lõke on lõukas.
Saatusest umbropsu kokku kes tõukas?

Silmades sibavad hääletud kõned.
Homset ei ole, kuid täna on põnev.

Kiusatus sulgub keerlevaks kuruks.
Elu ja pudeleid kukub puruks ....

Iharus tõukab. Pettumus riivab.
Kuristikkiivalt mustendab diivan.

Iharus tõukab. Lend on ja langus.
Hetkeks vaid sulab mõistuse rangus.

Kiusatus sulgub. Pääsu ei ole.
See on nii meeldiv. See on nii kole.

Väriseb küünlaleek. Koldes on süsi.
Ei ole tunnetel peatust, ei püsi.

Väljas on õhtu. Päike on puhkel.
Kirgede kartlikke karjeid puhkeb.

Aamide kraanidest niriseb nukrust
just nagu kulda, mis pudeneb kukrust.

Ta on nii kaval, et sarnaneb tõega.
Kehad viib kaasa tormise jõena.

Enamik joojaist ammugi magab.
Uni on sügav ja õndsuse tagab.

Tundmatu tõbi nakatab hingi.
Minnakse mööda suletud ringi.

Pukil on sääred, letil on rinnad.
Põgusad rõõmud. Jubedad hinnad.

Artur Alliksaar





Iga inimene on täpselt niikaua elus,
kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib.

View User's Profile View All Posts By User
tiivitaavi
Friik



Naine
Postitusi: 12738
Registreeritud: 21.12.2006
Viimane külastus: 4.05.2016
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 16.02.2013 kell 11:45 Reply With Quote
Myrk,Sa tunned hästi Alliksaare luulet!





http://www.youtube.com/watch?v=fEtwsTfBzLc

View User's Profile View All Posts By User
eerik2
kollane koer



Postitusi: 2453
Registreeritud: 04.09.2005
Viimane külastus: 1.04.2021
Asukoht: allpool Emajõge
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 26.02.2013 kell 00:39 Reply With Quote
Nõiaringis


Üle sumbund talvede
tuul viib mõtted kui lume.
Tal on tühjade salvede
ja luhtund lendude jume.

Tardund sambad on põlised puud
ja jäätund on sammal.
Kas on öelda veel midagi uut
taeva värvidegammal?

Ikka tallad neid tuisuseid teid
ja pakases pakatab kirre.
Ei su ees ole eneseleid,
vaid laukana irvitav irre.

Ja see tundki, see oodatud tund,
võib-olla et iial ei tule ...
Kuid me laulud, me loomusund,
viivad kaugele südametule.

2.

Sa valvasid õhtutes,
heitsid tuultega mesti.
Lahti koorus ja pudenes
su tuhandeid kesti.

Kuid kõigist neist paigale jäi
ihnsust põletavkuuma,
ja näib - ei sa näidata täi
oma tõeluse alasti tuuma.

3.

Keda jälitab rajude peks,
see peab tuld peitma pihus.
Valgus tiheneb valudeks,
raskelt tiineneb hinges ja ihus.

Jää lebama, lummatud lind,
suure ootuse alla,
et võiks vaikusest väsinud rind
sissepoole end viimati pursata valla.

4.

Mis juhus sind siia tõi, -
need on hanguvad tähed!
Nagu needus sind rännukirg lõi;
nii sa lähed ja lähed

ikka leidmata veel midagi uut
juba ammugi teatust.
Oled pagu ja lagu ja luut,
ja ei ole sul puhkust, ei peatust.

Elu ürgkoldelt pöördus su palg
vastu võõraid planeete.
Ära lõigati teekonna alg.
Meelde meeltele laotakse neete.

Üks varitsev vari su pääl
on märkind su ruttava jala.
Tal on näljase lõukoera hääl
ja sa vaikid ta vastu kui kala.

5.

Et me olime mõistmise äär,
kes nüüd seda usuks!
Ja me otsatu rikkuse määr
võib-olla meid endidki rusuks.

Ainult lovesse langev ¹amaan
meie kaotusi tunneks ja nendiks.
Luba siiski, Su mäluks et saan,
ja ole mind toitvaks legendiks.

Las keeb Sinu loitsude leem
mu kustunud verre,
et meist järgi jääks helendav neem
aja mustunud merre.





Te ei saa võita.
Te ei saa viiki mängida.
Te ei saa isegi mängu lõpetada.
http://www.youtube.com/watch?v=OuNpZYJTjco

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
Qqpai
Köster Goebbels



Mees
Postitusi: 1202
Registreeritud: 02.10.2011
Viimane külastus: 30.11.2014
Asukoht: Kodus
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 20.03.2013 kell 00:04 Reply With Quote
on teisigi, ja eriti sotsiaegne on ikka parem sellest siin, arvan.

Kui sa tuled ..

"Kui sa tuled, too mul lilli,
too mul kurki, too mul tilli,
kohupiima, kohviube,
tule tuuluta mu tube;
minu kodu on mu urgas,
hallitus ja hais on nurgas,
tules ära tuld küll süüta,
ära uuri, ära tüüta
manitsustega mu kõrvu,
igatsen vaid sinu õrnu
unistusi uuest ajast,
puhtast, valgest vangimajast."

- Hando Runnel





Hämmastav, kui vähe on vaja teada, et olla nii enesekindel.
---
Inimene õpib läbi p-se, kuni on nii valus, et enam õppida ei taha.

View User's Profile View All Posts By User
guttamax
sain taas mahti ravida...



Postitusi: 5957
Registreeritud: 07.06.2008
Viimane külastus: 2.05.2016
Asukoht: päraperses
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 20.03.2013 kell 00:17 Reply With Quote
votjh, pigem Runnel Mul pole Alliksaare vastu, aga kohati tundub ta magedalt imal..midagi tiivilikku





http://www.youtube.com/watch?v=QIQbIZ_YXnI
http://www.youtube.com/watch?v=lIMftqKgWLs

http://www.youtube.com/watch?v=aoEkw02VuvM
http://www.youtube.com/watch?v=NMNgbISmF4I
http://www.youtube.com/watch?v=9yAeJemoTXg
http://www.youtube.com/watch?v=oAm5sZrkgMM
http://www.youtube.com/watch?v=dl3njU44KoE

View User's Profile View All Posts By User
tiivitaavi
Friik



Naine
Postitusi: 12738
Registreeritud: 21.12.2006
Viimane külastus: 4.05.2016
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 20.03.2013 kell 11:59 Reply With Quote
Võrrelda Alliksaarega,ai see oli ilus kompliment,tänan.





http://www.youtube.com/watch?v=fEtwsTfBzLc

View User's Profile View All Posts By User
tiivitaavi
Friik



Naine
Postitusi: 12738
Registreeritud: 21.12.2006
Viimane külastus: 4.05.2016
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 20.03.2013 kell 13:24 Reply With Quote
Olete need,kes kuhugi ei jookse,
olgu teil või kümnepuudased pommid jalge küljes.
Olete need,kes kusagil ei peatu
pakutagu teile või kuupannil küpsetatud salamandriraguud.
Olete samad,kes olite siis,kui mu vanaisa Hammurapi
rajas esimese raudteelaste puhkekodu.
Iga muusikasalong on miniatuurne muulatall.
Sisseseade on selline,et muulad on üleval ja muusika all.
Mina olen kuum nagu kerisekivi.
Teie olete lahedalt jahedad.
Olen teile tänulik tähelepanu eest.
Kes õigeaegselt küllastub meest,hakkab limpsima soola poole
See on seedimisele suureks abiks.
Zooloogiamuuseumi eksponaadid lähevad kollektiivselt sisseoste tegema.
Sookured nööbivad kurguni kinni oma kodukootud kuued.
Krokodillid püüavad konnadena krooksuda ja see teeb ütlemata palju nalja.
Leopard saadab õhusuudlusi edevatele emakassidele.
Kõige lõpus sammuvad hambuliselt relvastatud leegionärid ja hoolitsevad selle eest,et lomad jäävad tuulte poolt puutumata.
Prillmadu palub optikult kaebusteraamatut.
Ta palub seda tungival toonil.
Optik kogeleb ja häälikud helisevad nagu helmed.
Varsti jäävad mõlemad vait,sest mammutitiibade kohin kasvab
üha kõvemaks ja kõvemaks.
Termiididki teritavad kõrvu.
Udusulenugadega.
Kõrvad lähevad nii teravaks,et võib karta enesevigastusi.
Õhutõrjeraketid on stardivalmis.
Siiski osutub rünnak üksnes abstraktseks.
Pommide asemel langevad sümbolid.
Nad kuulutatakse kukutatuks.
Valgus tõmbub vaistuliselt varju.
Kellegi käes peab ju kord olema.
Kellegi turjal peab ta end tunda andma.
Pärast paanika lõtvumist leiab känguru kukrust kopikaid ja hangib mõned kasvatusalased bro¹üürid.
Kehva kaerasaagi pärast ei maksaks kellelgi kaks korda järjest hobune olla.
Parem on tunda end traktorina või omandada buldooseri hingeelu.





http://www.youtube.com/watch?v=fEtwsTfBzLc

View User's Profile View All Posts By User
<<  1    2    3  >>


Jaga teistega:
| Veel

go to top
Esileht | Foorumid | Jututuba | Galerii | Ajaviide | Otsing | Tänased teemad


Kasutajatugi: info@kodutud.com - Kasutustingimused
22 päringut, mis võtsid aega 0.6124780 sekundit